Kuvatud on postitused sildiga stan bowman. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga stan bowman. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Kümnendi alguses karikaparaadide korraldamise tavapäraseks muutnud Chicago Blackhawks on viimasel paaril hooajal jäänud ebaharilikult lahjaks. Kaks aastat jutti on playoffide avaringis pudenetud. Ent jätkuvalt alustatakse uut hooaega ühe favoriidina.

(foto: Getty Images)
Rünnakul vana punt uuesti koos

Arvestades seda, mida Chicagos suvel tehtud, siis on nähtavasti heade aegade taastamiseks nendele tagasi vaadatud ja siis toodud uuesti satsi mehed, kes kuldsetel aastatel kaasas olid. Meeskonna ründeliinist leiab taas Patrick Sharpi ja Brandon Saadi. Esimene on kolmekordne karikavõitja ja teine lõi kaasa viimasel kahel karikateekonnal. Kuigi ette on jäänud ka üks suur tühimik. Marian Hossa peale ei saa enam loota.

"Arvan, et teda ei saa asendada, kuna ta on eriline mängija," ütles suvel slovaki kohta meeskonna peatreener Joel Quenneville. "Ma ei taha öelda, et hakkame otsima uut Marian Hossat. Meil oli õnne seoses sellega, kuidas ta hankisime ja kuidas ta meie juures mängis. Raske on öelda, kuidas ta asendame, aga kahjuks pole võimalik teda uuesti leida."

(foto: dailyfaceoff.com)
Hossa saabus 2009. aastal vabaagendina Chicagosse ja mängis olulist rolli meeskonna kõigi kolme karikavõidu juures, mis tulid 2010., 2013. ja 2015. aastal. Tema ründenumbrid on võrreldes tippaegadega kõvasti kukkunud, aga ta on olnud usaldusväärne kahesuunaline mängija, kelle panust kaitsetöös ehk isegi rohkem hinnatakse. 26 kolli eelmisel hooajal oli ka muidugi kõva sõna.

Meeskond tervikuna tegi mullu kõva hooaja, kui kokku saadi 109 punkti, mis klubi ajaloo teine näitaja, ent kaardimaja lagunes playoffides ootamatult koost. Quenneville'i meeskonnast sai liiga ajaloos esimene ühe konverentsi esimese asetusega meeskond, kes karikamängudes ilma ühegi võiduta viimase asetuse vastu langenud. Põhiturniiril ligi kolm väravat mängus teinud sats sai Nashville Predatorsi vastu kogu seeria peale kirja vaid kolm tabamust kirja.

Hooaja otsustav faas tõi välja nõrkuse, mis pika põhiturniiri käigus tähelepanuta jäi - kiirus. "Ta annab meile kõik vajaminevad osad, tema väledus ja kiirus on ohtlik," märkis Quenneville sel nädalal Saadi kohta.

1

Blackhawksil on pärast Saadi lahkumist 2015. aastal olnud pidev probleem kapteni Jonathan Toewsi kõrvale sobiva mehe leidmisega, kuid nüüd peaks see olema lahendatud. Toews ja meeskonna teine täht Patrick Kane olevat ka peamised põhjuseks, miks peamänedžer Stan Bowman oma uhkuse veidi alla neelas ja paar aastat tagasi tehtud käigu ümberpööras. Saad on nende jaoks tuttav mängija ja temaga leiti kiirelt ühine keel. Edasi võiks isegi veel paremini minna.

"Arvan, et olen nüüd parem mängija," rääkis Saad suvel. "Olen palju küpsem ja suurema pühendumusega. Olen pidanud üle elama vahetustehingu ja mänginud teise organisatsiooni eest. Olen rohkem näinud ja seeläbi suuremate kogemustega."

Detsembris 36seks saav Sharp on öelnud, et tema on samuti paremaks läinud. Vähemalt võrreldes viimase Chicagos veedetud hooajaga, mis lõppes 68 mängu peale kogutud 45 punktiga (16+27). Viimasel kahel aastal Dallases mängides elas ta üle ühe puusaoperatsiooni, mis temalt eelmise hooaja lõpu röövis. Pärast seda võis arvata, et kaalumisele võib tulla isegi karjääri lõpetamine, kuid 2014. aasta olümpiavõitja on siiski valmis veel jätkama.

Hjalmarssonita kaitse

Paar karikavõitude kangelast on tagasi toodud, aga ühest on ka ilma jäädud. Kaitsja Nicklas Hjalmarsson loovutati suvel Arizona Coyotesile. Tema eest vastu tulnud Connor Murphyl on suured saapad täita. 30-aastane rootslane pole kunagi olnud säravate kaitsjate seas, aga musta töö tegijana on ta olnud hindamatu mees. Chicagos loodetakse, et Murphyst saab samaväärne sõdalane.

"Arvan, et ta on valmis astuma oma parimasse mängija ikka," ütles Bowman suvel 24-aastase mängumehe kohta. "Usun, et ta on järgmise sammu tegemiseks valmis.

Räägitakse, et NHL-is kulub korralikuks kaitsjaks sirgumisele 300 mängu. Murphy on enne algavat hooaega 258 peal. Mängijatüübilt on ta Hjalmarssoniga üsna sarnane. Ründetsoonis enamasti kahvatu, aga kaitses hea eneseohverdaja ja võitleja.

