Pittsburgh Penguinsi peatreener Mike Sullivan on lähedal jõudmaks meeskonna bossina 100. põhihooaja võiduni, aga see ei taha kuidagi tulla. Eelmine kohtumine kaotati vaatamata suurele ülekaalule Toronto Maple Leafsile ja nüüd juhtus sama Colorado Avalanche'i vastu.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Jared Bednari meeskond jäi pealevisetega kodumeeskonnale alla 28-40, aga pääses siiski Pittsburghiist tulema 2-1 võiduga. Jonathan Bernier jäi oma hooaja teisest nullimängust ilma alles 12 sekundit enne lõpusireeni.
Kohtumise kõik väravad sündisid viimasel kolmandikul. Mark Barberio ja Blake Comeau viisid külalised 2-0 ette, enne kui Phil Kessel lõpusekunditel viimase üheksa mängu peale oma seitsmenda värava tegi.
"Pittsburghiga mängides tuleb oma parimal tasemel olla, vastasel juhul jääd häbisse," märkis Bednar pärast mängu. "Olen oma meeskonna esitusega päris rahul."
Avalanche teenis alles oma hooaja kuuenda võõrsilvõidu. Neist kolm on tulnud aga viimase kuue mänguga.
Pingviinid ei pea kaua revanši võimalust ootama. Juba esmaspäeval kohtutakse omavahel uuesti.
Teised kohtumised New York Islanders 3 - 1 Washington Capitals (tipphetked)
Kodumeeskond pani 22 minutiga kolm tükki ja Capitals sellest šokist ei kosunudki. Sel kuul eelnevalt vaid ühe stardi võitnud Jaroslav Halak oli uuesti tasemel 31 tõrjega. Capitals võttis viimase 11 mängu peale alles kolmanda kaotuse. Kuigi tõsi, enamus kohtumistest (9) on olnud kodujääl.
New York Rangers 1 - 2 (KV) Dallas Stars (tipphetked)
Pealevisetega 45-25 üle olnud Stars jäi viimastel minutitel normaalajavõidust ilma, ent kolmemänguline kaotuste jada õnnestus siiski lõpetada. Karistusvisetel võidutseti Aleksandr Radulovi ja Jason Spezza tabamustest.
Detroit Red Wings 1 - 2 (LA) Florida Panthers (tipphetked)
Pantrid pikendasid võõrsilmängude punktiseeria nelja peale tänu Michael Mathesoni hooaja esimesele väravale. 23-aastane kaitsja tegi selle ära lisaaja 3. minuti alguses. Red Wings on viimasest kümnest kaotanud üheksa ja neist neli on tulnud just lisaperioodil.
Winnipeg Jets 5 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)
Kodust eemal eelmisel nädalal kolm jutti kaotanud Jets naasis tuttaval jääl võidusoonele. Kirja läks juba seitsmes järjestikune koduvõit. Ühtlasi pikendati kodune punktiseeria 11 mängu peale. Mõlema puhul on tegu klubi rekordi kordustega.
Jakob Silfverberg naasis koosseisu väravaga ning Ducks sai tagasi ka Ryan Getzlafi, aga kaotas kohe Corey Perry, kes viidi alakeha vigastusega otse haiglasse. Hurricanes läks küll mängu juhtima, aga sai oma teise alles kolm minutit enne lõppu. Viimase kümne mängu peale tuli kaheksas kaotus.
Murray pole sel hooajal veel suutnud paari eelmise aastaga võrreldes samaväärseid esitusi pakkuda (endale lastud keskmine 2.95, tõrjed 90.6%), aga on selge, et meeskond jääb temast puudust tundma. Eriti kuna 23-aastase kanadalase seljatagune on üsna hõre.
Pärast Antti Niemi lahkumist on Penguinsi varumeesteks jäänud Tristan Jarry ja Casey DeSmith. Kahe peale kokku on neil NHL-i kogemust vaid veidi üle 300 minuti. Mullu moodustasid nad AHL-is väga hea tandemi, aga samm kõrgliigase on varasemalt paljudele puurivahtidele olnud liiast. Samas usub Sullivan, et Jarry ei vea alt.
"Mis Tristanisse puutub, siis usun, et ta on väga kindel väravavaht," kiitis Sullivan pärast Flyersi mängu. "Tampa vastu tehtud esitus näitas väga hästi, milleks ta võimeline on. Usume, et Tristan suudab vajadusel mäng mängu järel tähtsaid tõrjeid teha."
Jarry teenis laupäeval Tampa Bay Lightningu vastu 33 tõrjega oma karjääri esimese võidu. Neid on nüüd kõvasti juurde vaja korjata, kui Murrayt koguni mitme nädala jooksul ei näe.
Viimase üheksa aasta peale kokku kuus karikavõitu. Just sellised meeskonnad läksid laupäeval vastamisi. Pittsburgh Penguins võõrustas Chicago Blackhawksi, lootes maha pesta häbi, mis tuli hooaja esimese kohtumise 1-10 kaotusega. Seekord mängiti soliidsemalt, kuid punktilisa ikkagi ei saadud.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Koos mänguga lõppes Penguinsi kodune kuuemänguline võiduseeria. Mike Sullivani meeskond sai PPG Paints Arenal hooaja esimese normaalajakaotuse. Blackhawks tegi 2-1 tulemusega lõppenud mängus mõlemad väravad ülekaalust. Gustav Forsling viis meeskonna avakolmandikul ette ning Artjom Anisimov kindlustas 11 ja pool minutit enne normaalaja lõppu võidu.
29-aastane venelane on nähtavasti kuskilt võlukepikese leidnud, kuna tal on viimase kolme matšiga kirjas viis väravat.
Penguinsi ainus sündis mõned sekundid enne Anisimovi oma arvulisest vähemusest. Kaitsja Matt Hunwick jõudis oma hooaja teise tabamuseni.
Pärast Jevgeni Malkiniga kokku põrkamist korraks mängust lahkunud Corey Crawford lõpetas 35 tõrjega. Matt Murrayle jäi teises puuris üks rohkem.
Penguins pole pärast 2014. aasta märtsi Blackhawksi kordagi alistanud. 4-1 koduvõidu järel on kogunenud kaheksa järjestikust kaotust. Väravate suhe on Joel Quenneville'i meeskonna poole peale kaldu 30-10.
Enne mängu teatati, et Blackhawks saab 2019. aastal õiguse mängida järjekordset talveklassikut. Indianas, Notre Dame'i 77 000 pead mahutaval staadionil saab vastaseks olema Boston Bruins. Tegu on Blackhawksi neljanda talveklassikuga ja kokku kuuenda välimänguga.
Teised kohtumised Philadelphia Flyers 4 - 5 (LA) Calgary Flames (tipphetked)
Külalised mängisid end kolme ülekaalu väravaga avakolmandiku 1-3 kaotusseisust välja ning võidutsesid Sean Monahani karjääri esimese kübaratriki toel. 23-aastane ründaja oli kõigi kolme PP autoriks ja need tulid kõik ära ühe kolmandiku jooksul. Tabamuste kõrvale läks ka üks sööt. Matthew Tkachuk istus ära ühemängulise keelu sel nädalal korraldatud möllu eest.
Sean Monahan joined Claude St. Sauveur (Dec. 19, 1975 vs. NYR) as the only players in AFM/CGY franchise history to record three power-play goals in a period. #NHLStatspic.twitter.com/V6NTDcTJv5
Anthony Duclair rikkus kübaratrikiga ära Guy Boucheri 100. mängu Senatorsi peatreenerina. Kodumeeskonnal jäi kaks eduseisu võiduks mängimata. Senaatorid on viis mängu järjest endale vähemalt kolm tükki lasknud. Viimase 13 jooksul on vaid korra (!) vähemaga pääsetud.
Oilers hävis pärast 0-2 pealt juhtima minemist. Drake Caggiula sai kaks kolli ja Connor McDavid lõpetas 1+2'ga. Samaga vastas kodumeeskonna poolelt Antoine Roussel, kes leidis endale isegi aega 12 karistusminuti võtmiseks. Kogu kohtumise mänginud Cam Talbot tuli puurist ära vaid 15 tõrjega.
Winnipeg Jets 5 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)
Jets tegi kõik väravad teisel perioodil ning korjas neljanda järjestikuse võidu. Viimase kümne matši jooksul on saadud vaid kaks kaotust. Devils on samal ajal viimase kaheksa peale saanud kuus kaotust.
Los Angeles Kings 4 - 0 Florida Panthers (tipphetked)
Kodus ootamatult viis järjest kaotanud kuningad said väravavahi vahetusega õigele rajale tagasi. Darcy Kuemper tegi karjääri 8. nullimängus 24 tõrjet. Neist 14 tulid esimese 20 minutiga. Keskmiselt 3.22 väravat mängus skooriv Panthers jäi tänavu esimest korda nulli peale.
Buffalo Sabres 1 - 3 Carolina Hurricanes (tipphetked)
Külalised jäid viimasel kolmandikul eduseisust ilma, kuid suutsid siiski sellele kärmelt vastata ja võita. Sabresile läks kirja viies järjestikune kaotus. Viimasest kümnest on võidetud vaid kaks. Hurricanes teenis kaheksanda võidu, neist viis on tulnud võõrsil. Montreal Canadiens 0 - 6 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Leafs sai Auston Matthewsi koosseisu tagasi ning mängis endale ülekaaluka võidu välja võimsa mängu teise poolega. Väravad hakkasid voolama alles teise perioodi 13. minutist. Matthews sai enda nimele kaks. Fredrik Andersen tegi 33 tõrjega teise järjestikuse nullimängu, mis tema karjääri 13. puhas paber.
Tampa Bay Lightning 3 - 5 New York Islanders (tipphetked)
Saarlased hakkasid endale 4-0 eduseisu pealt viimasel kolmandikul närvikõdi tekitama, kuid pääsesid siiski kahe punktiga. Anders Lee tegi kaks, John Tavares lõpetas 1+2'ga. Kolm silma (0+3) sai enda nimele ka Josh Bailey. Võõrustajate poolelt sai kaks kirja Yanni Gourde.
