Tänavu tekkis Atlandi divisjonis huvitav olukord, kui põhiturniirilt edenesid kõik need meeskonnad, kes aasta tagasi sellega hakkama ei saanud. Ottawa Senators ja Boston Bruins on kaks neist. Meeskonnad, kes viimastel hooaegadel pole edu saavutanud, aga kes üldjuhul olnud üsna tavapärased külalised hooaja lõpuosas.
Omavahelised põhihooaja mängud
Bruins 1 - 2 (KV) Senators
Stafford - Burrows, Turris
Bruins 2 - 3 Senators
Krejci, Krug - Pyatt, Turris x 2
Senators 4 - 2 Bruins
Brassard, Pageau, Hoffman, Burrows - Bergeron, Marchand
Senators 3 - 1 Bruins
Stone, Wideman, Turris - Pastrnak
Ottawa Senators
Senaatorid polnud enne tänavust hooaega viimase kolme aasta jooksul kaks korda playoffides mänginud. Küll aga on viimase 20 aasta jooksul vaid Detroit Red Wings ja San Jose Sharks neist rohkem kordi karikamängudel olnud. 16 korra hulgas on mitu avaringis langemist, aga samas ka kümne aasta tagune karikafinaal. Äkki õnnestub seda tänavu millegi ilusaga tähistada?
Meeskonna võimalused on paljuski seotud Erik Karlssoni tervisega. Rootslasest kaitsehärg jäi põhihooaja lõpuosas jalavigastuse tõttu mitmest kohtumisest eemale. Bruinsi vastu peaks ta rivis olema, ent pole selge, mis seisus ikkagi haige jalg on. Kuigi ka sellega mängides pani Karlsson vingelt. Pärast algset viga saamist tuli hooaja 71 punktiga (17+54) lõpetanud mees kaheks kohtumiseks koosseisu tagasi ja sai mõlemas mängus värava kirja.
Karlsson on alates 1970. aastast esimene kaitsemängija, kes oma satsi neli hooaega järjest punktide osas juhtinud. Ta on suur lüli nii kaitses kui rünnakul ja temata olles on meeskonna šansid selgelt kahvatumad. Senators ei suutnud põhiturniiri jooksul statistika osas väga millegagi särada. Pigem jäid numbrid tagasihoidlikuks. Ehk Karlsson peab olema veduriks ühele üsna keskpärasele seltskonnale.
Senators lõpetas nii ülekaalu (17%) kui vähemuse (79.7%) osas liiga tagumise kümne seas ja samuti jäädi oma 2.51-ga hambutumate rünnakute hulka. Seejuures tegigi Guy Boucheri meeskond kõigist playoffidesse jõudnud satsidest põhihooajal kõige vähem väravaid. Halba resultatiivsust aitasid aga kompenseerida väravavahid. Craig Andersonist ja Mike Condonist sai tänavu klubi ajaloos esimene puurilukkude duo, kes mõlemad aasta vähemalt viie nullimänguga lõpetanud.
Võib öelda, et Kanada pealinnas kordus omamoodi taas ühe väravavahi ime. Kui meeskond viimati playoffidesse jõudis, siis oli Andrew Hammond pöörases hoos ning tänavu mängis "burgerimehega" täitsa võrreldaval tasemel Condon, kes pidi pikalt haige abikaasa juures viibinud Andersoni asendama. Kahe peale pandi lõpuks kokku liiga paremuselt kaheksas tõrjeteprotsent 91.5%. Seejuures jäi Anderson enda 92.6%-ga alla vaid liigat tõrjete efektiivsuse osas juhtinud Sergei Bobrovskile (93.2%).
Senators edeneb, kui...
Mängitakse oma mängu. Senatorsi halvim periood oli detsembris, mil pärast edukat hooaja algust mängumootor järsku kokku jooksis. Aga sellel oli ka oma põhjus - mängijad ei järginud enam piisavalt põhjalikult Boucheri juhendeid. 2011. aastal Tampa Bay Lightningu idakonverentsi finaali tüürinud peatreener on tuntud kaitsespetsialistina ning oma tagala valvamine oli põhihooajal edu võtmeks ning eeldatavasti on ka nüüd. Eriti kuna Bruins on pärast hooajasisest treenerivahetust skoorinud keskmiselt 3.37 väravat mängus.
