Kuvatud on postitused sildiga john gibson. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga john gibson. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Minevikus kolamine võib tihti tuua negatiivseid emotsioone, aga see võib pakkuda ka meeldivaid üllatusi. Just nii oli eelmisel hooajal Anaheim Ducksiga, kes tõi meeskonna peatreeneriks tagasi 2007. aastal klubi Stanley karikani tüürinud Randy Carlyle'i.

(foto: tsn.ca)
Päris Perry annaks rünnakule suure tõuke

Ducksi liidrid Ryan Getzlaf ja Corey Perry olevat olnud peamised persoonid, kes moosisid peamänedžer Bob Murrayt Carlyle'i tagasi tooma. Mõlema jaoks oli hooaeg 2015/16 väga vaevaline ja Bruce Boudreau nähtavasti ei osanud nende puhul enam õigetele nuppudele vajutada. Treenerivahetus pidanuks mehed uuesti mängima panema. Ent plaan õnnestus vaid poolenisti. Getzlafist sai uuesti 70 punktiga mees, aga Perry tegi 53-ga pärast oma kollanoka hooaega halvima aasta.

2011. aastal liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetatud ründaja on olnud stabiilne 30 väravaga mees ja temalt on korra tulnud isegi üks 50 kolliga aasta. Eelmisel hooajal jäi ta aga vaid 19 peale. Perry kahvatu tegutsemine jättis ka kogu meeskonna ründenumbrid tagasihoidlikuks. Keskmiselt tehti 2.68 väravat mängus, millest olid halvemad vaid kaks karikamängudele kvalifitseerunud meeskonda.

"Sain oma võimalusi ja viskekohti, aga litter ei läinud lihtsalt sisse," ütles Perry oma esituste kohta. "Selliseid asju ikka juhtub. Hooaja käigus ja karjääri jooksul on selliseid hetki. Tuleb lihtsalt olla keskendunud ja püüda olla positiivne."

(foto: dailyfaceoff.com)
Kahekordne olümpiavõitja on oma raskuste põhjuseks samuti nimetanud aina paremaks minevaid väravavahte, vihjates et tal oleks regulaarselt skoorimiseks paremat abi vaja. Laias laastus võib väita, et tema probleemide taga on halb litriõnn. Perry karjääri keskmine pealevisete edukus on 13.2%, aga eelmisel hooajal oli see seletamatult madalal 8.8% peal. See annab klubile usku, et karjääri jooksul ligi 350 väravat teinud mängumees pole veel oma võimeid minetanud.

Tõsi on ka see, et meeskond sai Perry korraliku panuseta täiesti kenasti hakkama. Sellest hakati puudust tundma alles playoffides, kus 32-aastaselt kanadalaselt tuli 17 matšiga neli väravat ja 11 silma. Pealevisete edukus oli 9.7%. Põhiturniiril kulges Ducks juba viienda järjestikuse Vaikse ookeani divisjoni esikohani. Tegu oli läänekonverentsi parima kodumeeskonnaga, kes põhihooaja viimase 17 mängu puhul jäi punktilisata vaid korra.

Viies järjestikune playoffidega aasta lõppes läänekonverentsi finaalis, kui Nashville Predatorsile kaotati seeria 2-2 pealt kuue mänguga. Viimase kahe matši üldskooriks oli 4-9. Meeskonnal läks kõige hullemal ajal katki esiväravavaht John Gibson ja loota ei saanud ka mitmetele teistele mängijatele.

"Tundsime, et väärsime paremat saatust, aga me lihtsalt ei suutnud oma eesmärki täita," ütles Carlyle treeninglaagri alguses.

Uue hooaja alguses tuleb samuti vigastustega võidelda. Ryan Kesler on pikemaks ajaks edurivist puudu ning kaitses on jäänud tühimikud Sami Vataneni ja Hampus Lindholmi poolt.

Kuidas saab kaitse puudujateta hakkama?

Vaid Cam Fowler kogus eelmisel hooajal Anaheimis Lindholmist ja Vatanenist keskmiselt rohkem mänguminuteid. Nendest ilma olemine annab tunda nii kaitses kui rünnakul, Vatanen on näiteks hinnatud ülekaalu spetsialist. See vireles mullu niigi 18.7% peal. Vähemalt on aga heaks uudiseks see, et erinevalt Keslerist, kelle naasmise ajaks peetakse pühade perioodi, peaksid Lindholm ja Vatanen olema tagasi novembriks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Igal juhul peab aga eelmisel hooajal keskmiselt 2.40 väravat lasknud meeskond märgatava tüki hooajast ilma kahe põhikaitsjata mängima. Veritsevat haava on teiste seas toodud lappima Francois Beauchemin, kelle puhul on tehtud veel üks rännak minevikku, aga kvaliteedi vahe eelmise hooaja ja tänavuse algusega peaks olema märgatav.

"Kui kellegi jaoks uks sulgub, siis avaneb see kellegi teise jaoks," on Carlyle vigastustega seoses filosofeerinud. "Nii on karm öelda, aga see on spordimaailmas reaalsus."

Peatreener ei tundu väga mures olevat ja ega siis ei pea vast ka keegi teine Ducksi sinise joone pärast pead vaevama. Tõsi on ka see, et Gibsoni suguse puurivahiga mängides võib tagalast isegi rohkem kvaliteeti kaotada, enne kui see märke jätvalt hammustama hakkab.

Gibson on saanud hea mentori

24-aastane Gibson tegi mullu kõrgliigas oma teise täishooaja. Ta teenis 25 võitu, lastes endale keskmiselt 2.22 väravat. Tõrjete efektiivsuseks oli noore karjääri parimat tähistav 92.4%.  Karjääri uueks tipuks olid ka 52 mängu ja võimalik, et suurenenud koormus maksis talle ja meeskonnale lõpuks kätte. Ameeriklane tuli lääne finaali 5. kohtumisest alakeha vigastusega ära ning tema playoffide näitajad olid selgelt halvemad 2.59 ja 91.8%.

Mullu Jonathan Bernier'ga väravat jaganud puurilukk on uueks partneriks saanud Ryan Milleri, kes endise liiga parima väravavahina võiks talle heaks mentoriks olla. 37-aastasel Milleril on NHL-is selja taga üle 700 põhihooaja matši. Anaheimis on tal täita kaks ametit - kasvatada Gibsonit edasi ja olla valmis, kui võimalus tekib.

"Ütleme kõik, et ta on meie põhivend, aga ta peab võrreldes eelmise aastaga veel ühe sammu edasi tegema," ütles Carlyle suvel Gibsoni kohta. "Arvame, et ta on tohutult andekas, aga soovime kindlad olla, et meil on ka hea tugi. Me usume Ryan Millerisse, ta sobitub sellesse, mida otsime."

Eelmistest hooajast ei taha NHL-is väga mitte keegi peale võitja palju rääkida, aga sellega seoses võib Ducksi puhul visata õhku ühe huvitava küsimuse. Mis oleks saanud siis, kui Gibsonit oleks playoffide kogemusteta Bernier asemel asendanud Miller? Ducks on oma seisu väravasuul liiga 2010. aasta parima puurvahi toomisega selgelt paremini kindlustanud.

Hooajale minnakse vastu lootusrikkalt

Kui oled karikafinaali jõudmisele väga lähedal olnud, siis pole põhjust suurteks muutusteks. Ducks on suvel olnud vaikne, tehes vaid hädavajalikke lükkeid. Meeskonna tuumik on hea ja valmis end taas playoffides sügavale mängima.

"Tunneme alati aasta alguses, et suudame Stanley karikale konkureerida. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see aasta peaks olema erinev," ütles kahe hooaja vahel Fowler, kes tegi mullu 39 punktiga (11+28) uue karjääri rekordi.

Kui Carlyle esimest korda Ducksi peatreener oli, siis langeti tema debüütaastal samuti konverentsi finaalis. Hooaeg hiljem jõuti kuldse lõpuni. Kas ajalugu kordab end? Selleks peab meeskond veel natukene õppima.

"Peame kohe alguses olema kindla struktuuriga hokiklubi, kes suudab mänge 2-1 võita. Me ei suuda pelgalt oskustega meeskondi alistada. See oli üks suurimatest õppetundidest, mille pidime eelmisel aastal läbima," rääkis Carlyle hiljuti.

Ducks alustas mullu nelja järjestikuse kaotusega. Tänavune start on vigastuste tõttu raskendatud, aga kui kõik terveks saavad ja suudavad ka tervena püsida, siis on tegu väga hea meeskonnaga. Fännidel ja kõigil teistel asjaosalistel jääb üle loota, et alguses vahet konkurentidega liiga suureks ei lasta. Konkurents Vaikse ookeani divisjonis tõotab tulla väga vinge. Kuigi ega seal tippu tõusta polegi vaja. Aitab küll juba nendest divisjoni esikohtadest, aeg oleks tõelistes mängudes ilma teha.

Haavatud Predators jõudis finaalseeriast ühe võidu kaugusele

Läänekonverentsi finaali 4. mängult kahe põhitsentrita ära tulnud Nashville Predators ei jäänud oma kurba saatust kiruma. Raskustest suudeti hoopis üle olla ning võõrsil Anaheim Ducksi vastu välja mängitud 3-1 tulemusega jõuti karikavõistluste finaalseeriast ühe võidu kaugusele.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Viiendast omavahelisest matšist kujunes neljas, kus avavärava teinud meeskonnal jäi võit vormistamata. Avakolmandiku järel kubemele haiget teinud John Gibsoni välja vahetanud Ducksi eest tegi Chris Wagner 7:14 enne teise perioodi lõppu 1-0.

Mäng oli suuresti kodumeeskonna kontrolli all, kuid üks karistus sai saatuslikuks. Josh Manson ja Filip Forsberg sattusid teise kolmandiku lõpus jagelusse, mille rootslane algatas, aga mille eest esimene lõpuks istuma pandi. Ducksi eelmises mängus hiilanud vähemuse meeskond ei suutnud seekord särada ja Colin Wilsoni väravast tulid tabloole viiginumbrid.

Kohtumise võiduvärav sündis viimase kolmandiku keskel. Mattias Ekholm tegi enda väravasuul ära Pekka Rinne töö, viis seejärel litri rünnakule, leidis Forsbergi, kes toimetas selle omakorda Pontus Abergile, kellel õnnestus ise näoli vastu jääd lennates Gibsonit asendanud Jonathan Bernier üle mängida. Tõeline rootslaste värav ja hambast ilma jäänud ning otse riietusruumi läinud Abergi jaoks koos põhiturniiriga kokku üldse alles karjääri teine.

"End näitasid mitmed kutid, kes tulid tõeliselt tugevalt mängima ja võitlema," kiitis omasid pärast mängu Predatorsi boss Peter Laviolette. "Selles hallis on raske mängida, kuna vastas on hea, veteranidest koosnev meeskond. Ent meil õnnestus ikkagi võiduga ära kõndida."

Mängu lõppskoori vormistas Austin Watson tühja väravasse 48 sekundit enne lõppu. Ducks suutis pärast taha jäämist üheksa minuti jooksul Rinne väravale panna vaid kolm pealeviset. 33-28 ülekaal nende osas aga lõpus siiski saavutati.

"Me ei liigutanud oma jalgu ega võidelnud nii nagu mulle meie puhul näha meeldib. Peame oleme paremad," kommenteeris Ryan Getzlaf, kellele määrati enne mängu eelmises matšis kasutatud homofoobse väljendi eest 10 000-dollariline trahv.

Vigastused hakkavad vaikselt kuhjuma ka Ducksil. Gibson märkis, et soovib 6. mängus uuesti jääl olla, aga Ducksi peatreener Randy Carlyle hindab seda ebatõenäoliseks. Valikust puudus ka juba Rickard Rakell, kes tuli eelmisest mängust vigasena välja.


