Pikalt liiga tabeli tipus Tampa Bay Lightninguga jagelenud St. Louis Blues ei juhi praegu enam isegi oma divisjoni. Põhjuseks viimase aja kehv vorm. Just Lightningule kaotatud mänguga algas seeria, mil viiest mängust on võidetud vaid üks. Järjekordne kaotus võeti vastu Calgarys.
(foto: cbc.ca)
Kohalik Flames võidutses Dougie Hamiltoni viimase kolmandiku tabamusega pärast seda, kui Michael Frolik ja Brayden Schenn olid väravaid vahetanud.
Glen Gulutzani meeskond hoidis kogu kohtumise vältel initsiatiivi, olles lõpuks pealevisetega parem 33-22.
Blues pole viimases viies mängus kordagi üle kahe värava kirja saanud. Kaks korda on jäänud väravad üldse tegemata.
"Oluliseks kujuneb töötahe ja soov võita. Tuleb ette õhtuid, kus kõik ei lähe ideaalselt ja siis tuleb lihtsalt võit kuskilt välja pigistada. Täna ei näinud me selle nimel piisavalt palju vaeva," rääkis Schenn pärast mängu.
21 tõrjega sai Flamesi väravas võidu kirja Mike Smith. Blues kasutas Carter Huttonit, kellele jäi 31 tõrjet.
Flamesil jäi Jaromir Jagr taas jalga puhkama. #68 on tänavu meeskonda saanud aidata vaid 19 kohtumises. 38 on vaja veel teha, et kerkida NHL-i ajaloos enim põhiturniiri matše kirja saanud mängijaks. Meeskonnal on kalendris järgi 47 kohtumist.
Teised kohtumised Columbus Blue Jackets 4 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Viimasel ajal palju kaotanud Jackets naasis võidurajale Joonas Korpisalo 39 tõrje toel. 23-aastane soomlane on oma viimasest neljast stardist võitnud kolm. Philadelphia Flyers 4 - 3 Detroit Red Wings (tipphetked)
Flyers tuli mitmest kaotusseisust välja ja võidutses Sean Couturier'i viimase perioodi väravast. Claude Giroux kogus kolm söödupunkti. Flyers on pärast kohutavat kaotusteseeriat jõudsalt oma positsiooni parandanud ning teiste seas näiteks ka Pittsburgh Penguinsist ette saanud.
Pikalt NHL-is soomlaste nullimängude rekordit hoidnud Miikka Kiprusoff on tänaseks kukutatud. Sellega sai hakkama Pekka Rinne, kes jõudis Nashville Predatorsi 2-0 võidus St. Louis Bluesi vastu karjääri 45. nullimänguni.
(foto: stltoday.com)
Rinne võitis viimase üheksa stardi peale kaheksanda kohtumise ning sai hooaja teise puhta paberi 34 tõrjega.
"Alguses oli tema jaoks kõik vaikne, aga siis hakkasime kesktsoonis vigu tegema ning tema puhastas need ära ja tegi suurepärase mängu," kiitis Predatorsi peatreener Peter Laviolette.
Predators juhtis pikalt Ryan Johanseni 3. minuti väravast ning sai lõpusekunditel Austin Watsoni poolt ühe ka tühja võrku.
Jake Allenit asendanud Carter Hutton lõpetas endise koduklubi vastu 26 tõrjega.
45 nullimängu asetavad Rinne kõigi aktiivsete puurivahtide seas 4. kohale. Jonathan Quickile kuuluv 3. koht on vaid ühe kaugusel.
Teised kohtumised
Boston Bruins 4 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Kaks kaheväravalist edu ära andnud Bruins kasvatas David Pastrnaki viimase kolmandiku väravaga võiduseeria nelja peale. Vaid 20 pealeviset kirja saanud Penguins kaotas kolmanda järjest. Viimati oldi nii pika kaotusteseeria peal jaanuaris.
Devan Dubnykile puhkust andnud Wild pidi avakolmandiku 1-2 kaotuse järel midagi välja mõtlema ja sellega tuldi edukalt toime. Nino Niederreiter skooris seitsmendat mängu järjest ning karistusvisetel hoolitsesid asja eest Charlie Coyle ja Chris Stewart. Wild on nüüd võitnud 12 viimasest omavahelisest 16 mängust. Philadelphia Flyers 4 - 5 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Viimasele kolmandikule 4-2 eduga välja tulnud Flyers ei suutnud revanšeerida paar päeva tagasi Brooklynis tulnud 3-4 lisaajakaotust. Saarlaste võiduvärava kangelaseks kerkis seekord Nick Leddy. Flyers on kaotanud seitse järjest. Ent lohutuseks see, et kolm neist on tulnud lisaajaga ning üks karistusvisetega.
Külalised vedas võidule 2+1'ga lõpetanud Nikolaj Ehlers. Taanlasest sai mängu alguses klubi ajaloo teine mängija, kes esimese viie minuti sees teinud kaks kolli. Kolme punktiga lõpetas ka Bryan Little (1+2).
Washington Capitals 3 - 1 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Juba teisel minutil juhtima pääsenud Lightning pidi vastu võtma hooaja kuuenda kaotuse. Philipp Grubauer sai 25 tõrjega Capitalsi väravas hooaja esimese võidu. Selleks läks vaja seitset starti. Kaheksast külalistest on sel kuul Washingtonist võiduga ära läinud vaid üks.
Vegas Golden Knights 5 - 4 (LA) San Jose Sharks (tipphetked)
Jah, isegi neljast väravast ei piisa selleks, et Golden Knights nende enda jääl alistada. Gerard Gallanti meeskonnale tõi kaheksanda järjestikuse koduvõidu 1+2'ga lõpetanud Jonathan Marchessault värav. William Karlsson sai enda nimele kaks. Külaliste skoorerite sekka mahtus ka Brent Burns, kes alles nüüd hooaja esimese tabamuseni jõudis.
Columbus Blue Jackets 5 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)
Külalised jäid viimasel kolmandikul 2-2 pealt tagatulesid vahtima. Cam Atkinson lõpetas kahe tabamusega. Sergei Bobrovski tegi 14 oma 24-st tõrjest viimasel perioodil. Ta on seitse mängu järjest lasknud kaks või vähem.
Kaua tehtud kaunikene. Sabres lõpetas hooaja 6. võiduga seitsmemängulise kaotusteseeria. Külaliste ainus tuli 20 sekundit enne lõppu. Võimalik, et kõik oli Rasmus Ristolaineni vigastuse taga kinni. 23-aastane soomlane oli pärast 9-mängulist pausi uuesti rivis. New Jersey Devils 3 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)
Devils kerkis tänavu alles neljandaks kodumeeskonnaks, kes Canucksist jagu saanud. Selle eest hoolitses enim Taylor Hall, kes kogus endale 1+2.
New York Rangers 2 - 1 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)
Tasavägine heitlus lõpetati lisaaja esimesel minutil Mats Zuccarello poolt. Tegu viimase kümne omavahelise matši peale üheksanda mänguga, kus vaheks vaid üks värav. Rangers kasvatas kodumängude võiduseeria seitsme peale.
Carolina Hurricanes 4 - 5 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Meeskonnad suutsid pakkuda väravarohke heitluse vaatamata avakolmandiku barankadele. Leafs liikus 3-0 ette, enne kui ka kodumeeskonnal midagi õnnestuma hakkaks. Lõpuks kujunes võiduväravaks Patrick Marleau ülekaalu värav.