Boston Bruins
Endine kaitsemängija Cassidy edutati abitreeneri kohalt peatreeneriks veebruari alguses, kui Bruins oli üheksast kohtumisest kaotanud kuus. 51-aastane kanadalane avaldas meeskonnale koheselt positiivset mõju. Alustati neljamängulise võiduseeriaga ja 27-st kohtumisest kaotati vaid üheksa. Viimastel aastatel liiga tipust langenud meeskond oli hoobilt kõigi jaoks taas hirmutav vastane ning paljude hinnangul on Bruins ka playoffides kõige ohtlikum must hobune.
Kuuekordne karikavõitja on hooaja otsustavasse faasi võtnud kaasa liiga parima karistuste surmamise efektiivsuse (85.7%). Samuti oli 21.7%-ga tippklassist ülekaal. Hästi toimivad erimeeskonnad võivad su karikamängudes viia päris kaugele. Bruins suutis küll alles põhihooaja viimaste mängudega oma pileti saada, ent tegelikult oldi kogu aasta jooksul üsna domineeriv jõud. Meeskonna ise tehtud ja endale lastud pealevisete suhe +6.4 oli liiga parim. Vaid Pittsburgh Penguins sai nende 33.2-st pealeviskest keskmiselt rohkem kirja.
Sügisel maailmakarikal Kanada eest mängides Sidney Crosby ja klubikaaslase Patrice Bergeroniga väga võimsa ründekolmiku moodustanud Brad Marchand on end selle turniiri hea hoo pealt tänavu mänginud NHL-i üheks parimaks mängijaks ja saab olema huvitav näha, kuidas põhiturniiril 85 silma (39+46) kogunud mees playoffides hakkama saab. Pärast meeskonna 2011. aasta karikavõitu ei ole tal asjad lõpumängudes eriti hästi õnnestunud. 41 kohtumisega on tulnud viis väravat ja 20 punkti.
Edu saavutamiseks on meeskonnal vaja stabiilset mängu ka Tuukka Raskilt. 30-aastane puurivaht lasi põhihooaja viimases neljas stardis kokku vaid kolm väravat ja korjas kaks nullimängu, aga säravate esituste kõrvale on mahtunud ka mitmeid pettumust valmistavaid õhtuid. Näiteks jaanuaris ja veebruaris jäi tema tõrjete efektiivsus alla 90%. Tõsi, hooaja lõikes oli statistika korralik - tõrjed 91.5%, keskmiselt lastud väravaid 2.23 ja karjääri parimad kaheksa nullimängu.
Bruins edeneb, kui...
Suudetakse vigastused ületada. Meeskonda tabas väga halval ajal ebaõnn. Pärast seda, kui pika rabelemise järgselt playoffide koht kindlustati, kaotati kaitseliinist kaks olulist lüli. Liiguvad jutud, et Torey Krug jätab alakeha vigastuse tõttu kogu avaringi vahele ning kindlasti mängitakse esimene mäng ülekeha trauma küüsis Brandon Carlota. Vaid kapten Zdeno Chara mängis põhihooajal keskmiselt rohkem minuteid kui need kaks.
Ennustus: Senators edasi 4-1
Kardetavasti saavad vigastused Bruinsi jaoks saatuslikuks. Kaitses tekkinud aukude lappimiseks on küll kiirelt tehtud leping kõrgelt hinnatud Charlie McAvoyga ja meenub kohe, kuidas Krug 2013. aastal sarnases olukorras ootamatult vette visati ning meeskond jõudis lõpuks finaali välja, aga tundub ebatõenäoline, et oma resultatiivseimat kaitsjat õnnestub asendada. Senators on samal ajal täielikult terve, esimest korda sel hooajal nagu on märkinud peamänedžer Pierre Dorion. ja Kanada klubi paneb eelistama ka tulemused omavahelistest mängudest. Tänavused neli võitu on osa kaheksast, mis viimasest üheksast omavahelisest vastasseisust võetud.
