Kuvatud on postitused sildiga connor murphy. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga connor murphy. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Kümnendi alguses karikaparaadide korraldamise tavapäraseks muutnud Chicago Blackhawks on viimasel paaril hooajal jäänud ebaharilikult lahjaks. Kaks aastat jutti on playoffide avaringis pudenetud. Ent jätkuvalt alustatakse uut hooaega ühe favoriidina.

(foto: Getty Images)
Rünnakul vana punt uuesti koos

Arvestades seda, mida Chicagos suvel tehtud, siis on nähtavasti heade aegade taastamiseks nendele tagasi vaadatud ja siis toodud uuesti satsi mehed, kes kuldsetel aastatel kaasas olid. Meeskonna ründeliinist leiab taas Patrick Sharpi ja Brandon Saadi. Esimene on kolmekordne karikavõitja ja teine lõi kaasa viimasel kahel karikateekonnal. Kuigi ette on jäänud ka üks suur tühimik. Marian Hossa peale ei saa enam loota.

"Arvan, et teda ei saa asendada, kuna ta on eriline mängija," ütles suvel slovaki kohta meeskonna peatreener Joel Quenneville. "Ma ei taha öelda, et hakkame otsima uut Marian Hossat. Meil oli õnne seoses sellega, kuidas ta hankisime ja kuidas ta meie juures mängis. Raske on öelda, kuidas ta asendame, aga kahjuks pole võimalik teda uuesti leida."

(foto: dailyfaceoff.com)
Hossa saabus 2009. aastal vabaagendina Chicagosse ja mängis olulist rolli meeskonna kõigi kolme karikavõidu juures, mis tulid 2010., 2013. ja 2015. aastal. Tema ründenumbrid on võrreldes tippaegadega kõvasti kukkunud, aga ta on olnud usaldusväärne kahesuunaline mängija, kelle panust kaitsetöös ehk isegi rohkem hinnatakse. 26 kolli eelmisel hooajal oli ka muidugi kõva sõna.

Meeskond tervikuna tegi mullu kõva hooaja, kui kokku saadi 109 punkti, mis klubi ajaloo teine näitaja, ent kaardimaja lagunes playoffides ootamatult koost. Quenneville'i meeskonnast sai liiga ajaloos esimene ühe konverentsi esimese asetusega meeskond, kes karikamängudes ilma ühegi võiduta viimase asetuse vastu langenud. Põhiturniiril ligi kolm väravat mängus teinud sats sai Nashville Predatorsi vastu kogu seeria peale kirja vaid kolm tabamust kirja.

Hooaja otsustav faas tõi välja nõrkuse, mis pika põhiturniiri käigus tähelepanuta jäi - kiirus. "Ta annab meile kõik vajaminevad osad, tema väledus ja kiirus on ohtlik," märkis Quenneville sel nädalal Saadi kohta.

1

Blackhawksil on pärast Saadi lahkumist 2015. aastal olnud pidev probleem kapteni Jonathan Toewsi kõrvale sobiva mehe leidmisega, kuid nüüd peaks see olema lahendatud. Toews ja meeskonna teine täht Patrick Kane olevat ka peamised põhjuseks, miks peamänedžer Stan Bowman oma uhkuse veidi alla neelas ja paar aastat tagasi tehtud käigu ümberpööras. Saad on nende jaoks tuttav mängija ja temaga leiti kiirelt ühine keel. Edasi võiks isegi veel paremini minna.

"Arvan, et olen nüüd parem mängija," rääkis Saad suvel. "Olen palju küpsem ja suurema pühendumusega. Olen pidanud üle elama vahetustehingu ja mänginud teise organisatsiooni eest. Olen rohkem näinud ja seeläbi suuremate kogemustega."

Detsembris 36seks saav Sharp on öelnud, et tema on samuti paremaks läinud. Vähemalt võrreldes viimase Chicagos veedetud hooajaga, mis lõppes 68 mängu peale kogutud 45 punktiga (16+27). Viimasel kahel aastal Dallases mängides elas ta üle ühe puusaoperatsiooni, mis temalt eelmise hooaja lõpu röövis. Pärast seda võis arvata, et kaalumisele võib tulla isegi karjääri lõpetamine, kuid 2014. aasta olümpiavõitja on siiski valmis veel jätkama.