Most Game-Winning Goals, NHL history
Jaromir Jagr 135
Gordie Howe 121
Phil Esposito 118
Brett Hull 110
Teemu Selanne 110
Brendan Shanahan 109
Patrick Marleau 102
Arizona Coyotes 3 - 2 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)
Kuningate madalseis jätkub ja koiottide tõus kogub hoogu. Viimase viie mängu peale läks kirja neljas võit tänu Christian Fischeri väravale. Kings võttis samal ajal viimase kaheksa peale seitsmenda kaotuse. Õige raja uuesti üles leidmisele ei aidanud kaasa isegi Marian Gaboriku naasmine. 35-aastane slovakk tegi hooaja esimese esituse, mis tõi kohe ka ühe söödupunkti. Dallas Stars 6 - 4 Calgary Flames (tipphetked)
Kodumeeskond jäi viimasel perioodil 3-4 taha, ent Jere Lehtineni austamisõhtule õnnestus siiski võidukas punkt panna. Viimased kaks tulid Tyler Seguinilt, kes vormistas nendega karjääri 8. kübaratriki. Lisaks jõudis ta esimesena 2010. aasta draftist 200 väravani. Flamesi poolelt olid rongijuhtideks nagu ikka Sean Monahan (2+1) ja Johnny Gaudreau (1+2).
Õnn ei ole igavene. Väravavahi Jake Alleni toel mulluste playoffide avaringist läbi tulnud St. Louis Blues ei suutnud end kaugemale venitada. See võis kindlasti olla pettumuseks, kuna aasta varem mängiti läänekonverentsi finaalis. Kuigi oleks võinud minna ka palju nukramalt.
(foto: Getty Images)
Uus treener pani rünnaku elama
Blues oli läinud talvel suures hädas. Alates hooajast 2011/12 meeskonda peatreenerina tüürinud Ken Hitchcock oli näiliselt end ammendanud ja tema mõtted ei jõudnud enam mängijatele pärale. 65-aastane kanadalane oli juba suvel otsustanud hooaja lõpus karjääri lõpetada ja võimalik, et see mängis juhtunus oma rolli. Bluesi õnneks oli aga Hitchcocki mantlipärija selleks hetkeks juba välja valitud. See oli abitreeneriks palgatud Mike Yeo, kes pärast Hitchi minema löömist vabanenud toolile tõsteti. Tema all elas meeskond läbi ümbersünni.
Veebruari alguses toimunud muutus pani Bluesi uuesti skoorima. Yeo poolt juhendatud 32 kohtumises tehti keskmiselt 3.09 väravat mängus. Sellega kergitati oma hooaja keskmine 2.84 peale. Lisaks taastas endine Minnesota Wildi boss Alleni enesekindluse, mis karikamängude esimestes kohtumistes väga eredalt välja lõi. Ta lasi 1.60 väravat ja tõrjus 95.6%-ga.
Suvel jätkusid muutused meeskonna eesotsas, kui klubi lasi minna koguni neljal abitreeneril. Huvitava täiendusena lisati sel nädalal NHL-i ajaloo üks edukamatest kaitsemängijatest Larry Robinson, kellele anti konsultandi roll.
"Sarnaselt mängijatele pean mina ka treenerina kasvama," kommenteeris Yeo palkamist. "Kui soovime Stanley karikat võita, siis peame paremaks saama. Kõik, kes asjaga seotud. Palun oma mängijatelt seda teha ja see poleks õige, kui ma ise poleks samuti sellele pühendunud."
"Mul on mitmeid mõtteid, millesse ma tõsiselt usun, aga olen pühendunud sellele, et õppida uusi ideid ja et mu kõrval oleksid teised hääled, mis kannustaksid meid edasi liikuma. Usun, et see saab olema suurepärane asi."
Robinson on erinevates rollides karika võitnud koguni üheksa korda. Ta on liigas üle 500 mängu peatreeneri kogemusi. Tema knowhow võiks olla miski, mis teeb stabiilsest playoffide satsist lõpuks meeskonna, keda iga-aastaselt karikavõidu favoriitide sekka hakatakse arvama.
(foto: dailyfaceoff.com)
Treenerite hulgas tehtud põhjalikke muutatusi on saatnud ka koosseisu värskendamine. Kuigi meeskonna tuumik on jätkuvalt sama. Küll on aga Brayden Schenni näol sellesse lisatud üks ründerelv juurde. Iroonilisel kombel jäi Bluesil karikamängudel kõik ikkagi rünnaku taha. Põhihooajal pandi Yeoga keskmiselt üle kolme, aga playoffides vaid 2.00. Kuuemängulise 2. ringi puhul oli neli matši, kus jäädi vaid ühe peale.
"Ma olen kutt, kes võib mängida keskel või ääre peal, üritan olla kasulik mõlemas väljakupooles, annan oma panuse rünnakul ja üritan veidi füüsilisust samuti lisada," tutvustas Schenn end nädal tagasi Bluesi fännidele.
Augustis 26-aastaseks saanud ründaja lõpetas eelmise hooaja 25 värava ja 55 punktiga. Ta jäi ülekaalu tabamuste osas 17-ga jagama liiga esikohta koos selliste meestega nagu Aleksandr Ovetškin ja Nikita Kutšerov. Bluesi ülekaal oli mullu 21.3%-ga niigi liiga TOP 10 seas. Schenni lisamine võiks tuua veelgi paremaid tulemusi.
Kaitse üle hulga aja ilma Shattenkirkita
Blues oli eelmisel hooajal ka vähemuses hea, saades efektiivsuseks 84.8%. Koos Boston Bruinsiga oldi ainsad, kes erimeeskondade mõlemas valdkonnas mahtusid liiga parima kaheksa sekka. Hea karistuste surmamine tähendas muu hulga seda, et endale lastud väravate keskmine saadi vaatamata Alleni vahepealsele kohutavale vormile 2.63-ga ikkagi enamvähem talutavale tasemele.
Uuele hooajale vastu minnes on aga kaitse südamikus üks suur auk. Hitchcock polnud veel St. Louisi saabunudki, kui Kevin Shattenkirk hakkas endale meeskonna kaitseliinis nime tegema. Ent 28-aastane jänki on tänaseks lahkunud. Blues sai pärast tema ümberkolimist Washingtoni eelmise hooaja lõpus juba temata mängimist harjutada, seega pole vast tegu täitmatu auguga. Lihtsalt võimalus noorematele esile kerkimiseks.
"Ta jättis endast väga hea mulje," kommenteeris Yeo hiljuti Dunni mullust hooaega. "Ma jõudsin ise vaid ühele playoffide mängule, aga selles kohtumises oli ta tõeline tööhobune selles mõttes, kuidas ta üle välja liikuda suutis ja võimalusi tekitas. Minu jaoks on oluline, et ta näitaks, et ta suudab ka NHL-is oma meeskonna mängu kahjustamata selliseid asju teha. Soovime olla kindlad, et me ei hoia teda tagasi, aga samal ajal peab ta tõestama, et ta sobib ka meeskonda."
Bluesi noored kaitsemehed saavad hakata end kiirelt ja põhjalikult näitama, kuna Jay Bouwmeesteril jääb hooaja algus vahele. Valikus on veel mõni vanem härra nagu 31ne Nate Prosser, aga arvestades, kuidas peamänedžer Doug Armstrong on rääkinud meeskonna noorendamisest, siis peaksid eelisseisus olema ikkagi 90ndatel sündinud mängijad. Kuidas kohaneb Allen uue treeneriga?