Washington Capitals 3 - 1 Minnesota Wild (tipphetked)
Wildi neljamänguline võiduseeria lõpetati kahe ülekaalu väravaga. Capitalsil on mõningasi viperusi mänguvormiga olnud, aga kodupubliku ees on märkamatult kokku pandud viiemänguline võiduseeria. Nashville Predators 5 - 2 Colorado Avalanche (tipphetked)
Predators sai kõik väravad erinevatelt mängijatelt ning korjas omavahelistest vastasseisudest kaheksanda järjestikuse võiduni. Endale lasti panna alles viimase viie minuti sees. Vancouver Canucks 3 - 4 (LA) St. Louis Blues (tipphetked)
Mike Yeo meeskond ronis mängu teises pooles välja 1-3 kaotusseisust ning võidutses Brayden Schenni lisaajaväravast. Paul Stastny kogus kolm söödupunkti. Kodus 11 mängu peale 8. kaotuse saanud Canucks võib rõõmustada selle üle, et järgmised kuus peetakse võõrsil. San Jose Sharks 1 - 3 Boston Bruins (tipphetked)
Sharks kaotas viimase nelja kodumängu peale kolmanda vaatamata 37-20 pealevisete ülekaalule. Anton Hudobin kandi Bruinsi koju. Bruins on neljale järjestikusele kaotusele vastanud kahe võiduga ja naaseb California turneelt nelja punktiga.
Eelmist nädalat Tampas tulnud 1-7 kaotuse pealt alustanud Pittsburgh Penguins lööb alanud nädala lahti sarnaste emotsioonidega. Sama skooriga kaotati nüüd Winnipegis. Blake Wheeler vajas vaid mõnda minutit kübaratrikiks ning teiste seas jõudis neljakordse karikavõitja Claude Lemieux poeg Brendan karjääri esimese tabamuseni.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Üllatavalt ühepoolses kohtumises alustas skoorimisega juba 2. minutil Andrew Copp. Lisaks temale ja Wheelerile tuli esimesele puhkepausile väravaga ka Joel Armia. Tema tabamus lõpetas ühtlasi Matt Murray tööpäeva. Nähtavasti halloweeni puhul Antti Niemiks kehastunud väravavaht lasi üheksa pealeviskega neli.
Pingviinide peatreener Mike Sullivan ei saavutanud aga soovitud muutust ka väravavahi vahetamisega. 26-aastane Casey DeSmith tegi oma NHL-i debüüdi ja lasi enne esimest tõrjet juba esimese värava sisse. See tuli kümne sekundiga.
Pärast teisel perioodil nulli peale jäämist jätkas kodumeeskond skoorimisega viimasel kolmandikul, mil enne Lemieux väravat pani kolme punktiga lõpetanud Mark Scheifele ülekaalust ühe kotti. Claude Lemieux lõpetas karjääri 379 tabamusega, seega on isa saavutuseni korralik maa minna.
31 tõrjega lõpetanud Connor Hellebuycki nullimäng rikuti teisel kolmandikul, mil Jevgeni Malkin ülekaalust täpne oli.
"See on pettumustvalmistav," ütles Sullivan pärast mängu. "Räägime asjade õigesti tegemisest. Räägime litri eest hoolitsemisest. Pöörame tähelepanu sellele, et oleksime vastaseid takistades õigel poolel ja siis lähme väljakule ning teeme hoopis vastupidiselt."
Bipolaarsetele pingviinidele valmistab enim muret kehvasti alustamine. Nende 21 sisse lastud avakolmandiku väravat on liiga halvim näitaja. Ise on samal ajal esimese 20 minuti jooksul tehtud kümme tabamust.
Jets on samal ajal liiga parim avakolmandiku sats. Kirjas on 16 väravat ja endale lastud vaid 8.
Wheeler, kellest sai Jetsi ajaloo kiireima kübara autor (4:20) ja esimene üldse, kes avakolmandikul kolm kokku saanud, oli enne seda matši tänavu skoorinud vaid korra. Tal on nüüd kümne mänguga kirjas 4+8. Teised kohtumised Carolina Hurricanes 3 - 4 (KV) Anaheim Ducks (tipphetked)
Ryan Miller tegi Ducksi puuris eduka debüüdi. Kirja läks 34 tõrjet ja neist tervelt üheksa tulid lisaajal, mil kodumeeskond jättis kasutamata mitu head võimalust. Hurricanes tuli 0-2 pealt välja ja läks ka juhtima, aga külalised said Jakob Silfverbergi hooaja esimese väravaga mängu lisaajale.
Calgary Flames 2 - 1 Washington Capitals (tipphetked)
Suure osa mängust kaotusseisus olnud Capitals sai viimasel kolmandikul Jakub Vrana väravast viigi kätte, aga peotuju rikkus kiirelt Sean Monahan. Flamesi parim väravakütt pani võrku oma hooaja kuuenda. Tegu neljandaga, mis osutunud võiduväravaks. Ta jagab nende osas Wayne Simmondsi ja Brandon Saadiga liiga esikohta.
Külaliste jaoks üdini kole kohtumine oli käest ära juba kümne minutiga, mil näljane Blackhawks korraldas Antti Niemile 13 pealeviskega neli väravat. Soomlase debüüt Penguinsi särgis piirdus vaid üheksa minuti ja 16 sekundiga.
Matt Murray polnud palju teravam, tõrjudes 31-st 25. Tema vastu tehti neli ära teise perioodi lõpuks. Blackhawks kordas juba siis kaheksa väravat oma ajaloo avamatšide rekordit. Aga vurtsu oli veel. Pittsburghist sirgunud Brandon Saad vormistas viimasel perioodil kübaratriki ning Brent Seabrooki värav 6:15 enne lõppu pani Blackhawksi avamängu ülekaalu osas jagama liiga rekordit 1975. (9-0) ja 1976. aasta (10-1) Montreal Canadiensiga.
"Peaaegu tundus nagu see polekski päris kohtumine olnud," märkis pärast matši nelja silmaga (1+3) lõpetanud Patrick Kane. "Sellises alguses oli lõbus osaleda."
#88 polnud aga oma neljaga kohtumise resultatiivsem. Selleks osutus hoopis 23-aastane Ryan Hartman, kes hiilgas viie punktiga (1+4). Mitte ükski Blackhawksi mängija polnud varem hooaja avakohtumises viie silmani küündinud.
Rohkem kui kaks said kirja veel Seabrook (1+2) ja Nick Schmaltz (2+1). Corey Crawford alustas aastat 28 tõrjega. Temast sai ainsa mööda Phil Kessel, kelle poolt tuli teise perioodi alguses ülekaalu värav.
"Praegu on veel vara, aga see on häiriv," ütles oma meeskonna esituse kohta Mike Sullivan. "See on häiriv, kui mõne kohtumise sedamoodi kaotad. Mind ei huvita, mis faas hooajast parasjagu käes on. Peame tegelema hingeotsingutega, kuna me lihtsalt ei mängi praegu õiget moodi."
Kodumeeskond saatis ilutulestikuga ära Bryan Bickelli, kes meeskonna särgis veel ühe viimase ringi sai teha.
Blackhawks polnud alates aastast 1988 ühes kohtumises kümmet väravat teinud.
Penguinsit ootab homme kahe kaotuse järel suvise karikafinaali korduskohtumine.
Teised kohtumised Boston Bruins 4 - 3 Nashville Predators (tipphetked)
Bruins suutis võidutseda David Backesi ja Patrice Bergeronita mängides. Võidutabamuseks kujunes naljakal kombel kolm minutit enne kohtumise lõppu Brad Marchandi poolt tühja võrku tehtud vähemuse värav. David Krejci oli kolme värava juures söötja rollis. Jake DeBrusk ja Charlie McAvoy said kirja oma karjääri esimesed kollid.
Buffalo Sabres 2 - 3 (KV) Montreal Canadiens (tipphetked)
Kui esimene kohtumine annab mingisugustki aimu sellest, milliseks kujuneb Canadiensi mäng Jonathan Drouiniga satsis, siis on ootamas põnevad ajad. Suvine suurtäiendus korraldas Max Paciorettyle ilusa sööduga Kanada klubi hooaja esimese värava ning otsustas hiljem kohtumise saatuse karistusvisetel. Sabresi mõlemad tulid Jason Pominville'i poolt.
New York Rangers 2 - 4 Colorado Avalanche (tipphetked)
Rangers alustas hooaega esitusega, mis jättis peatreeneri Alain Vigneault kohtumise lõpus lihtsalt tühja vaatama. Avalanche lasi avakolmandikul Mika Zibanejadi ülekaalu väravatega 2-0 edu käest, ent teenis võidu siiski välja. 22 veel ja eelmise hooaja saak on üle löödud. 3-2 seisu peal kujunes viimane periood Semjon Varlamovi šõuks. Venelane tegi seal 14 oma 37-st tõrjest.
Detroit Red Wings 4 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)
Detroidis on asjad viimastel aegadel palju muutunud, aga üks asi on siiski sama - kapten Henrik Zetterberg võite toomas. Little Caesars Arena avamatš läks viimase kolmandiku alguses vähem kui minutiga tulnud väravatest 2-2 viiki, aga Zetterberg suutis kodumeeskonna selle järgselt uuesti kiirelt õigele kursile seada. Külalisi jääb lohutama fakt, et Devan Dubnyk tegi juba aasta tõrje ära.
Ottawa Senators 4 - 5 (KV) Washington Capitals (tipphetked)
Kohtumise võitis meeskond, mis normaalajal kordagi ei juhtinud. Külalised leidsid end viimase perioodi alguses paraja jama seest, aga Aleksandr Ovetškini karjääri 18. kübaratrikk sikutas satsi vee peale. Tänavune on pärast hooaega 1917/18 esimene, mil esimese kahe mängude õhtu jooksul on nähtud nelja kübaratrikki. Karistusvisetel otsustas mängu kolme söödupunktiga lõpetanud Jevgeni Kuznetsov. Kodumeeskonda vedasid kaks väravat teinud Mark Stone ja 1+2 kirja saanud Derick Brassard.