Hjalmarssonita kaitse

Paar karikavõitude kangelast on tagasi toodud, aga ühest on ka ilma jäädud. Kaitsja Nicklas Hjalmarsson loovutati suvel Arizona Coyotesile. Tema eest vastu tulnud Connor Murphyl on suured saapad täita. 30-aastane rootslane pole kunagi olnud säravate kaitsjate seas, aga musta töö tegijana on ta olnud hindamatu mees. Chicagos loodetakse, et Murphyst saab samaväärne sõdalane.

"Arvan, et ta on valmis astuma oma parimasse mängija ikka," ütles Bowman suvel 24-aastase mängumehe kohta. "Usun, et ta on järgmise sammu tegemiseks valmis.

Räägitakse, et NHL-is kulub korralikuks kaitsjaks sirgumisele 300 mängu. Murphy on enne algavat hooaega 258 peal. Mängijatüübilt on ta Hjalmarssoniga üsna sarnane. Ründetsoonis enamasti kahvatu, aga kaitses hea eneseohverdaja ja võitleja.

(foto: dailyfaceoff.com)
Blackhawks polnud eelmisel hooajal kaitses kõige korralikum, kui endale lasti panna keskmiselt 2.58 väravat. Lisaks Hjalmarssonile puudub nüüd valikust ka Johnny Oduya ja Brian Campbell. Seis on enne uut hooaega leebelt öeldes intrigeeriv.

Crawfordil uus sõber

Chicagos on suvel olnud mitmeid muutusi, nii mängijate kui treenerite seas. Teiste seas on lahkunud varuväravavaht Scott Darling. Läbi tõeliste raskuste, kaasa arvatud alkoholismi, tähtedeni jõudnud ameeriklane mängis Blackhawksi särgis lihtsalt liiga hästi. Nii head meest, kelle karjääri keskmisteks näitajateks endale lastud väravate arvestuses 2.37 ja tõrjete efektiivsuse osas 92.3%, oli võimatu teise numbrina meeskonnas hoida.

Esikinda kohas on jätkuvalt kinni Corey Crawford. Kuigi eelmine hooaeg oli tema jaoks üks viimaste aegade halvimatest. Endale lastud keskmisest 2.55 ongi halvemini läinud vaid korra ja tõrjed olid 91.8%. See on tema karjääri keskmine näitaja, aga mehelt, kes eelnevatel aastatel oli pannud vähemalt 92+%-ga, tundus see natukene tagasihoidlikuna.

Crawford olevat aga vaimselt väga tugev väravavaht. Seega võib uskuda, et eelmise hooaja väikene langus asendub uuel hooajal tavapäraste või äkki isegi paremate numbritena. "Teda ei häiri mitte miski. Ta lihtsalt mängib, läheb väravasuule ja unustab kõik muu. Seda on raske teha," rääkis suvel oma hoolealuse kohta Blackhawksi väravavahtide treener Jimmy Waite.

Darlingu poolt vabaks jäänud koht on minemas Anton Forsbergile, kes koos Saadiga Columbusest hangiti. 24-aastasel rootslasel on seni tippliigas kirjas väga koledad numbrid (10 mängu peale 4.02 ja 87.9%), aga Waite usub, et temast saab veel asja. "Ootan põnevusega temaga töötamist. Olen temast mitmeid videoid näinud. Ta hakkab teile kindlasti meeldima," lausus ta juulis iga-aastasel klubi fännide kogunemisel.

Erimeeskonnad luubi all

Blackhawks sai mullu hakkama ühe klubi ajaloo parima hooajaga, vähemalt põhiturniiri osas, kuid kogu aasta jooksul saatis klubi murepilv seoses erimeeskondadega. Vähemuse 77.7% oli liiga halvimate hulgas ja ülekaalu 18% suutis napilt end viimase kümne seast eemal hoida. Erimeeskondadega seoses on nüüd ka huvitav olukord. Hjalmarsson oli vähemuses väga oluline mees, nagu ka suvel Carolinas maandunud Marcus Krüger. Ülekaal on ilma jäänud Saadi eest ära antud Artemi Panarinist.