 |
| (foto: ottawacitizen.com) |
Bruins 1 - 2 (KV) Senators
Stafford - Burrows, Turris
Bruins 2 - 3 Senators
Krejci, Krug - Pyatt, Turris x 2
Senators 4 - 2 Bruins
Brassard, Pageau, Hoffman, Burrows - Bergeron, Marchand
Senators 3 - 1 Bruins
Stone, Wideman, Turris - Pastrnak
Ottawa Senators
Senaatorid polnud enne tänavust hooaega viimase kolme aasta jooksul kaks korda playoffides mänginud. Küll aga on viimase 20 aasta jooksul vaid Detroit Red Wings ja San Jose Sharks neist rohkem kordi karikamängudel olnud. 16 korra hulgas on mitu avaringis langemist, aga samas ka kümne aasta tagune karikafinaal. Äkki õnnestub seda tänavu millegi ilusaga tähistada?
Meeskonna võimalused on paljuski seotud Erik Karlssoni tervisega. Rootslasest kaitsehärg jäi põhihooaja lõpuosas jalavigastuse tõttu mitmest kohtumisest eemale. Bruinsi vastu peaks ta rivis olema, ent pole selge, mis seisus ikkagi haige jalg on. Kuigi ka sellega mängides pani Karlsson vingelt. Pärast algset viga saamist tuli hooaja 71 punktiga (17+54) lõpetanud mees kaheks kohtumiseks koosseisu tagasi ja sai mõlemas mängus värava kirja.
Karlsson on alates 1970. aastast esimene kaitsemängija, kes oma satsi neli hooaega järjest punktide osas juhtinud. Ta on suur lüli nii kaitses kui rünnakul ja temata olles on meeskonna šansid selgelt kahvatumad. Senators ei suutnud põhiturniiri jooksul statistika osas väga millegagi särada. Pigem jäid numbrid tagasihoidlikuks. Ehk Karlsson peab olema veduriks ühele üsna keskpärasele seltskonnale.
Senators lõpetas nii ülekaalu (17%) kui vähemuse (79.7%) osas liiga tagumise kümne seas ja samuti jäädi oma 2.51-ga hambutumate rünnakute hulka. Seejuures tegigi Guy Boucheri meeskond kõigist playoffidesse jõudnud satsidest põhihooajal kõige vähem väravaid. Halba resultatiivsust aitasid aga kompenseerida väravavahid. Craig Andersonist ja Mike Condonist sai tänavu klubi ajaloos esimene puurilukkude duo, kes mõlemad aasta vähemalt viie nullimänguga lõpetanud.
Võib öelda, et Kanada pealinnas kordus omamoodi taas ühe väravavahi ime. Kui meeskond viimati playoffidesse jõudis, siis oli Andrew Hammond pöörases hoos ning tänavu mängis "burgerimehega" täitsa võrreldaval tasemel Condon, kes pidi pikalt haige abikaasa juures viibinud Andersoni asendama. Kahe peale pandi lõpuks kokku liiga paremuselt kaheksas tõrjeteprotsent 91.5%. Seejuures jäi Anderson enda 92.6%-ga alla vaid liigat tõrjete efektiivsuse osas juhtinud Sergei Bobrovskile (93.2%).
Senators edeneb, kui...
Mängitakse oma mängu. Senatorsi halvim periood oli detsembris, mil pärast edukat hooaja algust mängumootor järsku kokku jooksis. Aga sellel oli ka oma põhjus - mängijad ei järginud enam piisavalt põhjalikult Boucheri juhendeid. 2011. aastal Tampa Bay Lightningu idakonverentsi finaali tüürinud peatreener on tuntud kaitsespetsialistina ning oma tagala valvamine oli põhihooajal edu võtmeks ning eeldatavasti on ka nüüd. Eriti kuna Bruins on pärast hooajasisest treenerivahetust skoorinud keskmiselt 3.37 väravat mängus.