(foto: dailyfaceoff.com)
Blackhawks polnud eelmisel hooajal kaitses kõige korralikum, kui endale lasti panna keskmiselt 2.58 väravat. Lisaks Hjalmarssonile puudub nüüd valikust ka Johnny Oduya ja Brian Campbell. Seis on enne uut hooaega leebelt öeldes intrigeeriv.

Crawfordil uus sõber

Chicagos on suvel olnud mitmeid muutusi, nii mängijate kui treenerite seas. Teiste seas on lahkunud varuväravavaht Scott Darling. Läbi tõeliste raskuste, kaasa arvatud alkoholismi, tähtedeni jõudnud ameeriklane mängis Blackhawksi särgis lihtsalt liiga hästi. Nii head meest, kelle karjääri keskmisteks näitajateks endale lastud väravate arvestuses 2.37 ja tõrjete efektiivsuse osas 92.3%, oli võimatu teise numbrina meeskonnas hoida.

Esikinda kohas on jätkuvalt kinni Corey Crawford. Kuigi eelmine hooaeg oli tema jaoks üks viimaste aegade halvimatest. Endale lastud keskmisest 2.55 ongi halvemini läinud vaid korra ja tõrjed olid 91.8%. See on tema karjääri keskmine näitaja, aga mehelt, kes eelnevatel aastatel oli pannud vähemalt 92+%-ga, tundus see natukene tagasihoidlikuna.

Crawford olevat aga vaimselt väga tugev väravavaht. Seega võib uskuda, et eelmise hooaja väikene langus asendub uuel hooajal tavapäraste või äkki isegi paremate numbritena. "Teda ei häiri mitte miski. Ta lihtsalt mängib, läheb väravasuule ja unustab kõik muu. Seda on raske teha," rääkis suvel oma hoolealuse kohta Blackhawksi väravavahtide treener Jimmy Waite.

Darlingu poolt vabaks jäänud koht on minemas Anton Forsbergile, kes koos Saadiga Columbusest hangiti. 24-aastasel rootslasel on seni tippliigas kirjas väga koledad numbrid (10 mängu peale 4.02 ja 87.9%), aga Waite usub, et temast saab veel asja. "Ootan põnevusega temaga töötamist. Olen temast mitmeid videoid näinud. Ta hakkab teile kindlasti meeldima," lausus ta juulis iga-aastasel klubi fännide kogunemisel.

Erimeeskonnad luubi all

Blackhawks sai mullu hakkama ühe klubi ajaloo parima hooajaga, vähemalt põhiturniiri osas, kuid kogu aasta jooksul saatis klubi murepilv seoses erimeeskondadega. Vähemuse 77.7% oli liiga halvimate hulgas ja ülekaalu 18% suutis napilt end viimase kümne seast eemal hoida. Erimeeskondadega seoses on nüüd ka huvitav olukord. Hjalmarsson oli vähemuses väga oluline mees, nagu ka suvel Carolinas maandunud Marcus Krüger. Ülekaal on ilma jäänud Saadi eest ära antud Artemi Panarinist.

Kehv karistuste surmamine sai kahe hooaja vahel saatuslikuks selle eest vastutanud abitreenerile Mike Kitchenile, kes ühtlasi Quenneville'i lähedane sõber. "Ma polnud sellega rahul, olin pettunud," märkis Quenneville suvel Bowmani otsuse kohta. "Kaotasime suurepärase treeneri ja kellegi, kellega koos pikalt töötasin. See oli karm, aga oleme nüüd edasi liikunud."

Kitcheni amet on üle läinud Ulf Samuelssonile, kelle juhendamisel oli New York Rangersi karistuste surmamine aastatel 2014 ja 15 liiga parimate seas. Uued ideed on kahtlemata tervitatavad, aga vähemuse personal on selgelt nõrgenenud. Kuigi paradoksaalsel kombel polnud need erimeeskonnad, mis Blackhawksi kevadel avaringis langetasid. Ülekaal oli 22.2% ja vähemus 87.5%. Äkki ei olegi lood nii halvad, kui tunduvad.

Marian Hossa jätab kogu järgmise hooaja vahele

On üllatavad teadaanded ja on ÜLLATAVAD teadaanded. Viimasega said täna maha Chicago Blackhawks ja Marian Hossa, kelle ühisavalduses selgus, et 38-aastane slovakk jätab tuleva NHL-i hooaja tervise tõttu vahele. Veteranist ründeässa painab nahahaigus.

(foto: secondcityhockey.com)
Lõppenud hooajal 73 mänguga täitsa viisakad 26 väravat ja 45 punkti kirja saanud Hossa teatas:

"Viimaste aastate jooksul olen Blackhawksi meditsiinilise personali valvsa pilgu all ravinud progresseeruvat nahahaigust ja kõrvalmõjusid, mis ravimite tarvitamisega on tekkinud. Ravimitest tingitud tõsiste kõrvalmõjude tõttu ei ole mul võimalik tuleval hooajal 2017/18 hokit mängida. Olen pettunud, et ei saa mängida, aga pean arvestama oma konditsiooni tõsidust ja seda, kuidas ravi on minu elu mõjutanud nii jääl kui sealt eemal."

Blackhawksi jaoks on tegu nii hea kui halva uudisega. Heas vormis Hossa on kahtlemata väärtuslik mängumees, aga tema leping võtab palgafondist ära üle 5.2 miljoni ja sellest vabanemine - kui Hossa panna vigastatud mängijate nimekirja - aitab klubil mahtuda palgalimiidi sisse. Selleks on uuel hooajal 75 miljonit ja hetkel ollakse ainus, kes omadega lõhki (2.5 miljoni jagu).