Mitmete vigastuste küüsis olev Ducks alustas oma 25. hooaega kohe klubi rekordiga. Meeskonnal õnnestus esmakordselt hooaja avamatš kolmeväravalistest kaotusseisust võita. Noored koiotid, kes olid Antti Raantata, mängisid selle endale välja 34 minutiga. Kaks masendavat hooaega teinud Corey Perry pani 2+1 ning Andrew Cogliano ja Rickard Rakell lõpetasid mõlemad 1+2'ga. 0+3'ga oli külaliste edukaim Alex Goligoski.
Los Angeles Kings 2 - 0 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Suure portsu eelmisest hooajast vahele jätnud Jonathan Quick näitas, millest meeskond puudust tundis. 35 tõrjega tuli karjääri karjääri 45. nullimäng. Väravate eest hoolitsesid Trevor Lewis ja Tyler Toffoli. Kaitses püsisid asjad korras isegi Alec Martinezita mängides. 2014. aasta finaalseeria kangelane on kimpus alakeha vigastusega.
Veel treeninglaagri alguses lootis Penguins, et eelmisel hooajal 21 väravat teinud ründaja saab hooaja avamänguks terveks, ent nii siiski ei läinud.
"Me ei usu, et ta on kolmapäevaks valmis," ütles peatreener Mike Sullivan pärast tänast trenni, märkides et Hörnqvistil on vaja enne koosseisu mahtumist meeskonnaga mõned treeningud teha.
Seni on oma lepingu viimast aastat alustav mängumees vaid üksinda jääl olnud ning pole teada, millal ta on valmis omasid uuesti aitama.
Kolm hooaega Pittsburghis mänginud Hörnqvist on igal aastal jõudis vähemalt 20 väravani. Tal on kogu karjääri peale seni 575 matšiga kirjas 174 tabamust ja 362 punkti.
Penguins alustab oma hooaega kolmapäeval kodus St. Louis Bluesi vastu ning teeb esimese nädala jooksul kokku kolm mängu.
Pikalt võimatuna näinud asi on 2017. aastal tehtud. Alates 1998. aastast tuli oodata järgmist edukat Stanley karikakaitsjat ning Sidney Crosby & Co tegid selle ära. Nüüd sihib Pittsburgh Penguins saavutust, mida pole nähtud alates 80ndatest.
(foto: denverpost.com)
Edurivis kaks tõsist tühimikku
New York Islanders oli 80ndate alguses viimane meeskond, kellel õnnestus kolm korda järjest NHL-is võidutseda. Toona tehti seda isegi neljal järjestikusel hooajal. Liiga on alates sellest ajast läinud mitmekordselt tasavägisemaks ja on selge, et järjekordse tähiseni jõudmine saab Mike Sullivani meeskonnal olema väga raske. Eriti pärast suvel toimunut.
Penguins on Nick Bonino ja Matt Culleni näol kaotanud kaks tsentrit ning sellega on jäähoki üks olulisematest positsioonidest selgelt nõrgemaks jäänud. Crosby ja Jevgeni Malkini järel toimub tohutu kvaliteedi langus. Peamänedžer Jim Rutherford on rääkinud plaanidest tuua keegi oma tähtede selja taha, kuid seni pole ühtegi diili vormunud ning rahadega on samuti kitsas. Palgafondist on täitmata alla 2.5 miljoni.
(foto: dailyfaceoff.com)
"Tähtis on see, et me ei satuks paanikasse," rääkis Rutherford olukorrast suvel. "Olen Mike'iga sellest rääkinud ja ta on öelnud, et seni, kuni tema kaks peamist kutti püsivad tervetena pole hooaja alguses mingeid takistusi."
Usutavasti ripub Rutherford telefoni otsas, kuni 26. veebruarini välja, mil on uue hooaja vahetustehingute tähtpäev. Enne Pittsburghi saabumist 2006. aastal Carolina Hurricanesi Stanley karikani viinud mees on seni näidanud osavat silma ja head nina mängijateturul, tuues keset aastat sisse mängijaid, kes lõpuks väga olulisel kohal. Samas vaimus on vaja jätkata ka algaval hooajal.
Penguins oli 3.39 väravaga mängus eelmisel hooajal liiga resultatiivseim meeskond ja võib arvata, et vaatamata lahkujatele jäädakse nende hulka ka tänavu. Crosby ja Malkin on lihtsalt sedavõrd head mängijad, et nende kõrvale võib panna ükskõik kelle ja väravad hakkavad voolama. Nii nagu on viimastel aastatel olnud uue generatsiooni pingviinidega Conor Sheary, Jake Guentzeli ja Bryan Rusti kehastuses.
Sheary kogus eelmisel hooajal 61 mänguga 53 punkti (23+30), Rust sai 57 matšiga kirja 28 (15+13) ja playoffides meeskonna edukaimaks väravakütiks osutunud Guentzel pani 40-ga 33 (16+17). Mõju on olnud ka vastastikune. Crosby ületas läinud hooajal alles teist korda oma karjääri jooksul 40 värava piiri, jõudes 44-ga liiga väravaküttide edetabeli tippu ja Malkin kogus keskmiselt 1.16 punkti mängu peale, mis tema viimase kolme hooaja parim näitaja.
Meeskonna mõlemad superstaarid on alles 30ndate alguses ja valmis oma koha eest tipus võitlema. "Peame kindlustama selle, et leiame oma identiteedi ja meie suhtumine peab seisnema selles, et meil tuleb end uuesti tõestada," ütles Crosby hiljuti. "Seda ei juhtu niisama. Mitte keegi ei hakka meile seda lihtsalt andma. Kutid, kes eelmisel hooajal mängisid ja üritasid järjestikuste võitudeni jõuda, teavad kui raske see on. Arvan, et kõige olulisemaks saab mitte liiga palju ette vaatamine."
Crosby on tuntud oma tööeetika poolest ja Sullivan on teda isegi nimetanud mitte ainult maailma parimaks hokimängijaks, vaid ka parimaks kahesuunaliseks mängijaks. Tema tahtes võita pole kahtlustki, aga see tuleb sisendada nüüd ka meeskonda, mis mitmest veteranist ilma jäänud. Culleni ja Bonino kõrval on rünnakult minema jalutanud ka Chris Kunitz. Kaitses pole enam Trevor Daleyt, Ron Hainseyt ja Mark Streiti.
Lahkujatele võib aga järele vaadata ka positiivse mõtteviisiga. Vanade jalgade asendamine võiks tempoka meeskonna veelgi kiiremaks muuta. Penguins on kaks hooaega järjest olnud põhiturniiril enim pealeviskeid kirja saanud meeskond. Eelmisel hooajal jäi keskmiseks numbriks 33.6. Ründav stiil tõi meeskonna mängude ajal mitmed vana kooli skoore nagu 7-4, 8-5 ja 8-7. Isegi playoffides tehti seitse vähemalt seitsme väravaga kohtumist. Ja räägitakse, et kaitse peab tiitlite võitmiseks raudkindel olema...
Letang on tagasi, aga kui kauaks?
Teine järjestikune karikavõit oli mitmes mõttes muljetavaldav. Üheks põhjuseks oli tõsiasi, et meeskond mängis ilma oma põhikaitsjata. Kris Letang läks veebruari lõpus kaelavigastusega riiulile. Tema traumade nimekiri on juba nii pikk, et mitte keegi ei jaksa neid enam kokku lugeda. Sellest tuleneb ka kartus, et üks hetk ta suudab end nagunii uuesti vigastada. Aga vähemalt hooaja alguses on ta jalul.
"Kui tema on koosseisus, siis oleme me palju parem meeskond," ütles Sullivan treeninglaagri alguses Letangi kohta. "Tunnustasin eelmisel aastal tohutult kõiki kaitsjaid selle eest, kui palju vaeva nad nägid, et auku täita, sest teda on keeruline asendada. Oleme rõõmsad, et ta on tagasi jääl ja loodame, et meil õnnestub teda seal hoida."
Letang jõudis eelmisel hooajal 41 mänguga koguda 34 punkti (5+29), enne kui hooaeg pooleli jäi. Ta oli liikumas oma karjääri parima aasta suunas. Ehk võimsad pingviinid võinuks olla veel võimsamad ja nüüd, mil 30-aastane kanadalane on uuesti terve, peaks sats vurtsu juurde saama.
(foto: dailyfaceoff.com)
Penguinsi kaitses valitses eelmisel hooajal suures plaanis korralagedus. Mitte ükski playoffidesse pääsenud meeskond ei lasknud endale neist rohkem väravaid (keskmiselt 2.79) ja pealeviskeid (36.2). Karistusi surmati vähem kui 80%-lise efektiivsusega (79.8). Need on läbinisti nadid numbrid. Nagu mingisugune võluloits oleks meeskonna lõpuks 111 punktini aidanud, mis klubi parim alates hooajast 1992/93.
Murray edaspidi puuri ainuvalitseja
Vaatamata edukale lõpule oli Penguinsil mullu probleeme palju ja endale lastud väravaid võib otseselt seostada seisuga väravasuul. Seal oli kummaline olukord, kui pikalt esikindana tegutsenud Marc-Andre Fleury pidi juba praktiliselt hooaja algusest saadik hakkama leppima sellega, et tegu on Pittsburghis tema viimase hooajaga. See päädis lõpuks ka päris kohutava lahkumisaastaga. 32-aastane väravavaht lasi esimest korda pärast oma kollanoka hooaega keskmiselt üle kolme värava (3.02) ja tõrjete efektiivsuseks kujunes viimase seitsme hooaja halvim 90.9%.
23-aastane Murray tegi oma kogenumale ametivennale pika puuga ära. Näitajateks kujunesid 2.41 ja 92.3%. Ta võitis 32 oma 49-st mängust, Fleury sai 38-st kirja 18, mis samuti pärast tema esimest hooaega halvim saak.
