Viimati hooajal 2012/13 kõik põhiturniiri matšid kaasa teinud Zach Parise ei jõua selleni ka uuel aastal. Minnesota Wildi ründajat on kohe hooaja alguses ootamas paarimänguline vigastuspaus. 33-aastast jänkit on juba pikemat aega seljaprobleemid kiusanud.
(foto: usatoday.com)
Eelmisel suvel räägiti isegi võimalusest, et seljatrauma ohustab ameeriklase karjääri, kuid väljakule ta ikkagi tuli ja tegi erinevate probleemidega võideldes kaasa 69 mängu. Neis läks kirja 48 punkti, mis täishooaegade arvestuses pärast tema esimest karjääri halvim aasta.
Ryan Suteriga klubi enimteeniva mängija au jagavat Parise'it loodeti uueks hooajaks täielikult terveks ravida, aga see ei õnnestunud. Probleemiks uuesti selg. "Parise'il on raskusi saamaks 100%-liselt terveks, seega hoiame teda veidi tagasi. Kui kõik läheb hästi, siis taasühineb ta meeskonnaga järgmisel esmaspäeval;" kommenteerib olukorda peamänedžer Chuck Fletcher.
Enne järgmist esmaspäeva jõuab Wild ära teha kaks mängu. Kolmas kohtumine on alles 12. oktoobril, mis tähendab, et Parise'il on jäänud poolteist nädalat traumast kosumiseks.
Mikko Koivu kavatseb oma karjääri Minnesota Wildi mängumehena lõpetada. Seda võib välja lugeda meeskonna kapteni uuest lepingust, mis alates järgmisest hooajast kehtima hakkab. 34-aastane soomlane on rõõmuga vastu võtnud üle miljonilise palgakärpe ja jääb klubiga seotuks kuni 2020. aasta suveni.
(foto: yle.fi)
Alates 2009. aastast kaptenina tegutsev Koivu lõpetab ära seitsmeaastase tehingu, mille keskmiseks väärtuseks 6.75 miljonit. Uus kontraht võtab palgafondist enda alla 5.5 miljonit.
"Sellele läks vaid paar telefonikõnet ja see oli tehtud," kirjeldab lepingukõnelusi Wildi peamänedžer Chuck Fletcher. "See ütleb palju tema kohta ja selle kohta, kui väga ta soovis Minnesotasse jääda."
Koivu on oma 843 mänguga klubi ajaloos enim kohtumisi pidanud mängija ja ta omab veel lisaks mitmeid teisi Wildi rekordeid. Nii põhiturniiril kui playoffides.
"Tahtsin enne hooaja algust sellega ühele poole saada või sellest siis hooaja käigus kordagi rääkida. Olen alati uskunud, et see ei tule kasuks ei mängijale ega organisatsioonile, kui lepingujutud hooaja jooksul pidevalt käivad," kommenteeris Koivu.
Turust pärit hokimees tegi mullu 18 värava ja 58 punktiga ühe karjääri edukaima aasta, aga teda tunnustati rohkem hoopis kaitsetöö eest. Lahtiviskeid 55.2%-ga võitnud ja blokeeritud pealevisete osas 65-ga uue isikliku rekordi teinud tsenter oli üks kolmest Selke trofee finalistist.
Hiljuti Robert Rooba ja Siim Liiviku poolt korraldatud hokilaagri käigus koos venna Markusega Eestit väisanud Granlund mängis ligi kahekordseks palgatõusuks (eelmise lepingu väärtus kolm miljonit) karjääri parima aasta. Ta sai 81 matšiga kirja 26 väravat ja 69 punkti, olles mõlemas arvestuses liiga parim soomlane.
"Mikael on viis aastat olnud meie klubis tähtis osa ja ta näitas eelmisel hooajal muljetavaldavate esitustega suurepärast arengut," kiidab Wildi peamänedžer Chuck Fletcher. "Inimesed kogu liigas on nüüd täielikult teadlikud sellest, mida meie mänedžment on alati teadnud. Mikaelil on tohutu hulk talenti ja oskusi. Need koos eeskujuliku tööeetika ja suurepärase iseloomuga teevad temast mängija, kellel saab tulevikus olema suur osa meie edus. Oleme ülirõõmsad, et ta on edaspidi lepingu all."
Granlund purustas möödunud hooajal lisaks väravatele ja punktidele mitmed teised isiklikud rekordid ning püstitas ka 12-mängulise punktiseeriaga uue klubi rekordi. Kogu karjääri peale on temalt seni 321 mänguga tulnud 57 väravat ja 201 punkti.
Tänavuse hooaja esimene pool on endaga toonud mitmeid vägevaid võiduseeriaid ning üks pikimatest kuulub hetkel Minnesota Wildile. Meeskond jõudis neljapäeval 9. järjestikuse võiduga klubi rekordi kordamiseni. Ent peatreenerit Bruce Boudreaud see ei rahulda ja sellest andis ta märki väga värvika lausega.
(foto: Liam James Doyle/Pioneer Press)
"Rekordi kordamine on nagu õega suudlemine. Selle püstitamine on tore asi. Meie töö pole veel tehtud," ütles Boudreau pärast Montreal Canadiensi alistamist.
Wild saab töö lõpule viia täna, mil külastatakse New York Rangersit. Kerge ei saa see muidugi olema, kuna Madison Square Gardenist on tänavu külalised vaid kuus korda võiduga lahkunud. Neist neli korda juhtusid ühe kaotusteseeria käigus.
Isegi kui uue rekordi püstitamine ei õnnestu, siis võib Boudreau ikkagi meeskonnaga väga rahul olla. Seni kaotatud 12-st matšist on ainult üks tulnud rohkem kui üheväravalise vahega ning normaalajal on vastaste paremust tunnistatud vaid kaheksa korda.
Wild on endale lastud väravate vähesuse osas 1.88-ga liiga parim ning samuti on rünnak korralikult toiminud. Ise on skooritud keskmiselt 2.94.
Peatreeneri kõrval väärib kiitust ka peamänedžer Chuck Fletcher. Riskantne samm teha Eric Staaliga pärast kahvatuid aastaid kolme hooaja pikkune leping on end kuhjaga ära tasunud. Endine Carolina Hurricanesi kapten on 32-st mängust kogutud 26 silmaga meeskonna resultatiivseim mängija ning jagab 11 tabamusega parima väravaküti au. Ligi pooled tema tabamustest (5) on olnud võiduväravad. Sel kuul on Staal vaid kaks korda nulli peale jäänud ja kümne mänguga on kirjas kümme silma (6+4).