"Chicago Blackhawks toetab täielikult Marian Hossat," teatas klubi peamänedžer Stan Bowman. "See on meie jaoks ülimalt raske, kuna teame kõik kuivõrd uskumatult hea inimene ja mängija Marian Hossa on. Ta on võistlushimuline, lojaalne ja alandlik. Ta on mänginud tähtsat rolli edus, mida meie meeskond on viimastel aastatel saavutanud. See tähendab, et temast ilmajäämine on koosseisu jaoks märkimisväärne kaotus. Tema meeskonnakaaslased ja treenerid teadsid, et ta võitles füüsiliste raskustega, kuid ei kaevanud kunagi ega jätnud mänge vahele, vaatamata väljakutsele, millega ta silmitsi seisis. Organisatsioon jätkab kõigi ressurssidega tema toetamist."

Blackhawksi arsti Dr. Michael Terry sõnul on Hossa ravimine tema mängimise ajal aastatega muutunud aina raskemaks.

Täpsemaid detaile haiguse kohta ei ole avaldatud, aga liigub info nagu Hossa vaegused oleksid tingitud väga tõsisest allergilisest reaktsioonist mänguvarustuse suhtes. See peaks omakorda tähendama seda, et kolmekordse karikavõitja karjäär on suure tõenäosusega kahjuks läbi.

Chicagos käiakse kirvega ringi

Teist aastat järjest playoffide avaringis langenud Chicago Blackhawksi on ootamas mitmed muudatused ja esimesed neist on tänaseks tehtud. Ametist on vabastatud abitreener Mike Kitchen ja AHL-i meeskonna peatreener Ted Dent.

(foto: Matt Marton/USA TODAY Sports)
Klubi peamänedžer Stan Bowman lubas pärast konkurentsist langemisi muutusi ja neid on ta hakanud kiirelt tegema. Ja need ei meeldi kõigile.

Kitchen oli Blackhawksi peatreeneri Joel Quenneville truu abiline juba rohkem, kui kümme aastat tagasi, mil duo St. Lousis töötas. Lisaks oldi omal ajal ka mängijatena meeskonnakaaslased. Kiirelt on liikvele läinud jutud, et Quenneville pole otsusega absoluutselt rahul.

Kitcheni vastutusalas oli meeskonna vähemuses mängimine ja kaitsjate töö. Arvestades, et Blackhawks oli tänavu vähemuse osas 77.7%-ga liiga halvimate hulgas, siis on lahkuminek igati loogiline, aga võimalik, et üks süütu abitreenerist vabanemine viib hoopiski suuremate probleemide ja lahkhelideni.

Dent juhtis Rockford IceHogsi kuus hooaega. Kaks korda jõuti playoffidesse, aga tänavu õnnestus koguda vaid 25 võitu ja oma divisjonis jäädi viimaseks. Kokku tõi Dent 454 põhiturniiri mängust 221 võitu.

Panarin tahab suurt palgatõusu

Stan Bowman on Chicago Blackhawksi peamänedžerina tegutsedes pidanud korduvalt kitsa palgafondi tõttu tegema vangerdusi ja seni on ta nendega muljetavaldavalt hakkama saanud. Aga Artemi Panariniga seoses seisab tal nüüd ees kõige raskem väljakutse. Venelane soovib suurt palgatõusu.

(foto: bostonherald.com)
Panarini põhipalgaks oli eelmisel hooajal, mis lõppes liiga parima uustulnuka auhinnaga, vaid 700 000 dollarit. Erinevate boonustega sai 24-aastane venelane aga kõvasti krõbisevat juurde. Näiteks laekus 1.725 miljonit liiga punktitabeli TOP 10 koha eest.


Uuel hooajal on debüütaasta 77 punktiga lõpetanud mehe põhipalgaks 925 000 dollarit, kuid koos kõigi boonustega võib kogutasu kerkida 3.5 miljoni peale.

Blackhawksi palgafondist võtab Panarin enda alla ligi 3.39 miljonit. Järgmisel suvel on temast saamas piiratud vabaagent ning nüüd on selgunud ka tema soovid seoses uue lepinguga. Jutud on läinud lahti kuuest aastast ja keskmisest töötasust, mis üle kuue miljoni.

Klubi palgal on järgmiseks hooajaks juba kaheksa vähemalt neli miljonit saavat mängijat. Nende hulgas ka meeskonna esistaarid Patrick Kane ja Jonathan Toews, kes kahe peale võtavad 73-miljonilisest palgafondist enda alla tervelt 21 miljonit.

Bowman peab olukorra klaarimiseks kübarast jänese välja tõmbama. Enne seda on kahtlemata tulemas palju spekulatsioone ja võimalik, et järgmise hooaja koosseis ei tundu enam nii võimas kui praegu.

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Eelmist hooaega karikakaitsjana alustanud Chicago Blackhawks leidis end lõpuks päris harjumatu koha pealt. Esimest korda pärast 2012. aastat ei õnnestunud playoffides mitte ühtegi seeriat võita. Seda isegi olukorras, kus vastas oli kuulus avaringi ebaõnnestuja St. Louis Blues.

(foto: Mike DiNovo/USA TODAY Sports)
NHL-is pole ligi 20 aastat ükski meeskond suutnud tiitlit kaitsta ja see on ka liiga üks võludest. Ühelgi sügisel ei tea ette, kes hooaja lõpus võidutseb. Samal ajal on mõnes teises profiliigas tihtipeale samad meeskonnad järjestikustel aastatel finaalis. Ka seda pole NHL-is seitse hooaega juhtunud. Seega oli Blackhawksi taandumine, vaatamata mitmetele hiljutistele karikavõitudele, igati loogiline ja prognoositav.