Kehv karistuste surmamine sai kahe hooaja vahel saatuslikuks selle eest vastutanud abitreenerile Mike Kitchenile, kes ühtlasi Quenneville'i lähedane sõber. "Ma polnud sellega rahul, olin pettunud," märkis Quenneville suvel Bowmani otsuse kohta. "Kaotasime suurepärase treeneri ja kellegi, kellega koos pikalt töötasin. See oli karm, aga oleme nüüd edasi liikunud."

Kitcheni amet on üle läinud Ulf Samuelssonile, kelle juhendamisel oli New York Rangersi karistuste surmamine aastatel 2014 ja 15 liiga parimate seas. Uued ideed on kahtlemata tervitatavad, aga vähemuse personal on selgelt nõrgenenud. Kuigi paradoksaalsel kombel polnud need erimeeskonnad, mis Blackhawksi kevadel avaringis langetasid. Ülekaal oli 22.2% ja vähemus 87.5%. Äkki ei olegi lood nii halvad, kui tunduvad.

Suured tehingud enne drafti: Panarin Columbusesse, Stepan Arizonasse

Täna Chicagos algava NHL-i drafti ajal peaks valitsema väga kummaline olustik. Kohalik meeskond on vahetult enne seda ära andnud kaks oma võtmemängijat. Blackhawks tõi Artemi Panarini vastu Columbus Blues Jacketsist tagasi Brandon Saadi ja samuti loobuti Niklas Hjalmarssonist. Rootslane liitus Arizona Coyotesiga, kes samal ajal leidnud endale ka potentsiaalse esitsentri ja -väravavahi.

(foto: theatheltic.com)
Panarin ja Saad vahetavad kohti tehingus, millesse kuuluvad Blackhawksi poolelt ka 22-aastane ründaja Tyler Motte ja tänavuse drafti 6. ringi valik ning Jacketsi poolt 24-aastane piiratud vabaagendist väravavaht Anton Forsberg ja järgmise aasta drafti 5. ringi valik.

Blackhawksi jaoks on tegu raha säästva lükkega. Nii Panarin kui Saad võtavad oma lepingutega palgafondist kuus miljonit, aga venelase kontraht lõppeb juba ülejärgmisel suvel ja suure tõenäosusega on tulemas järjekordne palgatõus. Saadi leping saab läbi alles 2021. aasta suvel. Samuti olevat meeskonna esistaarid Patrick Kane ja Jonathan Toews hirmsasti puudust tundnud 24-aastasest ründajast, kes kuulus varem Chicagos kahte Stanley karika võitnud meeskonda.

Hjalmarsson, kelle näol tegu kolmekordse karikavõitjaga, liigub edasi tehinguga, mis toob Tuulisesse linna 24-aastase kaitsja Connor Murphy ja kaks aastat noorema ründaja Laurent Dauphini.

Coyotes on aga veelgi olulisema tehingu teinud New York Rangersiga. 21-aastase kaitsja Anthony DeAngelo ja tänavuse drafti 7. valiku eest toodi ära Derek Stepan ja Antti Raanta.

Soomlane on viimastel hooaegadel olnud üks liiga parimatest varuväravavahtidest ning peaks olema võimeline täitma korralikult ka esikinda rolli. Stepani näol on tegu stabiilse 50+ punkti mehega, kes lepinguga seotud veel vähemalt neli hooaega.

Coyotes sõlmis kahe kaitsjaga uued lepingud

Arizona Coyotes on uueks hooajaks oma kaitseliini täielikult paika saanud. Viimased lahtised otsad tõmmati kokku Connor Murphy ja Michael Stone'i uute lepingutega. Esimene seoti ära tervelt kuueks aastaks ning teine sõlmis aastase kontrahti.

(foto: hockeyfanland.com)
Murphy, kelle isa Gord omal ajal samuti kaitsjana tegutsedes nelja erineva klubi eest NHL-is kokku 862 põhiturniiri mänguni jõudis, saab kuni 2022. aasta suveni igal hooajal palgarahana kätte 3.85 miljonit dollarit.