Korralikult on meeskonda jätkuvalt toitmas ka Fletcheri üks paari aasta tagune otsus. Devan Dubnyk on Wildi särgis 132-st mängust võitnud 76, lastes keskmiselt 2.01 väravat. Kirjas on 15 nullimängu ja tõrjete efektiivsus 93%.
Elu NHL-is võib olla nagu sõit Ameerika mägedel ja Minnesota Wildi fännid peaksid sellega hästi kursis olema. Viimastel aastatel stabiilselt arenenud meeskond sattus eelmisel hooajal ootamatult hätta, võeti ette treenerivahetus ja kokkuvõttes tehti märgatav samm tagasi.
(foto: rukkus.com)
Meeskonna paari hooajaga 81 punkti pealt 100-ni viinud Mike Yeo vallandati veebruari keskel pärast kohutavat seeriat, mille jooksul kaotati 14-st mängust 13. Tema asemele toodud John Torchetti alustas edukalt nelja järjestikuse võiduga, kus kõigis mängudes jõuti vähemalt viie väravani, ent lõpuks taandus ka temaga kaasa tulnud eufooria ja põhiturniirile pandi punkt viie järjestikuse kaotusega. Kaotuste seeria pikenes veel ka playoffides, kus lõpuks langeti avaringis Dallas Starsi vastu mängudega 2-4.
Torchetti tegi kokkuvõttes head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud ta endale siiski teenida. See läks Anaheim Ducksi poolt vallandatud Bruce Boudreaule. 61-aastane kanadalane tõi mullu pärast kehva algust Ducksile neljanda järjestikuse divisjoni tiitli, kuid playoffide esimeses ringis Nashville Predatorsi vastu koperdamine oli lubamatu aps. Uues klubis alustab oma kolmandat meeskonda tüürima hakkav Boudreau suure elevusega.
"Loodan, et suudan tuua Stanley karika siinsesse osariiki. Olen põnevusega oodanud seda, töötada kohas, kus hoki on hinnatud ja teha seda meeskonnaga, mis on alati kõigi satside jaoks, keda olen juhendanud, olnud kõva vastane. Arvan, et edasi liikudes saame veelgi paremaks," on Boudreau rääkinud.
Wild kukkus eelmisel hooajal 87 punkti peale, pääsedes läänekonverentsist viimase wild-cardi kohaga karikamängudele. Hooaja kuue järjestikuse kaotusega lõpetanud Colorado Avalanche'i suudeti edestada viie punktiga. Üheksa liigas töötatud hooaja jooksul on Boudreau meeskonnad aga täishooaegade arvestuses vaid kaks korda vähem kui 100 punktiga lõpetanud.
Eelmisel hooajal oli meeskond 2.60 kolliga mängus liiga tagumises otsas, seega on selge, kust esimese asjana taset peab tõstma. Treeneri elu kergemaks tegemiseks on klubi peamänedžer Chuck Fletcher suvel ründeliini ka täiendanud. Sisse toodi Eric Staal ja Chris Stewart. Lahkus Thomas Vanek, kelle leping osteti pärast karjääri halvimat aastat välja.
(foto: dailyfaceoff.com)
Carolina Hurricanesi 2006. aastal Stanley karikani aidanud Staal pole enam esimeses nooruses, aga Minnesotas usutakse, et ta võib endiselt olla efektiivne mängija. "32-aastasena ei ole sa enam sama mängija nagu 25 või 26-selt, aga arvame, et see on Ericu jaoks soodne olukord ja tema ilmselgelt arvas sama. Meil on mõned kvaliteetsed mängijad, kellega ta saab koos mängida ja meil on tema jaoks kindlasti tähtis roll," on Fletcher öelnud.
Samas on selge, et ainult heas hoos Staalist ei piisa rünnaku elavdamiseks. End peavad tipptasemele tagasi mängima ka Zach Parise ja Jason Pominville, kes mõlemad eelmisel hooajal terviseprobleemidega võitlesid. Esimene sai seljahädaga veel enamvähem hakkama, jõudes 70 mänguga 25 värava ja 53 punktini, kuid teine jäi 11 kolliga kaugele oma varasematest 30 värava, 60 punktiga hooaegadest.
Kaitses oli Wild mullu kolmandat hooaega järjest liiga esikümnes. Ja seda isegi kohutava vähemuses mängimise efektiivsusega. 77.9% tähendas, et selja taha jäi vaid kolm konkurenti. Endale lastud väravate osas lõpetati 2.49-ga 9. kohal.
Fletcher on rõõmustanud, et edurivi tugevdamiseks ei pidanud ta minema meeskonna korralikult mehitatud kaitse kallale ja nii sammutakse uuele aastale vastu sama koosseisuga. Valikut võib hinnata liiga üheks ühtlasemaks.
(foto: dailyfaceoff.com)
Sinisel joonel on küll Ryan Suteri näol selge alfa olemas, kuid järgneb tõeline võta üht, viska teist seltskond. Lisaks on kõik ka nooremapoolsed. Nate Prosseri kõrvale jättes, ei küündi kellegi vanus üle 26 aasta.
Boudreaule võib kaitses ainsana muret valmistada see, et Suter oli eelmisel hooajal keskmise mänguaja osas 28:35 kogu liiga peale teisel kohal. Karjääri esimese 50 punktiga aasta teinud jänki mängib palju vastaste tippude vastu ja teda veidikenegi säästes võidaks vast kogu meeskond.
Anaheimis töötades, ei kartnud Boudreau kasutada kogu oma kaitseliini ja aeg näitab, kas selle suhtumisega on ta ka Minnesotasse saabunud. Võrdluseks, viimase nelja hooaja jooksul mängis Yeo juhendamisel vähim kasutatud kaitsemees võrreldes enim mänginud kaitsjaga keskmiselt 15:23 vähem. Boudreaul on vähim ja enim usaldatud kaitsjate vahele mahtunud vaid 6:40.