Predatorsil on esimene võimalus koht karikafinaalis kindlustada esmaspäeval kodupubliku ees.

Perry playoffide kolmas lisaajavärav viigistas lääne finaali

Tundub, et kogu hooaja uniselt tegutsenud Corey Perry vajas äratuseks lihtsalt Stanley karika playoffide lisaaegadel mängimist. 2011. aasta põhihooaja MVP karikamängudel teinud neli väravat ja neist kolm on tulnud lisaajal. Viimane aitas Anaheim Ducksil Nashville Predatorsi vastu läänekonverentsi finaali 2-2'le viigistada.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Perry kerkis playoffide lisaajaväravate osas kaheksaga Teemu Selänne kõrvale jagama klubi rekordit. Lisaks on ta nüüd ühe hooaja jooksul tulnud tabamuste osas liiga rekordit jagamas. Varem on ühel aastal playoffides kolm lisaajaväravat teinud vaid Mel "Äkksurm" Hill ja härra rakett isiklikult ehk Maurice Richard.

Kevin Bieksa koosseisu tagasi saanud Ducks suutis sellega vältida üsna piinlikku ära andmist. Meeskond tuli viimasele kolmandikule 2-0 eduseisuga ja kõik oli nende kontrolli all, aga järsku hakati võtma väga rumalaid karistusi. Perry rünnakul kepiga löömise eest, Ondrej Kaše vastase kukutamise eest, Bieksa kõrge kepi eest ja siis kohe veel otsa Josh Manson kepiga äsamise eest.

Seni playoffide käigus kohutavalt karistusi surmanud meeskond kannatas kõik vastase ülekaalu hetked ära ja pidas isegi kenasti pooleteistminutilise 5 vs 3 vastu, aga initsiatiiv läks täielikult Predatorsile ning viimase kuue ja poole minutiga kangutati end lisaajale.

John Gibsoni puhta paberi määris P.K. Subbani kauge pealevise ning Filip Forsberg kühveldas 35 sekundit enne lõppu sisse oma playoffide seitsmenda tabamuse. Järgmine annab talle ühe aasta klubi rekordi, mida hetkel tuleb jagada Joel Wardiga. Küll on ta aga juba klubi läbi aegade esimene, kes playoffides neli mängu järjest skoorinud.

Üks rekord tuli ka Ducksi poolelt. Predators tegi kohtumisele väga passiivse alguse ja nii lõpetati avakolmandik vaid kahe väravale läinud pealeviskega. Ducks polnud varem kellelegi ühe perioodi käigus nii vähe võimalusi jätnud. Ise tehti esimese 20 minuti jooksul 14 pealeviset ja Rickard Rakelli väravast saadi ette. Teisel perioodil suurendas edu Nick Ritchie.

Normaalaja lõpus väristanud Gibson sai kirja 32 tõrjet. Mõnel teisel päeval külaliste esimesed kaks väravat tõrjunud Pekka Rinne lükkas kõrvale 34 üritust.


Predatorsil oli võimalus 11. järjestikuse playoffides saadud koduvõiduga korrata 1996/97 Colorado Avalanche'i saavutust. Nüüd peab esmaspäeval uuesti otsast alustama. Enne seda on aga veel kavas üks mäng Anaheimis.

Predators asus lääne finaali uuesti juhtima

Läänekonverentsi finaali eelmises kohtumises korraliku käkkimisega hakkama saanud Nashville Predators suutis end fännide silmis 3. mängus kenasti heastada. Anaheim Ducks alistati 2-1 ning see tõstis meeskonna pärast hooaja 1997/98 Detroit Red Wingsi esimeseks, kes playoffides võitnud kümme kodumatši järjest.

(foto: tennessean.com)
Peter Laviolette'i meeskonnale kindlustas napi võidu Roman Josi hiline ülekaalu värav. Chris Wagner võttis kõrge kepiga mängimise eest rünnakul ülirumala karistuse, millest poole suutis Ducks ilusti ära surmata, aga teiseks pooleks enam rammu ei jagunud. Meeskond pidi kogu kohtumise jooksul tegema palju kaitsetööd, jäädes lõpuks pealevisetega alla 20-40.

"Me ei mänginud oma võimetele isegi ligilähedase tasemega," ütles omade esituse kohta Ducksi peatreener Randy Carlyle. "Pidime palju olema vastu võtvaks pooleks. Kuid meil oli siiski võimalus võita ja see on kõige julgustavam osa, sest teame, et suudame mängida paremini kui täna."

Vaatamata kodumeeskonna suurele ülekaalule läksid hoopis külalised mängu juhtima. Ülekaalust tähistas Corey Perry väravaga oma 32. sünnipäeva. Seejuures polnud ta enne eilset seeria käigus veel mitte ühtegi väravale läinud pealeviset kirja saanud.

Teise kolmandiku lõpus tulnud tabamus võis Ducksile kõvasti eneseusku juurde anda, kuna meeskond polnud tänavustes karikamängudes veel kordagi kaotanud kohtumist, kus viimasele perioodile eduseisuga mindi. Kuid eks kõik juhtub ükskord esimest korda.

Predators viigistas kohe viimase kolmandiku alguses Filip Forsbergi väravaga ning ei lasknud oma tuju rikkuda kahel väravavahi segamise tõttu ära võetud tabamusel, mis Josi võiduväravale eelnesid.

"Me oleme enesekindel meeskond, teame milleks me võimelised oleme" ütles Josi edu kohta. "Mitte keegi ei paanitsenud. Teadsime, et mängisime hästi ja meil oli palju võimalusi ning pealeviskeid. Peame samamoodi mängimist jätkama ja küll siis need sisse lähevad."

John Gibson oli alates eelmise mängu lõpust kokku teinud 51 tõrjet, enne kui Forberg ta uuesti üle mängis.

Nii Josi kui Ryan Ellis püstitasid 10. punktini jõudmisega klubi uue kaitsjate ühe hooaja playoffide rekordi.


1-1 viigi pealt seeria 3. mängu võitnud meeskond on aastate jooksul järgmisesse ringi edenenud 67.4% juhtudest.

Järjekordsest kaotusseisust võidu välja mänginud Ducks viigistas läänekonverentsi finaali

Tänavuse hooaja läänekonverentsi finaal oli Anaheim Ducksi jaoks pühapäeval minemas seisu, kust väga keeruline end välja mängida. Nashville Predators oli võõrsil mängides seeriat 2-0 juhtima minemas. Randy Carlyle'i meeskond sai aga hakkama järjekordse ilusa tagasitulekuga.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Ducks teenis 5-3 skooriga oma playoffide üheksanda võidu ja neljanda, mis tulnud mitmeväravalisest kaotusseisust. Vaid 1987. aasta Philadelphia Flyers on ühe hooaja jooksul playoffides rohkem selliseid mänge võitnud (5).

"Soovin, et me ei satuks kaotusseisu, aga arvan, et meil on 3-4 head ründekolmikut, kelle toel mängu tagasi jõuame. Me nagu tunneksime, et meil pole enam midagi kaotada Näib nagu just siis näitaksime oma parimat mängu," lausus Rickard Rakell pärast mängu.

Kodumeeskond jäi kiirelt taha, kui Ryan Johansen ja avamängu kangelane James Neal vähem kui üheksa minutiga Predatorsi ette viisid. Ducksile jäi avakolmandikul kirja vaid viis Pekka Rinne väravale läinud pealeviset ning mänguhoog ei tahtnud kuidagi sisse tulla. Kuid korraga saadi end siiski käima.

Sami Vatanen lõpetas esimese perioodi viimasel minutil meeskonna ülekaalu põua ning Jakob Silfverberg pani teise avaminutil kotti oma tänavuste karikamängude üheksanda värava.

Silfverbergile vastas peagi Filip Forsberg, kuid kolmandiku lõpetas eduseisus juba Ducks ning seda enam käest ei lastud. Ondrej Kaše viigistas uuesti ning mängu võiduvärav tuli kolm minutit enne teise perioodi lõppu Nick Ritchie'ilt. Kohtumise viimasel minutil vormistas tühja väravasse tehtud tabamusega lõppseisu Antoine Vermette.

Rinnele jäi lõpuks kirja vaid 22 tõrjet. Esimese kuue pealeviskega kaks väravat lasknud John Gibson lükkas litri kõrvale 30 korda.

Mängu kolme söödupunktiga lõpetanud Ryan Getzlaf kerkis playoffide punktitabelis 18 silmaga Jegveni Malkini kandadele.


Vähemalt kaheväravalisest kaotusseisust saadud võite on tänavu nüüd kirjas 14. Alates aastast 1988 on nende osas 15-ga "produktiivsem" olnud vaid 2014. aasta.

Läänekonverentsi finaal algas Predatorsi võõrsilvõiduga

Aasta tagasi playoffide avaringis kahe 3-2 skooriga alustanud Anaheim Ducks ja Nashville Predators kordasid seda tänavuste karikamängude läänekonverentsi finaali esimeses matšis. Ka võitja oli sama. James Neal tõi Predatorsile lisajavõidu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Neal lõpetas mängu esimese lisaaja keskel, pannes võrku oma playoffide neljanda värava. Meeskond pidi võiduka lõpuni jõudmiseks kõvasti kannatlikkust näitama.

Kui enne seeria algust võis Ducksi nõrgaks lüliks pidada väravavahti John Gibsonit, siis vähemalt avamängus esines ameeriklane suurepäraselt ning kiruda võib enda võimaluse raiskamist. Gibson lõpetas 43 tõrjega.

Randy Carlyle'i meeskond tegi superalguse, kui Pekka Rinnest saadi mööda kohe esimene väravale läinud pealevise. Jakob Silfverberg jätkas oma maagilist kulgemist playoffide kaheksanda tabamusega. Vaid Pittsburgh Penguinsi Jake Guentzelil on temast tänavustes karikamängudes rohkem väravaid kirjas.

Rootslasele vastas avakolmandiku 13. minutil kaasmaalane Filip Forsberg ning kohtumist domineerinud külalised asusid juhtima teise perioodi alguses, mil Austin Watson kerkis tänavustes karikamängudes meeskonna 15. erinevaks väravaautoriks. Ometi ei suutnud pärast 40 minutit pealevisete osas 32-17 edu hoidnud meeskond endale normaalajavõitu välja mängida.

Viimasel kolmandikul jätkus rootslaste õhtu Hampus Lindholmi väravaga, mis viis mängu lõpuks lisaajale.

"See näitab tugevat iseloomu," ütles võidu kohta 27 tõrjet kirja saanud Rinne. "Kogu õhtu jooksul oli meil rohkelt võimalusi ja neile ei andnud me eriti midagi. Eeldasin, et nii paljude võimaluste juures saame lõpuks temast jagu. Gibson tegi väga hea mängu, aga meie kutid ei andnud alla. Oleme playoffides korduvalt nii mänginud. See on ühe meeskonna jaoks suurepärane märk."

Mängus tehtud neljast null kasvatas Ducksi ülekaalu põua 21 võimaluse peale. Viimane PP värav tuli eelmise ringi teises matšis.


Tegu on tänavuste playoffide 43. üheväravalise vahega lõppenud kohtumisega. Läbi aegade rekordiks on 2007. aasta 51 mängu.

Läänekonverentsi finaal: Anaheim Ducks vs Nashville Predators

Ühe aastaga võib palju muutuda. 2016. aasta kevadel alustasid Anaheim Ducks ja Nashville Predators oma karikateekond avaringi vastasseisuga. Esimese saamatus seoses 7. mängudega andis siis teisele võimaluse edenemiseks. Nüüd ollakse uuesti vastakuti ja seda läänekonverentsi finaalis.