23-aastane ameeriklane lõpetas äsja oma kollanoka lepingu ning on aasta-aastalt aina paremaks läinud. Ründetootlikus on jäänud veel tagasihoidlikuks (lõppenud hooajal tuli 17 punktiga karjääri tippmark), kuid oma mitmekülgsusega pakub klubi 2011. aasta drafti avaringi valik peatreenerile Dave Tippettile häid vangerdamise võimalusi.

Väärib ka märkimist, et Murphy oli läinud hooajal 139 blokiga liiga esimese 40 kaitsemehe seas. Lisaks jäi ta jõuvõtete arvestuses 175-ga napilt esikümnest välja.

26-aastane Stone, kes sai üles korjatud 2008. aasta drafti 3. ringist, teenib aastaga neli miljonit.

Ottawa Senatorsi ründetähe Mark Stone'i vanem vend jõudis lõppenud hooajal 36 punktiga uue karjääri rekordini. Tema 30-st söödupunktist olid meeskonnas paremad vaid Max Domi ja Oliver Ekman-Larsson (mõlemad 34). Mängides keskmiselt 22 minutit ja 28 sekundit, millest rohkem sai kirja vaid Ekman-Larsson (24:46), jõudis Stone 143 blokeeritud pealeviskeni, mis oli meeskonna parim näitaja.

Murphy ja Stone'i lepingute järel on Tobias Rieder jäänud Coyotesi ainaks piiratud vabaagentiks, kellega kokkulepet uueks hooajaks veel pole. Kõnelused sakslasega mööduvat ka päris vaevaliselt.

Capitals alistas vastuolulise väravaga Coyotesi

Washington Capitals oli läinud ööl teist mängu järjest raskustes oma favoriidi koorma kandmisega. Külas oli Arizona Coyotes, kes läks mängu ka juhtima. Lõpuks jäi aga siiski Capitals peale 3-2, kuigi võidutabamus tekitas väga palju kõneainet.

(foto: Getty Images)
Viimase kolmandiku keskel tuli kodumeeskonna kolmas Mike Richardsi sulest. Tegu tema esimese väravaga uue klubi särgis. Coyotesi väravavaht Louis Domingue oli aga olukorra peale maruvihane.

"Ma ootan, et iga kutti koheldakse ühtemoodi ja ma tunnen, et kuna mul pole selles liigas veel väga palju mänge kirjas, siis koheldakse mind erinevalt," sõnas 23-aastane puurivaht.

Olukorras tundus, et Domingue oli saanud kinda litri peale, aga vilet ei tulnud, mänguvahend lipsas sealt välja ning külaliste jaoks lõpuks nii õnnetult, et Richards oli jaol.

"Arvasin, et see on väravavahi käes," tunnistas ka väravaautor ise. "Aga järku lendas see välja ja mingit moodi otse minu kepi peale."

Domingue tegi 31 tõrjega väga ilusa mängu, aga üks intsident rikkus kogu tema tuju ära.


Noor puurivaht lisas: "Arvan, et kui Holtby oleks sedamoodi litri katnud, siis oleks vile tulnud. See oli kogu mängu jooksul sedamoodi. Minu kasuks ei tulnud vilesid. Ma küsisin neilt selle kohta, aga mulle ei vastatud. Minu jaoks on vastuvõetamatu, et meid ei kohelda ühtemoodi."

Vastuoluline värav tegi seisuks 3-1. Coyotes sai seejärel kiirelt, minutiga tänu Connor Murphy väravale uuesti ühe kaugusele, aga rohkemaks rammu enam ei jagunud. Lisaks kodumeeskonna skandaalsele kolmandale väravale võis pärast mängu kiruda ka oma ülekaalu efektiivsust. Dave Tippetti meeskond pani nendes olukordades kuuest null.

Capitals realiseeris teisel kolmandikul ülekaalus ära kohe oma esimese võimaluse ning lõpetas neljast ühega. Tabamuse autoriks oli Jevgeni Kuznetsov. Venelase väravast sai Capitals viigisadamasse pärast seda, kui Kevin Connauton Coyotesi ette oli viinud. Hooaega Columbuses alustanud kaitsemees on viimases neljas mängus skoorinud kolm tükki.