"Meie suhe oli unikaalne, aga kindlasti oli see suurepärane, ta aitas mind kõvasti," kommenteeris Murray suvel.
Uuel hooajal on noore puuriluku abiliseks Antti Niemi. 2010. aastal esimese soomlasest väravavahina Stanley karikani jõudnud mängumees on viimaste hooaegadega minetanud võimekuse olla mõne satsi nr. 1, aga varumehena võiks ta jätkuvalt kvaliteeti pakkuda. Tema karjääri keskmisteks näitajateks on 2.43 ja 91.3%. Seda isegi pärast täielikku õuduste hooaega Dallases, mil ta lasi kõvasti üle kolme (3.30) ja tõrjus alla 90%-ga (89.2%).
Suurimaks vaenlaseks väsimus?
Meeskond on hea ja iga konkurendi jaoks verstapostiks, ent eeldatavasti ei tule uuel hooajal võidelda vaid vastastega. Näpistama võib hakata ka väsimus, mida viimaste edukate hooaegadega kogutud. Kui Los Angeles Kings 2015. aasta kevadel karikakaitsjana playoffidesse ei kvalifitseerunud, siis oli see üsna kummaks teemaks. Meeskond oli eelneva kolme hooaja jooksul karikavõistlustel pidanud 64 matši ehk lisakoormusena oli kaelas 3/4 ühest tervest hooajast. Penguinsil on vaikselt sama probleem tekkinud.
Enne kui pingviinid Nashville'is oma viienda karikavõidu kindlustasid, oli juba selge, et püstitatakse üks uus liiga rekord. Nimelt saadi kahe hooaja peale kokku rekordarv playoffide kohtumisi. Finaalseeria 6. mäng oli viimase kahe aasta 49. karikamäng. Kingsi tasemele sellega veel ei küündi, aga võrreldes paljude konkurentidega on üle poole ühest põhiturniirist juba rohkem mängitud. Rääkimata sellest, et karikaunistuse täitmiseks peab mängima juuni keskpaigani ja juba see jätab uueks hooajaks vähem puhkeaega.
Võib eeldada, et Penguinsil põhiturniirilt edasi jõudmisega probleeme ei teki, aga edasine edu on küll juba suuremat sorti küsimärgi all. Maagiline kolmekordne võit on suurepäraseks stiimuliks, aga keha ei pruugi lõpuks enam vaimule järgi tulla. Seda silmas pidades oleks veelgi olulisem leida meeskonda uusi mängijaid, keda võidujanu kannustaks. Aga see kõik on muidugi vaid teooria. Tõde selgub hooaja käigus.
Pittsburgh Penguinsi tänavune Stanley karikavõit tähendab kõige ilusa ja toreda kõrval ka seda, et on vaid kaks linna, mille meeskonnad võidutsenud viis korda nii NHL-is, NFL-is kui MLB-s. Varasemalt hoidis seda staatust vaid Boston. Pittsburgh on tõeline spordilinn ja seda näitas hästi pingviinide karikaparaad, mida kogunes jälgima üle 600 000 fänni.
(foto: Twitter @DaveDiCello)
Aasta tagasi käis võiduparaadi jälgimas 400 000 inimest ja linnavalitsus eeldas, et tänavu kerkib see poole miljoni peale, aga väga soe ilm - õhutemperatuuriks kohati 30 kraadi - tõi kohale lausa ligi 650 000 fänni. Tegu väga jahmatava arvuga, arvestades et linnas elab 2015. aasta ametlikel andmetel veidi üle 304 000 inimese.
Hiigelsuur rahvamass polnud aga suureks üllatuseks, kuna paraadi marsruudi ümbrusesse hakkas rahvas kogunema juba eelneva päeva jooksul ja leidus palju neid, kes sõitsid teistest linnadest kohale.
Ürituse tähtedeks kujunesid Matt Culleni pojad, kes sihtpunktis olles aitasid Ron Hainseyl teksapüksid ilmale sobivaks teha.
Ja kui Nashville'is loobitakse surnud kalu väljakule, siis Pittsburghis lasti üks elu ja tervise juures olev merihunt uut ning õnnelikumat elu elama. Nimekas pandi talle loomulikult Stanley.
Tänukõnedes pani hea torke ka peatreener Mike Sullivan, öeldes: "Tahan teid kõiki meeskonna poolt tänada. Arvame, et meil on unikaalne fännibaas. Finaali käigus rääkisid kõik Nashville'ist, aga nad ei saa kuidagi Pittsburghile vastu."
Samuti tõstis toetajaskonda esile meeskonna kapten Sidney Crosby, keda arvatavasti kodukohas ootamas samasugune möll.
"See ongi kõige olulisem," märkis Crosby. "Nägime kõvasti vaeva, et siia jõuda. Suured tänud teie toetuse eest. Me ei oleks seda teieta suutnud. Arvan, et 5. mäng on miski, mis jääb meile kõigile meelde. Aitäh teile kõigile toetuse eest, tänud tulemast. Üritame seda järgmine aasta uuesti teha."
Veel ühest võidust rääkis oma kõne lõpus ka Sullivan. Olli Määttä nägi sellest arvatavasti juba und.
NHL on palgalimiidi ajastul saanud esimese eduka tiitlikaitsja. Stanley karikas läks teist aastat järjest Pittsburgh Penguinsile. Nashville Predatorsi unistused purustas meeskonna endine mängija Patric Hörnqvist, kes eelviimasel minutil tehtud väravaga tõi Penguinsile seerias 4-2 võidu.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Vastasseisu esimene tõeliselt tasavägine matš oli vaikselt liikumas lisaaja suunas, kui Justin Schultzi kauge pealevise lendas vastu Predatorsi väravatagust seina ja põrkus sealt Hörnqvistile, kes siis Pekka Rinne selja kaudu kuldse värava tegi.
2017. aasta finaalist jäädakse aga kindlasti rääkima, kui ühest ajaloo skandaalseima lõpu saanud seeriast. Vähemalt Nashville'is. Teise kolmandiku alguses tundus, et Predators läks mängu juhtima, aga kohtunikud suutsid näiliselt lihtsas olukorras litri silmist kaotada ja vile oli juba kõlanud, enne kui Colton Sissons selle Matt Murray selja taha pani.
Läbi aegade esimese kollanokast puurivahina kaks korda Stanley karika võitnud Murray tegi teise järjestikuse nullimängu ja sai kirja 27 tõrjet. Sama arv jäi neid ka Rinne nimele.
28 punkti tegid Jevgeni Malkinist tänavuste karikavõistluste resultatiivseima mängija, ent esimene eurooplasest kahekordne playoffide MVP tiitli võitja jäi veel nägemata. NHL-i ajalugu sai endale hoopis kolmanda mängija, kes kaks aastat järjest Conn Smythe'i trofeed hoidnud. Malkinist ühe silma vähem kogunud Sidney Crosby tõusis Mario Lemieux ja Bernie Parenti kõrvale. #87 on 12 kuuga oma auhinnakapi pilgeni täis ajanud.
Sidney Crosby awards haul dating back to last June: 2 Stanley Cup rings, 2 Conn Smythes, 1 Rocket Richard, World Cup Gold & a World Cup MVP
"Need möödusid päris kähku," märkis Crosby selja taha jäänud edukate kuude kohta. "See on väga eriline. Eriti arvestades seda, mida pidime üle elama. Teadsime, et saab raske olema ja saime täpselt teada ka, kui raske olla võib, aga tunne on suurepärane."
Lemieux'l on nüüd terve ühe käe jagu meistrisõrmused olemas. Kaks mängijana ja kolm klubi omanikuna.
"Karika võitmise tundest ei tüdine kunagi ära, aga see tuli väga raskelt," ütles koos abikaasa Nathalie'iga koha peal mängu jälginud Lemieux pärast mängu.
Karika vastu võtnud Crosby andis selle esimesena üle Ron Hainseyle, kes pidi 907 põhihooaja mängu ära mängima, enne kui üldse playoffides esinemise võimaluse sai. Nüüd on 36-aastasel kaitsjal järsku ka karikas peost läbi käinud.
Edasi läks kann arvatavasti karjääri lõpetavale Matt Cullenile, kes oli 19:42-ga viimases matšis üllatuslikult, aga võimalik ka, et peatreeneri Mike Sullivani poolt planeeritult, Penguinsi poolelt enim mänguaega teeninud ründaja.
Tänavune karikafinaal oli esimene, kus kohtusid kaks ameeriklasest peatreenerit ja Sullivani näol on nüüd hokiajalugu saanud esimese jänki, kes treenerina Stanley karika kaks korda võitnud. Kokku on üldse olnud kolm peatreenerit, kes mõlemal oma kahel esimesel aastal võidutsenud.
#Pens Mike Sullivan is just the 3rd Head Coach in NHL history to win back-to-back Stanley Cups in the first 2 seasons with his team pic.twitter.com/20DW2LCapj
Pittsburgh Penguins on lähedal teisele järjestikusele Stanley karikavõidule, aga samas on ka meeskonna ründaja Matt Cullen lähedal karjääri lõpetamisele. 40-aastane ameeriklane on enne tänast finaalseeria 6. matši tunnistanud, et soovib karikavõiduga lahkuda.
(foto: startribune.com)
"On üsna tõenäoline, et sellega saab kõik läbi ja kui nii läheb, siis tahaksin karikat veel korra hoida," ütles Cullen. "See oleks päris ebareaalne, aga me oleme sellele lähedal:"
Hooajal 1997/98 Anaheim Ducksi särgis NHL-is debüteerinud Cullenil on tänaseks kirjas 1366 põhihooaja mängu ja 122 playoffide kohtumist, vastavalt 889 ja 58 punktiga. Tema näol on tegu kahekordse karikavõitaga, olles enne mullust triumfi kuulunud ka 2006. aastal võidutsenud Carolina Hurricanesi meeskonda.