Boston Bruins
Endine kaitsemängija Cassidy edutati abitreeneri kohalt peatreeneriks veebruari alguses, kui Bruins oli üheksast kohtumisest kaotanud kuus. 51-aastane kanadalane avaldas meeskonnale koheselt positiivset mõju. Alustati neljamängulise võiduseeriaga ja 27-st kohtumisest kaotati vaid üheksa. Viimastel aastatel liiga tipust langenud meeskond oli hoobilt kõigi jaoks taas hirmutav vastane ning paljude hinnangul on Bruins ka playoffides kõige ohtlikum must hobune.
Kuuekordne karikavõitja on hooaja otsustavasse faasi võtnud kaasa liiga parima karistuste surmamise efektiivsuse (85.7%). Samuti oli 21.7%-ga tippklassist ülekaal. Hästi toimivad erimeeskonnad võivad su karikamängudes viia päris kaugele. Bruins suutis küll alles põhihooaja viimaste mängudega oma pileti saada, ent tegelikult oldi kogu aasta jooksul üsna domineeriv jõud. Meeskonna ise tehtud ja endale lastud pealevisete suhe +6.4 oli liiga parim. Vaid Pittsburgh Penguins sai nende 33.2-st pealeviskest keskmiselt rohkem kirja.
Sügisel maailmakarikal Kanada eest mängides Sidney Crosby ja klubikaaslase Patrice Bergeroniga väga võimsa ründekolmiku moodustanud Brad Marchand on end selle turniiri hea hoo pealt tänavu mänginud NHL-i üheks parimaks mängijaks ja saab olema huvitav näha, kuidas põhiturniiril 85 silma (39+46) kogunud mees playoffides hakkama saab. Pärast meeskonna 2011. aasta karikavõitu ei ole tal asjad lõpumängudes eriti hästi õnnestunud. 41 kohtumisega on tulnud viis väravat ja 20 punkti.
Edu saavutamiseks on meeskonnal vaja stabiilset mängu ka Tuukka Raskilt. 30-aastane puurivaht lasi põhihooaja viimases neljas stardis kokku vaid kolm väravat ja korjas kaks nullimängu, aga säravate esituste kõrvale on mahtunud ka mitmeid pettumust valmistavaid õhtuid. Näiteks jaanuaris ja veebruaris jäi tema tõrjete efektiivsus alla 90%. Tõsi, hooaja lõikes oli statistika korralik - tõrjed 91.5%, keskmiselt lastud väravaid 2.23 ja karjääri parimad kaheksa nullimängu.
Bruins edeneb, kui...
Suudetakse vigastused ületada. Meeskonda tabas väga halval ajal ebaõnn. Pärast seda, kui pika rabelemise järgselt playoffide koht kindlustati, kaotati kaitseliinist kaks olulist lüli. Liiguvad jutud, et Torey Krug jätab alakeha vigastuse tõttu kogu avaringi vahele ning kindlasti mängitakse esimene mäng ülekeha trauma küüsis Brandon Carlota. Vaid kapten Zdeno Chara mängis põhihooajal keskmiselt rohkem minuteid kui need kaks.
Ennustus: Senators edasi 4-1
Kardetavasti saavad vigastused Bruinsi jaoks saatuslikuks. Kaitses tekkinud aukude lappimiseks on küll kiirelt tehtud leping kõrgelt hinnatud Charlie McAvoyga ja meenub kohe, kuidas Krug 2013. aastal sarnases olukorras ootamatult vette visati ning meeskond jõudis lõpuks finaali välja, aga tundub ebatõenäoline, et oma resultatiivseimat kaitsjat õnnestub asendada. Senators on samal ajal täielikult terve, esimest korda sel hooajal nagu on märkinud peamänedžer Pierre Dorion. ja Kanada klubi paneb eelistama ka tulemused omavahelistest mängudest. Tänavused neli võitu on osa kaheksast, mis viimasest üheksast omavahelisest vastasseisust võetud.