Ent nagu ikka elus - igale langusele järgneb tõus. Peamänedžer Stan Bowman on kitsa palgaruumi tõttu pidanud suvel taas kõvasti vangerdama, aga tegu on klubi jaoks tuttava olukorraga ning ikka ja jälle on tõestatud, et koosseisu ümberkujundamine ei häiri meeskonna käekäiku.

Võrreldes eelmise hooaja lõpuga on lahkunud Dale Weise, Andrew Ladd, Teuvo Teräväinen, Bryan Bickell ja Andrew Shaw. Praktiliselt kahe kolmiku jagu ründajaid. Aukude lappimisel loodetakse eelkõige organisatsiooni noormängijate esile tõusule.

"Paljud neist kuttidest on mitmeid aastaid meie süsteemis olnud ja neil on raske olnud, kuna meil pole koosseisus kohti avanenud," rääkis Bowman suvel olukorrast, lisades et nüüd soovitakse noorukitele võimalus anda.

(foto: dailyfaceoff.com)
2014. aasta drafti avaringi valik Nick Schmaltz aitas läinud hooajal Põhja-Dakota ülikooli meistritiitlini, jõudes põhiturniiril 37 kohtumisega 11 värava ja 46 punktini. 2012. aastal 6. ringist avastatud Vince Hinostroza oli AHL-is 66 mängu jooksul kogutud 51 punktiga (18+33) silmapaistev ja mahtus isegi USA MM-koondisesse. 24-aastane Tanner Kero oli üleeelmisel hooajal Jack Eichelile läinud aasta parima ülikoolide mängija auhinna nominent. Ja neid võimalike esiletõusjaid on veel.

Uusi nägusid ootab põnevusega ka mulluse NHL-i põhiturniiri parim Patrick Kane, öeldes: "Näib, et meil on mõned väga talendikad noored, kes on valmis koheselt panustama ja loodetavasti teistest mängijatest jäänud kohad täitma."

Eelmisel hooajal koos Artjom Anisimovi ja liiga parimaks uustulnukaks valitud Artemi Panariniga liiga produktiivseima kolmiku moodustanud Kane on oma standardid tõstnud uutesse kõrgustesse ning kindlasti loodetakse, et ta suudab taset hoida.


Ühe ülimalt tulise kolmiku toel skooris Blackhawks mullu 2.85 väravat mängus, millega jõuti viimase seitsme hooaja jooksul kuuendat korda liiga esikuuikusse. Kõvasti kurja tehti ülekaaluga, mis oli 22.6%-ga liiga paremuselt teine. Asjad toimisid vaatamata sellele, et Jonathan Toews lõpetas täishooaegade arvestuses alles kolmandat korda vähema kui 60 punktiga ning Marian Hossa kukkus 64 mänguga 33 punkti peale.

Jaanuaris 38-aastaseks saav slovakk on tunnistanud, et särtsu hääbumine võib olla seoses vanusega. "On palju kutte, kellel suurepärased numbrid ja kui nad jõuavad teatud vanuseni, siis hakkavad numbrid kukkuma. Kõigi mängutase langeb mingil hetkel. Kuid seni, kuni suudan nooremate kuttidega koos uisutada, usun et saan meeskonnale palju anda, eelkõige kaitses või karistuste surmamisel. "

2.52 väravat lasknud kaitse on juurde saanud kaks uut liiget. Klubisse on tagasi toodud 2010. aasta karikavõidus osaline olnud Brian Campbell ja KHL-is hangiti Michal Kempny, keda on nimetatud perfektseks kaitsest puudu olnud pusletükiks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Antud kuuiku selja taga on veel ka kenasti vangeramisruumi. Ülikogenud Michal Rozsivaliga tehti veel aastane pikendus ja oma võimalust ootavad teiste seas Soome maailmakarika koosseisu kuuluv Ville Pokka ja kevadel playoffides viies kohtumises kaasa löönud Erik Gustafsson.

"Sul ei saa kunagi olla liiga palju kaitsjaid," on Bowman öelnud. "Ma ei taha aastale vastu minna vaid seitsme kaitsjaga. Alustama peab 10-12 mehega, teades et kunagi pole olnud aastat, mil kasutad vaid seitset kaitsemeest."

Bowman on meeskonna kaitseliini nimetanud ka juba satsi tugevaimaks osaks.

Kõva kaitse toetub jätkuvalt väravas Corey Crawfordi peale ja ka vastupidi. Meeskonna kolmas täht, kellest küll palju harvemini räägitakse, tegi mullu teise järjestikuse 92.4%-lise tõrjete efektiivsusega aasta ja lasi keskmiselt 2.37 väravat. Ta oli seitsme nullimänguga kogu liiga parim. Ja seda isegi olukorras, kus ülakeha vigastus põhiturniiri ennatlikult katkestas.

Varukinda rollis jätkab Scott Darling, kes viimase kahe aastaga kerkinud liiga üheks parimaks varuväravavahiks. Suurepärase debüüthooaja järgselt käisid ameeriklase numbrid mullu küll alla, aga need olid sellele vaatamata korralikud - väravate keskmine 2.58, tõrjed 91.5%.