Võimalik, et kokku kaheksat erinevat klubi, kaasa arvatud Penguinsi tänavust karikafinaali vastast Nashville Predatorsi, esindanud mehest saab pärast mängijakarjääri lõppu treener.
"Vaatame teda, kui meie treenerite personali käepikendust, hindame teda sedavõrd kõrgelt," ütles Culleni kohta sel nädalal Penguinsi peatreener Mike Sullivan.
Pika karjääri jooksul rohkelt kogemusi omandanud mängumehel oleks kindlasti noorematele palju edasi anda. Kasvõi ainuüksi lahtiviskeringis, kus ta tänavu playoffide jooksul domineerinud. Karikamängude keskmine edukus on 56.5% ja finaali viimases kolmes mängus on see kerkinud isegi 60% peale.
Stanley karikavõistluste finaalis mängis kahe võiduga alustanud Pittsburgh Penguins end väga kindlale positsioonile, ent pärast nelja matši on seis taas lahtine. Nashville Predatorsi võitude järel algab kõik justkui uuesti otsast peale. Pittsburghis minnakse täna jääle 2-2 seisuga.
(foto: Ayrika Whitney/USA TODAY Sports)
Penguins võitis esimesed mängud koguskooriga 9-4. Predatorsist sai NHL-i ajaloos 51. meeskond, kes karikafinaali alustanud kahe kaotusega ja kantrimuusika pealinnas võis taevas väga tume olla. Eelnevalt on vaid viis meeskonda suutnud finaalseerias 0-2 kaotusseisu võiduks pöörata ning varasem 90%-line võidukalt alustanud meeskondade edu vihjas sellele, et Penguins kerkib alates 1998. aastast esimeseks meeskonnaks, kes Stanley karikat edukat kaitsnud. Kõik muutus aga Nashville'is peetud mängudega.
Predators vastas omakorda domineerivate koduvõitudega, jäädes kokku peale 9-2. Viimase 20 aasta jooksul playoffides esimesest kümnest kodumängust vähemalt üheksa võitnud meeskondadest koosnev klubi kasvas kaheksaliikmeliseks. Viimati oli hooaja otsustavas faasis sedavõrd heas koduvormis 2013. aasta Chicago Blackhawks, kes teenis lõpuks 13-st mängust 11 võitu ja sai ka karika enda kätte. Samuti ei tundu enam Predatorsi karikavõit nii ulmelisena kui vaid nädal tagasi. Paljude hinnangul on isegi favoriidistaatus seerias muutunud.
Peter Laviolette'i meeskonda paneb eelistama tänasele mängule kaasa tulev võitudega kogutud hoog ja väravavaht Pekka Rinne, kes kosunud ülikehvast algusest. 34-aastane soomlane suutis esimeses kahes mängus tõrjuda vaid 77.7%-lise efektiivsusega ehk laias laastus läks tema selja taha iga neljas-viies vastase väravale lennanud pealevise. Tegu täiesti kohutava näitajaga, kuna isegi NHL-i halvimad meeskonnad on suutelised mängu peale üle 20ne ürituse genereerima. Järgmises kahes matšis on Rinne tõrjunud aga 96.1%-ga. Penguinsi Matt Murray esitused on samal ajal kukkunud 93.75% pealt 86.2% peale.
Penguinsi peatreener Mike Sullivan on märkinud, et tema meeskond ei kaotanud eelmisi mänge väravavahi tõttu ja see on ka tõsi, kuna ise vaid korra skoorides on praktiliselt võimatu mõnda hokimatši võita, kuid samas taandusid ikkagi Murray numbrid märgatavalt. Kuna karikakaitsja on playoffide käigus pidevalt pealevisete kirja saamisega raskustes olnud (enne tänast on keskmiseks näitajaks 28.9), siis on väravavahi mäng kujunenud veelgi tähtsamaks kui tavaliselt ja sealt ei saa endale absoluutselt mitte mingisuguseid järeleandmisi lubada.
Finaalis on oma osa tugevalt mängimas ka nii öelda litriõnn. Penguinsil oli seda veel eriti palju esimestes kohtumistes, kus Rinnest läks mööda nii mõnigi veider üritus ja oli ka paar omaväravat. Kogu kevade jooksul on hokijumal pingviine kõvasti soosinud. Seeria 2. mängule vastu minnes oli meeskonna pealevisete edukus kõigi playoffide kohtumiste peale kokku 10.8%. Viimase 20 aasta jooksul on sellest suurema näitajaga karikavõiduni jõudnud vaid Blackhawks (2010. aastal) ja Colorado Avalanche (2001. aastal). Esimeses kahes Predatorsi vastu peetud mängus oli see näitaja kokku isegi 23.1%. Oli ilmselge, et seda pole võimalik edasi hoida ja nii ka läks. Kuigi järsk kukkumine lausa 3.8% peale oli ka päris veider.
Finaalseeria on olnud väga mitmenäoline ja seetõttu on ka üliraske ennustada, kuidas asjad edasi lähevad. Penguins on viimastes mängudes mitmeid häid võimalusi raisanud ja võib öelda, et Rinne on olnud liiga hea. Samas oli alguses omakorda Sullivani meeskonnal harukordselt palju õnne ja kui Rinne poleks väravasuul aukliku pangena seisnud, siis võiks seeria praegu Predatorsi kindlas haardes olla. Otsustavaks võib saada lõpuks koduväljakueelis ja see toetab Penguinsi. Predators on kodupubliku ees olnud superhoos, aga lood võõrsil on vastupidised. Viimasest seitsmest kohtumisest on kaotatud viis. Penguins on omakorda enda fänne rõõmustanud viies järjestikuses mängus. Kõikide karikamängude peale on kodus 12-st kohtumisest kirjas üheksa võitu.
Ei ole juhus, et mõlemad meeskonnad on seni finaalis kodujääl alistamatuks jäänud. Alates 2009. aastast on finaalseerias kodumeeskonnad võitnud ligi 70% kohtumistest. Trendi jätkumine võiks Penguinsile hästi sobida. Kui vastasseis läheb seitsme mängu peale, siis lõpetatakse Pittsburghis ja sel juhul on neljakordsel karikavõitjal võimalus teha midagi, mis varem pole õnnestunud - saada karikas kätte enda fännide ees. Kuigi enne selleni jõudmist on rangelt soovituslik tänane mäng võita. Aastate jooksul on Stanley karikas finaalseeria 2-2 viigi pealt 5. mängu võitjale läinud 70.1% juhtudest.
2017. aasta Stanley karikavõistluste finaalseeria esimene mäng läheb hokiajalukku kui üks kummalisemaid. Pittsburgh Penguins suutis selle võita 5-3, kuigi ligi kaks kolmandikku mänguajast (37 minutit) oldi ilma ühegi väravale läinud pealevisketa.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Penguins tegi mängule väga hea alguse ja Jevgeni Malkini, Conor Sheary ning Nick Bonino väravatega haarati avakolmandikul 3-0 edu, kuid siis hakkas ajalooline põud. Alates hooajast 1957/58, mil NHL-is väravale läinud pealeviskeid lugema hakati, polnud mitte ükski meeskond karikafinaalis ühe perioodi jooksul täiesti nulli peale jäänud.
"See polnud perfektne esitus, aga leidsime mooduse võitmiseks ja teame, et peame end kõvasti parandama," märkis kahe söödupunktiga lõpetanud Sidney Crosby pärast mängu. "Vaatame mängu uuesti üle ja katsume iga kohtumisega paremaks saada."
Kodumeeskonna ülihea stardi algatas omakorda veel üks ajalooline hetk. Mitte kunagi varem polnud finaalseerias kasutatud treeneri vaiet, aga Penguinsi Mike Sullivan tegi selle ära. Enne tema meeskonna kolmandiku viimase viie minuti sees tulnud 3-0 purtsatust viis P.K. Subban Predatorsi ette, aga tabamus võeti tsoonivea tõttu ära.
"See hetk ja sellele järgnenud sündmuste ahel muutis mängu käiku," sõnas Predatorsi peatreener Peter Laviolette.
Malkin avas kolm minutit pärast külaliste tabamuse tühistamist skoori ülekaalust, mille käigus oli Predators vaid kolme mehega väljakul.
Suures kaotusseisus olles ei jäänud aga külalised niisama nukrutsema. Teisel kolmandikul alustati Ryan Ellise ülekaalu väravaga comebacki ning viimase perioodi 14. minutil saadi juba viik kätte. Väravaga jätkas oma ootamatut edulugu Colton Sissons ning täpne oli ka Frederick (mitte Johnny sugulane) Gaudreau.
Veidral kombel algas Predatorsi tagasitulek pärast seda, kui teise kolmandiku alguses meeskonna mängude kombe kohaselt üks merilõvi oma tee jääle leidis.
Kala võimalik võlujõud vaibus aga kohtumise viimasteks minutiteks. Jake Guentzel tegi 3:17 enne lõppu võiduvärava ning Bonino sai eelviimasel minutil tühja võrku teha oma teise. Penguins lõpetas vaid 12 väravale läinud pealeviskega. Nende põud kestis täpselt Bonino esimesest, mis tuli avakolmandikul 19:43 peal, kuni Guentzeli playoffide kümnendani.
"See oli täiesti teistsugune matš, ma ei mäleta, et oleksin varem mõnes sellises osalenud," ütles vaid seitsme tõrjega lõpetanud Pekka Rinne.
Matt Murray tegi võidumängus 23 tõrjet, neist 11 avakolmandikul.
Stanley karikas on viis aastat järjest ja kokku alates aastast 1939, mil seeria 7-mänguliseks vormiti, 77-st korrast 60 juhul läinud meeskonnale, kes avamängu võidab. Vastasseis jätkub kolmapäeval.
Konkurentsitiheduse tõttu on NHL-is ligi kümme aastat tundunud tiitli kaitsmine millegi võimatuna, ent nüüd on selle võimalus õhus. Pittsburgh Penguins on tagasi finaali jõudmiseks pidanud üle elanud loendamatu hulga raskusi, aga ometi tuldi nendega toime. Kuid suurim takistus on viimase vastase Nashville Predatorsi näol veel ees.