Üks suur muudatus, mille Yeo meeskonna etteotsa tõustes tegi, oli see, et ta palus abimänedžeri ametis oleva Martin Brodeuri appi väravavahtidega tegelema. Sellel oli otsene mõju Alleni mängule, kes tõrjus alates veebruarist hiilgava 93.8%-ga ja lasi 1.84 väravat. Tema kogu hooaja näitajateks olid 91.5% ja 2.42.
Legendaarne endine puurilukk on nüüd aga oma tavapärases rollis tagasi. Blues palkas uueks väravavahtide treenerika David Alexanderi, kelle õpilaste hulgas olnud Tampa Bay Lightningu Andrei Vasilevski ja Carolina Hurricanesi Scott Darling.
"Tema näol on tegu noorema treeneriga, aga ta on praeguste mängijatega hästi kursis ja arvame, et ta on organisatsioonile väga heaks täienduseks," sõnas Armstrong pärast 35-aastase Alexanderi palkamist.
Saab olema huvitav näha, kuidas Allen uue juhendajaga kohaneb. Võib arvata, et see kindlasti kerge pole, kui aasta jooksul tuleb läbi käia mitme erineva treeneri käe alt. Kogu karjääri peale seni 91.5%-ga tõrjunud ja keskmiselt 2.37 väravat lasknud puurilukk on 27-aastasena jõudmas oma parimasse ikka.
Varumehena on teist hooaega järjest Allenit kannustamas Carter Hutton. 31-aastane kanadalane sai oma esimese aasta numbriteks 91.3% ja 2.39. Oma võimalust on ootamas ka 22ne Ville Husso, kes tegi AHL-is kena aasta 2.37 ja 92%-ga. Karikavõiduks kõik vajalik näiliselt olemas
Kui Blues 60ndate lõpus liigaga ühines, siis mängiti kohe kolm aastat järjest karikavõistluste finaalis. Kõik need korrad kaotati ja juba alates sellest ajast on meeskonda saatmas ebaõnnestuja maine. Küll aga näitas 2016. aasta läänekonverentsi finaali koht, et ega väga kaugel enam finaali naasmisest polda ning kui see õnnestub, siis miks mitte ei võiks veel ühte seeriat võita.
Allen tõestas eelmise hooaja lõpuosas, et ta võib täitsa olla seda klassi puurivaht, kelle toel saab üks meeskond võiduka lõpuni jõuda. Lisaks on Bluesil mitmed teised olulised lülid karikavõiduks paigas. Üliohtlik väravakütt Vladimir Tarasenko näol, tugevus tsentri positsioonil, kaitsetäkk Alex Pietrangelo näol ja tugevad erimeeskonnad.
Armstrong on rääkinud noorenemisest, aga see ei tähenda võidutahte puudumist. "Oleme liikumas teistsuguses suunas ja see suund on elevust pakkuv, aga me ei taha lõppeesmärki silmist lasta. Meie eesmärgiks on alati võita ja võita meistritiitel," on klubi boss rääkinud.
Võitmine NHL-is on keeruline, isegi kui Pittsburgh Penguins on andmas endast parimat, et vastupidist tõestada. Samas on selge, et lihtsalt playoffidesse pääsu nimel ei mängi keegi. Bluesil on välja kukkunud nii, et just sellest on saanud hooaja lõpp-peatus. Seetõttu on raske meeskonda karikapretendentide sekka panna, aga kui seda teeks, siis ega keegi vast viltu ei vaataks.
Minnesota Wild ja St. Louis Blues on mõlemad tublid meeskonnad ning igati väärilised playoffides mängima, aga võib öelda, et saatus on nad just omavahel kokku pannud. Mitu aastat Wildi peatreenerina tegutsenud Mike Yeo läheb nüüd hooaja otsustavas faasis uue klubi tüürimehena vanasse koduhalli tagasi.
Wild mängis täpsemalt neli ja pool hooaega Yeo juhendamisel. 2009. aastal abitreenerina Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud mees tõi 2013. aastal Wildile üle nelja aasta esimese playoffide koha ning meeskond oli tema all stabiilselt arenemas, kui kõik järsku ootamatult koost lagunes. Yeo kaotas enne 2016. aasta 23. veebruaril tulnud vallandamisteadet 13 oma viimasest 14-st mängust meeskonna juures.
Pärast Yeo lahkumist lõpetas hooaja Wildi peatreenerina John Torchetti, kes tegi head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud endale siiski teenida. See läks Bruce Boudreaule, kes suutis jätkata oma karjääri uhket seeriat. Nende hooaegade arvestuses, mil tal on lastud kogu aasta meeskonna juures olla, pole Boudreau hoolealused kordagi playoffidest eemale jäänud. Tänavu polnud isegi selle ohtu, kuigi märtsis olnud seeria, mil 13-st mängust kaotati kümme, võis klubi fännibaasi korralikult muretsema panna.
Järsu ära langemise põhjuse leidmiseks ei pea aga väga sügavale kaevama. Märts oli ainus kuu, mil väravavaht Devan Dubnyk tõrjus alla 90%-lise efektiivsusega. Boudreau meeskonnad on alati suutnud hästi vastaste võimalusi limiteerida ja kui väravavaht alt veab, siis mõjutab see mitmeid teisi valdkondi. Kui ühte kohutavat kuud poleks olnud, siis võinuks Wild vabalt koos Washngton Capitalsiga põhiturniiri lõpuni Presidentide trofee nimel heidelda. Lõpuks jäädi Boudreau endisele tööandjale alla 12 punktiga. Samas jäädi läänekonverentsi 1. asetusest ilma vaid kolme silmaga ja vaatamata vahepealsele piinlikule minekule püstitati ikkagi 106 punktiga uus klubi rekord.
Meeskonnal on põhiturniirilt kirjas ka mitmeid teisi rekordeid. Näiteks ühe hooaja võitude (49) oma ja klubi ajaloo pikim võiduseeria, mis võinuks ehk isegi veel pikemaks minna, aga kui 12 peal oldi, siis tuli vastu omakorda võidult võidule sammunud Columbus Blue Jackets. Seeria käigus oli vaid kaks kohtumist, kus endale üle kahe värava lasti ja kaitse on kindlasti meeskonna tugevuseks. Kuigi ründes edenesid asjad hooaja käigus isegi paremini. Keskmine väravasaak 3.21 oli halvem ainult Pittsburgh Penguisnsi omast (3.39), samas kui kaitse osas leidus kuus paremat rivaali. Endale lasti 2.51 mängus. Aga kui oled mõlema näitaja osas TOP 10, siis on see väga hea märk. Sama kehtib ka erimeeskondade puhul, millega samuti Wild hakkama sai.
Wild edeneb, kui...
Dubnyk välja veab. Mais 31-aastaseks saav väravavaht on ümbersündinud võrreldes oma ajaga Edmontonis, aga aeg-ajalt kipub tal ikkagi järg käest kaduma. Nii nagu tänavu märtsis ja nii nagu ka aasta tagasi playoffides, kus kohe avaringis 2-4 kaotusega Dallas Starsi vastu pudeneti. Dubnyk tõrjus seerias vaid 87.7%-ga ja lasi keskmiselt 3.34 väravat mängus. Tema tänavuse hooaja keskmised on 92.3% ja 2.25. Samast klassist esitusi vajab meeskond ka karikamängudes.