Pool minutit enne Richardsi hooaja esimest kolli tegi Aleksandr Ovetškin oma aasta 39. värava. Konkurendid Rocket Richardi trofeele hakkavad vaikselt juba kaugustesse jääma. Järgmisena tuleb Patrick Kane, kellel kirjas 35 kolli.


Capitalsist sai ajaloos kõige kiiremini 44 võiduni jõudnud meeskond. Selleks läks vaid vaid 58 matši. Seejuures koguti mullu kogu põhiturniiri käigus vaid üks võit rohkem.

Teised kohtumised

Boston Bruins 4 - 6 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

TD Gardeni publik võib kindlasti rahul olla sellega, et viimasel ajal on olnud võimalus näha palju väravaid. Tuska peaks aga valmistama see, et enda lemmikmeeskond ei suuda kuidagi kodus võidutseda. Sinijakid liikusid võidu suunas Boone Jenneri kahe värava toel. Ülekaalus pandi kolmest kaks. Bruinsi poolel said kaks kolli kirja Loui Eriksson ja Matt Beleskey.

Montreal Canadiens 1 - 2 (KV) Nashville Predators (tipphetked)

Predators on ilmselgelt lisaajal neetud. Muud moodi on raske seletada seda, kuidas Craig Smith lõpu eel olnud kuldset võimalust ära ei realiseerinud.


Tema õnneks ei pidanud hiljem pikalt punastama, kuna karistusvisetel oli ta ainsana täpne.

St. Louis Blues 3 - 6 San Jose Sharks (tipphetked)

Sharks mängis endale 13 minutiga välja kolmeväravalise edu ja see saigi otsustavaks. Kaks kolli tuli viieminutilise ülekaalu ajal. Joe Thornton lõpetas 2+2'ga, Logan Couture 2+1'ga ning Tomaš Hertl kahe väravaga. Vanameister on alates jõulukuu keskpaigast päris näljaselt tegutsenud.



Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Aastal 2012 mängis Phoenix Coyotes läänekonverentsi finaalis, kuid see oli siis ja nüüd on praegu. Uue nimega Coyotes läheb murdma kaheaastast playoffide põuda. Eelmisel hooajal rikuti oma aasta ise ära. kui viimasest kaheksast matšist õnnestus võita vaid üks. See tuli hooaja viimases kohtumises Dallas Starsi vastu, siis kui oli juba kindel, et just Stars napsab endale läänekonverentsi viimase playoffide pileti. Suvi on Coyotesi mängijate jaoks olnud väga pikk-

(foto: Norm Hall/Getty Images)
Samuti oli suvi klubi pintsaklipslaste poolt tegus. Vahetustehinguga on sisse toodud Sam Gagner ja B.J. Crombeen. Vabaagentide turult haarati teiste seas endale Pittsburghis vaid võitudega harjunud Joe Vitale. Pärast aastast koostööd on katkestatud leping Mike Ribeiroga ning ründeliinist on läinud ka kuus hooaega klubis veetnud Radim Vrbata.

Meeskonna peatreener Dave Tippett usub, et need muudatused tõstavad Coyotesi konverentsi tippu tagasi, öeldes uue hooaja kohta. "Kui vaid paar asja lähevad teisiti, siis jõuame playoffidessse, aga me tahame olla parem meeskond kui lihtsalt playoffidesse jõudev sats. Eelmisel hooajal olime me lihtsalt liiga ebastabiilseid, et viimane playoffide koht endale saada."

Tippetti sõnad tunduvad veidi ülepaisutatuna, kui võtta arvesse lääne konkurentsitihedust, kuid mingis mõttes on tal ka õigus. Coyotes ei ole kaugel tippseltskonda kuulumisest. Seda saab arvutada erinevaid numbreid kokku lüües ja rohkeid "olekseid" kasutades. Lisaks eelpool mainitud kehva hooaja lõpu vältimisele oleks Coyotes saanud ka märgatava punktilisa, kui oleks suudetud hoida kahe kolmandikuga välja võideldud edu. Tippetti meeskond võitis vaid 69.7% mängudest, kus mindi viimasele perioodile vastu eduseisus. Selles arvestuses olid kehvemad vaid kaks satsi.