(foto: sports.gunaxin.com)
Omavahelised põhihooaja mängud
Penguins 4 - 2 Predators
Kunitz, Daley, Hörnqvist x 2 - Järnkrok, C. Wilson
Predators 5 - 1 Penguins
Arvidsson x 2, Fiala x 2, Järnkrok - S. Wilson
Pittsburgh Penguins
Penguins läheb kordama oma 1991. ja 92. aasta saavutust, mis ise 2009. aastal Detroit Red Wingsilt rööviti. Aasta varem finaalis 4-2 võidutsenud Mootorite linna esindus ei suutnud finaalseerias 2-0 edu võiduks mängida ning kaotas lõpuks kodus 7. mängu 1-2. Viimasest kohtumisest vigastusega väljunud Sidney Crosby sai oma neljandal hooajal esimest korda enda nime Stanley karika peale ning Jevgeni Malkin kerkis läbi aegade esimeseks venelasest playoffide MVP-ks. Vägevad ajad tundusid ees olevat, ent need on saabunud erinevatel põhjustel - mille hulgas ka Crosby vigastused - mitu aastat hiljem.
Oma viiendat karikavõitu jahtiv klubi on alates 2015. aasta detsembrist, mil meeskonda asus peatreenerina tüürima Mike Sullivan, kasvanud tõeliseks supertiimiks, kes pole lasknud end isegi vigastustest häirida. Kogu tänavune karikateekond on kulgenud ilma põhikaitsja Kris Letangita, esimestes ringides ei saanud loota põhiväravavahile Matt Murrayle ning erinevaid traumasid on olnud ka mitmetel teistel mängijatel, kaasa arvatud Crosbyl.
Ottawa Senators hirmutas eelmises ringis pingviine kõvasti ja arvestades seda, kuidas edasipääs sõltus lõpuks ühest ainsast lisaajaõnnestumisest, siis võiksid lood vabalt täna olla teistsugused. Finaali põhiliseks narratiiviks saaks pidada seda, kuidas üks Kanada klubi uuesti karika peale mängima on sattunud ja äkki õnnestub murda alates 1993. aastast kestev Vahtralehemaa põud. Ent Penguinsi on oma võimega olla üle erinevatest tagasilöökidest andnud endale võimaluse kaitsta karikat lõpuni välja.
"Meil on olnud erinevaid kutte, kes võtnud vastutuse enda peale," kiidab Crosby. "Meil on olnud usaldus ja usk sellesse ning kõik koosseisu lülitatud mängijad on teinud suurepärast tööd. See kasvatab enesekindlust. Oleme edu saavutanud mitmet moodi ja see on arvatavasti meie peamiseks tugevuseks."
Tõelist meeskonnana kulgemist näitab hästi see, et praeguseks on vähemalt kümnes kohtumises osalenud mängijate hulgas väravata vaid kolm venda. Üheksaga on tabeli tipus tänavune komeet Jake Guentzel, kuigi Senators suutis suures plaanis 22-aastase kollanoka neutraliseerida ning seitsme mängu jooksul jõudis ta vaid kahe punktini ja mitte ühegi väravani. Aga kiirelt olid valmis otsa üle võtma teised. Ja sama seis oli ka väravasuul.
Uueks hooajaks tõenäoliselt Las Vegases maanduv Marc-Andre Fleury oli sel kevadel tegemas väga ilusat lahkumisetendust, aga asjad jäid olude sunnil ida finaali 3. mängus (vähemalt) praeguseks katki. Murray tervenes ja oli selge, et pärast üheksa pealeviskega nelja värava laskmist Fleuryl järgmisesse mängu enam asja pole. Saades koha tagasi, on Murray seda kohe ka raudses haardes hoidnud. Neljast stardist on võidetud kolm, lastud väravate keskmine on 1.35 ja tõrjeprotsent 94.6%. Kiirelt läks kirja ka karjääri teine playoffide nullimäng. Tänavu oma nii öelda tõelist kollanokka hooaega tegeval kanadalasel on võimalus tõusta ajaloo esimeseks puurivahiks, kes uustulnukana Stanley karika lausa kaks korda võitnud.
Predatorsi Pekka Rinne on tänavu playoffides olnud väravavahtide seas kuumim nimi, aga võimalik, et Murrayl õnnestub kogu tähesära veel endale haarata. Väljaku teises otsas on samal ajal domineerinud 24 punktiga Malkin ja tipu lähedal on 20-ga ka Crosby. Seejuures on Guentzel vaatamata oma praegusele põuale endiselt jagamas karikamängude edukaima väravaküti au. Meeskonnal on mitmeid relvi ja see annab karika kaitsmiseks väga hea võimaluse.
Penguins võidab karika, kui...
Patric Hörnqvist jätkab endise leivaandja terroriseerimist. Penguinsil on mitmeid ründeässasid, aga x-faktoriks võiks kujuneda just Hörnqvist. 30-aastane rootslane lahkus Senatorsi vastu peetud 1. mängust vigasena ega teinud kaasa üheski järgnenud kohtumises, ent kuuldavasti on ta nüüd uuesti mängukõlblikuks saamas ja seda väga heal ajal. Tema näol on tegu endise Predatorsi mängijaga, kes valiti kuulsal kombel 2005. aastal, Crosby draftis viimasena. Nashville'ist lahkus ta 2014. aastal vahetustehinguga, mis viis James Neali vastassuunas. Pärast seda on Hörnqvist vähemalt omavahelistes mängudes endise klubi pannud antud lüket kahetsema. Kuue kohtumisega on kirjas kolm väravat ja viis punkti. Kui seda edu õnnestub jätkata, siis on Penguinsil finaalis veel üks lisakäik juures.
Penguinsi mitmekülgsusest rääkides ei saa alahinnata ka Predatorsi pingi sügavust. Ja eks see ole ka tõsi, et erinevalt mõnest teisest sel nädalal lõppjärku jõudvast liigast, kus kolm aastat järjest samad finalistid, ei piisa NHL-is lõpuni välja liikumiseks vaid mõnest staarist. Edu taga on kogu meeskonna töö. Eriti suureks väärtuseks võib pidada nende mängijate esitusi, kes vigastusega langenud kaaslasi edukalt asendavad.
Kui Ryan Johansen läänekonverentsi finaali 4. mängu järgselt erakorralisele operatsioonile viidi ning Anaheim Ducks seeria 2-2 viigistas, siis tundus, et Predatorsi lips on läbi. Sama mänguga liitus vigastatud meeste nimekirjaga ka kapten Mike Fisher. Tsentri positsioonilt, mis jäähokis üks tähtsamatest, kaotati korraga kaks põhilüli ning jama oli majas. Ometi suutis peatreener Peter Laviolette kokku klopsida piisavalt hea rivistuse, mis Ducksi vastu kaks järgmist kohtumist võitis. Ja kuidas veel! Otsustavas mängus tuli kübaratrikk Colton Sissonsilt, kes oli just üks neist, kelle kanda suurem roll jäi.
"Oleme siia jõudnud tänu kõigile," märkis P.K. Subban nädalavahetusel. "See on uskumatu. Ma pole kunagi varem olnud meeskonnas, mis üksteise heaks nii palju vaeva näeb. Seda on hästi näha."
Subban on üks Predatorsi mitmetest silmapaitvatest kaitsemängijatest. Olles Senatorsi ja nende kaitsetäku Erik Karlssoni auti lükanud, märkis Penguinsi 7. mängu kangelane Chris Kunitz finaali kommenteerides hästi: "Neil on meeskonnas neli Karlssonit."
Oma ajaloo esimeses finaalis mängival Predatorsil on viiest praegusest resultatiivsemast mängijast kolm kaitsjad. Nende viie seas on ka Johansen, kellele enam loota ei saa. Ehk Subban & Co peab edusse veel suurema panuse andma. Isegi olukorras, kus Crosby, Malkini ja teiste takistamisel saavad kindlasti käed-jalad tööd täis olema. Rinne numbrid - endale lastud väravate keskmine 1.70, tõrjed 94.1% - peaksid kindlasti saama põntsu.
Rinne eluvormi toel on Predators olnud tänavu playoffides väga hea kaitsemeeskond. Endale on seni keskmiselt lastud vaid 1.81 väravat. Ise on tehtud 2.94. Penguins tuleb vastu numbritega 2.32 ja 3.05. Laviolette'i meeskond peab hakkama kustutama tänavuste karikamängude kõige kuumemat rünnakut, mis kõvasti elanud ülekaalu najal. Penguins on oma 25%-ga olnud superhoos, aga nüüd on vastas 88.1%-ga karistusi surmav sats. Sellega on Predators hästi kompenseerinud pärast head algust üsna vaikseks jäänud ülekaalu, mille efektiivsuseks kujunenud 14.9%. Penguinsil on omakorda vähemuses näitajaks 85.5%, mis paranes kõvasti eelmise seeriaga, kus vastane täiesti saamatu oli. Või olid Sullivani mehed lihtsalt nii head? Igal juhul tuleb järjekordselt üks põnev erimeeskondade duell.
Vägev vastasseis toimub ka treenerite pingil. 2017. aasta finaal on läbi aegade esimene, kus kaks ameeriklasest peatreenerit kokku saanud. Laviolette on kerkinud ajaloo neljandaks tüürimeheks, kes kolm erinevat meeskonda finaali viinud. Mees, kellest oleks peaaegu saanud üldse Penguinsi boss, saavutab kiirelt edu, enne kui asjad hapuks hakkavad minema. Nagu ta ise on öelnud - paljude meeskondade finaali viimine näitab ka seda, et teda on palju vallandatud. Just viimane vallandamine oleks ta peaaegu Pittsburghi viinud.
Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford, kes koos Laviolette'iga Carolinas koos töötanud ja 11 aastat tagasi karika võitnud, on enne finaalseeria algust avaldanud, et võtnuks oma vana treeneri ka uude klubisse kaasa, aga ajastus oli veidi vale. Rutherford sai ametisse neli nädalat pärast seda, kui Predators oli 2014. aasta kevadel Laviolette'i palganud. Ja siin me nüüd siis oleme.
Predators võidab karika, kui...
Kodu jääb kindluseks. Enne läänekonverentsi finaali 4. mängus tulnud kaotust oli Predators playoffides kodus võitnud kümme matši järjest. Viimase 28 aasta jooksul on sellega hakkama saanud vaid kolm meeskonda. Mõlemad eelnevad satsid olid karikavõidu kaliibriga - Detroit Red Wings 1998. aastal ja Colorado Avalanche 1996. aastal. Kuigi tõsi, Avalanche'i seeriasse mahtus kuldsest hooajast vaid üks kodumäng. Seeria katkes 1997. aastal, mil Red Wings nende teekonna konverentsi finaalis lõpetas. Aga seda võib siiski arvestada ja Predatorsi jaoks heaks endeks pidada.
Ennustus: Penguins võidab karika 4-3
1998. aasta Red Wings oli ka viimane meeskond, kes suutis Stanley karikat edukalt kaitsta. Harva esinevaks saavutuseks on vaja väga erilist meeskonda ja tundub, et Penguinsil on see olemas. Küll mitte ehk nii nimekas, kui mõnedel eelkäijatel, aga siiski peatreeneri visiooni järgi vormitud ühtne löögirusikas. Predators saab hooaja viimasteks mängudeks arvatavasti Fisheri tagasi ja naasmas on ka seni vaid neljas karikamängus osalenud Craig Smith, aga Johansenit on praktiliselt võimatu asendada ning Sissons ei hakka kindlasti igat kohtumist nüüd ära otsustama. Penguinsil on vähemalt Justin Schultzi näol Letangi tüüpi vaese mehe valik olemas. Predatorsi fännide rõõmustamiseks väärib aga märkimist, et kuna alates 2. ringi algusest on kõik ennustused täppi läinud, siis on eksimine vaid aja küsimus. Mõlemad oleksid tegelikult igati väärilised võitjad. Peamine, et vahelduseks näeks ära jälle ühe 7-mängulise finaali. Viimane jääb 2011. aastasse.
Pittsburgh Penguins kaitseb oma karikat lõpuni välja. Läinud ööl selgus otsustavas 7. mängus idakonverentsi võitja ning selleks osutus just Mike Sullivani meeskond. Ottawa Senators alistati Chris Kunitzi teisel lisaajal tulnud väravaga 3-2.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Kunitz kujunes tõeliseks õhtu staariks. Viimati 16. veebruaril skoorinud mees oli 2+1'ga osaline kõigis oma meeskonna väravates.37-aastane ründaja on jahtimas oma karjääri neljandat karikavõitu.
"Pole vahet, kes värava teeb. Oleme lihtsalt õnnelikud, et mäng lõppes ja meie jäime peale ning saame veel ühe võimaluse mängida Stanley karikale. Arvan, et värava tegemine nõuab tööd kõigilt, kes parajasti jääl on," rääkis Kunitz 86. minuti alguses sündinud kuldsest tabamusest.
Ülikogenud ründaja esimene tuli teise kolmandiku keskel. PPG Paints Arena sai aga siis rõõmustada vähem kui pool minutit. Senatorsi järgmisel rünnakul pani tsooniveaga flirtinud Mark Stone kiirelt tabloole 1-1 viigi.
Üsna lähestikku tulid ka järgmised väravad. Vigastuspausilt naasnud Justin Schultz viis Phil Kesseli poolt välja sukeldatud ülekaalust Penguinsi kaheksa minutit enne normaalaja lõppu uuesti ette, aga kolm minutit hiljem oli sellele Ryan Dzingelil vastus olemas.
"Tahtsime panna neid võitu välja teenima ja nad said sellega hakkama," lausus kahe söödupunktiga lõpetanud Erik Karlsson, kes püstitas nende osas 16-ga klubi uue ühe hooaja rekordi. "Peame neile au andma, nad olid parem meeskond."
23. sünnipäeva tähistanud Matt Murray lõpetas võidumängu 27 tõrjega, Craig Anderson lükkas teises puuris kõrvale 39 üritust.
Senatorsist sai kõigi Põhja-Ameerika profiliigade peale esimene meeskond, kes kaotanud kõik oma kuus 7. mängu.
Tänavune karikafinaal saab olema läbi aegade esimene, kus mõlemat meeskonda tüürimas ameeriklased. Penguins loodab mängida end pärast 1998. aasta Detroit Red Wingsi esimeseks, kes edukalt Stanley karikat kaitsnud.
Idakonverentsi finaalis eelmise kohtumise väga suurelt kaotanud ja ühtlasi väljakukkumise äärele vajunud Ottawa Senators suutis saunaõhtust kenasti kosuda. Pittsburgh Penguinsi vastu tuldi seeria 6. mängus välja kaotusseisust ning pigistati endale välja otsustav kohtumine.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Külalised pääsesid ette teise kolmandiku alguses, mil Jevgeni Malkin tegi oma tänavuste playoffide seitsmenda värava. Kokku on tal nüüd kirjas 24 punkti.
Penguins saavutas lõpuks pealevisete osas 46-30 edu ja oli teisel kolmandikul nendega üle suisa 23-10, ent rohkem litreid eelmises kohtumises hävinud Craig Andersonist mööda ei saadudki. 36-aastane ameeriklane sai meeskonna särgis 45 tõrjega kirja 21. playoffide võidu, mis paneb ta Patrick Lalime'iga klubi rekordit jagama.
"Sa ei saa muuta seda, mis minevikus juhtus. Peab vaatama tulevikku ja olema valmis järgmiseks mänguks," ütles Anderson pärast matši.
Senators sai viigi kätte seitse minutit enne teise kolmandiku lõppu, mil Bobby Ryani poolt 5 vs 3 olukorras tehtud värav murdis meeskonna 10-mängulise ülekaalu põua. Võiduvärav tuli kohe viimase alguses, kui Mike Hoffman tõelise raketi Matt Murrayst mööda suutis panna. Tegu playoffides meeskonna esimese võiduväravaga, mille sünni ajal polnud Erik Karlssonit jääl.
"Minu arvates tegime väga hea mängu," sõnas Penguinsi peatreener Mike Sullivan. "Me domineersime, omasime mitmeid võimalusi, aga ei skoorinud. Litter ei tahtnud võrku minna, aga kui nii edasi mängime, siis usun, et saame soovitud tulemuse kätte."
Penguins asub neljapäeval kodupubliku eest teist järjestikust karikafinaali kohta kindlustama. Senators oma ajaloo jooksul kolmandat korda seeria 2-3 kaotusseisust 7. mängu kätte saanud. Ühtegi võitu pole aga sealt veel tulnud.
Huvitaval kombel pole Penguins oma ajaloo jooksul seni kordagi võitnud kodus ühtegi 7. mängu, millele eelnenud võõrsil saadud kaotus.Seitsmest lüüasaamisest tuli viimane 2014. aastal New York Rangersi vastu.
Endale viimaste mängudega koleda hoki jutte külge tõmmanud Ottawa Senators näitas kolmapäeval, et kõik on lihtsalt tahtmises kinni. Pittsburgh Penguinsi šokeeriti nelja avakolmandiku väravaga ning lõpuks võideti idakonverentsi finaali 3. mäng 5-1.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Penguins lasi endale tänavustes playoffides kolmandat korda viis väravat ning neist esimese juba avaminutil, mil Mike Hoffman 48 sekundiga 1-0 tegi. Järgmised esimese kolmandiku väravad jäeti selle keskpaika. Marc Methoti karikamängude teine tabamus algatas perioodi, mil Marc-Andre Fleury selja taha pandi veidi rohkem kui kahe minutiga kolm tükki.
Käpa panid külge ka Derick Brassard ja Zack Smith. 2:18-ga sündinud kolm väravat on klubi uus playoffide rekord.
"On raske, kui lased avakolmandikul sedavõrd palju väravaid ega anna nii endale korralikku võimalust. Me ei kinkinud palju väravavõimalusi, aga kõik neist kippusid võrku minema," ütles Penguinsi peatreener Mike Sullivan omade esituse kohta.
Kiirelt tulnud neli väravat lõpetasid ka Fleury õhtu ning oma tänavuste playoffide debüüdi sai teha Matt Murray. Seda võib päris edukaks pidada, kuna 20-st pealeviskest tõrjus ta 19. Fleury lasi üheksaga neli.
Ainsa sai Murrayst mööda teise kolmandiku lõpuminutitel Kyle Turris. Penguinsi auvärav tuli viimasel perioodil ülekaalust skoorinud Sidney Crosbylt.
"Tegime hea mängu. Oleme nüüd pidanud kolm mängu ehk üheksa kolmandikku. Oleme väga rahul kaheksaga neist üheksast. Meile ei meeldinud 2. mängu kolmas periood," rääkis võidujärgselt Senatorsi boss Guy Boucher.
25 tõrjet teinud Craig Anderson teenis Senatorsi särgis 20. playoffides tulnud võidu, mis vaid üks vähem kui Patrick Lalime'ile kuuluv klubi rekord.
Penguinsil oli Trevor Daley ja Mark Streit koosseisus tagasi, ent vigastuste tõttu jäid eemale Justin Schultz, Patric Hörnqvist ja Bryan Rust.
Seeria jätkub reedel seisus, kus Penguins on võitnud vaid kaks oma viimasest kuuest mängust.
Sarnaselt läänekonverentsi finaalile läheb ka ida finaal pärast kahte mängu edasi 1-1 viigiseisul. Selle tõi Phil Kessel, kes tegi Pittsburgh Penguinsi 1-0 võidumängus ainsa värava. Ottawa Senatorsi jaoks sai saatuslikuks väga passiivne lõpp.