St. Louis Blues
Ümbersünd on ka hea sõna, millega iseloomustada Bluesi hoogu pärast treenerivahetust. Yeo pidi algselt alles järgmisel hooajal meeskonna peatreeneriks saama, aga kuna Ken Hitchcocki juhendamisel tulid vankril järsku rattad alt ära, siis kiirendas peamänedžer Doug Armstrong mõne kuu võrra üleminekuperioodi. Blues on Yeoga 32-st kohtumisest võitnud 22. Kui eelnevalt oli kaitsega suuri probleeme, siis uue lootsiga tuli esimesest kuuest matšist kolm nullimängu ning üldse kokku hooaja kaheksast viis.
Hitchcock on tuntud oma vastase mängu surmama stiili poolest, aga asjad ilmselgelt tema juhendamisel enam ei töötanud. Näiteks tema viimase kuue kohtumise jooksul lasi meeskond endale 28 väravat. Yeo lõi korra kiirelt majja ning taastas ka eneseusu meeskonna esikindal Jake Allenil, kes oli hooaega kohutavalt alustanud. 26-aastane puurilukk sai oma hooaja tõrjete efektiivsuse lõpuks 91.5% peale, kuigi jäi esimese nelja kuu jooksul kaks korda alla 90% ja korra punnitas napilt üle selle (novembris 90.3%). Endale lastud väravate keskmine oli lõpuks karjääri keskmise lähedane 2.42.
Alleni esitused saavad playoffides olema tähtsal kohal, kuna enam pole meeskonnal Brian Elliotti sarnast teist esikinda kaliibriga võrgu valvurit. Carter Hutton on tänavu varumehena teinud suurepärast tööd, näidates Alleniga võrreldes sarnast klassi (2.39, 91.3%), aga ta on ikkagi olnud kogu karjääri jooksul teine väravavaht ja seda ka põhjusega. 31-aastase kanadalase karjääri keskmised näitajad olid enne tänavust hooaega 2.56 ja 91%.
Oluline roll saab olema muidugi ka Vladimir Tarasenkol ja keset hooaega Kevin Shattenkirkist ilma jäänud kaitseliinil. Venelasest snaipril õnnestus tänavu 75 punktiga teha karjääri parim aasta, aga see ei tähenda midagi, kui playoffides sarnast hoogu pole. Eelmisel kevadel alustas Tarasenko hästi, aga jäi kurikuulsal kombel läänekonverentsi finaalis kuni viimase mänguni nulli peale ja siis tulid ka esimesed punktid väravate näol alles otsustavas kohtumises 0-4 kaotusseisus olles viimase üheksa minutiga. Shattenkirk vajab eelkõige asendamist ülekaalus mängides.
Blues edeneb, kui...
Võidab erimeeskondade lahingu. Shattenkirk oli mullustes karikamängudes ülekaalus kogutud kuue söödupunktiga meeskonna parim. Alates hetkest, mil 28-aastane kaitsja veebruari lõpus Washington Capitalsile anti on Bluesi ülekaalu efektiivsus olnud vaid 16.3%. Koos temaga oli selleks 21.8%. Ülekaal tuleb uuesti käima saada, kuna playoffide avaringis on vastas üks liiga parimatest karistuste surmajatest (83.8%). Lisaks pole Wildil ka ülekaalus probleeme olnud (21%). Blues paneb sellele vastu 84.8%-lise vähemuse. Peaks tulema põnev erimeeskondade duell ja eeldatavasti läheb selle võitja järgmisesse ringi.
Ennustus: Wild edasi 4-3
Blues on viimasel hetkel Vladimir Sobotka näol saanud edurivisse hea täienduse, aga tervikuna kipub rivistus ikkagi Wildile alla jääma. Näiteks Patrik Berglund oli põhiturniiril Tarasenko kõrval Bluesi ainus teine vähemalt 20 väravaga mees, Wildil oli nii edukaid väravakütte neli. Sarnane tundub olevat seis ka kaitsega, kus Wildil veidi rohkem kvaliteeti. Lisaks peaks eelis olema treeneripingil, vähemalt kogemuste osas. Samas on Wild olnud traditsiooniline avaringis kukkuja, seega pole kergelt midagi eeldatavasti tulemas. Lõpuks peaks aga pingi sügavus ja kodueelis otsustavaks saama.
Kui Mike Yeo St. Louis Bluesi uueks peatreeneriks tõusis, siis jäi suurema tähelepanuta tema lüke tuua klubi abimänedžer Martin Brodeur väravavahtide treeneriks. Yeo on tänaseks teinud klubi ajaloo parima alguse, kuid edus on oma roll olnud ka Brodeuril, kelle ülesandeks jäänud mängudeks väravavahtide valimine.
(foto: sportingnews.com)
Ken Hitchcockile sai suuresti saatuslikuks just väravavahtide kehv mäng. Yeo ja Brodeuri juhendamisel on aga nii Jake Allen kui Carter Hutton näidanud silmapaistvaid esitusi.
Esinumber Allen on kuuest stardist võitnud viis, lastes keskmiselt 1.83 väravat ja tõrjudes 94.1%-ga. Huttoni on liiga mitmeid väravavahtide rekordeid omav Brodeur välja valinud kaheks matšiks ning nendes kohtumistes pole meeskond mitte ühtegi väravat lasknud.
Puurilukkude enesekindlus on kõvasti kasvanud ning selle tõestuseks oli ka eilses mängus Vancouver Canucksiga Alleni valmidus isegi maskita litreid peatada.
In other news, Jake Allen's mask was off for 10 seconds & the refs didn't blow the whistle...so he has to stop a shot. #stlbluespic.twitter.com/Quyd3TI0ec
Washington Capitalsi selle nädalast 7-8 kaotust Pittsburghis võib nähtavasti pidada vaid tööõnnetuseks. Meeskond on enne ja pärast seda tegutsenud väga võimsalt. Neljapäeval pandi võõrsil St. Louis Blues kotti 7-3. Meeleheitel kodumeeskond ei saanud abi kummaltki väravavahilt.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Jake Allen oli pärast vahepealset pausi alustajana Bluesi postide vahel tagasi, kuid grandioosne tagasitulek jäi ära. Tuli hoopis järjekordne kohutav läbikukkumine. 26-aastane puurilukk lasi kolme pealeviskega kaks väravat ning ees ootas viimastest kohtumistest tuttavaks saanud teekond pingile. Mängitud oli siis vaid 7:41 ja Capitalsi väravate autoriteks Andre Burakovsky ning Jay Beagle.
Peagi oli aga Allen puuris tagasi. Varumees Carter Hutton jõudis teha ühe tõrje, enne kui Bluesi peatreener Ken Hitchock oma esikinda kolmandiku keskel lahingusse tagasi saatis. Teine tulemine oli algselt edukas ning kodumeeskond sai Jaden Schwartzi teise kolmandiku avaminuti väravast vahe ka minimaalseks, ent siis läksid asjad uuesti käest ära. T.J. Oshie kurvastas oma endist klubi ning Brett Connolly tegi viimase nelja mängu peale kolmanda värava. See tähendas Alleni jaoks 7:33 pärast teise kolmandiku algust uuesti minekut.
"Ta on hetkel vaimselt lukus, ta peab jõuga sellest üle olema," ütles Hitchcock pärast mängu Alleni raskuste kohta.
Hutton tuli oma teisele võimalusele kohe värava laskmisega. Marcus Johansson sai oma hooaja 15. tabamuse vaid 11 sekundit pärast Connolly kolli. Peagi tuli Justin Williamsi ülekaalu värav ja 6-1 skooriga oli põhimõtteliselt kõik juba tehtud.