(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Ducks 4 - 3 (KV) Predators
Getzlaf, Ritchie, Rakell, Eaves - Wilson, Ellis, Forsberg

Predators 5 - 0 Ducks
Ellis, Neal x 2, Sissons, Forsberg

Ducks 6 - 1 Predators
Ritchie, Silfverberg x 2, Perry, Cogliano, Kesler - Wilson

Anaheim Ducks

Tänavusega on Ducks oma 7. mängu deemonitest jagu saanud. 2. ringi vastasseisus Edmonton Oilersiga tundus otsustavas kohtumises kiirelt, et ikka läheb asi vana rada pidi edasi, aga varajasest kaotusseisust suudeti siiski kosuda. Tegu on küll kogenud meeskonnaga, aga võib arvata, et lõpuks ühe 7. mängu võitmine annab ikkagi enesekindlust ja -usku juurde. Eelmisel suvel Randy Carlyle'i palkamisega kümne aasta tagusesse aega tagasi pöördumine ei tundugi enam kukalt kratsima paneva otsusena.

2007. aastal klubile seni ainsa karikavõidu toonud peatreener on Ducksist vorminud satsi, keda on raske maha murda, aga kes samas võib tormiliselt skoorida. Suurepäraseks tõestuseks selle kohta Oilersi vastu 5. mängus vähem kui nelja minutiga tehtud kolm väravat, mis aitasid lõpuks ülimagusa võiduni. Kõva kaitset iseloomustab omakorda hästi see, kuidas mõlemad senised seeriad on lõpetatud mänguga, kus endale lastud vaid üks värav.

Kuid samas on kaitsenumbritel halvaks kombeks minna ka üsna koledateks. Enne ülikindlat viimast matši lasti Oilersil endale kuue mängu peale viies panna vähemalt kolm tükki. 6. mängus tuli isegi kohutav 1-7 kaotus. Põhihooaja lõpus pikalt audis olnud esiväravavaht John Gibson on mänginud väga kõikuva tasemega. Pärast kahte ringi on tema tõrjete efektiivsuseks vaid 90.8% ning meeskonna endale lastud keskmine nii kaugele jõudnud satsi kohta kohutavalt kõrge 3.00.

Kaitsega seoses on jätkuvalt väga hädine ka Ducksi karistuste surmamise edukus. Selle osas saavutatud 69% ei tohiks kuidagi kokku käia ühe konverentsi finaalis mängiva meeskonnaga, aga ometi on suudetud seda seaduspärasust eirata. Seda tänu oma resultatiivsusele. 3.18 väravat mängus on kinniste playoffide kohtumiste peale imetlustvääriv saak. Seejuures on rünnak kuum olnud vaatamata 13.9%-lisele ülekaalule. Edurivi on hästi vedamas Ryan Getzlaf, kes kordas eelmises ringis kümne punkti kogumisega klubi ühe seeria rekordit. Neist neli tulid ühe väga domineeriva esituse käigus.


Juba eelneva ringi eelvaates sai kirjutatud, et Carlyle'i hoolealused peavad erimeeskondade efektiivsust tõstma ja nüüd tuleb end korrata. Predatorsi näol on vastas sats, kes tippklassist nii ülekaalu (20%), kui vähemuse (87.5%) osas. Hooaja 2014/15 Chicago Blackhawks on alates aastast 1990 kõige kehvema karistuste surmamise efektiivsusega Stanley karika võitnud meeskond. See oli 79%, mis siiski kõvasti parem, kui see mida Ducks suudab hetkel näidata.

Ducks edeneb, kui...

Gibsoni vorm paraneb. 23-aastasena on ameeriklane veel väga noor väravavaht, aga ei saa öelda, et ta oleks kogenematu. Tema esimesed playoffide kohtumised tulid juba kolm aastat tagasi. Ometi on klubi 2011. aasta drafti 2. ringi valik kõvasti väristamas. Koos tänavustega on tema karjääri keskmised näitajad karikamängudes - endale lastud väravad 2.81 ja tõrjete efektiivsus 90.9%. Need ei ole piisavalt head. Arvestades Pekka Rinne praegust vormi, siis võib Gibsoni ja tema meeskonna jaoks pidu samamoodi jätkates väga kiirelt ära lõppeda.

Nashville Predators

Peamänedžeri David Poile'i hea vaistuga kokku pandud Predators mängib klubi ajaloo jooksul esimest korda konverentsi finaalis ja on selles mõttes kogenematu, aga kindlasti ei saa öelda, et seerias ollakse autsaider. Tegu on meeskonnaga, kes seni pakkunud kõige veenvamaid esitusi ja seda väga heade vastaste vastu. Ducks on taas üks hea mõõdupuu. Kuigi aasta tagasi näidati juba, et Vaikse ookeani divisjoni valitseja alistamine on võimalik.

Täpselt nagu eelmisel hooajal alustab Peter Laviolette'i meeskond ka seekord võõrsilmängudega. Mullu pandi kahe 3-2 võiduga pakkudelt minema. Eufooria taandus kiirelt, kui järsku jäädi seerias 2-3 tagaajajaks, ent kahe võiduga lõpetades õnnestus ikkagi 2. ringi pilet lunastada. Kaugel polnud siis ka juba konverentsi finaali koht, aga pärast kõva pressimist sai ramm San Jose Sharksi vastu lõpuks täielikult otsa ning 7. mäng kaotati kuivalt 0-5.


Mullune nii ligidal, aga samas kaugel olemine andis aga kindlasti väärtuslikud õppetunnid. Nii meeskonna mängijatele, peatreenerile kui Poile'ile, kes peagi pärast seda tegi hulljulge sammu, saates kapteni Shea Weberi Montreali. Uue hooaja algus midagi head selle järgselt ei lubanud, kui esimesest kaheksast kohtumisest kuus kaotati, ent siin me nüüd siis oleme. Kui poleks Pittsburgh Penguinsi mängus, siis võiks äkki isegi väita, et Predators on karikavõidu favoriit.

Laviolette'i meeskonnad on alati olnud tuntud agressiivse rünnaku poolest. 2006. aastal Stanley karikat võites tegi tema Carolina Hurricanes playoffides keskmiselt 3.49 väravat ja 2010. aastal idakonverentsi finaalis olnud Philadelphia Flyers pani 3.30 kollli. Ent Predators on tänavu 52.aastase ameeriklase juhendamisel olnud harukordselt hea kaitses. Isegi nii hea, et kui Chicago Blackhawks avaringis kergelt kukutati, siis ütles Patrick Kane, et vastane mängis koledat mängu. See väidetav kole mäng on toomas aga ilusaid tulemusi.

Kahe seeria peale on seni olnud vaid kaks kohtumist, kus Predators endale lasknud rohkem kui kaks väravat. Rinne on tõrjunud 95.1%-ga, mis ajaloo parim näitaja ühe hooaja jooksul vähemalt kümnes karikavõistluste mängus kaasa löönud puurivahtide hulgas. Väga muljetavaldav on ka see, et rünnak pole kaitsele keskendumisest väga suurt hoopi saanud. 2.80 tabamust mängus on täitsa viisakas näitaja.

Predators edeneb, kui...

Ründajad annavad suurema panuse. Predators on Weberi ajastust edasi liikunud, aga tänavustes playoffides on see end meelde tuletanud. Meeskonna ühed resultatiivsemad mängijad on kaitsjad. Ryan Ellis jagab Ryan Johanseniga punktitabeli esikohta ning viie enim punkte kogunud mängija seas on tervelt kolm kaitsjat. 37.5% meeskonna väravatest on seni sinise joone meestelt tulnud. Põhihooaja vastav näitaja oli 18.9%. Mis saab siis, kui kaitsemeestel enam litriõnne pole? Rinne vorm tundub ka olevat lõpuni hoidmiseks liiga hea. Üks aeg võiksid ründemängijad ikkagi oma põhitööga tegelema hakata.

Ennustus: Predators finaali 4-3

Tegu on päris võta üht ja viska teist seeriaga. Mõlemat poolt saab eelistada ning see annab hea eelduse selleks, et tuleks maksimumarv mänge. Küll aga peab lõppkokkuvõttes siiski konverentsi finaalide uustulnukat eelistama. Eelnevad esitused on olnud raudkindlad ja muu hulgas ainsad kaks kaotust ka vaid minimaalse vahega tulnud. Parema õnne korral võiks siin maal olla äkki isegi puhaste paberitega. Ducks on samal ajal olnud ebastabiilne - kohati väga hea, aga siis jälle kehv.

Ducks avas Oilersi vastu võiduarve

Stanley karika playoffide 2. ringi seerias Edmonton Oilersi vastu kahe koduse kaotusega alustanud Anaheim Ducks suutis vastasseisu kolmandas matšis surma suhu sattumist vältida. Vaatamata 3-0 eduseisu käest laskmisele suudeti võtta kindel võit.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Randy Carlyle'i meeskond mängis end kolmeväravalisse eduseisu 12 minutiga. Alustati kohe uue klubi rekordiga, kui Rickard Rakell tegi 25. sekundil meeskonna läbi aegade kiireima playoffide värava. Samuti läks Cam Talboti selja taha kohe külaliste teine väravale lennanud pealevise, kui Jakob Silfverberg viis minutit hiljem edu duubeldas. Üliteravale algusele pani punkti Ryan Getzlaf.

Oilers oli korralikult nokki löödud, aga matilt suudeti siiski püsti tõusta. Teise kolmandiku 10. minutiks oli viik majas. Patrick Maroon ja Anton Slepõšev tegid üsna õnnelike tabamustega vahe minimaalseks ning Connor McDavid viigistas ühe tänavuste playoffide ilusaima tabamusega.

Tormiline tulemine sai aga päris julma lõppu. Oilersi kapteni väravast ei kulunud isegi minutit, kui koos Wayne Gretzkyga hullunud Rogers Place oli haudvaikne. 25-aastane ründaja Chris Wagner sai kirja oma karjääri esimese karikamängude tabamuse ja see osutus lõpuks ka võiduväravaks.

Viimasel kolmandikul tegid lõppskooriks 6-3 karjääri esimese mitme väravaga playoffide kohtumise kirja saanud Silfverberg ja Ryan Kesler. Kolmandat mängu järjest skoorinud rootslane võttis viimase tabamuse juures enda nimele veel ka ühe söödupunkti.

Seeria esimestes mängudes ligi 95%-ga tõrjunud Talbot lahkus seekord 78.6%-ga. Tema nimele jäi 22 tõrjet. John Gibson lükkas teises puuris kõrvale 24 pealeviset.

Lisaks esimesele võidule sai Ducks rõõmustada ka Sami Vataneni koosseisu naasmise üle. Soomlasest kaitsemees polnud alates avaringi 1. mängust jääl käinud.


Kuue värava tegemisega kordab Ducks oma playoffide rekordit. Viimati saadi samaga hakkama 2015. aastal Calgary Flamesi vastu peetud 2. ringi avamatšis. Samast aastast pärines ka meeskonna eelmine ja seni ainus pärast kolmeväravalise edu ära andmist tulnud playoffide võidumäng. See juhtus konverentsi finaalis Chicago Blackhawksi vastu seeria 5. mängus.

Playoffide 2. ring: Anaheim Ducks vs Edmonton Oilers

San Jose Sharksi näol Vaikse ookeani divisjoni ühe traditsioonilise suure maha murdnud Edmonton Oilers on lauale saanud kohe järgmise. Anaheim Ducks on vaatamata viiele järjestikusele divisjoni esikohale olnud playoffides pigem ebaõnnestujate hulgas, aga tänavune algus on paljulubav.

