Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Eelmist hooaega karikakaitsjana alustanud Chicago Blackhawks leidis end lõpuks päris harjumatu koha pealt. Esimest korda pärast 2012. aastat ei õnnestunud playoffides mitte ühtegi seeriat võita. Seda isegi olukorras, kus vastas oli kuulus avaringi ebaõnnestuja St. Louis Blues.

(foto: Mike DiNovo/USA TODAY Sports)
NHL-is pole ligi 20 aastat ükski meeskond suutnud tiitlit kaitsta ja see on ka liiga üks võludest. Ühelgi sügisel ei tea ette, kes hooaja lõpus võidutseb. Samal ajal on mõnes teises profiliigas tihtipeale samad meeskonnad järjestikustel aastatel finaalis. Ka seda pole NHL-is seitse hooaega juhtunud. Seega oli Blackhawksi taandumine, vaatamata mitmetele hiljutistele karikavõitudele, igati loogiline ja prognoositav.

Ent nagu ikka elus - igale langusele järgneb tõus. Peamänedžer Stan Bowman on kitsa palgaruumi tõttu pidanud suvel taas kõvasti vangerdama, aga tegu on klubi jaoks tuttava olukorraga ning ikka ja jälle on tõestatud, et koosseisu ümberkujundamine ei häiri meeskonna käekäiku.

Võrreldes eelmise hooaja lõpuga on lahkunud Dale Weise, Andrew Ladd, Teuvo Teräväinen, Bryan Bickell ja Andrew Shaw. Praktiliselt kahe kolmiku jagu ründajaid. Aukude lappimisel loodetakse eelkõige organisatsiooni noormängijate esile tõusule.

"Paljud neist kuttidest on mitmeid aastaid meie süsteemis olnud ja neil on raske olnud, kuna meil pole koosseisus kohti avanenud," rääkis Bowman suvel olukorrast, lisades et nüüd soovitakse noorukitele võimalus anda.

(foto: dailyfaceoff.com)
2014. aasta drafti avaringi valik Nick Schmaltz aitas läinud hooajal Põhja-Dakota ülikooli meistritiitlini, jõudes põhiturniiril 37 kohtumisega 11 värava ja 46 punktini. 2012. aastal 6. ringist avastatud Vince Hinostroza oli AHL-is 66 mängu jooksul kogutud 51 punktiga (18+33) silmapaistev ja mahtus isegi USA MM-koondisesse. 24-aastane Tanner Kero oli üleeelmisel hooajal Jack Eichelile läinud aasta parima ülikoolide mängija auhinna nominent. Ja neid võimalike esiletõusjaid on veel.

Uusi nägusid ootab põnevusega ka mulluse NHL-i põhiturniiri parim Patrick Kane, öeldes: "Näib, et meil on mõned väga talendikad noored, kes on valmis koheselt panustama ja loodetavasti teistest mängijatest jäänud kohad täitma."

Eelmisel hooajal koos Artjom Anisimovi ja liiga parimaks uustulnukaks valitud Artemi Panariniga liiga produktiivseima kolmiku moodustanud Kane on oma standardid tõstnud uutesse kõrgustesse ning kindlasti loodetakse, et ta suudab taset hoida.


Ühe ülimalt tulise kolmiku toel skooris Blackhawks mullu 2.85 väravat mängus, millega jõuti viimase seitsme hooaja jooksul kuuendat korda liiga esikuuikusse. Kõvasti kurja tehti ülekaaluga, mis oli 22.6%-ga liiga paremuselt teine. Asjad toimisid vaatamata sellele, et Jonathan Toews lõpetas täishooaegade arvestuses alles kolmandat korda vähema kui 60 punktiga ning Marian Hossa kukkus 64 mänguga 33 punkti peale.

Jaanuaris 38-aastaseks saav slovakk on tunnistanud, et särtsu hääbumine võib olla seoses vanusega. "On palju kutte, kellel suurepärased numbrid ja kui nad jõuavad teatud vanuseni, siis hakkavad numbrid kukkuma. Kõigi mängutase langeb mingil hetkel. Kuid seni, kuni suudan nooremate kuttidega koos uisutada, usun et saan meeskonnale palju anda, eelkõige kaitses või karistuste surmamisel. "

2.52 väravat lasknud kaitse on juurde saanud kaks uut liiget. Klubisse on tagasi toodud 2010. aasta karikavõidus osaline olnud Brian Campbell ja KHL-is hangiti Michal Kempny, keda on nimetatud perfektseks kaitsest puudu olnud pusletükiks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Antud kuuiku selja taga on veel ka kenasti vangeramisruumi. Ülikogenud Michal Rozsivaliga tehti veel aastane pikendus ja oma võimalust ootavad teiste seas Soome maailmakarika koosseisu kuuluv Ville Pokka ja kevadel playoffides viies kohtumises kaasa löönud Erik Gustafsson.

"Sul ei saa kunagi olla liiga palju kaitsjaid," on Bowman öelnud. "Ma ei taha aastale vastu minna vaid seitsme kaitsjaga. Alustama peab 10-12 mehega, teades et kunagi pole olnud aastat, mil kasutad vaid seitset kaitsemeest."

Bowman on meeskonna kaitseliini nimetanud ka juba satsi tugevaimaks osaks.

Kõva kaitse toetub jätkuvalt väravas Corey Crawfordi peale ja ka vastupidi. Meeskonna kolmas täht, kellest küll palju harvemini räägitakse, tegi mullu teise järjestikuse 92.4%-lise tõrjete efektiivsusega aasta ja lasi keskmiselt 2.37 väravat. Ta oli seitsme nullimänguga kogu liiga parim. Ja seda isegi olukorras, kus ülakeha vigastus põhiturniiri ennatlikult katkestas.

Varukinda rollis jätkab Scott Darling, kes viimase kahe aastaga kerkinud liiga üheks parimaks varuväravavahiks. Suurepärase debüüthooaja järgselt käisid ameeriklase numbrid mullu küll alla, aga need olid sellele vaatamata korralikud - väravate keskmine 2.58, tõrjed 91.5%.

Hooaja väljavaated

Eelmisel hooajal võitude osas ajaloo teiseks peatreeneriks kerkinud Joel Quenneville asub lisa otsima 801 võidule. Ta on punktiprotsendi osas 61.1%-ga aktiivsete peatreenerite arvestuses kolmandal kohal. Kokku kolme erinevat klubi tüürinud peatreener valiti juba 16 aastat tagasi hooaja parimaks treeneriks. Kui keegi oskab muutuste ja uue koosseisuga kohaneda, siis peaks see just tema olema.

Peatreener loodab, et näeb uuel hooajal meeskonna poolt ühtlasemat tegutsemist. "Peame sel aastal olema rohkem nelja ründekolmikuga meeskond. Jäime minu hinnangul eelmisel aastal liialt 1-2 kolmikuga meeskonnaks. Arvan, et kui leime veidi rohkem stabiilsust ründekolmikute osas, siis oleme palju parem meeskond."

Kaheksa aastat järjest playoffides mänginud ja selle perioodi jooksul kolm korda karikavõiduni jõudnud meeskond on kahtlemata favoriitide seas ka tänavu. Mullu jäädi kohati tõesti liialt Kane'i kolmiku najal elama ja nii oli edu karikamängudes raskendatud. See võib muidugi korduda, aga Quenneville teeb kahtlamata kõik selleks, et nii ei läheks. Samal ajal annab võidulootusi juurde tugevnenud kaitseliin. Nagu ka Vezina trofeest ilma jäämisega aina enam motivatsiooni juurde koguv Crawford.

Kommentaarid