Viimasel perioodil tegid pärast Jevgeni Kuznetsovi tabamust kaks Alexander Steeni väravat skoori veidikenegi viisakamaks. Rootslane lõpetas kohtumise 2+1'ga. Schwartz sai enda nimele 1+2.
Allen sikutati kolmandat mängu järjest pingile. Jaanuaris on tema tõrjete edukus olnud vaid 83.9%.
Probleemid väravasuul on õhku paisanud ka võimaluse, et suvel Calgary Flamesile loovutatud Brian Elliott tuuakse meeskonda tagasi. Kuna Elliotti pole end uues klubis väga kindlalt tundnud, siis peaks tegu olema mõlemale poolele sobiva diiliga.
Teist kohtumist järjest John Carlsonita olnud Capitals skooris viimati järjestikustes mängudes seitse väravat 1993. aastal. Esimest korda alates 2010. aastast on meeskond teinud viis mängu järjest vähemalt viis väravat. Selle hoo toel on nüüd tõustud ka liiga üldliidriks.
Teised kohtumised New York Islanders 3 - 0 Dallas Stars (tipphetked)
Doug Weighti treeneridebüüdi kohta pole midagi halba öelda. Ta suutis isegi John Tavareselt karjääri 553. mängus välja võluda esimsese vähemusest värava. Meeskonna kapten tegi viimase nelja mängu peale kolmanda vähemalt kahe väravaga esituse. Thomas Greiss hoidis 23 tõrjega teist mängu järjest oma seljataguse puhtana. Varem polnud NHL-i mitte ükski Saksamaalt pärit puurivaht sellega hakkama saanud.
Columbus Blue Jackets 0 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)
Mike Condon tegi 42 tõrjega uue karjääri tippmargi ning haaras sellega endale hooaja kolmanda nullimängu. Senatorsi kuus puhast paberit jääb tänavu alla vaid Capitalsi kaheksale.
Toronto Maple Leafs 2 - 5 New York Rangers (tipphetked)
Rangers sai revanši eelmisel nädalal kodus kaotatud mängu eest endise Leafsi ründaja Michael Grabneri juhtimisel. Austerlane pani viimasel kolmandikul kahe väravaga täpi "i" peale. Tegu tema hooaja viienda mitme väravaga mänguga ning mitte kellegi teisel pole neid rohkem kirjas. Hooaja alguses kodus kindlalt tegutsenud, aga võõrsil kahvatu olnud Leafs on nüüd tuju muutnud. Kodus on viimasest kümnest võidetud vaid kolm, võõrsil on aga käsil 10-mänguline punktiseeria, mille jooksul tulnud ainult kaks kaotust. Minnesota Wild 4 - 3 Arizona Coyotes (tipphetked)
Koiotid näitasid tublisti hambaid, kui said 1-3 kaotusseisu kustutatud, ent pidid Nino Niederreiteri ülekaalu väravast langema. Šveitslane sai 2+1'ga kirja hooaja esimese kolme punktiga esituse. Wild mängis esimest korda pärast uudist Jonas Brodini murtud sõrme kohta, mis jätab rootslase vähemalt kuuks ajaks väljakult eemale. Coyotes oli teist mängu järjest Martin Hanzalita, kes meeskonnast perekondlike põhjuste tõttu puudumas.
Sam Bennetti koosseisust välja jätnud Flames tegi 0-3 august skoori vähe petlikuks. Kõik väravad tulid viimase nelja minuti jooksul. 32 tõrjega lõpetanud Juuse Saros lasi üheksa mängu peale endale alles teist korda üle kahe värava. Ründes vedas vankrit kaitsemees Ryan Ellis, kes lõpetas kohtumise kahe tabamusega. Tegu tema karjääri esimese mänguga, kus kirja läinud rohkem kui üks tabamus. Anaheim Ducks 2 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)
Avalanche sai viimase 16 mängu peale 14. kaotuse, kui Nick Ritchie kaks minutit enne lõppu kodumeeskonnale esimese eduseisu tõi. Viimast kolmandikku mängiti põhimõtteliselt pool tundi, kuna Avalanche'i kaitsemehe Eric Gelinas' üks pealevise lõhkus teise kolmandiku keskel klassi. Parandustööd venisid väga pikale ja nii tuli teine puhkepaus 9.48 enne selle ettenähtud aega. San Jose Sharks 2 - 1 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Enne mängu vigastuskahtlusega olnud Logan Couture oli mängus ja tegi viimase kolmandiku avaminutil võiduvärava. Martin Jonesile puhkust andnud Aaron Dell mängiti üle vaid ühe ülekaalu väravaga.
Hooaega kodupubliku ees kohutavalt alustanud ning üheksa mänguga vaid kaks võitu kokku kogunud Boston Bruins pani novembrile kodus punkti kolmemängulise võiduseeriaga. Ent uus kuu sama hästi ei alanud. Nashville Predatorsi vastu saadi kaks korda juhtida, kuid võitu välja mängida ei õnnestunud.
(foto: masslive.com)
Bruins sai ette juba 5. minutil, kui hiljuti vigastuspausilt naasnud kaitsja Kevan Miller jõudis oma hooaja teise tabamuseni. Külalised nõelasid aga valusalt kolmandiku lõpuhetkedel. Bruins kogus endale mitu karistust ning ülekaalust sündis Roman Josi hooaja kuues kott.
Erimeeskonnad said särada ka teisel kolmandikul. Seal pääses Bruins perioodi keskel tänu Loui Erikssoni ülekaalu väravale uuesti ette. Seejuures sai kodumeeskond ülekaalu nautida seetõttu, et James Neal pandi karistuspingile simuleerimise eest.
Kuid Predatorsil ei läinud kaua, et uuesti viigini jõuda. Patrice Bergeron korjas karistuse kepiga kinni hoidmise eest ning Josi mängu teiseks tabamuseks oli vaja sättida vaid 12 sekundit. Predatorsi kaitsjatel on nüüd kirjas 23 väravat ning sellega edestatakse teiste meeskondade sinise joone mehi ülekaaluga eduga.
Bergeroni karistus oli esimene kolmest, mis kodumeeskond praktiliselt järjest võttis. Enamvähem kogu teise kolmandiku teine pool mängiti vähemuses ja nii ei tulnud loomulikult enda mängust suurt midagi välja. Pekka Rinne asemel mänginud Carter Huttonit testiti seal vaid nelja pealeviskega.
Lõpuks jäi Claude Julieni meeskonnale kirja ainult 17 pealeviset. Predators korjas neid 33 ja viis minutit enne lõppu saadi ka võit kätte. 22-aastane rootslane Viktor Arvidsson pettis Jonas Gustavssonil püksid jalast ning skooris teist mängu järjest.
Predators on oma viimasest kümnest mängust võitnud vaid kolm, aga võib julgustust otsida sellest, et võõrsilt on kirjas neljamänguline punktiseeria.
Õhtul, kus Avalanche oma 20 aasta taguseid tähti austas, ei olnud fännidel mängust suurt midagi vaadata. Kõvad Kesk divisjoni rivaalid pidasid kummalise kohtumise, kus mõlemad lõpetasid vaid 20 pealeviskega. Zach Parise viimase kolmandiku koll aitas Wildi lisaajale, kuid seal raisati kaks supervõimalust ning John Mitchell teise värava all teist korda luba küsima ei hakanud.
Vancouver Canucks 5 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)
Canucks murdis viiemängulise kaotuste jada tänu Radim Vrbata karjääri kuuendale kübarale. Willie Desjardinsi meeskond oli kolm matši järjest jäetud alla 20 pealeviske juurde, kuid siin tuli neid 31 ja viimase kümne Sabresi vastu peetud kodukohtumise käigus kaheksas võit.