(foto: edmontonsun.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Oilers 3 - 2 (LA) Ducks
McDavid, Lucic, Draisaitl - Getzlaf, Eaves

Ducks 4 - 3 Oilers
Eaves, Lindholm, Manson, Rakell - Draisaitl, McDavid, Letestu

Ducks 0 - 4 Oilers
Draisaitl x 2, Nugent-Hopkins, Kassian

Oilers 3 - 2 (LA) Ducks
Caggiula, Nugent-Hopkins, Draisaitl - Kesler, Rakell

Ducks 4 - 1 Oilers
Ritchie, Fowler, Kesler, Vermette - Draisaitl

Anaheim Ducks

Avaringi paarilist Calgary Flamesi nähti Randy Carlyle'i meeskonna jaoks üsna ebamugava vastasena, kuid seeria lõpetati vähem kui nädala ja nelja mänguga ära. Vaid Pittsburgh Penguins tegi esimestes mängudes Ducksi 3.50-st väravast rohkem kolle ja samal ajal oli endale lastud keskmine 2.25 samuti üks parimatest näitajatest. Corey Perry ja Ryan Getzlaf said end käima ning lõpuks oli isegi meeskonna parim söödusepp Kevin "kõik saavad peksa" Bieksa. Põhimõtteliselt kogu kulgemine oli nagu lust ja lillepidu. Ning veel ilusamaks võib minna.


Carlyle ei saanud Flamesi vastu kasutada oma esikaitsjat Cam Fowlerit ning kohe esimese matšiga langes auti ka Sami Vatanen, aga nad peaksid Oilersi vastu naasma. Mõlemad mehed kogusid põhihooajal suure osa oma punktidest - soomlane isegi enamuse - ülekaalus mängides, seega võib 23.1%-lise efektiivsusega ülekaal muutuda edaspidi veel ohtlikumaks. Oilersi näol on vastas ka napilt 80% karistustest surmanud sats ning erimeeskonnad võivadki asjad siin lõpuks ära otsustada. Sellega seoses on Ducksi küljes rippumas ka üks päris nukker näitaja.

Esimene vastane alistati lõppkokkuvõttes päris kergelt, kuid Carlyle'i meeskonnal olid suured probleemid vähemuses mängides. Kõigis neljas mängus lasti endale vähemalt üks PP värav ära panna ja lõpuks oli karistuste surmamise edukus vaid 62.5%, mis kujunes kõigi meeskondade peale esimese ringi halvimaks. Samas oldi põhiturniiril 84.7%-ga parimate hulgas ja äkki valmistas lihtsalt probleeme tõsiasi, et kaitsest olid kaks põhimängijat puudu.

Võimalik ka, et vaatamata Fowleri ja Vataneni naasmisele tuleb ikkagi jätkuvalt katkise kaitsega edasi mängida. Hampus Lindholm tuli 4. mängust vigastusega ära ning puudus nädala alguses treeningutelt. Pole teada, mis seisus ta on ja mis vigastus üldse täpsemalt painab. Vaid Fowler kogus põhiturniiril 23-aastasest rootslasest keskmiselt rohkem mänguaega. Kui Flamesi vastu sai 80-90%-ga mängimist endale veel lubada, siis teise Alberta provintsi satsi vastu on soovituslik olla 100%-liselt terve.

Ducks edeneb, kui...

Nutune vähemus saadakse käima. Oilers ei olnud avaringis ülekaalus eriti hea, realiseerides oma võimalusi 12.5%-ga, aga väljakule saadetav rivistus on päris hirmuäratav. Connor McDavid ja Leon Draisaitl esimeses viisikus ja kui neil asjad ei õnnestu, siis tulevad veel Jordan Eberle ja Ryan Nugent-Hopkins. McDavid olid põhihooajal 24 ülekaalu sööduga üks liiga parimatest. Vastavalt 11 ja 12 ülekaalu väravat teinud Mark Letestu ja Milan Lucic olid nende osas TOP 20 seas. Oilers on ka tegelikult enamuse hooajast ülekaalus väga hea olnud, pannes põhiturniiril oma võimalustest võrku 22.9%.

Edmonton Oilers

Eelnevat arvestades on väga üllatav, et Oilers on vaatamata oma mitmekülgsele ründetalendile 2. ringi edenenud meeskondadest kõige halvema resultatiivsusega. Avaringis tehti keskmiselt vaid kaks väravat mängus. Kuigi sellega seoses tuli positiivseid märke seeria lõpust, mil kaks kohtumist järjest vähemalt kolme väravani jõuti. Võib öelda, et paljuski jäi ründetootlikus just lonkava ülekaalu taha.

Tänu ühele šokeerivale 0-7 kaotusele on Todd McLellani meeskond ka ainus, kes edasi pääsenud satsidest võtnud kaasa negatiivse ise tehtud ja endale lastud väravate suhte. Pärast avamängu kaotust saadi kaks järjestikust nullimängu kirja, aga siis tulid järsku kõik eelnevalt tulemata jäänud väravad vastase poolt ühes mängus ära. Sharks kusjuures ei suutnud nüüd teist korda oma ajaloo jooksul mõnda seeriat vaatamata ühes mängus seitsme värava tegemisele võita.


On imetlustvääriv, kuidas suuresti playoffide kogemustega meeskond suutis sellisele sahmakale vastata võiduga ning ei kaotanudki enam mitte ühtegi matši. Oilers tuli karikamängudele musta hobusena, aga on kihlveokontorites tänaseks kerkinud juba 4. favoriidiks. Seejuures hinnatakse läänekonverentsis nende võimalustest paremateks vaid Ducksi omasid. Üks kahest on omavahelise seeria võitmisega ühtlasi juba karikafinaali lävele jõudmas. Ja miks ei võiks olla just Oilers see, kes konverentsi playoffide viimases seerias esindab? Aina raskem on leida põhjuseid, miks meeskond (juba) piisaval hea karikavõiduks pole.

Oilersi viimane suur küsimärk oli seoses väravavahi Cam Talbotiga. 29-aastane puurilukk polnud enne tänavust kevadet playoffides mitte ühtegi kohtumist alustanud. Nüüd on karjääri esimese kuue stardiga kirjas kaks nullimängu. Üks kohtumine läks küll totaalselt nihu, aga sellele vaatamata on Talbotil kirjas vägevad numbrid. Kui jätta arvestusest välja täiesti omaette klassist olnud Pekka Rinne ja Jake Allen, siis oli Talboti 92.7%-lisest tõrjete efektiivsusest paremad vaid nelja esinumbri näitajad. Endale lastud keskmine oli ka täitsa viisakas 2.03.

Oilers edeneb, kui...

Draisaitli edu vastasseisus jätkub. Ütled Oilers, mõtled McDavid ja vastupidi. Aga tema varjus tegi ka 21-aastane sakslane väga hea hooaja. Põhiturniiril läks 82 kohtumisega kirja 29 väravat ja 77 punkti. Lemmikvastaseks kujunes just Ducks. Igas omavahelises kohtumises läks vähemalt üks värav kirja ning lõpuks kogunes tabamusi kuus. Vaid Patrick Laine kaheksa väravaga lammutustöö Dallas Starsi vastu oli kogu liiga peale Draisaitli partide praadimisest vägevam. McDavidit valvatakse alati pingsalt ja see peaks tema kolmikukaaslastele rohkem vabadust andma. Sharksi vastu 1+2 teinud Draisaitl on näidanud, et suudab hästi seda ära kasutada.

Ennustus: Ducks edasi 4-3

Käes on aeg hakata valmistuma selleks, et pikemaks ajaks asuvad omavahel karikat jagama kaks Kanada klubi, aga nii nagu oli natukene vara Toronto Maple Leafsi jaoks, on veidi tõelisest tipust puudu ka Oilersil. Ducks on suurema kogemustepagasiga ning võrreldes varasemate ebaõnnestunud hooaegadega tundub meeskond olevat ka enesekindlam. Samuti peaks Ducks pärast Chicago Blackhawksi langemist haistma võimalust jõuda tagasi finaali. Perry ja Getzlaf on juba 30+ vanuses. Paremat võimalust ei pruugi enam tulla ja tahaks uskuda, et selle nimel pressitakse kõik mahlad välja.

Calgarys ja Anaheimis on väravavahtide dilemma

Esmaspäeval pöörase mängu pakkunud Calgary Flames ja Anaheim Ducks seda täna kindlasti teha ei soovi. Mõlema meeskonna esiväravavahid tegid playoffide avaringi seeria 3. kohtumises nutuse esituse. Enne 4. mängu pole ka selge millise puurilukuga jätkatakse.

(foto: newsday.com)
Flames oli üheksa väravaga lõppenud kohtumises endale seeria esimest võitu kindlustamas, kui 4-1 seisu pealt järsku kõik kokku kukkus. Brian Elliott tõrjus Ducksi esimesest 18-st pealeviskest 17, aga suutis seejärel üheksast üritusest kõrvale lükata vaid viis. Lisaajal ei õnnestunud teha ühtegi tõrjet, enne kui Corey Perry mängu ära lõpetas.


Kui meeskonna peatreenerilt Glen Gulutzanilt küsiti 4. mängu puurivahi kohta, siis jäi ta vastuse võlgu.

Elliott on seerias lasknud keskmiselt 3.67 väravat ja tõrjunud 88.7%-ga. Meeskonnal on varumehena võtta Chad Johnson, kellel olid tänavu põhiturniiril omad ilusad hetked ja isegi üks vägev seeria, mil ta jõudis kaheksa mängu jooksul kolme nullimänguni, aga tal puuduvad eelnevad playoffide kogemused.

Oma väravavahti kinnitades on salapäraseks jäänud ka Ducksi loots Randy Carlyle, öeldes et valikuks saab üks kahest ja otsus olevat tema peas ka juba tehtud. Hetkel aga ei tea keegi peale tema enda, kes võiks 4. mängu alustaja olla.

Juba seeria eelvaates sai kirjutatud, et meeskond tuli karikamängudele väravavahtide dilemmaga. John Gibson alustas esikindana ja tõi kaks võitu, tõrjudes kokku 69-st pealeviskest 65 (tõrjete efektiivsus 94.2%), aga kolmas matš kestis tema jaoks vähem kui pool tundi.

Gibson lasi neli tükki 16 pealeviskega, mis jättis tõrjete efektiivsuseks kesise 75%. Sisse tulnud Jonathan Bernier oli perfektne. Ka tema seisis silmitsi 16 üritusega. Ent ka tema on karikamängudes kogenematu. Eelnevalt oli tal kirjas vaid pool tundi 2013. aastal Los Angeles Kingsi särgis Chicago Blackhawksi vastu.

Playoffide avaring: Anaheim Ducks vs Calgary Flames

Kõik, kelle hinnangul kuuluvad ühe õige hokimängu juurde kaklused, räpased võtted ja veri, peaksid oma tähelepanu suunama kindlasti Anaheim Ducksi ja Calgary Flamesi vahelisele vastasseisule. Meeskondade vahele on juba enne avaringi seeriat tüliõun tekkinud ja piltlikult öeldes pääseb edasi see, kes ellu jääb.

(foto: flameforthought.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Ducks 3 - 1 Flames
Eaves, Bieksa, Wagner - Backlund

Flames 3 - 4 Ducks
Versteeg x 2, Frolik - Eaves, Silfverberg, Holzer, Shaw

Flames 1 - 3 Ducks
Backlund - Vermette, Silfverberg, Rakell

Flames 8 - 3 Ducks
Gaudreau, Bouwer, Chiasson, Stajan, Bennett, Hamilton, Monahan, Giordano - Kesler x 2, Shaw

Ducks 4 - 1 Flames
Stoner, Kesler x 2, Cogliano - Chiasson

Anaheim Ducks

Ducks alustab karikamänge ilma oma esikaitsja Cam Fowlerita, kes tehti just meeskondade viimases omavahelises vastasseisus Mark Giordano poolt katki. Mängus järgnesid selle peale mitmed rüselused ja pärast kohtumist sõnasõda.