Postide vahel saab kõige rohkem usaldust tõenäoliselt taas Devan Dubnyk. 30-aastase kanadalase numbrid andsid küll võrreldes imelise debüütaastaga eelmisel hooajal järele, aga nendele ei saa siiski eriti midagi ette heita. 67 mängu juures kogunes 32 võitu, keskmiselt sisse lastud väravaid oli 2.33 ja tõrjete efektiivsuseks kujunes 91.8%. Darcy Kuemper sekundeeris 2.43 ja 91.5%-ga.
Dubnyk loodab oma tunamulluse tase taastada. "Olin frustreerunud, sest tean, et suudan eliittasemel mängida. Soovin selleni küündida ja selle nimel veava näha ning vahest on hea endale sellist survet peale panna. Kuid eelmisel aastal panin endale uue lepingu ja suurenenud ootustega liiga palju survet peale."
Hooaja väljavaated
Kuna Kesk divisjonis mängimine on paras kummitoast läbi käimine, siis tõenäoliselt Boudreau kena tiitlite seeria katkeb. Aga vaevalt, et divisjoni esikohta üldse sihitakse. Seda nii meeskonna kui peatreeneri poolt. Boudreaul on käes aeg tõestada end playoffides hakkama saava treenerina. Ta on põhiturniiril võiduprotsendi osas NHL-i ajaloo edukaim treener, aga karikamängudes on talle kaheksast seeria 7. mängust tulnud tervelt seitse kaotust.
Wild on oma 16-aastase ajaloo jooksul playoffides võitnud vaid neli seeriat ja see näitab, et hinnatud peatreeneril ei saa oma reputatsiooni muutmine kerge olema. Kuigi tõsi, seeria võitudest kaks on tulnud viimase kolme hooaja jooksul. See omakorda näitab, et Wildil on potentsiaali playoffides tegude tegemiseks.
Potentsiaal on asi, mille peab just treener meeskonnast välja pigistama ja Fletcher usub, et Boudreau on just selleks õigeks meheks. "Nad vajasid teistsugust häält," ütles peamänedžer meeskonna kohta vahetult pärast Boudreau palkamist. "Bruce'i kogemus, tohutu kirg mängu suhtes ja hoki IQ lubavad tal viia selle mängijate grupi kõrgustesse, kus nad pole varem veel olnud."
Bruce Boudreau on seni treenerina NHL-is juhendanud meeskondi, kus on kindlad superstaarid. Washingtonis Aleksandr Ovetškin ning Anaheimis Ryan Getzlaf ja Corey Perry. Ent värske Minnesota Wildi peatreener usub, et võita võib ka ilma superstaarideta.
(foto: Twitter @Russostrib)
Karjääri jooksul 681-st põhihooaja mängust 409 võitu kirja saanud Boudreau astus eile esimest korda Wildi peatreenerina avalikkuse ette, jagades uue ameti kohta mitmeid huvitavaid mõtteid.
"Vaatamata sellele, kui palju mulle Ovetškin ning Getzlaf ja Perry meeldivad, ei vaja sa võitmiseks selliseid vendi. Seda saab teha ka vanakooli moodi, võites meeskonnana," ütles Boudreau ühe pärlina.
Olles varasemalt oma divisjoni tippmeeskondi juhendanud, leiab Boudreau end nüüd uudsest olukorrast. Wild on tugev sats, aga Kesk divisjonis saab edu saavutamine võrreldes varasemaga palju raskem olema. Kuigi see teeb muidugi ka elu huvitavamaks.
"Kesk divisjon on kõige raskem divisjon. See on suurepärane väljakutse," märkis Boudreau, kes rääkis ka sellest kuivõrd suur au on hokiosariigis töötada.
Lisaks sellele meelitas kogenud peatreeneri Minnesotasse ka meeskonna kvaliteet ning peamänedžer Chuck Fletcher, kellega leiti kiirelt ühine keel.
"Tema meeskonnad mängivad tempokalt, võidavad ja pakuvad meelelahutust," märkis Fletcher uut peatreenerit tutvustanud pressikonverentsil.
Fletcher lisas, et oli ajutise peatreeneri John Torchetti tööga rahul, kuid kui Boudreau järsku saadaval oli, siis lihtsalt tuli tema järele minna.
Veel pole teada, mis Torchettist edasi saab. Võimalik, et ta jäetakse üheks Boudreau abiliseks, kuna Fletcher mainis, et tema oleks edasisest koostööst huvitatud. Uute abitreenerite osas plaanitakse Boudreauga maha istuda ja mõne nädala jooksul asju arutada.
Võitudeni jõudmiseks on uus peatreener endale pannud selge ülesande.
"Minu tööks on leida iga mängija Achilleuse kand ja seda pitsitades panna nad paremini mängima," ütles Boudreau.
Eile selgusid ka täpsemad detailid Boudreau lepingu kohta. Nelja aasta peale makstakse talle põhipalgana 10.5 miljonit dollarit. Selle kõrval on kontrahtis erinevad playoffidega seotud boonused.
Minnesota Wildil ei olnud otseselt uut peatreenerit vaja, kuna ajutine juhendaja John Torchetti tegi tänavu hooaja lõpuosas meeskonnaga head tööd, aga kui järsku oli saadaval divisjoni tiitlite spetsialist Bruce Boudreau, siis muidugi pidi kõik žetoonid lauale lükkama. Paljude poolt ihaldatud peatreener saadigi endale.
(foto: Frederick Breedon/Getty Images)
Playoffide avaringis Dallas Starsi poolt kukutatud Wild lõi Boudreauga käed neljaks aastaks. Tänavu Anaheimis poolteist miljonit teeninud peatreeneri uus töötasu on 2.76 miljonit.
Since making his coaching debut on Nov 23, 2007, new #mnwild head coach Bruce Boudreau has the NHL's best points % pic.twitter.com/WIX0aG68si
Veel paar päeva tagasi tundus, et Ottawa Senators on Boudreau endale saanud. Ta lennutati neljapäeval töövestluseks kohale ning kuna tema tütar elab perekonnaga just Kanada pealinnas, siis usuti, et senaatoritel on korralikud võimalused temalt allkirja kätte saamiseks.
Wildi peamänedžer Chuck Fletcher oli Boudreauga rääkinud aga juba teisipäeval ning nähtavasti istus tema poolt hinnatud peatreenerile pakutud visioon või siis töötasu paremini.