Edu sulamisele aitas kaasa ebakindel kaitsemäng, mis oli Coyotesi puhul üllatav. Keskmiselt lasti enda väravale sooritada 31 pealeviset mängus ja paraku suutis väravavaht Mike Smith sellises olukorras oma numbriteks saada vaid 2.64 ja 91.5%. Võrdluseks, Coyotesi superhooajal 2011/12 olid tema numbriteks 2.21 ja 93%. Oma suurte ambitsioonide täitmiseks peab Coyotes leidma lahenduse kaitseprobleemidele ja lootma, et see aitab ka Smithil taas mängukindluse leida. Meeste nagu Oliver Ekman-Larssoni ja Keith Yandle'iga ei peaks kaitse tsementeerimine kõige keerukam ülesanne olema. Lisaks on Tippettil suured lootused ka seoses noorema generatsiooniga.

"Ekman-Larssoni ja Yandle'i kõrval on meil Connor Murphy ja Brandon Gromley, kes on minu hinnangul valmis järgmiseks arenguetapiks. Meil on väga hea litrit liikvel hoidev kaitse, mis on noor ja liikuv," on märkinud Tippett, kes juhendas sel aastal ka Kanada MM-koondist.

Väärib märkimist, et Murphy ja Gromley on kahepeale NHL-is kirja saanud vaid 35 mängu. Seejuures esimesele kuulub nende seast 30 matši. Noored on saamas väga suure usalduse ja peavad ka välja vedama. Muud võimalust pole, kuna Coyotes ei hiilga just kõige sügavama kaitsjate pingiga.

Lisaks kaitse kokku tõmbamisele peab keegi rünnakul kompenseerima ka need ligi 100 punkti, millest Vrbata ja Ribeiro puhul ilma jäädakse. Põnevusega oodatakse, mida suudab eelmise aasta drafti 12. valik Max Domi. Märtsis 19-aastaseks saanud tsenter on OHL-is teinud kaks vinget hooaega ning pärast suviseid muudatusi on koht talle meeskonnas täitsa olemas. Tuleb lihtsalt olla mees ja see endale võtta.

"Vaimne koormus, mida peab üks 19-aastane mängija liigas täiskasvanud meeste vastu regulaarselt mängides kannatama pole nalja asi ja seetõttu ei näe me NHL-is väga palju 19-aastaseid," tõdes selle nädala alguses Coyotesi peamänedžer Don Maloney. "Kui me ei saa Maxile anda piisavalt mänguaega, et tema arengut edendada, siis on parem kui ta mängiks kusagil mujal."

Kui Domi tõesti veel NHL-is mängimiseks valmis ei ole, siis peab Tippett lootma, et meeskonna teised ründajad suudavad oma produktiivsust tõsta.

Hooaja küsimus - kes tõuseb esitsentriks?

Sama küsimus painas Coyotesit tegelikult kogu eelmise hooaja vältel. Ribeiro alustas esinumbrina, kuid vajus peagi järgmistesse kolmikutesse. Gagner on kogu oma karjääri olnud tsenter, kuid on samuti olnud alati lahtivisetel omadega hädas ning ta võiks olla efektiivsem hoopis äärena. Martin Hanzal tegi 40 punktiga mullu karjääri parima aasta, aga tegu on mehega, kelle võimed lubavadki pigem mängida teist või kolmandat viiulit. Antoine Vermette tõusis eelmisel hooajal 24 väravaga meeskonna suurimaks väravakütiks, kuid ta on 10-aastase karjääri jooksul 50 punkti kätte saanud vaid kaks korda. On üllatav, et Coyotes pole suve jooksul teinud käike selleks, et olukorda parandada. Ometi on klubil vaba palgaruumi üle 11 miljoni. Usutavasti on aga Tippettil mingisugune kindel idee selle tühimiku täitmiseks olemas ja ta näeb seda ka efektiivse lahendusena. Seega pole siin ehk ka kritiseerimiseks suurt põhjust.