"Kuulen jutte, kuidas Gio on hea kutt ja muud säärast, Torontos ütleb meedia, et ta on tore tüüp. Aga ta on seda ka varem teinud. Ma ei austa neid, kes põlvi sihivad. Põlvede tõttu lõppevad karjäärid kiirelt ära. Mulle see ei meeldi," plahvatas Ducksi peamänedžer Bob Murray juhtunu järgselt.

Ametivend Calgaryst Brad Treliving nimetas neid kommentaare rumalateks. Giordano polevat räpane mängija ning Ducksi poolelt üritatakse lihtsalt enne algavat seeriat kohtunikke mõjutada.

Fowleri eemaleoleku ajaks on nimetatud 2-6 nädalat. Välistatud pole avaringi seerias naasmine, aga seda võiks pidada pigem ebatõenäoliseks.

25-aastane kaitsja tegi tänavu põhiturniiril 39 silmaga uue karjääri rekordi ning aitas meeskonna kaitse osas liiga esikolmandikusse. Vaid Washington Capitals ja Columbus Blue Jackets lubasid Ducksi 2.40-st vähem väravaid. Suur osa kaitse edust tulenes tugevast karistuste surmamisest. 84.7% oli liiga paremuselt 4. näitaja.

Kuna Corey Perry piirdus täishooaegade arvestuses pärast oma debüütaastat esimest korda vähema kui 20 väravaga, siis rünnakul lood sama säravad polnud. Ise tehtud keskmine 2.68 jättis meeskonna üsna lähedale liiga viimasele kümnele. Ülekaal oli kahvatu 18.7%-ga. Kuigi sellega seoses tulid head märgid põhihooaja viimastest mängudest. Viimase kuue kohtumise jooksul oli efektiivsuseks 23%. Flamesi näol on vastu tulemas sats, kes erimeeskondade osas liiga esikümne piirimail. Selle duelli võitmist võib tähtsaks pidada.


Rünnakul ei suutnud Ducks tänavu hiilata, aga sai oma tuumikusse Rickard Rakelli näol uue liikme juurde. 23-aastane rootslane püstitas 51 punktiga uue karjääri rekordi ja oli meeskonna ainus vähemalt 30 tabamusega mees (33). Lisaks ei pidanud edurivi pärast väga pead vaevama seetõttu, et väravavahid tegid väga head tööd. Vaid supervahtitega Capitals ja Blue Jackets said kirja Ducksist parema väravavahtide tõrjete efektiivsuse (91.9%). John Gibson oli põhihooaja lõpuosas pikalt eemal, aga siis tuli Jonathan Bernier ja tuletas meelde, miks teda alles paar aastat tagasi väga kõrgelt hinnati.

Väravavahtidega seoses on Anaheimis ka väikene dilemma tekkinud. Gibson on alates märtsist teinud kaasa vaid neljas mängus. Ta on olnud meeskonna esinumber ja omab ka vingeid näitajaid, endale lastud keskmine 2.22, tõrjed 92.4%, aga Bernier on olnud kuum. Endine Los Angeles Kingsi ja Toronto Maple Leafsi puurilukk lõpetas põhihooaja 13-mängulise punktiseeriaga, kaotades selle jooksul vaid kaks matši ja lastes kuus korda ühe või vähem. Bernier hooaja numbriteks on 2.50, 91.5%.

Ducks edeneb, kui...

Ei keskendu liigselt kõrvalistele asjadele. Kaaslane on viga saanud ning ta katki teinud mängija on ise väljakul. Arusaadavatel põhjustel januneb hing õigluse järele. Aga loodetavasti ei hakka pardid seda liigselt taga otsima ning Josh Mansoni lõuahaagiga on juba oma kättemaks tehtud. Flames realiseeris põhiturniiril ülekaalu võimalusi 20.2%-ga. Liiga palju šansse ei tohi neile anda ja selleks peab rumalaid karistusi vältima. Kuigi need võivad ka naturaalsel kombel tulla. Ducks ja Flames olid tänavu ainsad meeskonnad, kes kogusid põhihooajal kokku üle 900 karistusminuti.

Calgary Flames

Flames on pärast 2004. aasta karikafinaalis mängimist võitnud vaid ühe playoffide seeria. Tõsiasi, mis väga palju ei luba tänavusest oodata, aga on ka fakte, millest meeskonda saab hoopis jõudu ammutada. Ja seda mitte ainult avaringi seeriat silmas pidades.

Mis on ühist eelmisel hooajal karika võitnud Pittsburgh Penguinsil ja tänavusel Flamesi? Nad mõlemad on eduseisuga ülihoolsad. Penguins kaotas kuulsal kombel alles sel hooajal Mike Sullivaniga esimese kohtumise, kus pärast kahte kolmandikku hoiti eduseisu. Põhiturniir lõpetati kahe sellise kaotusega. Sama palju oli neid ka näiteks Capitalsil. Flamesil oli neid 34 mängu peale aga ainult üks!


Meeskond alustas tänavu uue peatreeneri Glen Gulutzaniga kohtuvalt, ent sirgus aasta jooksul väga korralikuks meeskonnaks. Veebruaris-märtsis korrati isegi kümne järjestikuse võiduga klubi rekordit. Seejuures läks enne seda seeriat kümne võidu kogumiseks vaja 21 kohtumist. Hooaeg oli jaanuaris koost lagunemas. Siis võttis aga peatreener oma hoolealuste suhtes teravalt sõna ning edasi mängiti juba nagu noored jumalad.

Hiljem on ka selgunud, et peatreener tegi oma meeskonnaga piltlikult öeldes mõned õlled ja niimoodi lõõgastudes said sotid selgeks räägitud. Eriti hästi tundus see mõjuvat väravavahile Brian Elliottile. Kui enne kuulsat tiraadi õnnestus tal koguda kaheksa võitu, siis pärast tuli 18 tükki. 25 stardi jooksul oli vaid kaheksa mängu, kus ta lubas üle kahe värava. Tema toel sai Flames pärast väga ebaõnnestunud hooaja algust endale lastud väravate numbri lõpuks enamvähem korralikuks (2.67). Enda väravate saak jäi samasse suurusjärku (2.71).

Flames edeneb, kui...

Elliott ületab raskused. Endine St. Louis Bluesi puurilukk tegi vägeva hooaja teise poole, aga lõpus hakkas ta uuesti ära vajuma. Viimases mängus tuli 20 minutit varem pingile ära kolida ning kokku õnnestus viimasest viiest stardist võita vaid üks. Põhiturniiril sai Elliott kaks korda Ducksi vastu proovida ja midagi välja ei tulnud. Tõrjed jäid 86.8% peale ning endale lasi ta 3.69 väravat. Ilmselgelt on vaja nendest paremaid esitusi.

Ennustus: Ducks edasi 4-2

Flamesi juures on palju toredat, aga nad peavad seerias edasi liikumiseks Anaheimis vähemalt ühe mängu võitma ja seda nad ei oska. Erinevalt Flamesist alustab Ducks ka karikamänge hea hooga. Põhiturniir lõpetati 14-mängulise punktiseeriaga, millest 11 olid võidud. Seeriasse mahtus ka kaks Flamesist üleolekut. Fowleri puudumine on hoop, aga kaitseliini mehitus on üks meeskonna suurimatest tugevustest ja usutavasti ameeriklasest siiski väga puudust ei tunta.

Blues alustas ja lõpetas Ducksi vastu viimaste sekundite väravaga

St. Louis Blues on viiemängulisele kaotusteseeriale vastanud kolme järjestikuse võiduga ja neist viimane oli eriti omapärane. Anaheim Ducksi vastu tehti nii kohtumise esimestel kui viimastel sekunditel värav. Hiline tabamus aitas 4-3 võidusadamasse.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Mike Yeo meeskond suutis lisaajale minekut vältida tänu Joel Edmundsoni väravale, mille juures ka puurivaht Jake Allen söödupunkti kirja sai. Kellale jäi siis vaid 20 sekundit. Kohtumise alguses oli 12. sekundil skoori avanud Vladimir Tarasenko, kes kerkis klubi ajaloos kümnendaks mängijaks, kellel vähemalt kolm järjestikust 30 väravaga hooaega kirjas olnud.

Pärast tulist algust jäi kodumeeskond Rickard Rakelli ja Chris Wagneri väravatest avakolmandiku lõpuks kaotusseisu, kuid Ryan Reaves viigistas teisel perioodil ning kolmanda alguses viis Paul Stastny Bluesi uuesti ette. Tegu oli Yeo 16 mängu jooksul alles kuuenda korraga, mil meeskond sai kirja rohkem kui kaks.

Ducksi aitas enne mängu lõpus tulnud külma dušši veelkord viigini ülekaalust täpne olnud Jakob Silfverberg.

23 tõrjega lõpetanud Allen on karjääri jooksul võitnud kõik viis Ducksi vastu tehtud starti. Teises puuris oli tagasi John Gibson, kes viimati 20. veebruaril jääl käis. Esimene matš pärast vigastuspausi lõppes 31 tõrjega.


Võidu eest saadud kaks punkti aitasid Bluesil heitluses lääne viimasele playoffide kohale kasvatada edu Los Angeles Kingsi ees kolme silma peale. Ducks jätkab turvalisel divisjoni 2. kohal.

Teised kohtumised

Columbus Blue Jackets 4 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Sabres katkestas varakult Evan Rodriguesi väravaga Sergei Bobrovski nulliseeria, ent lõppes ka Jack Eicheli 11-mänguline punktide jada ning võit jäi siiski kodumeeskonnale. Otsustav tabamus tuli viis minutit enne lõppu Boone Jennerilt. Hooaja 43. võiduga kordab Jackets klubi rekordit. Ühe sööduga oma hooaja punktisaagi 40 peale kasvatanud Zach Werenski püstitas klubi uue kollanokkade rekordi. Mitte ühelgi teisel klubil ei hoia uustulnukate punktide rekordit kaitsemängija.

Detroit Red Wings 4 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Õnnetu mees Riley Sheahan jäi seekord ühe pealeviskega väravata, kuid Red Wingsil õnnestus ikkagi vastaste klubi rekordit tähistav võõrsilmängude võiduseeria jätta seitsme peal pidama. Tomaš Tatar vedas meeskonda 2+1'ga ning Gustav Nyquist sai kirja kolm söötu. Pikalt vigastuspausilt naasnud Jimmy Howard tegi oma 2017. aasta esimeses mängus 24 tõrjet.

Florida Panthers 4 - 7 Minnesota Wild (tipphetked)

Pantrid ei suuda enam kuidagi võita. Veel 15 minutit enne normaalaja lõppu oldi 4-3 ees. Teiste seas jõudis Jaromir Jagr hooaja 13. tabamusega vaid kahe silma kaugusele Gordie Howe'i 40+ vanuses enim punkte kogunud mängija rekordist. Eric Staal lõpetas vinge comebacki 2+1'ga.


Edmonton Oilers 2 - 3 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Connor McDavid oli järjekordselt personaalses duellis Sidney Crosbyst parem, aga meeskonda ei õnnestunud taas võiduni tüürida. Võõrustajad tuli välja 0-2 kaotusseisust, kuid vaid selleks, et karistusvisetel 1-2 alla jääda. 40 tõrjega väga ilusa esituse pakkunud Marc-Andre Fleury kerkis karjääri 374. võiduga läbi aegade edetabelis 15 parema sekka.