Hooaja väljavaated

Eelmisel hooajal võitude osas ajaloo teiseks peatreeneriks kerkinud Joel Quenneville asub lisa otsima 801 võidule. Ta on punktiprotsendi osas 61.1%-ga aktiivsete peatreenerite arvestuses kolmandal kohal. Kokku kolme erinevat klubi tüürinud peatreener valiti juba 16 aastat tagasi hooaja parimaks treeneriks. Kui keegi oskab muutuste ja uue koosseisuga kohaneda, siis peaks see just tema olema.

Peatreener loodab, et näeb uuel hooajal meeskonna poolt ühtlasemat tegutsemist. "Peame sel aastal olema rohkem nelja ründekolmikuga meeskond. Jäime minu hinnangul eelmisel aastal liialt 1-2 kolmikuga meeskonnaks. Arvan, et kui leime veidi rohkem stabiilsust ründekolmikute osas, siis oleme palju parem meeskond."

Kaheksa aastat järjest playoffides mänginud ja selle perioodi jooksul kolm korda karikavõiduni jõudnud meeskond on kahtlemata favoriitide seas ka tänavu. Mullu jäädi kohati tõesti liialt Kane'i kolmiku najal elama ja nii oli edu karikamängudes raskendatud. See võib muidugi korduda, aga Quenneville teeb kahtlamata kõik selleks, et nii ei läheks. Samal ajal annab võidulootusi juurde tugevnenud kaitseliin. Nagu ka Vezina trofeest ilma jäämisega aina enam motivatsiooni juurde koguv Crawford.

Teräväinen on klubivahetusest üllatunud, Bickell tunneb kergendust

Chicago Blackhawks üllatas eile vahetustehinguga, mille käigus loobuti ühest oma põnevamaist noorest talendist Teuvo Teräväinenist. 21-aastane soomlane on sellest üllatunud. Tehingu teine osaline Bryan Bickell tunneb sellest samas kergendust.

(foto: Getty Images)
2012. aasta draftis 18. valikuna ära nopitud Teräväineni karjäär Chicagos lõppes 115 põhihooaja mängu ja 44 punktiga (17+27). Eelmisel aastal sai temast läbi aegade nooruselt neljas mängija, kes Stanley karika finaalseerias väravani jõudnud.

"Tehing oli minu jaoks loomulikult üllatuseks. Oli lihtsalt tavaline päev ja siis juhtus see," ütles Teräväinen vahetult pärast klubivahetust.

Helsingis sündinud ründajast sai pikas rivis järgmine mängumees, kellest Blackhawks pitsitava palgaruumi tõttu loobuma on pidanud.


"Chicago ja nende palgaruumiga seoses ei tea kunagi, mis juhtub, aga ma ei oodanud midagi," lisas Teräväinen.

Ent soomlane lahkub Tuulisest linnast vaid heade mälestustega. Juba 20-aastaselt sai tema nimi Stanley karika peale graveeritud.

"Oli eriline kuuluda sedavõrd suurepärasesse organisatsiooni, selle fännide, suurepäraste mängijate ja kõigega. Soovin kõiki tänada," ütles Teräväinen.

Kogu senise karjääri Blackhawksi ridades veetnud Bickell ei hakka samuti pikka viha pidama.


30-aastase ründaja agent Todd Diamond rääkis vahetult pärast tehingut: "Tunneme kergendust, et vahetustehing sai viimaks lõpule viidud. Bryan nautis täielikult oma aega Chicagos ja oleme tänulikud selle eest, mis organisatsioon tema heaks tegi. Samuti täname (peamänedžer) Stan Bowmani pingutuse eest teha tehing kahe hooaja vahel varakult ära. Bryan ootab põnevusega uut väljakutset ja uut algust."

Bickelli lõppnumbriteks jäid Chicagos 384 mängu ja 135 punkti (65+70). Ta oli osaline meeskonda kõigi kolme hiljutise karikavõidu juures.

Blackhawks hakkas ka kiirelt pärast Bickelli lepingust vabanemist koosseisuga tegelema. Aastane pikendus tehti Richard Panikiga, kellest palju oodatakse. Lisaks on nüüd lootus saada Andrew Shaw uue lepingu peale.

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Kolm Stanley karikat kuue aastaga on tänapäeval vägev saavutus. Chicago Blackhawks on kujunenud tõeliseks superjõuks ja võib enne "maha rahunemist" rahulikult mõned karikad veel noppida. Kuigi algav hooaeg pakub ühe viimaste aastate suurima väljakutse.

(foto: sportsinteraction.com)
Ründeliini tuli olude sunnil lõhkuda

Võrreldes eelmise hooajaga on Blackhawks jäänud ilma kahest põhiründajast. Patrick Sharp jätkab Dallases ning Brandon Saad loovutati Columbus Blue Jacketsile. Kahe peale tegi see duo mullu 39 kolli. Need tabamused tuleb nüüd kuskilt mujalt kätte saada ning soovituslikult veel ka lisa - 2.68 kolliga oli Blackhaws eelmisel hooajal liiga keskmike seas.

Muutused võivad iga inimese rivist välja lüüa, kuid klubisiseselt nende pärast ei muretseta. "Minu arvates on muutused head. Oleme nende suhtes varem vastuvõtlikud olnud ja toonud sisse mõned mängijad, kellest on nüüd saanud põhitegijad," mainis suvel peamänedžer Stan Bowman, kes lisas, et uusi tulijaid hakatakse kindlasti peagi armastama.