Hooaega kohutavalt alustanud Anaheim Ducks saab täna rõõmustada oma teise võidu üle. Frederik Andersen sai viimaks meeskonnakaaslaste poolt piisavalt palju toetust ning Nashville Predators alistati 4-2. Sellega välditi viimase nelja aasta pikimat kaotusteseeriat.
(foto: Jake Roth/USA TODAY Sports)
Andersen on tänavu tõrjunud 93.5%-lise efektiivsusega ning lasknud endale vaid 2.05 väravat, aga uskumatul kombel tuli alles nüüd taanlasele hooaja esimene võit. Selleks tegi ta 40 tõrjet.
Ducks ladus ilusale tulemusele vundamendi avakolmandikul, mis lõpetati 3-0 eduseisus. Juba teise minuti alguses viis Richard Rakell meeskonna ette ning kolmandiku keskel kasvatasid edu Sami Vataneni ja Andrew Cogliano poolt 12-sekundilise vahega tulnud väravad.
Predators läks avakolmandikult nulliga ära, olgugi et kirja saadi 17 pealeviset. Sama palju tuli neid ka teisel kolmandikul ja siis jõuti oma ainsate tabamusteni. Shea Weber skooris teist mängu järjest ülekaalust ning Calle Järnkrok jõudis oma hooaja teise väravani.
Külaliste kollide vahele mahtutas end aga Chris Stewart, kes jõudis uue klubi särgis oma esimese väravani. Olles kahe tabamuse puhul ka söödupunkti kirja saanud, võis mitmekülgne ründaja endale hiljem kindlasti midagi kangemat lubada.
Kui kahel esimesel perioodil paugutati kõvasti, siis viimase 20 minuti jooksul tuli kahe peale kokku vaid 11 pealeviset. Neist ainult kolm läksid külaliste puuri valvanud Carter Huttoni suunas. Ent Ducks sai eeskujulikult edu hoidmisega hakkama ning vabanes paljudest pingetest. "Magame täna kindlasti hästi," mainis Rakell pärast mängu.
Ducksi peatreeneri Bruce Boudreau nahk on uuesti letil kolmapäeval, mil külla sõidab Florida Panthers. Predators läheb Minnesotasse lõpetama neljamängulist välisturneed.
Teised kohtumised Colorado Avalanche 3 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)
Meeskonnad, kes viimasel ajal mänguvormiga suurtes raskustes, pakkusid omavahelises lahingus hullumeelse lõpu, kus normaalaja eelviimasel minutil tuli 34 sekundiga kolm kolli. Üks neist Brent Burnsi poolt, kes lõpetas matši kahe tabamusega. Seejuures sai habetunud kaitsja hakkama omapärase saavutusega, kui tegi kaheksa pealeviset ning need kõik leidsid tee väravale. Hetkel ongi Burns liiga peale enim pealeviskeid sooritanud mängija.
Carolina Hurricanes 3 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Lightning murdis napi, aga siiski kindla võiduga oma viimase aja halva seeria. Hurricanes sai seisu tasavägiseks alles lõpuminutitel. Seejuures tuli kodumeeskonna kolmas, mille skooris Jordan Staal, 0.1 sekundit enne lõpusireeni. Kohtumises, kus Brock ja Tye McGinn elus esimest korda vastasleeris mängisid, murdis Steven Stamkos viiemängulise väravate põua ning Tyler Johnson jõudis oma hooaja esimese tabamuseni.
Montreal Canadiens 5 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)
Canadiens teatas ootamatult mängupäeva hommikul, et Carey Price on vigastada saanud. Ent Michel Therrieni meeskond on muidugi hetkel nii võimas, et polegi vahet kas postide vahel esinumber või keegi teine. 18 tõrjet teinud Mike Condonist sai pärast hooaega 1972/73 ja Wayne Thomasit esimene Canadiensi puurilukk, kes võitnud vähemalt neli oma esimest starti. Sama hooaeg oli ka viimane, mil Canadiensil viimati hooaja esimese 13 mänguga vähemalt 22 silma oli. Samuti on esimest korda alates hooajast 1979/80 alustatud aastat viie järjestikuse koduvõiduga.
New York Islanders 1 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)
Islanders pakkus oma fännidele suure pettumuse, kui taas eduseisust ei suudetud kinni hoida. Viimasel kolmandikul keerasid Matt Moulson ja Sam Reinhart seisu pea peale.
Sabersi toetajatel oli juba enne seda võitu põhjust rõõmustamiseks. Dan Bylsma oli esimest korda alates 2011. aastast meeskonna enne novembrit tüürinud nelja võiduni.
Hooajal 1998/99 NHL-iga liitunud Nashville Predators tegi mullu esimese hooaja peatreeneriga, kelle nimi pole Barry Trotz. Võis arvata, et ees ootavad kasvuraskused, kuid Peter Laviolette sai oma esimesel aastal väga hästi hakkama. Meeskond oli pikalt põhiturniiri võidu konkurentsis ja jõudis pärast kaheaastast pausi uuesti playoffidesse.
(foto: nbcsports.com)
Soovitakse rohkem väravaid
Tänu Pekka Rinnele ja kaitseliinile, mille liidriks Shea Weber, ei pea Nashville'is kunagi endale lastud väravate pärast väga muretsema. Küll aga on probleemiks olnud enda väravatesaak ning seda soovitakse parandada. "Meie kolmas ja neljas ründekolmik olid ühtlase tasemega, kaitses väga head, aga rünnakul ei tulnud nende poolt eriti midagi. Ma ei taha olla ahne, aga soovin veidikene veel kvaliteeti tõsta," kommenteeris hiljuti peamänedžer David Poile.
Eelmisel hooajal keskmiselt 2.76 kolli teinud rünnakut on täiendatud KHL-i tähe Steve Mosese ja Buffalo Sabresist kinga saanud Cody Hodgsoniga. "Ta on kutt, kes oli tasuta saadaval, kellel on skoorimise võimed olemas. Miks mitte võtta riski? Ta pole (kasvult) suur, aga on kiire ja suudab skoorida," kirjeldas Poile 26-aastast ründajat.
Moses tegi eelmisel hooajal põhiturniiril 36 kolliga KHL-i rekordi. 60 mänguga lisas ta nende kõrvale ka 21 söötu. Mõned Euroopas lammutanud tähed on varem NHL-is läbi kukkunud ja kukuvad kindlasti ka tulevikus, aga enne seda tuleb neile võimalus anda ning Predators on seda teinud.
Rünnakul oldi mullu hädas, kuna James Neali debüüthooaeg ei osutunud nii edukaks kui loodeti. Hooajal 2011/12 Pittsburgis tervelt 40 kolli teinud ründajat vaevasid terviseprobleemid ja 67 kohtumisega tuli vaid 23+14. Samas oli ta sellest hoolimata meeskonna üks edukamaid väravakütte. Vaid Filip Forsberg sai tema 23-st rohkem kirja (26). Augusti keskel 20. sünnipäeva tähistanud rootslane tegi suurepärase debüüthooaja.
Seis olnuks meeskonna jaoks väga nutune, kui poleks olnud 2013. aasta kevadel tehtud vahetustehingut, millega Forsberg Washingtonist üle toodi. Või õigemini ära rööviti, arvestades et vastu läksid Michael Latta (seni 70 mänguga 10 punkti) ja Martin Erat (uueks hooajaks otsapidi KHL-is).