Anaheimi naasnud Boudreau lahkus võidukalt

Minnesota Wildi mängijad tegid peatreenerile Bruce Boudreaule väga kena sünnipäevakingituse. Täna 62-aastaseks saav kanadalane külastas pühapäeval oma praeguse meeskonnaga esimest korda eelmist koduklubi ning pärast ebakindlat algust sai Wild Anaheim Ducksi vastu 2-1 võidu.

(foto: The Associated Press)
Viis hooega Ducksi tüürinud ja klubile neli divisjoni tiitlit toonud Boudreau nägu võis üsna hapu olla, kui külalised Ryan Kesleri värava järel avakolmandikult kaotusseisuga ära tulid. Ent ülejäänud mäng kuulus kindlalt võõrsil punktiseeria kümne mängu peale kasvatanud meeskonnale.

Teisel kolmandikul oli Wild pealevisetega üle 16-6 ja perioodi alguses vähem kui kaheminutilise vahega tulnud Matt Dumba ja Jared Spurgeoni väravad viisid meeskonna ka juhtima. Ryan Getzlafita mänginud Ducksil ei õnnetunud Devan Dubnyki teist korda üle mängida ja Boudreau võis nii väga rahulolevalt lahkuda.

"Esimene tagasitulemine on alati tore, kuna hiljem muutub see normaalseks," märkis kogenud peatreener pärast mängu. "Samas oled tavaliselt üsna närvis. Mängijad teavad, et tahad võita, seega oli meeldiv nende head mängu näha."

Dubnyk tegi võitjate väravas 23 tõrjet. John Gibsoni nimele jäi 34. Huvitaval kombel läksid mõlema väravavahi nimele ka karistusminutid. Gibson sai teise kolmandiku alguses vägivallatsemise eest kaks ning Dubnyk perioodi keskel vastase kukutamise eest samuti kaks.


Boudreau saab tänavu endise tööandjaga veel kaks korda rammu katsuda. Mõlemad kohtumised on kavas Wildi kodus.

Teised kohtumised

Pittsburgh Penguins 6 - 2 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Kodus viimasest 12-st mängust 11. võitnud Penguins läks 0-1 taha jäädes pööraseks. Seejuures tulid Jevgeni Malkin ja Sidney Crosby väravatesajust kahe peale kokku ära vaid kahe söödupunktiga. Hooaega ebakindlalt alustanud Marc-Andre Fleury on võitnud viis starti järjest, lastes vaid korra rohkem kui kaks väravat.

Carolina Hurricanes 4 - 3 (LA) Boston Bruins (tipphetked)

Kodumeeskonna vedas kahe väravaga võidule Sebastian Aho. Lisaajatabamus tuli kahe noore soomlase koostöös, kui Teuvo Teräväinen Aho kõrval säras. Viimasest kaheksast omavahelisest vastasseisust seitse on läinud üle normaalaja. Õnn kipub aga Hurricanesi soosima - kolm lisaajal saadud võitu ja kaks karistusvisetega võitu.

Columbus Blue Jackets 2 - 1 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)

Kaks matši järjest viis väravat lasknud jakid oleksid sellele peaaegu nullimänguga vastanud, aga Brayden Schenn rikkus selle 17 sekundit enne normaalaja lõppu. Ent liiga liider suutis siiski põgusa kaotuste jada lõpetada. Lisaaja keskel tegi võiduvärava Nick Foligno. Flyers on nüüd Columbuses kaotanud üheksa mängu järjest.


Ottawa Senators 5 - 3 Edmonton Oilers (tipphetked)

Senators jäi pärast avakolmandiku 2-0 edu kaotusseisu, kuid suutis siiski neljamängulise kaotusteseeria lõpetada. Mark Stone säras 1+2'ga. Kahe väravaga lõpetanud Patrick Maroon on Oilersi viimase kolme mängu peale teinud viis väravat.

Chicago Blackhawks 5 - 2 Nashville Ptedators (tipphetked)

Läbi aegade kolmanda peatreenerina 1500. mänguni jõudnud Joel Quenneville nägi midagi päris haruldast, kui Ryan Hartman kerkis viimase 22 hooaja jooksul alles kolmandaks Blackhawksi mängijaks, kes viimasel perioodil kolm väravat teinud. Kaks tabamust läksid tühja väravasse. Hooaja esimeses kolmes omavahelises vastasseisus nelja punktini jõudnud Patrick Kane kasvatas söötudega saagi seitsme peale.

Bernier pidi Gibsoni kõhulahtisuse pärast kannatama

Täpselt kuu aega pärast seda, kui Montreal Canadiens imeliku skooriga 0-10 hooaja esimese kaotuse sai, lõppes veidra tulemusega veel üks kohtumine. Calgary Flames alistas kodus Anaheim Ducksi 8-3. Nii nagu Al Montoya Canadiensi puuris, pidi ka Jonathan Bernier kõik väravad ära kannatama. Seda aga hea põhjusega - teisel väravavahil oli kõht lahti.

(foto: Getty Images)
Teist õhtut järjest mänginud Ducks andis Bernier'le hooaja kaheksanda stardi, aga see hakkas teise kolmandiku teises pooles väga valesti välja kukkuma, kui Flames umbes pooleteise minutiga 1-1 pealt kolm väravat tegi. Meeskonna peatreener Randy Carlyle tunnistas pärast mängu, et oleks just pärast neljanda värava laskmist 28-aastase puurivahi välja võtnud, aga seda ei saanud teha.

"Pidime Bernier' väravasse jätma, kuna (John) Gibsonil oli kõhulahtisus ja kogu päeva jooksul gripi sümptomid," ütles Carlyle.

NHL-is üle 220 kohtumise kirja saanud Bernier oli varem kolm korda lasknud seitse väravat. Kaheksa sisseimemine oli esmakordne kogemus.

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Algaval hooajal möödub kümme aastat Anaheim Ducksi senisest ainsast karikavõidust. Meeskond on pärast seda mänginud kaheksal aastal playoffides, võites neli divisjoni tiitlit järjest, kuid pärast kuldset 2007. aasta kevadet on võidetud vaid neli seeriat.

(foto: sports.vice.com)
Ducks on alates tööseisaku poolt lühendatud hooaega 2012/13 olnud kindlalt läänekonverentsi tippude seas, kuid seda suuresti ainult põhiturniiri jooksul. Kui käes on otsustav aeg, siis on meeskond osanud ikka üht või teist moodi läbi kukkuda. Mullu alustati karikamänge hooaja teise poole parima satsina, aga asjad lõppesid päris kähku ära, kui avaringis mängudega 3-4 Nashville Predatorsile alla jäädi.

Järjekordne playoffides ebaõnnestumine läks viis ja pool hooaega meeskonda tüürinud peatreenerile Bruce Boudreaule maksma ka töökoha. Peamänedžer Bob Murray tegi asendaja palkamisel väga sirgjoonelise otsuse - tagasi toodi üheksa aasta eest klubile karika toonud Randy Carlyle.

"Üritasime jõuda punkti, kus oleme veidi organiseeritumad ja omame treenerit, keda saame playoffide ajal usaldada. Randy on end tõestanud tüüp, kellest saab lühiajaliselt meie meeskonna jaoks suurepärane lahendus," on uue treeneri tulekut kommenteerinud meeskonna kapten Ryan Getzlaf, kes koos Corey Perryga ainsad 2007. aasta võidukast meeskonnast säilinud liikmed.

Viimati hooajal 2014/15 NHL-is töötanud ja Toronto Maple Leafsi poolt vallandatud Carlyle usub, et naaseb sadulasse palju targemalt. "Kui sa ei ole valmis treenerina arenema, siis kaotad selles ametis järje. On asju, mida ma kümme aastat tagasi tegin, mida ma tänapäeval enam ei teeks," ütles suvel 60-aastane kanadalane, kes alustas peatreenerikarjääri Anaheimis 2005. aastal.

Arenguga seoses saab olema kõige huvitavam näha, mis hakkab toimuma Ducksi kaitses. Leafsi tüürides olid Carlyle'i hoolealused pidevalt enda väravale enim pealeviskeid lasknud meeskondade hulgas. Keskmine arv kaldus kõvasti üle 30ne. Boudreau juhendamisel hoidis Ducks seda tublisti alla 30ne. See aitas olla ka liiga parimate kaitsemeeskondade hulgas. Mullu oldi endale lastud väravate osas 2.29-ga üldse kogu liiga parim.

Eelmisel suvel ja ka hooaja jooksul kõvasti mängijateturul tegutsenud Murray on tänavu võtnud asja selgelt rahulikumalt. Kaotatud on paar vabaagenti ja sisse on samuti mõned vabad mehed toodud. Küll jätkatakse aga kaitses vana rada mööda sammumist.

(foto. dailyfaceoff.com)
Hampus Lindholm on piiratud vabaagendina hetkel veel lepinguta, aga usutavasti saab rootslane selle enne hooaja algust siiski kätte. Klubil on süsteemist sirgumas mitmeid väljapaistvaid kaitsemehi ja seetõttu on isegi satsi üks parimaid kaitsjaid Cam Fowler pikalt olnud erinevates kuulujuttudes. Seni pole aga Murray veel päästikule vajutanud.

2.62 kolli skoorinud rünnak jääb lootma eelkõige sellele, et kaks Ryanit end uuesti leiavad. Nii Getzlaf kui Kesler alustasid eelmist hooaega kohutavalt. Kapten jõudis näiteks oma esimese tasakaalust skooritud väravani alles veebruari alguses. Sellele eelnes krõbe kriitika Murraylt, kelle arvates võtsid mitmed mängijad suve vabaks. Tänavu seda karta pole. Mõlemad Ryanid ja mitmed teised mängijad osalevad maailmakarikal.

Rünnakuga seoses on meeskond Ryanite kõrvale Antoine Vermette'i näol saanud veel ühe kõva tsentri. Huvitav täiendus on ka Calgarys mängides mullu 29 mänguga vaid viie silmani jõudnud Mason Raymond, kes tegi hooajal 2013/14 Torontos Carlyle'i juhendamisel 45 punktiga ühe karjääri parima aasta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Getzlafi ja Perry kõrval mängides on aastate jooksul mitmed mängijad jõudnud karjääri parimate numbriteni ja nüüd on nähtavasti Nick Ritchie kord. Jõuline ründaja paugutas eelmisel hooajal AHL-is vingelt (38 mänguga 16+14), aga NHL-is õnnestus 33 kohtumisega korjata vaid neli silma. Suurem roll peaks tal aitama tõusta uutesse kõrgustesse.

Rickard Rakell ja Jakob Silfverberg olid mõlemad eelmisel hooajal 20 väravaga mehed ning ka nendelt oodatakse arengus järgmist sammu.

Kui väravasuul oli eelnevatel aastatel üsna segane seis, siis esialgu on seal kord majja löödud. John Gibson jagas varem enamvähem võrdselt mängud ära Frederik Anderseniga, kuid Torontosse saadetud taanlaseta peaks nüüd 23-aastane jänki olema selge esimene valik. Kuigi end soovib uuesti tõestada ka Jonathan Bernier.

"Kavatsen vaid endale keskenduda," tunnistas koos Carlyle'iga Torontos olnud puurivaht suvel. "Sa ei saa mõelda sellele, et kui palju mänge mängid ja kas Gibson mängib minust rohkem või mitte. Olen suvel kõvasti vaeva näinud ja olen algavaks hooajaks valmis."