Senatorsi boss Pierre Dorion olevat reedeks sõelale jätnud vaid kaks kandidaati. Seega võib arvata, et nüüd, kus Boudreaust ollakse ilma, on peagi ka sealt uudiseid tulemas
Enne Boudreau palkamist olevat Fletcher rääkinud ka Randy Carlyle'i, Marc Crawfordi, Guy Boucheri ja loomulikult ka Torchettiga.
Wild tutvustab uut peatreenerit teisipäeval kavas oleval pressikonverentsil.
Eelmisel nädalal Anaheim Ducksi poolt vallandatud Bruce Boudreau eeldatavasti pikalt töötuks ei jää. Mitmed klubid on tema teenetest huvitatud ja neid on ka aina juurde tekkimas. Kogenud peatreeneri sõnadest võib välja lugeda, et esimeste huvilistega on ta juba ka kontaktis olnud.
(foto: hockeyweb.de)
Täna ilmus kogenud peatreeneriga pikk intervjuu, kus ta tunnistas, et aimas oma vallandamist ette. Tema töökoha oleks päästnud vaid karikavõit.
Pärast vallandamisteate saamist on hinnatud treeneril käes nüüd elevad ajad. "Mul on olnud paarid kõnelused. Ma ei saa nendesse hetkel väga laskuda, aga ütleme nii, et mul on hääl just selle pärast ära," ütles Boudreau.
61-aastane kanadalane soovib kiirelt uuesti sadulasse istuda: "Olen alati tööd teinud. Alates 17 aasta vanuselt pole olnud kordagi aega, mil ma ei oleks töötanud. Kui mind on hokitöölt vallandatud, siis olen üritanud kohe uue ameti saada."
Boudreau viimane töötupõli kestis vaid 48 tundi. Ta vallandati Washington Capitalsi poolt 2011. aasta 28. novembril ja vaid kaks päeva hiljem oli ta juba Ducksi boss.
Seoses uue töökohaga on teada, et Ottawa Senators on juba Ducksilt endise peatreeneriga kõnelemiseks luba küsinud. Samuti on Boudreaust huvitatud Minnesota Wild, kelle peamänedžer Chuck Fletcher hetkel just Californias on. Väidetavalt on Fletcher huvitatud ka endisest Senatorsi bossist Paul MacLeanist, kes sel hooajal Anaheimis abitreenerina tegutses. Radaril olevat ka Randy Carlyle, kes samuti Californias pesitseb.
Lisaks on Boudreaud loomulikult hakatud paari panema Calgary Flamesiga. Miks muidu Bob Hartley alles täna minema löödi, kui seda saanuks teha juba kaks nädalat varem?
Minnesota Wild veedab enamuse uuest nädalast Lääne-Kanadat väisates ning seda tehakse uue peatreeneriga. John Torchetti teeb tuleval ööl Vancouveris meeskonna pingil debüüdi. Ajutine juhendaja loodab korrata tänavu juba AHL-is korda saadetud.
(foto: chatsports.com)
Wildi AHL-i sats Iowa Wild on viimastel aastatel olnud üks kogu liiga nõrgimaid ning erinevuseks polnud ka tänavune hooaeg. Meeskond võitis hooaja esimesest 32-st matšist vaid viis. Pärast jõulupausi õnnestus Torchettil aga kurssi muuta. Viimasest 19-st võideti tema juhendamisel kümme.
"Võttis aega, et õiget kultuuri saavutada, pidime osade mängijate keskendumise ja vastutustundlikuse paika saama," ütles Torchetti probleemide kohta.
51-aastane ameeriklane peab ka uues töökohas riietusruumi korda saama. Pärast Mike Yeo vallandamist tunnistas näiteks Thomas Vanek ei polnud peatreeneriga rääkinud alates hetkest, mil austerlane üleeelmisel nädalal St. Louisis meeskonna koosseisust välja jäeti.
Vanek on üks paljudest Wildi mängijatest, kes hooaja jooksul lati alt läbi jooksnud. Seda on ka ise pärast peatreeneri vallandamist tunnistatud.
Osa süüst on enda peale võtnud ka peamänedžer Chuck Fletcher, kellel jagub Yeole vaid häid sõnu.
"Mike on väga hea treener ja suurepärane inimene, kes on klubi heaks väga palju teinud," ütles Fletcher. "Võitsime temaga kaks playoffide ringi. Oleme kogu liiga peale üks vähestest, kes kaks aastat järjest teise ringi jõudnud. Neid meeskondi on vist ainult viis. Ta väärib palju kiitust klubi stabiliseerimise eest."
Sarnaselt Torchettile klubi AHL-i meeskonna juurest edutatud Yeo juhendamisel jäi Wild tema debüüthooajal playoffidest eemale, aga suured investeeringud, mis algasid Ryan Suteri ja Zach Parise hankimisega, aitasid meeskonnast teha ühe läänekonverentsi tugevaima.
Yeo tõi Wildile 349-st mängust 173 võitu ning tema punktiprotsent 55.9% on klubi ajaloo parim. Samas peab Torchetti selle hooaja lõpufaasis kindlasti ületama, et meeskond põhiturniirist edasi viia.
Hetkel on Wild viimasest playoffide kohast viie punkti kaugusel. Ees ootab kõva võitlus ja just võitluslikkus on üks kindlaid asju, mida uus peatreener oma hoolealustelt soovib näha.
"Pean kindlustama selle, et kõik mõistaksid seda, et peab tugevalt mängima, võitlema ja igal õhtul oma lahingud võitma," sõnas Torchetti. "Jään seda esmaspäevast ootama."
Chicago Blackhawksi juures abitreenerina töötades 2010. aastal Stanley karika võitnud Torchetti on seni NHL-is peatreenerina 39-st kohtumisest võitnud 15. Oma 40. mängust võiduga välja tulemine saab olema ülioluline.
Viimaseks naelaks kirstus oli 2-4 kaotus Boston Bruinsile. Juba ammu oli meeskond sattunud oma ajaloo halvima koduse kaotusteseeria peale ning kokku on järjestikuseid lüüasaamisi kirjas nüüd kaheksa. Viimasest 14-st mängust võitis Wild Yeo juhendamisel ainult ühe.
"Ma ei anna alla, ega löö sellele mängijate grupile käega. Kavatsen näidata võitlusvaimu. Ma usun sellesse gruppi, aga nad parem hakaku üksteisesse uskuma ja ootusi täitma," ütles Yeo pärast kaotust.
Klubi arvas aga teisiti ja vaatamata soovidele võitlust jätkata lõpetati siiski 2011. aasta suvel alanud koostöö.