Ründes on uuteks nägudeks Saadi diilis tulnud Artjom Anisimov ja Marko Dano. Vabaagendina on lisatud KHL-i täht Artemi Panarin ning suuremat panust loodetakse noortelt nagu näiteks Teuvo Teraväinen. Treeninglaagris on kõik peatreenerilt Joel Quenneville'ilt teeninud kiidusõnu ja see peaks tähendama seda, et üleminekuperiood - mineviku selja taha jätmine - ei kujune probleemiks.

Väikest viisi tundub, et lahenema hakkab ka Patrick Kane'i ümbritsev probleem. On selge, et ebameeldiv olukord on hooajaks ettevalmistumisele põntsu pannud. Kui Kane mõistetakse ikkagi lõpuks süüdi, siis tabab teda liigapoolne mängukeeld ja nii pole Blackhawks saanud päris kindel olla selles, milliseks meeskonna lõplik koosseis kujuneb. Kui kõik aga lõpuks Kane'i jaoks õnnelikult laheneb, siis saavad kõik klubiga seotud isikud tunda, kuidas kivi südamelt langeb.

(foto: Nam Y. Huh/AP Photo)
Blackhawksi uue hooaja koosseis tundub pealtnäha nõrgem - lisaks Sharpile ja Saadile on rünnakult läinud ka Kris Versteeg ja Bard Richards - aga see kõik võib muutuda, kui uued lülid end edukalt meeskonda sobitavad. Esialgu ei ole selles ka põhjust kahelda. "Teame, et meil läheb aega kohanemiseks, aga me ei kahtle, et leidub kutte, kes soovivad võimaluse ära kasutada ning tühimikud täita," rääkis kapten Jonathan Toews eelmisel nädalal.

Olukord pole klubi jaoks ka midagi uut. 2010. aastal, kui see pragune "kuldne generatsioon" võitis esimese karika, tuli peale pressiva palgafondi tõttu loobuda mitmest põhitegijast. Muutused elati üle, kuigi enne 2013. aasta karikat tuli kaks aastat, kus playoffide avaringis välja langeti. Praegune sats tundub aga võimsam olevat, seega sellist kukkumist usutavasti ei tule.

Kaitse tuumik pikemaks ajaks paigas

Pärast eelmisel nädalal Brent Seabrookiga tehtud lepingupikendust on vähemalt 2019. aasta suveni Blackhawksil lukku pandud kolm põhikaitsjat. Seabrooki ja Duncan Keithi lepingud lähevad sealt veel edasi, aga tegu ajaga, mil saab läbi Niklas Hjalmarssoni kontraht. Rootslane on tunnistanud, et mängimine ilma Johnny Oduyata, kes liitus Dallases Sharpiga, saab olema veider, aga küllap ta hakkama saab. Sisse toodud Trevor Daley pole teps mitte halb asendaja.


Rohkem kui 750 mängu Starsi särgis teinud kaitsja on suurte kogemustega, kes veel hilises eas näitamas arengumärke. Ta jõudis mullu 31-aastasena karjääri parimate numbriteni nii väravate (16), söötude (22) kui punktide (38) osas. "Johnny kaotamine on karm, kuna tal oli meeskonnas oluline roll, aga usun, et Daley sobib oma oskustega meie mänguplaani," mainis Keith hiljuti.

Oduya lahkumist leevendab ka see, et eelmisel nädalal toodi aastase lepinguga tagasi Michal Rozsival, kellel lasti vahepeal juba vabaagendina minema jalutada. Lisaks näitasid noorema generatsiooni esindajad Trevor van Riemsdyk ja David Runblad eelmisel hooajal lootustandvaid esitusi. Blackhawks lasi mullu endale keskmiselt 2.27 väravat, millest oli parim vaid Montreal Canadiens (ja seda napilt - 2.24). Vägev märk on maha pandud, aga ei saa öelda, et meeskond ei ole suuteline selle kordamiseks.

Kas Crawford on tõesti hea või laseb hea meeskonna najal liugu?

Suviste muudatuste järgselt võiks nüüd see üleval püstitatud küsimus saada lõpliku vastuse. Corey Crawford on täishooaegade juures oma karjääri jooksul igal aastal saanud kätte vähemalt 30 võitu, aga ometi jätkub tal kriitikuid ja eks seda mingis mõttes ka õigustatult. 2013. aasta septembris klubiga kuni 2020. aastani kestva lepingu teinud puurivaht ei tee näiliselt mitte kunagi jahmatavaid tõrjeid ning nii võib tunduda, et ta kulgeb ilusa statistika poole lihtsalt tänu heale meeskonnale.

(foto: John E. Sokolowski/USA TODAY Sports)
Mulluse hooaja lõpetas Crawford 32 võiduga, lastes keskmiselt sisse 2.24 väravat ning tõrjudes 92.4%-lise efektiivsusega. Tugevatele numbritele järgnes ebakindel algus playoffides, aga kui käes oli finaal, siis säras ta taas, pannes seeriale nullimängu korjamisega sümboolse punkti. Nüüd, kus ees mängimas vähe võõras kaader, peab Crawford (lõplikult) tõestama, et tegu on liiga ühe parima puurivahiga.