(foto: witf.org)
Guy Boucheri meeskond oli järjekordselt suutnud karikakaitsja kraanid kinni keerata, ent koos sellega unustati ka ise mängimine ära. Viimasel perioodil jõuti oma esimese väravale läinud pealeviskeni alles viis minutit enne lõppu ja kokku oldi ilma täpse ürituseta ligi 19 minutit.
"Kolmandal panid nad käigu juurde ja meie seda ei teinud," tunnistas Boucher pärast mängu.
Kesseli värav tuli 6:55 enne lõppu, mil ta realiseeris Jevgeni Malkini söödu. Võimalik, et tegu oli varasemalt pingi peal tüli jooksul paika pandud plaaniga.
Phil Kessel and Evgeni Malkin verbally joust after a shift. Sullivan has to calm Geno down pic.twitter.com/KTuidhd9GO
Närvide mängus tegi veel Marc-Andre Fleury lõpuminutitel paar olulist tõrjet. Kokku jäi neid talle karjääri kümnendas playoffide nullimängus kirja 23. Craig Anderson peatas litri 28 korda.
"Peame mängima kannatlikult ja kindlasti kasutama ära vähesed võimalused," ütles edu kohta Penguinsi boss Mike Sullivan.
Kodumeeskond sai võidu kätte isegi vaatamata sellele, et kohtumise käigus kaotati Bryan Rust ja Justin Schultz vigastustele.
Penguins on nüüd seeriates 2. mängu võitnud kuus korda järjest. Viimasest üheksast on kaotatud vaid üks.
Tuleb minna tagasi aastasse 2009, et leida viimane kord, mil üks meeskond kahel hooajal järjest Stanley karikavõistluste finaalis mängis ja siis oli neid isegi kaks tükki - Pittsburgh Penguins ja Detroit Red Wings. Esimene on nüüd seda saavutust kordamas. Enne tuleb aga veel Ottawa Senators uppi lüüa
(foto: ftw.usatoday.com)
Omavahelised põhihooaja mängud
Senators 2 - 1 (KV) Penguins Hoffman, Ryan - Bonino
Eelmise kümnendi lõpp oli Pittsburghis ilus aeg. Klubi lõpetas 90ndate algusest kestnud karikapõua ning Sidney Crosby oli oma võimete tipul. Penguinsi kapten polnud siis veel saanud esimest oma paljudest peapõrutustest, mis ootamatult tänavuste playoffide 2. ringis uuesti kuumaks teemaks kerkis.
Kiirelt väljakule naasmine oli imetlustvääriv, ent kõikide paukude juures tekib paratamatult küsimus - kui palju veel? Pärast mängijakarjääri lõppu tuleb ka edasi elada ning elukvaliteet ei pruugi siis enam eriti hea olla.
Õnneks ei ole aga Crosby end järjekordsest tagasilöögist mõjutada lasknud. Vigastuspausile sai vastatud kolmemängulise punktiseeriaga, mis aitasid tal karikamängude kogusaagi kasvatada 14 peale. Keskmine saak 1.27 polegi aga meeskonna parim. Karikamängude punktitabeli tipus istuv Jevgeni Malkin on kogunud isegi 1.5 silma mängu peale. Kokku on meeskonnas neli mängijat, kes seni keskmiselt vähemalt punkti mängu kohta kogunud. Mike Sullivani hoolealused on taas võimsalt marssimas.
Penguins on pärast kahte ringi playoffide kõige resultatiivsem meeskond. Seni on keskmiselt tehtud 3.42 väravat mängus. Tegu ülekaalukalt parima näitajaga. Anaheim Ducks on ainsana veel suutnud kolme piiri ületada, jõudes 3.18 tabamuseni. Terav rünnak on taas meeskonda karikani viimas, kuid samas ei saa öelda, et kaks hooaega oleksid nagu samast paarist kindad.
Sullivani meeskond pakkus eelmisel kevadel kõvasti kõneainet sellega kuivõrd võimsalt vastastest järjepanu üle käidi. Meeskond sai lõpuks keskmiselt kirja 34.9 pealeviset, lastes endale vaid 28.0. Sel hooajal on aga seis vastupidine. 12 kohtumise peale on seni olnud vaid üks, kus ise vastastest rohkem pealeviskeid kirja saanud. Keskmine ürituste suhe on 27.7-35.3. Pealevisete arvestuses sedavõrd suurelt allajäävad meeskonnad istuvad tavaliselt põhiturniiri käigus liigatabeli tagumistel kohtadel. Karikakaitsja liigub aga muretult edasi. Tuleb kiita oma võimaluste efektiivset realiseerimist ja väravavahti.
Tänavused karikamängud algasid Penguinsi jaoks mäletatavasti väikese šokiga, kui avaringi seerias vahetult enne Columbus Blue Jacketsi vastu peetud esimest matši Matt Murray viga sai. Postide vahel sai uuesti oma võimaluse Marc-Andre Fleury ja 32-aastane puurilukk on kõigile meelde tuletamas, kui hea väravavahiga tegelikult tegu on. Tal on värskelt kirjas tänavuste playoffide esimene nullimäng ning konverentsi finaali alustab ta tõrjeprotsendiga 92.7%. Seejuures oli põhiturniiril vastav näitaja 90.9%. Penguins edeneb, kui...
Vigastusi rohkem ei tule. Pingviinid tulid haavatuna karikamängudele peale ning on ka esimeste ringidega uusi hoope saanud. Murray on küll juba piisavalt terve, et Fleury seljatagust katta, ent näiteks Washington Capitalsi vastu peetud 2. ringi seerias jäädi viimaseks kaheks kohtumiseks ilma Trevor Daleyst. Pole teada, millal 33-aastane kaitsja uuesti mänguvormis on. Tagalast on juba puudu Kris Letang ja veel mõne vigastuse puhul läheks seis juba päris problemaatiliseks.
Ottawa Senators
Vigastused on teemaks ka Ottawas. Täpsemalt ühe mehe vigastus. Erik Karlsson on mängimas vasakus kannas oleva kahe mõraga. Vaatamata sellele on rootslasest kaitsemängija karikamängudes keskmiselt jääl olnud ligi pool tundi (28:57) ja juhib selgelt meeskonna punktitabelit. 12 mänguga on tulnud 13 silma (2+11). Järgmised on Bobby Ryan ja Derick Brassard, kes mõlemad üheksa peal. Kaitsehärg on ka oma põhitööd suurepäraselt tegemas.
Ottawa at 5v5 these playoffs:
With Karlsson on ice: 12GF, 6GA
Without Karlsson: 10GF, 18GA
Karlsson on Senatorsi jaoks hindamatu väärtusega mängija. Heaks tõestuseks eelmises ringis New York Rangersi vastu nähtu, kus meeskonna kapten oli seeria viimaseks jäänud kohtumises viimasest kaheksast minutist ja 14-st sekundist jääl 6:27. Meeskonnakaaslastel on tema kiitmiseks juba sõnad otsa saanud ja tihti piirdutaks vaid ühe lausega - "Ta on maailma parim mängija."
Senators on üldises plaanis ühtlane meeskond aga Karlsson paistab seltskonnast selgelt välja. Selle kuu lõpus 27-aastaseks saav mängumees on juba kaks korda NHL-i hooaja parimaks kaitsjaks valitud ja saab nüüd, mil meeskond pärast kümneaastast pausi uuesti konverentsi finaalis, näidata end suuremale ringkonnale.
Guy Boucheri meeskond on end karikafinaalist ühe seeriavõidu kaugusele mänginud suuresti heale vaimutugevusele. Alates avaringist saadik on oldud osalised mitmetes üheväravavalise vahega mängudes ning kuus korda on mängitud ka lisaaega. Seejuures, kui enne tänavust hooaega oli klubil aastate jooksul playoffides kogunenud neli võitu, mis tulnud pärast kaheväravalises kaotusseisus olemist, siis nüüd on neid ühe kevadega õnnestunud võtta tervelt kolm. Näidatud on väga head võistlusvaimu.
Keskpäraste näitajatega playoffidesse vastu tulnud meeskond on samamoodi ka karikamängudes edasi pannud. On ka igati oodatav, et tasavägistes mängudes osaledes ei kerki ükski mänguelement väga esile. Küll aga väärib välja toomist senaatorite karistuste surmamise efektiivsus. Enne konverentsi finaali algust on see 87.5, millega jagatakse konkurentsi jäänud meeskondade osas Nashville Predatorsiga parimat näitajat.
Senators edeneb, kui...
Ülekaal saadakse käima. Vähemuses mängides on Boucheri mehed olnud superhead, aga ülekaalu efektiivsus 14.6% päris nukker. Seda tuleks finaalipääsu unistuste elus hoidmiseks kindlasti parandada. Penguins on seni karistusi tapnud 80%-ga, mis peaks Kanada klubile pakkuma lootust, et vastaste karistusi õnnestub senisest paremini ära kasutada. Paranemisele võiks vihjata ka see, et vaid kaks ehk 15.3% Karlssoni praegustest punktidest on tulnud ülekaalust. Põhihooajal võttis ta 38% oma punktidest ülekaalu mängides.
Ennustus: Penguins finaali 4-2
Senators on tore sats, aga jõu vastu ei saa. Paar võitu teenitakse ehk oma jonnakusega välja, ent nelja tulemist on väga keeruline näha. Penguins on lihtsalt liiga võimas ja nagu erinäolised esitused on näitamas, siis ka mitmekülgne. Craig Anderson võiks olla võimalikuks x-faktoriks, ent eelmises ringis tuli temalt kuue mängu peale vaid kaks esitust, kus tõrjete protsent üle 90% ja kõikide kohtumiste peale kokku on see seni 91.4%. Raske uskuda, et tal õnnestub Fleury (või Murray) üle mängida ning kohe kindlasti ei suudeta Penguinsi lihtsalt üle skoorida. Arvestades viimases omavahelises põhiturniiri mängus juhtunut, võiks aga seeria tulla võitlustlik ja mitte täielikult ühepoolne.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