"Soovin tänada Mike'i suure töö ja pühendumise eest, mida ta treeneripingil olles Minnesota Wildi organisatsioonile pakkus ning soovin talle tulevikuks kõike head," teatas Fletcher.
Wild domineeris Bruinsi vastu pealevisetega 33-19, aga nagu ikka viimasel ajal kombeks, siis litter ei tahtnud lihtsalt vastase väravasse minna. Kodupubliku jaoks oli mängu ainsaks rõõmuhetkeks teise kolmandiku keskel Thomas Vaneki poolt tulnud 1-1 viigivärav. Külalised viis avakolmandikul vähemusest juhtima Brad Marchand, kelle hooaja 27-st väravast 12 on tulnud viimase 12 mänguga.
Wildi toetajate rõõmustamine jäi ka väga üürikeseks, kuna David Krejci taastas eduseisu poole minutiga. Viimasel kolmandikul olid Bruinsi poolt täpsed veel Loui Eriksson ja Zdeno Chara. Mõnikümmend sekundit enne lõppu ilustas skoori oma karjääri esimese väravaga Mike Reilly, kellega koos Robert Rooba suvel Wildi noortelaagris osales.
Robile on kindlasti tuttav ka Wildi uus peatreener. Selleks on laagris noori ässasid juhendanud John Torchetti, kes klubi AHL-i satsi juurest edutati. 51-aastase ameeriklase jaoks on see kolmas kord ajutise treenerina mõnda NHL-i klubi juhendada. Varasemad võimalused on olnud Florida Panthersi ja Los Angeles Kingsi juures.
Bruinsi bossi Claude Julieni jaoks oli see karjääri 500. võit. Vaid kuus on veel vaja, et tõusta Art Rossi kõrvale 387 võiduga jagama Bruinsi ajaloo edukaima peatreeneri au.
Teised kohtumised Philadelphia Flyers 1 - 2 (LA) New Jersey Devils (tipphetked)
Devils ikka oskab võite röövida. Siin jäädi pealevisetega alla 24-32. Viimase kahe kolmandiku jooksul koguni 12-29! Mängu kõik väravad tulid ülekaalust. Flyersi poolelt oli täpne Shayne Gostisbehere, kes haaras endale kollanokkadest kaitsjate liiga rekordi. 22-aastasel ameeriklasel on vähemalt üks punkt kirjas 11-st järjestikusest mängust, mis on ka Flyersi uustulnukate rekord.
Florida Panthers 0 - 5 Nashville Predators (tipphetked)
Eelmisel nädalavahetusel võiduseeriast ilma jäänud pantrid ei saa kuidagi ree peale tagasi. Viimasest viiest läks kirja neljas kaotus. Viimases kahes on mõlemas lastud endale viis väravat. Pekka Rinne sai puhkepäeva ning Carter Hutton teenis 22 tõrjega karjääri neljanda nullimängu. Vastasmeeskonna värava all tegutses kõige edukamalt Calle Järnkrok, kes sai kirja kaks kolli. Vancouver Canucks 2 - 5 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Leafsil oli taas üsna kahtlane koosseis väljakul, aga Canucks läks nähtavasti mütsiga lööma. Mängu, kus Henrik Sedinist sai meeskonna eest läbi aegade enim kohtumisi (1141) kirja saanud mängija, mindi Daniel Sedini väravast juhtima, aga siis pani eelmise hooaja legendaarne rännumees Marc Arcobello 13 sekundiga kaks kolli ja rong läks vaikselt jaamast ära. Väravaautorite sekka mahtus ka Teemu Selänne endine söömakaaslane Brendan Leipsic.
Me And Brendan Leipsic eating pasta before My NHL game, tonight He is playing his First NHL game as a Maple Leaf👏👍 pic.twitter.com/ItDS3mvsVC
Carolina Hurricanes 6 - 3 New York Islanders (tipphetked)
Bill Petersi meeskond jätkab enda omapärast seeriat. Enamus tänavuse hooaja punktidest on tulnud olukordadest, kus mängitakse järjestikustel päeval ning viimasest seeriast tuldi välja kokku kolme silmaga. Islandersi vastu tehti kõik enda väravad ära kahe kolmandikuga ja üks hetk oli seis isegi 4-0. Inspiratsiooni saadi nähtavasti sellest, et enne mängu austati 2006. aasta karikavõidu kangelasi. Kaks väravat tuli Victor Raski poolt.
Columbus Blue Jackets 4 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)
Hooaja esimesed kaks omavahelist mängu koguskooriga 10-3 võitnud senaatorid ei suutnud kolmest kolme teha. Joonas Korpisalo jõudis 11. stardi jooksul kaheksanda võiduni ning Boone Jenner skooris kaks tükki. Sinijakkide jaoks oli heaks uudiseks ka see, et kaitsja David Savard oli pärast 11-mängulist vigastuspausi koosseisus tagasi.
Dallas Stars 4 - 3 Washington Capitals (tipphetked)
Starsile meeldib Capitalsi kottida, aga siin jäädi viisakaks ning 4-0 pealt lasti seis tasavägiseks teha. Kaks väravat tulid Tyler Seguinilt, kes jõudis karjääri kolmanda 30 väravaga hooajani. Need kõik on tulnud pärast Dallasesse kolimist. Külalised said kõik oma tabamused viimasel kolmandikul.
Chicago Blackhawks 2 - 3 (LA) Anaheim Ducks (tipphetked)
Haigusest taastunud Artemi Panarin oli Blackhawksi rivistuses tagasi, ent kaotusteseeriat ei suudetud sellest hoolimata katkestada. Ducks sai oma hooaja esimese lisaajavõidu tänu Ryan Getzlafi ülekaalu väravale. Kodumeeskonna mõlema kolli eest hoolitses Brent Seabrook.
Esimest korda alates 21. novembrist võis Jetsi postide vahel näha taas Ondrej Paveleci ning Blake Wheeler ja Andrew Ladd kindlustasid karistusvisetel selle, et kogenud puurivaht naaseks vigastuspausilt ka võidukalt. Oilers päästis endale punkti Matt Hendricksi vähemuse väravaga. Eelmise mängu viie punktiga lõpetanud Connor McDavid jäi nulli peale.