Forsberg ja Mike Ribeiro olid eelmisel hooajal meeskonna ainsad vähemalt 60 silmaga mehed. Seejuures tulid nende järel punktide osas juba kaks kaitsjat - Weber (45) ja Roman Josi (55). Särtsu oleks tõesti ette rohkem vaja. Eelmise hooaja väravatesaak oli viimase kolme hooaja parim, aga seegi andis kogu liiga peale alles 14. koha.
Riskantne aga kõrge tasuvusega täiendus ka kaitses
Nagu mainitud sai, siis kaitses ei ole Predatorsil probleeme - eelmisel hooajal lasti 2.46 väravat mängus, millega kuuluti liiga esikümnesse - aga eks paigal tammumine viib lõpuks stagnatsioonini. Sinisele joonele on lisatud Barrett Jackman.
(foto: sportingnews.com)
Suurte kogemustega - kirjas üle 800 mängu - kanadalane on karjääri jooksul olnud mees, kes igal õhtul oma alati ära teeb, aga võib arvata, et St. Louis Bluesil ikkagi olid põhjused, miks tal minna lasti. 34-aastasena ei ole liiga kunagine parim uustulnuk enam oma parimal tasemel, seega on sarnaselt Mosese toomisele tegu riskantse sammuga. Aga see võib olla kõrge tasuvusega, kui mees endale uue hingamise leiab.
Poile on oma lükkega väga rahul: "Ma arvan, et ta sobib meile ideaalselt. Ta lisab veteranina liidriomadusi, füüsilisust ja tema suurim väärtus on meie jaoks vähemuses mängimine. Teoorias on tema esimene, kes karistusi surmama asub ja ma ei saa kirjeldada kui tähtis see meeskonnasisese tasakaalu suhtes on. Saame Weberile ja Josile nendes olukordades puhkust anda."
Predatorsil vajab parandamist vähemuses mängimise efektiivsus, mis oli mullu 80.8%-ga liiga tagumises otsas. Weberi ja Josi säästmine on samuti kahtlemata tähtis. Mõlemad kaitselõvid mängisid mullu keskmiselt üle 26 minuti mängus ja kuulusid selle osas liiga esimese viie sekka.
Väravas tuttav paar
Kui mõned vahetavad puurivahte - eriti varumehi - nagu sokke, siis Predators läheb juba kolmandale hooajale vastu sama paariga. Pekka Rinnat on toetamas Carter Hutton. 29-aastase kanadalase roll on ka olulisel kohal, kuna soomlast on viimasel kahel aastal vigastused kiusanud. Mullu jäi küll paus üsna lühikeseks ja sattus ideaalsele ajale, kui Tähtede mängu tõttu tehti pikem paus, aga on selge, et päris raudmehega tema puhul tegu pole.
(foto: Bill Greenblatt/UPI)
Hutton sai eelmisel hooajal jääle 18 kohtumises. 17-st stardist tuli kuus võitu. Keskmiselt lasi ta 2.61 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 90.2%. Aasta varem läks märksa edukamalt - 34-st stardist 20 võitu, väravaid 2.62, tõrjed 91%. Tema puhul on saanud tuttavaks seis, kus ühele edukale mängule järgneb kaks-kolm veel, aga sama on ka ebaõnnestumiste korral.
Rinne tegi pärast puusatraumast taastumist mullu ilusa tagasituleku. Numbrid 41 võitu, 2.18 endale lastud väravat ja tõrjed 92.3% viisid ta karjääri jooksul kolmandat korda hooaja parima puurivahi kandidaatide sekka. 32-aastasena peaks tal veel mitu head hooaega veel ees olema. Predatorsi edu suhtes on tema hea vorm elulise tähtusega.
Hooaja väljavaated
Suvel on meeskonnas mõned muudatused olnud, aga enim loodab klubi hoopis sellest, et on saavutatud püsivus. "Ennekõike oleme me meeskonda parandanud sellega, et hoidsime seda koos. Viimase paari aasta jooksul on olnud väga palju muutuseid ja arvan, et vajasime tänavu rohkem stabiilsust. Eelmistel aastatel ei suutnud me võita, ega jõudnud playoffidesse, seetõttu vajasime muudatusi," on Poile rääkinud.
Predators naases playoffidesse kenade esitustega, kui lõpuks Stanley karika võitnud Chicago Blackhawks pandi avaringis korralikult higistama. Uuel hooajal on kindlasti potentsiaali enamaks. Või siis järgmisel hooajal. Tulevik tundub helge. "Kõik on endiselt noored ja arenevad. Oleme juba suure teekonna läbinud, aga siinsete poiste jaoks on tegu loodetavasti pika ja eduka rännaku algusega," ütles Forsberg suvel.
Eelmisel hooajal jõuti 104 punktini ja seda isegi nii, et viimasest 27-st mängust kaotati 19. Näidati head ning mitmekülgset mängu ja see pakub usku, et asjad võivad paremini sujuda. Kesk divisjonist pole muidugi kerge välja saada ja seal mängimise kõrval tundub hambaarsti külastamine meeldiva ettevõtmisena, aga eelmisel hooajal oli Predators lähedal oma ajaloo esimesele divisjoni tiitlile. Juba see näitab, et tegu on satsiga, keda peab tõsiselt võtma.
Käimas on alles jaanuar, aga võib öelda, et läinud ööl oli mitmel pool ka juba rohkelt playoffide lõhna tunda. Kaheksast kohtumisest koguni viis vajasid võitja selgumiseks vähemalt lisaaega. Õhk oli playoffide pingest kõige paksem Montrealis, kus Canadiens pigistas Nashville Predatorsi vastu võidu välja.
(foto: John Maloney/Montreal Gazette)
Suurimad tänud tuleb võidu eest edastada kahtlemata Carey Price'ile. Pisikesest vigastuspausilt naasnud puurivaht oli üliteravas hoos ja andis oma meeskonnale võiduvõimaluse olgugi, et peaaegu kogu kohtumine kuulus Predatorsile.
Külalised alustasid väga aktiivselt ja nii oli mängu keskpaigaks seis selline, kus pealevisetega oldi üle 25-4. Canadiens ei saanud teise kolmandiku esimese poolega kirja mitte ühtegi üritust. Vahetult pärast keskjoonest üle astumist tuli ka esimene värav. Predatorsi 26. ürituse pani lõpuks võrku Mike Ribeiro, kes on Canadiensi enda kunagine drafti valik ja oma esimesed mängud tegi ta NHL-is just selle klubi värvides.
Kaotusseisu jäämise peale aktiviseerus kodumeeskond ning viimase perioodi alguses saadi ka kohe viik kätte. Ülekaalus skooris Alex Galchenyuk. Mõlemal poolel olid siis veel paar head võimalust, aga normaalaeg rohkem väravaid ei toonud.
Lisaajal jätkati samuti aktiivselt võidu otsimist ja lõpuks leidis selle üles Canadiens, Lisaminutite keskel läks Craig Smith, kelle karistuse ajal oli ka kodumeeskonna esimene värav sündinud, vastase kukutamse eest patu punkrisse. Canadiensi esimesed üritused vilja ei kandnud, aga veidi enam kui 20 sekundit enne Smithi karistuse lõppu saadi litter ideaalselt P.K. Subbanile ette ning väravasireen huilgas. Neli lisaaja väravat on kaitsjate arvestuses Canadiensi uus rekord.
Predatorsi boss Peter Laviolette oli muidugi hilise karistuse peale pühaviha täis.