Eelmise kuu alguses 28-aastaseks saanud Bernier'l on selja taga karjääri halvim aasta. Keskmiselt lasi ta 2.88 väravat ja tõrjus 90.8%-ga. Karjääri keskmisteks numbriteks on 2.67, 91.5%. Gibson lasi 2.07 väravat ja tõrjus 92%-ga. Vaid 66-mänguline kogemus tähendab, et tema stabiilsuses võib kahelda, kuid kindlasti ei kehti sama kvaliteedi kohta.


Kogu profikarjääri jooksul on Gibsonil ühe hooaja maksimum olnud 45 mängu. Tema koormus peaks algaval hooajal kõvasti kerkima ja see tähendab noore mängumehe jaoks tõsist väljakutset.

Hooaja väljavaated

Kui Carlyle Ducksile karika tõi, siis olid meeskonna sinisel joonel sellised mehed nagu Chris Pronger ja Scott Niedermayer. Praeguses satsis on kaitses ühtlane punt ja põhiturniiri saab selle rivistusega taas edukalt läbi mängida, aga sealt edasi tuleb võidukaks lõpuks läbida veel korralik kadalipp. Ja selleks ei pruugi praegune kooslus valmis olla. Lisaks võib Gibson siiski meeskonda tagasi hoida. Matt Murray on värskelt näidanud, et noore puuriluku najal võib võidult võidule sammuda, aga tegu oli selgelt erandiga.

Lisaks pole kaitse Carlyle'i ainukene murekoht. Rünnaku osas platseerus meeskond mullu lõpuks paki keskele, aga see elatus suuresti liiga parimast ülekaalust (23%). Boudreau pani oma järglasele erimeeskondade osas eelmise hooajaga vägevad standardid ette, kuna Ducks oli 87.2%-ga liiga parim ka vähemuse osas.

Meeskonna tuumik on väga kogenud ja peaks oskama võita, kuid selleni pole pikalt jõutud. Võimalik, et juba varakult tulnud edu on Getzlafi ja Perry pannud omamoodi püünisesse. Kaitsja Kevin Bieksa on rääkinud varasemast valusast kogemusest ja suurest innust jõuda karikani, aga sama suhtumine ei pruugi kajastuda teiste mängijate juures. Kui Murray jätkab mängijateturul passiivselt ja koosseisu ei täienda, siis julgeks küll öelda, et Ducksi rõõmuks jääb taas 1-2 seeria võitu. Kui sedagi.

Põhja-Ameerika meeskond jätkab võidukalt

Kõigil maailmakarikaks valmistuvatel meeskondadel on nüüdseks selja taga kaks kontrollkohtumist ja ainsana on mõlemad matšid võitnud Põhja-Ameerika sats. Noored täkud ei andnud Euroopa meeskonnale taaskord armu, noppides ülekaaluka 7-4 võidu.

(foto: Ryan Remiorz/The Canadian Press)
Kui enne kohtumist oli suureks jututeemaks see, kuidas Jack Eichel ja Connor McDavid on pandud ühte ründekolmikusse, siis mängus korjas endale enim tähelepanu hoopis nendega koos mänginud Johnny Gaudreau. Calgary Flamesi ründeäss oli üks kolmest Põhja-Ameerika mängijast, kes lõpetasid matši kahe tabamusega. Üks neist oli naljakas õnnega pooleks tulnud tabamus ja teine tõeline iluvärav.

Flamesilt väidetavalt kaheksamiljonilise aastapalgaga lepingut sooviva ründaja kõrval olid kahe kolliga mehed ka Dylan Larkin ja Aaron Ekblad, kes skooris enda omad ära esimese kaheksa minutiga. Need aitasid meeskonna kiirelt 3-0 eduseisu ja Euroopa meeskonna peatreener Ralph Krueger kasutas juba enne kümne minuti möödumist oma timeout'i ära.

Meeskonna ülimalt kehv algus tähendas ka seda, et Thomas Greissi tööpäev lõppes väga varakult ära. Sakslane sai puuris olla vaid kümme minutit ja 22 sekundit. Kaheksa pealeviske juures läks selja taha neli tükki. Neist viimane Morgan Rielly poolt.

Mängu edenedes muutusid noorukid lohakaks ja nii said vastased mängu tagasi. Pierre-Edouard Bellemare rikkus avakolmandikul John Gibsoni nullimängu ning Marian Gaborik skooris teisel perioodil kaks tükki. Viimasel kolmandikul tõi Frans Nielseni tabamus eurooplased vaid ühe kaugusele.

Põhja-Ameerika 5-4 edu pealt tuli aga Gaudreau ilukoll ja see tõmbas kohtumisele ka teki peale. Esimesest mängust kõrvale jäänud Larkin sai oma teise kätte tühja väravaga mõned sekundid enne lõpusireeni.

Gibson lõpetas Montrealis peetud mängu 29 tõrjega. Greissi asemel sisse tulnud Jaroslav Halak läks endisest koduhallist õhtule 22 tõrjega.

Võitjate poolel oli vaid kuus mängijat, kes punktideta lõpetasid. Kummalisel kombel sattusid aga nende sekka ka nii Eichel kui McDavid.


Mõlemad meeskonnad mängivad oma viimase kontrollkohtumise kolmapäeval. Põhja-Ameerika võtab Pittsburghis vastu Tšehhi ja Euroopa mängib Washingtonis Rootsiga.

Ducks vahetab kolmandaks mänguks väravavahti

Avaringi käigus väravavahi vahetamine tõi pühapäeval Detroit Red Wingsile edu ja nüüd sama lüket tegemas ka Anaheim Ducks. Bruce Boudreau meeskond jätkab täna seeriat Nashville Predatorsi vastu võõrsil 0-2 seisu pealt ning peatreener on teatanud, et kohtumist alustab Frederik Andersen.

(foto: Getty Images)
Andersen võtab teatepulga üle John Gibsonilt, kes lasi mõlemas esimeses kohtumises kolm väravat, tõrjudes 90%-lise efektiivsusega.

22-aastane ameeriklane kerkis põhiturniiri teises pooles Ducksi kindlaks esinumbriks, kuigi korralik hooaeg on all ka Andersenil. Taanlane on pärast aastavahetust normaalajaga kaotanud ainult ühe stardi. Viimase 11 esituse jooksul on läinud kirja kolm nullimängu.

Andersen on karjääri jooksul Predatorsi vastu kuuest mängust võitnud neli. Keskmiselt on selja taha läinud 2.83 kolli ja tõrjed on olnud 91.3%.

Playoffide avaring: Anaheim Ducks vs Nashville Predators

Kui paljudes tänavustes playoffide avaringi paarides on kõvasti ajaloo hõngu, siis Anaheim Ducks ja Nashville Predators kohtuvad hooaja otsustavas faasis läbi aegade alles teist korda. Predators asub mulluse läänekonverentsi finalist vastu otsima oma ajaloo kolmandat seeria võitu.

(foto: Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Predators 3 - 2 Ducks
Weber, Neal, Salomäki - Rakell, Santorelli

Ducks 4 - 2 Predators
Rakell, Vatanen, Cogliano, Stewart - Weber, Järnkrok

Predators 5 - 1 Ducks
Nystrom, Ellis, Ribeiro, Ekholm, Wilson - Sekac

Anaheim Ducks

Ducks oli mullu ühe võidu kaugusel jõudmaks pärast 2007. aastat esimest korda uuesti finaali. Chicago Blackhawksi vastu oli võimalus kaks korda seeria ära otsustada, kuid mõlemas mängus lasti endale viis väravat ja see tegi ülesande väga raskeks. Selle osas peaksid tänavu olema aga palju paremad võimalused. Ducks oli põhiturniiril liiga parim kaitsemeeskond. Kokku lasti endale 184 kolli, mis tegi keskmiseks 2.24 mängu kohta. John Gibson lõpetas 2.07-ga otse liiga parima maskis mehe Ben Bishopi selja taga ning Frederik Andersen jäi 2.30-ga napilt esikümnest välja. Meeskond lasi endale hooaja lõikes keskmiselt vaid 27.5 pealeviset mängus ehk puurivahte aitasid kõvasti ka väljakumängijad.

Silmapaistvat tööd tegid väljakumängijad ka erimeeskondade osas. Bruce Boudreau meeskonnast sai alates 1969. aastast alles neljas sats, kes olnud liiga parim nii ülekaalu (23%) kui vähemuse (87.2%) osas. Seejuures võib vastaste jaoks enim hirmutav olla see, et meeskond oli pikalt ülekaalu efektiivsuse tabelis liiga viimaste hulgas. Pärast jõulupausi algas aga Ducksil suur tõus ja koos sellega veeti end ka ülekaalu osas tippu. Pikalt lahendati neid olukordi hooaja teises pooles üle 30%-lise efektiivsusega, enne kui viimastel nädalatel taas veidi maha jahtuti. Kuid võimalik, et nüüd saadakse hoog uuesti sisse, sest vastu tuleb päris kahvatu karistuste surmaja (81.2%).

Pikalt vaevu üle kahe värava skoorinud Ducks sai ülekaalu toel lõpuks ka keskmise väravate arvu enamvähem normaalsele tasemele (2.62). Väravasaak pärast hooaja murdepunktiks osutunud jõulupausi oli aga tervelt 3.14. Playoffides on muidugi mängud võrreldes põhihooajaga täiesti teistsugused, aga uuel aastal näidatud hoog on Ducksist teinud kindla karikanõudleja. Kui see üldse vahepeal kahtluse alla sattus. Eks see tegelikult oli teada, et hooaja esimene pool oli lihtsalt ebaloogiliselt kehv. Boudreau sats näitas aasta tagasi pärast statistilise poole pealt üsna kahvatut põhihooaega otsustavates mängudes väga head minekut. Võib vaid ette kujutada, milleks nüüd võimelised ollakse.

Edu võti: liigse enesekindluse vältimine

Kui oled viimase nelja kuu jooksul liiga parim meeskond olnud, siis ei saa pahaks panna seda, kui end veidi imetled. Meeskonnal peaks enesekindlus hetkel laes olema. Ent enesekindluse ja ülbuse vahel on päris peenike piir. See võiks olla peamine asjaolu, mis Ducksi edenemist ohustab. Palju karmimad proovikivid on veel ees, aga meeskond ei saa endale avaringis lõdvalt võtmist lubada.

Nashville Predators

Üks Predatorsi varasematest seeria võitudest oli just Ducksi vastu. Barry Trotzi juhendamisel alati ettevaatlikult tegutsenud meeskond pani 2011. aasta avaringi seeria igas kohtumises kotti vähemalt kolm tükki ning edenes 4-2 võiduga. Resultatiivset mängu oleks kahtlemata vaja ka nüüd, kui vastas üks tõeliselt raudne kaitse. Põhiturniiril skooris Predators keskmiselt 2.73 kolli mängus, millega jäädi esikümne sappa. Seejuures oli väravate keskmine pärast Ryan Johanseni hankimist 2.95. Kaua ihaldatud tõelise esitsentri saamisega täideti oma eesmärk. Meeskonna rünnak sai tõuke ning kuna kaitse on esmaklassiliselt mehitatud, siis võib lootusrikkalt tulevikku vaadata.

Samal ajal peab aga ka märkima, et tänavu on Peter Laviolette'i käsutuses olev kaitse enamjaolt vaid paberi peal kindel olnud. Pekka Rinne tegutses põhiturniiril väga ebastabiilse tasemega ning kui su väravavaht alt veab, siis ei aita ka liiga parim kaitsepaar Shea Weber - Roman Josi. Rinne tänavused numbrid 2.48 ja 90.8% on tema karjääri ühed halvimad. Soomlase allakäik oli üllatav, kuna üle paari aasta õnnestus tal uuesti kogu maratoni käigus terve püsida.