San Jose Sharks 4 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)
Coyotes tegi vastase elu keeruliseks, aga teist õhtut järjest mänginud meeskond kulutas nähtavasti kogu oma jõu esimese kahe kolmandikuga ära. Viimase 20 minuti jooksul lisandus 21-le pealeviskele ainult üks ning 1-2 kaotusseis kahekordistus.
Minnesota Wild pidi tänavu olema üks Stanley karika mustadest hobustest, ent praeguse seisuga on isegi karikamängudele jõudmine kahtluse alla sattunud. Meeskond on 2016. aastat alustanud tõelise vabalangusega. Ent vaatamata kehvadele tulemustele pole peatreeneri Mike Yeo töökoht ohus.
(foto: twincities.com)
Yeo meeskond sai läinud ööl St. Louisis uue aasta 16-st mängust 13 kaotuse. Viimasest 11-st on üldse võidetud vaid üks. Seejuures on tänavu nüüd kolmandat aastat järjest Yeo juhendamisel hooaja keskpunkti kandis meeskonda tõsine vormilangus tabanud. Klubi peamänedžer Chuck Fletcher aga ei näe süüd peatreeneril, vaid soovib suuremat panust hoopis mängijatelt.
"Ma pole viimasel ajal mitte kellegi mänguga rahul olnud," sõnas Fletcher enne eilset mängu. "Meil on 31 kohtumist veel minna. Aega on rohkelt järel, ent oleme kiirelt ka omadega hilja peale jäämas."
Fletcher tunnistas ka, et on ametivendadega igapäevaselt ühenduses, otsides võimalusi koosseisu värskendamiseks.
Kaks hooaega järjest playoffide 2. ringi jõudnud meeskond on tänu viimase aja kehvale seeriale langenud Kesk divisjonis eelviimasele kohale. Kuigi seis pole päris lootusetu. Ees hoiab viimast playoffide kohta Colorado Avalanche, kellel kolm silma rohkem, kuid kes ka pidanud kolm mängu enam.
Wildi peamised probleemid on tänavu tulnud erimeeskondade arvelt. Ülekaalu osas ollakse liigas 17.5%-ga 24. kohal ning vähemuses osas, mis ka Bluesi vastu saatuslikuks sai, 78.4%-ga 25. kohal. Seda pärast hooaega, mil oldi karistuste surmamise osas liiga parim meeskond.
Kuid halval ajal annab lootust see, et varasemalt on juba suudetud end hooaja lõpuotsaks uuesti häälestada. Viimase kahe aasta jooksul on Wild pärast olümpia ja Tähtede mängu pausi olnud liiga parim meeskond. Enne tänavust oli 59-st kohtumisest kirjas 38 võitu.
"See neetud Chicago Blackhawks." - nii võivad mõelda kõik Minnesota Wildi mängijad ja fännid. Pärast 4-aastast pausi on kolm hooaega järjest playoffidesse jõutud, aga kõigil aastatel on just Blackhawks meeskonna konkurentsist kukutanud. See seeria tuleb oma eesmärkide täitmiseks lõpetada.
(foto: Getty Images)
Kohanenud Vanek ja edukam ülekaalus mängimine annaks rünnakule vunki juurde
Mike Yeo meeskond skooris mullu 2.77 väravat mängus, millega platseeruti viisakal 12. kohal. Seda isegi vaatamata eelmise suve suure täienduse Thomas Vaneki karjääri ühele halvimale aastale. Austerlane suutis koguda 52 punkti, millest täishooaegade arvestuses halvem vaid tema debüütaasta (48 punkti). 31-aastast ründajat vaevasid kohanemisraskused.
"Vaatamata sellele, millega ma pidin hakkama saama - kehv tervis, erinevates kolmikutes mängimine, varasemast suurem playmakeri roll - jõudsin 20 värava ja 50 punktini, aga see polnud siiski selline minek, mida sooviksin näidata. Minu eesmärgiks on skoorida 30+ väravat," rääkis Vanek selle nädala alguses.
(foto: Jordan Doffing/MHM Photo)
Karjääri jooksul seni 298 kolli teinud ründaja pandi rohkem mängujuhina tegutsema seetõttu, et Wildi ründeliin on parajalt talendist tilkumas. Zach Parise, Jason Pominville, Mikko Koivu, Mikael Granlund...ja see nimekiri läheb aina edasi. Näiteks Nino Niederreiter oli Parise'i taga 24 tabamusega väravaküttide edetabelis teisel kohal, aga ta veetis enamuse hooajast tagumistes ründekolmikutes.
Samas ei kuulu täielik ründakul amoki jooksmine väga peatreeneri visiooni. "Vaatamata sellele, et skoorisime mullu palju rohkem kui inimesed arvavad, eriti hooaja teises pooles, ei ole me liiga parimate ründemeeskondade seas. Meie identiteet põhineb töökusel ja tugeval kaitsemängul," tunnistas Yeo hiljuti.
Sellest, et meeskonnal pole vaatamata suurele talendi kogusele rünnakul asjad päris korras, andis hästi aimu ülekaalus mängimise efektiivsus. Hädise 15.9%-ga suudeti edestada vaid kolme meeskonda. Playoffides tõsteti see avaringis St. Louis Bluesi 33.3% peale, aga eks kõik, mis järsult tuleb võib sama järsult ära kaduda ja nii juhtuski järgmises ringis.
Yeo teab ja loodab, et seda annab parandada: "Me teame, et meil on mängijate grupp, kes on paremad sellest kohast, mida eelmisel aastal ülekaalu osas näidati. Ent me ei jää ka lihtsalt paigale istuma ja lootma, et saame järsku liiga parimaks ülekaalu meeskonnaks. Me tahaksime seda olla, aga see sõltub mitmetest asjadest. Mängijatest ja sellest, kuidas nad ühele lainele saada."
Niigi tugev kaitseliin on jõudu juurde saamas
Wildi endale lastud 2.41-st väravast olid mullu paremad vaid viis meeskonda. Suur osa selles oli väravavahil Devan Dubnykil, kes transformeerus müstiliseks meheks, aga eks iga väravavaht vajab suurt toetust ka oma kaitsjatelt. Wildi sinise joone mehed suutsid seda pakkuda ja isegi olukorras, kus kaitseliini liider Ryan Suter oma mänguvormiga hädas oli.