Kõva enesetõestamine ootab kindlasti ees ka varunumbrit Scott Darlingut. 26-aastane täitsa Chicago oma poiss oli üks mitmetest puurivahtidest, kes eelmisel hooajal ootamatult kaardile tõusid. Olles aastaid mänginud erinevates madalamates liigades tuli järsku kutse Blackhawksi poolt ning oma võimaluse kasutas ta 100%-liselt ära. Põhihooajal sai ta 13 stardiga üheksa võitu, lastes keskmiselt vaid 1.95 väravat. Tõrjete efektiivsuseks kujunes 93.6%. Playoffide avaringis oli temal ülitähtis roll, kui Crawford väristama hakkas. Kuid kas ta suudab sellist aastat korrata?

Hooaja väljavaated

See, mis eelmisel hooajal Los Angeles Kingsiga juhtus, oli kindlasti Blackhawksile ja kõigile tulevastele valitsejatele heaks hoiatuseks. Sedavõrd konkurentsitihendas liigas nagu NHL ei saa lihtsalt hetkekski püksirihma koomale lasta. Iga võit peab motiveerima ja Blackhawksi puhul on see nii ka olnud. Seda on maininud ka Quenneville: "Me võtame väljakutse avasüli vastu. Nendel kuttidel on hämmastav võiduisu ja ootame seda ka edaspidi."

Konkurendid muidugi ei maga ja kuna Kesk divisjon on paras kummituba, siis eeldatavasti ei teki Blackhawksil motivatsiooni ja tahtmisega probleeme. Igal õhtul peab lihtsalt oma parima näitamiseks valmis olema, kuna vastasel juhul pikka pidu ei tule. Quenneville'i meeskond saab end ka kiirelt käima tõmmata, kuna oktoobris pole tulemas vastu mitte ühtegi satsi, kelle võiks juba eos playoffide juttudest välja jätta.

Meeskond on enesekindel, aga karikavõidu kordamine on jäänud NHL-is väga harvaks. Viimati suutis seda 90ndate lõpus Detroit Red Wings. Isegi järjestikustel aastatel finaali jõudmine on harv saavutus. Alates 2000. aastast on seda suutnud vaid kolm meeskonda. Selles mõttes on hea, et meeskond ei mõtle liialt ette. "Me ei ole keskendunud Stanley karika kaitsmisele. Oleme keskendunud rohkem playoffidesse jõudmisele ja hea alguse tegemisele. Meil on suurepärane meeskond ja särame just siis, kui playoffidesse jõuame," on Seabrook öelnud.

Patrick Sharp kolib Dallasesse

Juba mõni aeg tagasi oli selge, et Patrick Sharp peab hakkama kohvreid pakkima. Nüüdseks on selgunud ka koht, kuhu tuleb kolida. Uueks koduklubiks on Dallas Stars, kes tegi enda jaoks üsna kummalise tehingu. Lõppenud hooajal mängus keskmiselt 3.31 väravat lasknud meeskond loobus tehingu käigus ühest oma põhikaitsjast Trevor Daleyst.

(foto: USATSI)
Lisaks Daleyle rändab Chicagosse ründaja Ryan Garbutt. Vastupidises suunas tuleb koos Sharpiga kaitsja Stephen Johns, kes on 2010. aasta drafti 2. ringi valik. Nii Daley kui ka Garbutt on senise karjääri jooksul esindanud vaid Starsi värve.

"Täname Trevorit ja Ryanit nende panuse eest Dallas Starsile," teatas tehingu järgselt peamänedžer Jim Nill. "Trevor oli mitmeid aastaid Starsi organisatsiooni tähtis lüli ja me ei saaks rohkem tänulikumad talle olla."

Daleyl on värskelt selja taga karjääri parim aasta - 68 mänguga 38 silma (16+22). Garbutt kogus lõppenud hooajal 67 kohtumisega 25 punkti (8+17).

Tehing aitab Blackhawksil veidi palgalehe suurust vähendada. Daley võtab enda alla 3.3 miljonit ja Garbutt vaid 900 000, kuna Stars jättis poole tema palgast enda kanda.

Patrick Sharp läheb oma 5.9-miljonilise palgaga Dallasesse vaid mõned nädalad pärast seda, kui anonüümne Starsi ametnik enne drafti ütles, et temast ei olda kohe kindlasti huvitatud.

"Soovin kogu Blackhawksi organisatsiooni poolt Patrickut tänada selle eest, mis meil õnnestus tema Chicagos viibitud aja jooksul saavutada, tal oli meie kolmes Stanley karikavõidus ülioluline roll," teatas Blackhawksi peamänedžer Stan Bowman. "Ta oli jääl üks meie liidritest ja seda mitmeid aastaid asekapteni rollis."

Sharpil on selja taga vaid 43 punktiga (16+27) hooaeg, aga ehk sütitab keskkonna vahetus taas tema silmad. Chicagost lahkub ta uhkete saavutustega.


Võimalik, et lisaks Sharpile leiab uuel hooajal Starsi ridadest ka teise endise Blackhawksi mängija. Johnny Oduya on kannatlikult klubilt uut lepingut oodanud, aga kuna Daley on nüüd tema koha justkui ära võtnud, siis vaatab rootslane kindlasti mujale. Lõppeva nädala jooksul on liikunud sahinad selle kohta, et ta keeldus Buffalo Sabresi priskest pakkumisest. Pärast seda on esile kerkinud just jutud Starsi kohta.

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

1998. aasta oli viimane kord, kui ühel meeskonnal õnnestus Stanley karikavõitu kaitsta. Detroit Red Wings purustas siis Washington Capitalsi mängudega 4-0. Sama skooriga võeti oma karikavõit ka aasta varem. Siis oli peksu osaliseks Philadelphia Flyers. Kaks aastat järjest ei ole lihtne hokimaailma valitseda, seda veel eriti moodsal ajal, mil konkurents näib iga aastaga kasvavat. Seega ei saa Chicago Blackhawksi mullust hooaega väga suureks ebaõnnestumiseks pidada.