Vigastusteta koosseis on kusjuures aastate jooksul saanud väga oluliseks faktoriks. Viimase seitsme aasta karikavõitjad Chicago Blackhawks, Los Angeles Kings, Boston Bruins ja Pittsburgh Penguins on kõik selle ajavahemiku sees kuulunud liiga parima tervisega satside hulka. Nashville'is unistatakse ka kindlasti karikast ja see on hea märk, et tänavu oli Predatorsist ainult kolm meeskonda parema tervisega. Esimesena lõpetas selle osas Colorado Avalanche. Järgnesid Blackhawks ja Kings. Ega ometi tänavu jälle karikas ühele neist ei lähe?

Edu võti: Pekka Rinne

Rinne kukutab või siis viib meeskonna edasi. 33-aastane puurilukk lasi mullu avaringis Blackhawksi vastu keskmiselt 2.68 väravat ja tõrjus 90.9%-ga. Playoffides on tema karjääri keskmisteks 2.47, 91.4%. Pole siis ka ime, et meeskond on võitnud ainult kaks seeriat. Selleks, et tuleks kolmas peab soomlane kraad-kaks kangemalt tegutsema. Ja abi peaks muidugi tulema ka kogu meeskonna kaitsemängust. Kui sellega jäädakse oma tuttavale tasemele, siis on raske tandemile Gibson - Andersen vastu saada.

Ennustus: Ducks edasi 4-1

Predators on sümpaatne sats, aga nii mõndagi ütleb see fakt, et pikalt püsis tänavu seis sellisena, et Weberist ja Josist oleks saanud liiga ajaloo kolmas kaitsjate paar, kes meeskonna punktitabelit juhtinud. Lõpuks Weberi hoog aeglustus veidi ning Filip Forsberg tõukas üsna viimasel hetkel Josi esikohalt. Hambaid näidatakse kindlasti kõvasti, nii nagu ka aasta tagasi Blackhawksi vastu, kuid vastane on siiski liiga ebamugav. Kui Ducks suudab liigset enesekindlust vältida, siis võiks õnnestuda teist aastat järjest lühikese seeriaga alustamine.

Ducks sai järjekordse divisjoni tiitli, Flyers alistas Islandersi

1230-st mängust koosnev maraton on nüüdseks läbi. Põhiturniirile pandi läinud ööl punkt kahe mänguga, mis selgitasid välja Vaikse divisjoni tiitlivõitja ja panid paika viimased playoffide avaringi paarid. Neljandat aastat järjest sai divisjoni esikoha endale Anaheim Ducks. Teises mängus alistas Philadelphia Flyers võõrsil New York Islandersi.

(foto: burnchnews.com)
Ducks pani põhiturniirile punkti väga kindla esitusega. Washingtonis, kus kodumeeskonna rivistusest jäid välja nii Aleksandr Ovetškin, Niklas Bäckström kui ka John Carlson, saadi 2-0 võit. Mõlemad väravad tulid teisel kolmandikul. Autoriteks Corey Perry ja Nick Ritchie.

Frederik Andersen teenis külaliste väravas 24 tõrjega hooaja kolmanda nullimängu. Ühtlasi läks tänu sellele Ducksile William M. Jennings trofee, mis antakse meeskonnale, kelle puurivahid hooaja lõikes kõige vähem väravaid lasevad. Andersenist ja John Gibsonist läksid mööda vaid 192 litrit.

Ducks ronis kokku oma viienda divisjoni tiitlini tänu suurepärastele jõulupausi järgsetel tulemustele. 49-st matšist võideti 34 ja punktideta jäädi ainult kümme korda. Peatreener Bruce Boudreau, kes karjääri just Capitalsi juhendamisega alustas, jõudis üheksa hooaja jooksul juba oma kaheksanda divisjoni tiitlini.

"Hooaeg käis üles-alla ja algus polnud ilmselgelt selline nagu me tahtsime," ütles Perry. "Meil oli alguses mitmeid koosolekuid, arutasime asju ja kõik hakkas jõulude ajal laabuma. Kõik tulid pausilt tagasi suure tahtmisega mängida ja alates sellest hetkest oleme tegutsenud oma ootustele vastava meeskonnana."


Perry & Co lähevad avaringis vastamisi Nashville Predatorsiga, kes on viimase kolme hooaja jooksul 12 mängu jooksul alistatud 9 korda.

Flyersi 5-2 võit aitas Islandersil vältida avaringis Pittsburgh Penguinsi. Mitmete põhimängijateta tegutsedes läks Jack Capuano kohtumist 2-0 juhtima, aga Flyers võttis kahe ülekaalu väravaga juba avakolmandikul järgi. Tagasitulekut alustas Shayne Gostisbehere. Tema 0.27 väravat mängu kohta on vähemalt 50 kohtumises osalenud kaitsemeeste osas parim näitaja alates hooajast 1988/89, mil Brian Leetch 0.34-ga lõpetas.

Pärast esimest kolmandikku võttis asja üle Michael Raffl, kelle nimele läks võiduvärav ja kaks söödupunkti. Väravasuul naases edukalt vigastuspausilt Michal Neuvirth, kes teenis võidu 15 tõrjega.


Flyersit ootab avaringis Capitals ning playoffides asutakse mängima oma omaniku ja asutaja Ed Snideri nimel. Snider lahkus meie hulgast täna hommikul 83-aastasena pärast võitlust vähiga. Mängijate sõnul on tema võitlusvaim kogu hooaja jooksul satsile inspiratsiooni andnud.

Ducks teenis Corey Perry kübara toel kaheksanda järjestikuse võidu

Pärast jõulupausi NHL-i parimaks meeskonnaks tõusnud Anaheim Ducks jätkab pidurdamatu hooga. Los Angeles Kingsi vastu teeniti kaheksas järjestikune võit. 4-2 tulemusega lõppenud kohtumises oli kõigis väravates osaline Corey Perry, kes sai kirja oma karjääri üheksanda kübaratriki.

(foto: Kelvin Kuo/AP Photo)
Perry jättis igasse kolmandikku ühe värava ning pani suurepärasele esitusele sööduga punkti. Kaks tabamust sündisid ülekaalust. Neist esimene avakolmandiku 17. minutil. Naabrid olid üksteise peale päris kurjad ja seetõttu oli esimese 20 minuti jooksul mitmeid karistusi. Perry realiseeris ülekaalu ära, kui Nick Shore parajasti patupingil istus.

Kodumeeskonna eduseis ei püsinud aga väga pikalt. Kings sai 59 sekundit enne kolmandiku lõppu oma ülekaalu värava, mille autoriks oli Alec Martinez.

Teisel kolmandikul rollid vahetusid. Kings läks ette ning Ducks pidi tagant tulema. Peaaegu täpselt perioodi keskel juhtus võõrustajate värava all segane olukord, mille käigus kaotas John Gibson litri silmist, see põrkus värava tagant tema nina ette, aga enne sellele reageerimist oli jaol Tanner Pearson. 23-aastane ründaja sai kirja hooaja 11. tabamuse ja järjekordse plussi. Tema +26'st on kogu liiga peale parem vaid Jevgeni Kuznetsov (+29).

Jaanuaris hooaja esimese Anaheimi külastuse käigus 3-2 võidu saanud kuningaid hoidsid edu kuni perioodi eelviimase minutini. Jeff Carter oli saadetud karistuspingile sitsima ja Perry pani kottis teise ülekaalu kolli. Eelmise hooaja üks halvimaid ülekaalu meeskondi, kes ka tänavust hooaega nutuselt alustas, on nüüd tõusnud selle efektiivsuse arvestuses liiga tippude sekka. 22.2% annab neljanda koha.

Kingsi vastu realiseeriti olukorrad 60%-lise efektiivsusega (viiest kolm). Neist viimane jäeti David Perronile. See tuli mõni minut pärast seda, kui Perry viimase kolmandiku alguses oma kübara vormistas. Vaid Teemu Selänne on Ducksi särgis tema üheksast rohkem kübaraid skoorinud (13).

Enne Kingsi vastu plahvatamist oli Perry eelnevast kaheksast mängust saanud kirja vaid kaks silma. Avavärava puhul söödupunkti enda nimele korjanud Ryan Getzlaf kasvatas oma seeria 11 mängu peale. Veebruaris jäi ta punktideta ainult ühes matšis. 20 silma oli ülekaalukalt kogu liiga peale parim saak.

"Tuleb uskuda, et sellised vennad nagu Corey ja Ryan Getzlaf suudavad oma vormi parandada, 11 aasta jooksul on nad tõestanud seda, et nad saavad sellega hakkama," rääkis pärast matši Ducksi peatreener Bruce Boudreau. "Corey teab, kus võrk asub ja suurtes mängudes on ta suurepärane mängija."

Milan Lucic pani viimase kolmandiku keskel Gibsoni selja taha külaliste kolmanda, aga tabamus võeti pärast pikka ülevaatamist tsoonivea tõttu ära.


Võit aitas Ducksi divisjoni tiitliheitluses Kingsist kahe punkti kaugusele. Selle saab Boudreau meeskond kiirelt ka tasa teha, kuna üks mäng on varus. Omavahel kohtutakse uuesti tuleval laupäeval. Ducks on alates 2013/14 hooaja algusest põhiturniiril Kingsi vastu 13-st mängust saanud kümme võitu.

Teised kohtumised

Minnesota Wild 3 - 1 Florida Panthers (tipphetked)

Pantritele jäeti ainult 18 pealeviset ning Wild sai läbi aegade 19. omavahelisest vastasseisust 13. võidu. See mängiti välja viimase kolmandiku kahe väravaga. Panthersi jaoks halb õhtu algas juba päris pahasti, kui üsna mängu alguses Aaron Ekblad vastasmängija Al Montoyale otsa tõukas ning väravavaht pidi mängust lahkuma.

Carolina Hurricanes 2 - 5 St. Louis Blues (tipphetked)

Elu ilma Eric Staalita algas Hurricanesil kenasti, kui avakolmandikust 2-1 eduga välja tuldi, aga edasine oli masendav. Teisel kolmandikul lasti endale pool kogu mängu 40-st pealeviskest. Blues tegi tublilt tagasi hooaja esimeses vastasseisus tulnud 1-4 kaotuse.

Boston Bruins 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Bruinsile sai saatuslikuks erimeeskondade kehv tegutsemine. Lightning on võõrsilmängude arvestuses ülekaalu osas üks liiga halvimaid, aga siin saadi kolmest olukorrast kaks kolli. Claude Julieni meeskond jättis samas kõik kuus võimalust realiseerimata. Ryan Callahan tuli mängust ära 2+1'ga. Külaliste perfektse päeva rikkus vaid Tyler Johnsoni vigastus. 25-aastane ründaja sai ühes olukorras sedavõrd tõsiselt litriga vastu nägu (tõenäoliselt kulmu pihta), et veri jooksis ojana jääle.

Vancouver Canucks 1 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Canucks hakkas Daniel Sedini väravast liikuma kolmanda järjestikuse koduvõidu poole, aga kehv viimane periood rikkus algse plaani ära. Külalised olid seal pealevisetega 14-6 üle ja said kõik oma neli väravat. Vancouveris on võidetud nüüd kaheksa mängu järjest.

Edmonton Oilers 3 - 1 New York Islanders (tipphetked)

Üks alates sõbrapäevast kadunud olnud hokimeeskond ilmus viimaseks kümneks minutiks välja. Oilers sai viimase perioodi teise poolega kõik enda väravat ja nii õnnestus võiduks mängida 0-1 kaotusseis. Islandersi vastu saadi kodus kuues järjestikune võit.