(foto: tsn.ca)
Yeo oli Suteri panusega rahul, aga meeskonna üks asekaptenitest oli päris löödud. "Käisin tal pärast hooaja lõppu külas. Ta oli enda suhtes väga kriitiline ja ma ei arvan, et ta seda vääriks. Statistika osas ei olnud tegu ehk tema parima aastaga, aga ta tegi palju häid asju. Hooaja teises pooles olime me liiga parim meeskond ja tema oli meie liider," mainis Yeo.
Suter oli mullu keskmise mänguaja osas liiga liider (29:03) ja liigne koormus võis oma osa mängida selles, et 30-aastane jänki ei suutnud enda kõrgetele standarditele vastavat mängu näidata. Selle suhtes on aga heaks uudiseks see, et mitmed noored on peale kasvamas. Meeskonna pesamuna, 21-aastane Matt Dumba tegi eelmisel hooajal +13'ga selle arvestuses klubi kollanokkade rekordi. Lisaks küpsesid aasta võrra edasi 22-aastane Jonas Brodin ning 25sed Jared Spurgeon ja Marco Scandella. Samuti loodetakse palju ka suvel koos Robert Roobaga noortelaagris mänginud Mike Reillyst, keda peetakse ülekaalu spetsialistiks.
Devan Dubnyk ei pea liigse ootuste koorma all kannatama
Dubnyk tegi mullu hullumeelse aasta või õigem oleks isegi öelda poolaasta, kuna enne jaanuaris Minnesotasse saabumist konutas ta Arizona Coyotesi pingi peal. Wildi eest tuli 39 mänguga 27 võitu. Keskmiselt lasi ta endale vaid 1.78 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 93.6%. Sellist vormi on raske korrata, aga klubi seda ei ootagi.
"Me ei palu temalt, et ta oma selle aasta vormi igal aastal kordaks. See ei ole reaalne. Ent me usume, et ta suudab olla selles liigas hea väravavaht. Ta on jõudnud parimasse mängijaikka," rääkis suvel peamänedžer Chuck Fletcher.
Yeo on öelnud, et 29-aastast puurivahti ootab uuel hooajal ees kindlasti väiksem koormus. Eelmise hooaja lõpus alustati temaga praktiliselt kõiki mänge, kuid samas pole kadunud usk Darcy Kümperisse, kellelt loodetakse uut tõusu. 25-aastane kanadalane lasi mullu endale 2.6 väravat, tõrjete efektiivsusega 90.5%. Aasta varem ringlesid numbrid vastavalt 2.4 ja 91.5% ümber.
Hooaja väljavaated
Wild oli eelmise põhiturniiri lõpus liiga parim meeskond. Sealt saadud hooga mindi edukalt läbi ka playoffide avaringist, aga siis langeti üsna väikese vastupanuga (mängud 0-4) Blackhawksi vastu. Õppida on veel nii mõndagi, kuid Yeo hinnangul on meeskond valmis karikavõidule konkureerima, öeldes: "Arvame, et oleme konkurentsivõimelised ja karikanõudlejad."
Samal ajal on jäädud reaalsuse piiridesse, ega pole illusioone loodud. "Meie liiga on nii raske, et minu arvates oleks täielik ignorantsus, kui usuksime, et ei peaks vaeva nägema ja tugevalt esinema ning arvaksime, et meil ei seisa uuel hooajal ainuüksi playoffidesse jõudmiseks ees raskeid aegu. Reaalsus on see, et mängime läänekonverentsis ja oma divisjonis. Peame näitama oma parimat mängu ja vähemaga meil pikka pidu pole," lisas Yeo.
Mingis mõttes võib öelda, et raskused on meeskonda tabanud ka juba enne hooaja algust. Nimelt on Yeo kritiseerinud oma hoolealuste esitusi kontrollkohtumistes, olles eriti rahulolematu noortega: "Suhtlemine on ilmselgelt osa tööst, aga meie ülesandeks pole innustada tugevalt mängimisele ja tahtmisele siin olla." Oleks ikka pidanud kohe Robertiga lepingu ära tegema...
On ütlemata vägev mõelda, et NHL-i üks tugevamatest satsidest on meie mehe suhtes huvi üles näidanud. Wild on tõusuteel olev meeskond, kelle tuumik võib veel mitu head aastat edukalt koos mängida. Omadega on jõutud faasi, kus ollakse valmis suureks läbimurdeks, aga nagu eelpool mainitud - esimese asjana tuleb Blackhawks maha murda. See oleks aga isegi Tom Cruise'i jaoks keerukas missioon.
Kui panna meeskonnad ritta väravavahtide tõrjete efektiivsuse järgi, siis on Wild 88.9%-ga hetkel koos Edmonton Oilersiga jagamas liiga viimast kohta. Seni on 42. kohtumises vaid 13. läinud nii hästi, et meeskond on endale lasknud kaks või vähem väravat mängus. Võrdluseks, liiga liidril Nashville Predatorsil on selliseid mänge 27. Kahe meeskonna vahel on 21 punkti, samas kui Wild edestas mullu Predatorsi kümne silmaga.
Wild on teinud tõsise vähikäigu ja selle etaloniks on olnud Darcy Kümper. Noorest väravavahist tehti tänavuseks hooajaks meeskonna esinumber, kuid 24-aastane kanadalane on üle elamas ülimalt rasket sofomoor-hooaega. Kuigi numbrid 2.68 väravat selja taha ja tõrjed 90.2% on siiski selgelt paremad kui kogenud Niklas Bäckströmil, kes alles paar hooaega tagasi juhtis liigat väravavahtide võitude osas. Selle aja Bäckströmist on aga praeguseks alles jäänud vaid hale vari.
Musta hobusena tuli hooajale vastu Josh Harding. Tema oli mullu liiga liider nii väravate arvu (1.66) kui tõrjete osas (93.3%), aga tervise probleemid jätsid tema hooaja poolikuks. Harding tõmbas oma tänavustele võimalustele kriipsu peale rumala vigastusega. Praeguseks on mees ammu juba terve, aga nokitseb vaikselt Wildi AHL-i meeskonna juures. Levib arusaam, et Wild ei anna talle põhimõtte pärast uut võimalust, sest ollakse hingepõhjani solvunud, et olles mängijat aastaid võitluses polüskleroosiga toetanud vedas Harding klubi alt kui jäält eemal olles ennast mitmeks kuuks vigaseks tegi.