(foto: Bill Smith/Getty Images)
See aga ei tähenda, et Blackhawks ei oleks suve saabudes olnud tohutult pettunud. Läänekonverentsi finaalseerias jäädi Los Angeles Kingsile 7. mängus alla oma koduhallis, mis on meeskonda viimastel hooaegadel väga hästi hoidnud. Viimase viie hooaja jooksul pole Blackhawks kodumängude arvestuses TOP 4 sekka kuulunud vaid korra. See oli 2010. aasta karikavõidu pohmeluse järgne hooaeg.

Blackhawksi viimaste hooaegade playoffide tulemused on väga huvitavad. Meeskonnal on kirjas kaks karikafinaali ja need mõlemad on võidetud, kaks konverentsi finaalseeriat, kuid samas ka kaks esimese ringiga lahkumist. Võimsaks ehitatud meeskond on olnud dünastia staatusele lähedal, kuid pole päriselt suutnud siiski surematuks saada. Samas peaks see praegust kooslust ka motiveerituna hoidma.

"Vaatasin karikafinaali, kuid mitte palju," tunnistas suvel meeskonna kapten Jonathan Toews. "Enim vaatasin Kingsi võidujärgset tähistamist. See andis meile mõista kui lähedal me järjekordsele võidule olime. Mitte, et meie jaoks oleks finaalseerias võit olnud vaid vormistamise küsimus - nii need asjad ei käi - aga me olime vaid ühe värava kaugusel sellest, et saada veel üks võimalus."

Väravate kirja saamine ei olnud Blackhawksi jaoks põhiturniiril mitte mingisuguseks probleemiks - 267 tabamust andsid meeskonnale selles arvestuses esikoha - kuid playoffides satuti siiski veidi raskustesse. Keskmine väravate arv 3.05 ei ole iseenesest häbiväärne number, kuid 3.38-ga oli Kings lihtsalt tsipakese võrra parem ja võib öelda, et see väike erinevus viis ka lõpuks karika Californiasse.

Uuel hooajal peaks aga Blackhawksil olema väga hea võimalus tuua "püha lehm" uuesti Tuulisesse linna. Klubi on suvel leidnud lahenduse meeskonda ehk enim vaevanud probleemile. Toewsi selja taga puudus korralikust mängujuhist tsenter, kuid Brad Richardi näol peaks see nüüd olemas olema.

New York Rangersi poolt vabaks lastud veteranile makstakse aasta eest ka vaid kaks miljonit dollarit. Järgmiseks suveks võib tegu olla ühe tänavuse suve parima lükkega. Eriti kui Patrick Kane'iga sulandumine liialt palju aega ei võta. Treeninglaagris on igatahes mõlemad seisu rohkelt kiitnud.

"Richards loob olukordi, mida ei oska isegi oodata, ehk siis tegu on tõelise ründetalendiga," on Kane märkinud. "Tal on suurepärane mängijaintelligents ja olen elevil, et saan mängida mitte vaid koos temaga, kuid ka koos Saaderiga (Brandon Saad)."

Samas on Richards endaga Chicagosse toonud probleemi, mille tõttu Rangers just temast loobus. Tema leping ei ole enam ulmeliselt suur, kuid see lükkas siiski Blackhawksi üle palgalimiidi. See tähendab, et klubi peab veel enne hooaja algust vahetustehingutega koosseisu vormima. Räägitakse, et valmistutakse loobuma ühest kaitsjast ja selleks meheks võiks olla Johnny Oduya või Nick Leddy.

"Peame oktoobris valmis olema. See on eemärk. Palju asju võib selle ajaga muutuda, seega tuleb püsida kannatlik. Olen koguaeg kinnitanud, et meil on teatud ideed, mida üritame ellu viia," rääkis hiljuti olukorra kohta peamänedžer Stan Bowman.

Suurem proovikivi ootab Bowmani ees aasta pärast. Siis hakkavad kehtima Toewsi ja Kane'i megalepingud, mis korraliku osa palgafondist enda alla neelavad, ning tipus püsimine nõuab meeskonna ehitamisel hoolsat lähenemist.

Hooaja küsimus - milline Corey Crawford välja ilmub?

Crawfordi senine NHL-i karjäär on olnud nagu ameerika mäed. Superhooajale on järgnenud selge langus.


Mulluse põhihooaja numbrite kallal ei ole põhjust kitkumiseks, aga playoffides tabas neid liialt suur eskaleerumine. Eelmise aasta septembris sõlmis Crawford klubiga 6-aastase lepingu, mis toob talle sisse 36 miljonit dollarit. Tegu on pika ja kuluka investeeringuga. 29-aastasena võiks Crawford nüüd justkui olla oma parimates mängija-aastates. Kindlasti ei saa enam ebakindlaid esitusi ajada nooruse ja kogenematuse kaela. See aastatagune lepingu sõlmimine oli pärast suurepärast hooaega klubipoolne usaldusavaldus. Et meeskond oleks jätkuvalt edukas, ei tohi Crawford nüüd seda usaldust kuritarvitada. Uskudes varasemaid numbreid, siis muidugi peaks teda ees ootama uus tõusuaasta. Aga siis võiks see kätte saadav "tipptase" tema puhul ka järgnevatel aastatel püsida.