Price'i arvele jäi lõpuks 36 tõrjet. Kolmandat mängu järjest Pekka Rinnet asendanud Carter Hutton läks koju 25 tõrjega.
Predators on tänavu nüüd esimest korda kaotanud kaks järjestikust matši.
Teised kohtumised New York Rangers 3 - 2 (LA) Ottawa Senators (tipphetked)
Rangers tuli viimasel kolmandikul tänu Chris Kreideri väravale välja kaotusseisust ning kaks võidupunkti aitas lisaajal koju jätta Carl Hagelin. Tegu on haruldase koduvõiduga Senatorsi üle. Eelnevalt oli viimasest 15-st mängust kirjas vaid üks võit. Washington Capitals 4 - 5 (KV) Edmonton Oilers (tipphetked)
Aleksandr Ovetškin sai kirja kaks kolli, aga Capitals kinkis ära viimase kolmandiku alguses kätte saadud kaheväravalise eduseisu. Ryan Nugent-Hopkins aitas külalised lisaajale kui mängida oli vaid veidi üle minuti. Karistusvisete seerias jäi Oilers peale numbritega 2-1. Oilersi jaoks tegu tänavu esimese võiduga, kui esimese viie minuti jooksul on endale värav lastud. Samuti tuldi üle seitsme aasta viimase viie minuti jooksul välja mitmeväravalisest kaotusseisust. Philadelphia Flyers 3 - 2 (LA) Pittsburgh Penguins (tipphetked) Sama vana lugu, ehk kui need kaks omavahel kohtuvad, siis lahkub võitjana ikkagi Flyers. Olgu meeskonna seis kuivõrd kehv tahes. Flyers on selles vastasseisus saanud nüüd kuus järjestikust võitu. Otsustav koll tuli lisaajal Claude Giroux poolt. Kahe peale kokku koguti üle 90 karistusminuti ja isegi liiga resultatiivsustabeli liider Jakub Voracek sai neid enda nimele 17. Detroit Red Wings 5 - 4 (KV) Minnesota Wild (tipphetked) Kui Red Wings suutis oma eelmises mängus ise suure kaotusseisu ära kustutada, siis siin lasti seda teha vastasel. Viimasele kolmandikule mindi 4-1 eduga. Avavärava teinud Teemu Pulkkineni jaoks oli see karjääri esimeseks tabamuseks. Wild tuli mängu tagasi tänu Darcy Kümperile, kes asendas väravasuul välja Devan Dubnyki, ja Zach Parise'ile, kes tegi viimasel kolmandikul kaks kolli. Paraku ei suudetud aga karistusvisete seerias toimetada. Selle võitis Red Wings 2-0. Tampa Bay Lightning 4 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)
Alex Killorn pani lambi kaks korda põlema ning Lightningule esimest korda alates aastast 2006 kaheksa koduvõitu järjest. Võiduga tõukas Lightning ka Islandersi idakonverentsi tipust. Chicago Blackhawks 6 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)
Joel Quenneville'i 500. põhihooaja kohtumises Blackhawksi peatreenerina jõudis Teuvo Teräväinen karjääri esimese mitmepunktilise mänguni ja Patrick Kane tegi oma karjääri 200. kolli, millele lisas veel kaks söötu. Coyotesi eest skooris oma karjääri esimese 2011. aasta drafti teise ringi valik Lucas Lessio. Dallas Stars 1 - 3 Boston Bruins (tipphetked)
Tyler Seguini derbis jäi peakangelane ise punktideta ning Bruins võitis kaotusseisust. Tuukka Rask tegi 36 tõrjega hiilgemängu, jättes Starsi viimasel kolmandikul 16 pealeviskega kuivale.
Tänavune Tähtede mäng on järjekordsest osalejast ilma jäänud. Täna selgus, et Nashville Predatorsi väravavaht Pekka Rinne jäetakse kuni Tähtede mängu nädalavahetuse lõpuni jäält eemale. Soomlane vigastas teisipäevases kohtumises Vancouver Canucksi vastu oma paremat põlve.
(foto: Mark Humphrey/AP)
Väidetavalt oli Rinne valmis teisipäeval lõpuni mängima, aga meeskonna tohtrid keelasid selle siiski ära. Nagu näha on, siis ka hea põhjusega. Kui tegu pole just Predatorsi kavala plaaniga jätta oma esiväravavaht Tähtede mängust eemale.
Rinne on hetkel väravavahtide võitude osas (29) liiga liider ja seda ka selge eduga. Järgmine on Anaheim Ducksi Frederik Andersen, kellel on kirjas viis võitu vähem. Keskmise sisse lastud väravate arvult edestab Rinnet St. Louis Bluesi Brian Elliott vaid 0.01-ga ja samuti on soomlane napilt teine tõrjete efektiivsuses - Colorado Avalanche'i Cavin Pickard on tema ees 0.5%-ga.
Vähemalt kolmeks mänguks tõuseb Predatorsi uueks esinumbriks Carter Hutton. 29-aastane kanadalane tõrjus teisipäeval Rinne vahetusemehena kõik kümme Canucki üritust, aga tänavu pole seni tema nimel mitte ühtegi võitu. Võib arvata, et Bluesil ja Chicago Blackhawksil on lähiajal väga hea võimalus Predatorsilt Kesk divisjoni liidrikoht endale haarata.
Karikafinalistidel Los Angeles Kingsil ja New York Rangersil on kahe peale 15 mängumeest, kellel on suvel leping lõppemas, kuid igasugused kõnelused on loomulikult hetkel pausi peal. Kõik ülejäänud saavad samas agaralt järgmise hooaja meeskonna komplekteerimisega tegeleda. Nähtavasti on selle suve märksõnaks rootslased. Columbus Blue Jackets on järgmise Rootsi viikingi ookeani taha ära toonud. Selleks on Simon Hjalmarsson, kes teenis üheaastase kontrahti.
(foto: hockeysverige.se)
25-aastane ründaja on viimased kaks hooaega veetnud koduliigas Linköpingi meeskonnas. 110. põhihooaja mänguga on ta kogunud 100 punkti (39 väravat). Algselt draftiti ta NHL-i 2007. aastal 39. valikuna St. Louis Bluesi poolt, kuid Blues teda siiski oma meeskonna jaoks piisavalt heaks ei pidanud.
Viimasel kahel aastal on Hjalmarsson kuulunud ka edukasse Rootsi koondisesse, kes on MM-idelt võtnud 2013 kulla ja 2014 pronksi.
Lepingukõnelused on edukalt lõppenud ka Carter Huttoni ja Nashville Predatorsi ning Marek Zidlicky ja New Jersey Devilsi vahel. Hutton sai tänavu Predatorsi väravasuul särada tänu Pekka Rinne puusavigastusele, mis soomlase enamuse hooajast haigevoodis hoidis.
28-aastane väravavaht kogus 40. mängus 20 võitu, lasi keskmiselt sisse 2.62 väravat ja tõrjete efektiivsus oli 91%.
Uus leping on kaheaasta pikkune ja toob talle hooaja jooksul sisse 1.45 miljonit dollarit ehk veidi üle miljoni euro.
Zidlicky sai Devilsilt üheaastase lepingu, mis toob talle sisse neli miljonit dollarit (veidi alla kolme miljoni euro). Vaid 15 kaitsemängijat said tänavu kirja enim ülekaalus punkte kui tema ja temast rohkem väravaid tegid vaid 11 kaitsemängijat. Nähtavasti on 37-aastaselt mehel veel piisavalt püssirohtu sees.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