Probleemid väravasuul on põhjuseks miks Wild, keda on aastaid tuntud tugeva kaitse poolest, on nüüd oma värava kaitsmises liiga üks halvimaid. Keskmiselt korjatakse enda selja tagant 3.02 väravat mängus ja sellest näitajast on halvemad vaid kuus satsi. Isegi Yeo vihapuhang pole meeskonda üles äratanud.
Mullu playoffide teise ringi jõudnud meeskond on kaotanud kuus matši järjest ning mängijate intervjuud kipuvad aina masendavamaks. Puudub usk, et sellest seisust välja ronitakse. Olgugi, et iseenesest pole playoffid väga kaugel. Läänekonverentsi viimane koht kuulub hetkel Vancouver Canucksile, kes edestab Wildi kaheksa punktiga. Üks kena võiduseeria aitaks selle vahe kiirelt tasa teha. Seda aga ei tea keegi, millal Wild lõpuks võiduseeriaks võimeline on. Selge on vaid see, et Yeo töökoht madalseisu tõttu ohus ei ole. Seda kinnitas selle nädala alguses klubi peamänedžer Chuck Fletcher. Küll võivad aga muudatused tulla mujal.
Eriti kuum teema on muidugi postide vahel toimuv ja seoses sellega on kuulujuttude veskid hakanud ka agaralt jahvatama. Kui terava pilguga liiga üle vaadata, siis leiab mitmeid kvaliteetseid maskis mehi, kes oma koduklubides vaid varumehe rollis istuvad ja õige pakkumise eest saadaval oleksid - näiteks New York Rangersi Cam Talbot või Montreal Canadiensi Dustin Tokarski. Kui Wildi mänguvorm vahepeal ei muutu, siis on klubil vaja kiirelt tegutseda. Ajal, mil hooaja keskpunkt on ületatud ei saa ambitsioonikas meeskond rahumeeli oma divisjoni viimasel kohal kükitada.
Hooajal 2000/2001 liigaga liitunud Minnesota Wild jõudis mullu playoffidesse alles viiendat korda. Küll juhtus see aga teist hooaega järjest ja suuri investeeringuid teinud "hoki osariigi" sats jõudis ka oma ajaloo jooksul teist korda playoffide 2. ringi. Viimase aja silmnähtav areng pole aga tõuganud klubi loorberitele puhkama jäämise suunas. Thomas Vaneki hankimine on järjekordne suurtehing, mis on kompetentse hokimeeskonna jääle panemiseks ette võetud.
(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Jason Pominville, Zach Parise ja Ryan Suter on kõik viimase paari aasta jooksul klubiga liitunud mängumehed, kelle aastapalk ületab sarnaselt Vanekile viie miljoni dollari piiri. Seejuures teenivad Parise ja Suter mõlemad algaval hooajal koguni 7.5 miljonit. Klubi astub väga jõudsaid samme selleks, et tõusta läänekonverentsi tippmeeskonnaks.
"Kui 2013. aastal playoffidesse jõudsime, siis mõjus see kõigile suure kergendusena. Tänavu oli suurepärane playoffidesse jõuda ja avaringist edeneda, kuid usun, et meie meeskond sihib veel kõrgemale," tunnistas hiljuti klubi peamänedžer Chuck Fletcher.
Wild on selgelt ülespoole liikuv meeskond. Sellest andis aimu ka see, et Vanek lükkas Wildi siirdumiseks kõrvale mitmed rahakamad pakkumised. Kuigi kaalukauss vajus Wildi poole ka seetõttu, et Vanek mängis omal ajal Minnesota ülikooli eest. Wild skooris mullu keskmiselt vaid 2.4 väravat mängus, seega on Austria püss meeskonnale suurepäraseks täienduseks. Alates hooajast 2005/06 on Vanekist resultatiivsemad olnud vaid seitse mängijat.
See annab Wildile kaks ülimalt plahvatuslikku kolmikut, mille selja tagant tulevad veel suurepärase potentsiaaliga Nino Niederreiter, Justin Fontaine ja playoffides ennast maailmale tutvustanud Erik Haula.
Kaitse poolest on Wild olnud üks liiga stabiilsemaid satse ja kuna Suteri kõrvale on kerkimas ka Jared Spurgeon, Jonas Brodin ning Marco Scandella, siis peaks ka oma värav kenasti turvatud olema.
Wildi puhul võiks kiita ka suurepärast väravavahtide kollektsiooni, kuid vigastused tähendavad, et postide vahel püsib ebakindel seis. Samas kui peaks juhtuma, et klubi suudab vigastustetondi enda juurest ära hirmutada, siis on Wildi näol kõigi jaoks tegu hirmuäratava vastasega.
"Meie eesmärk on võita Stanley karikas. Usume, et oleme sellele taas lähemale liikunud," on rääkinud peatreener Mike Yeo. "Samas peame ka tunnistama kuivõrd raske selle saavutamine on."
Kesk divisjonist sammusid mullu üle playoffide lävepaku viis meeskonda, seega peab Wild enne karikamängudele jõudmist tulema toime tõeliselt halastamatu võitlusega. Pidades silmas karikavõidu ambitsioone, siis tuleb põhiturniiriga ühele poole saamiseks ka targalt tegutseda. Pole ju mõistlik ennast hooaja jooksul lõhki rebestada, et siis playoffide varajastes ringides välja kukkuda.
Hooaja küsimus - kuidas õnnestuvad välismängud?
Wild oli mullu põhiturniiri ajal välismängude arvestuses üks nõrgemaid meeskondi. Suudeti edestada vaid üheksat satsi. Seejuures ei olnud tegu anomaaliaga. Wild on viimastel hooaegadel kodust eemal olnud heal juhul vaid keskpärane. Playoffides õnnestus Wildil seitsmest välismängust võita vaid üks ja lõpuks polnud kasu ka suurepärases kodumängude atmosfäärist, kuna Chicago Blackhawks lunastas pääsme läänekonverentsi finaali just Minnesotas mängides. Eriti karm oli meeskonna jaoks jõulukuu. Kodust eemal tuli siis pidada üheksa matši ja neist tuli vaid üks võit. Lisaks tuli seegi Colorado Avalanche'i vastu alles karistusvisetega. Tõelised tippmeeskonnad lubavad endale selliseid kaotuste seeriaid harva. Kui Wild tõesti soovib sinna valitud seltskonda mahtuda, siis tuleb kehvale võõrsilvormile lahendus leida.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
