Kuvatud on postitused sildiga jonathan bernier. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga jonathan bernier. Kuva kõik postitused

Avalanche jalutas Pittsburghist ära üllatusliku võiduga

Pittsburgh Penguinsi peatreener Mike Sullivan on lähedal jõudmaks meeskonna bossina 100. põhihooaja võiduni, aga see ei taha kuidagi tulla. Eelmine kohtumine kaotati vaatamata suurele ülekaalule Toronto Maple Leafsile ja nüüd juhtus sama Colorado Avalanche'i vastu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Jared Bednari meeskond jäi pealevisetega kodumeeskonnale alla 28-40, aga pääses siiski Pittsburghiist tulema 2-1 võiduga. Jonathan Bernier jäi oma hooaja teisest nullimängust ilma alles 12 sekundit enne lõpusireeni.

Kohtumise kõik väravad sündisid viimasel kolmandikul. Mark Barberio ja Blake Comeau viisid külalised 2-0 ette, enne kui Phil Kessel lõpusekunditel viimase üheksa mängu peale oma seitsmenda värava tegi.

"Pittsburghiga mängides tuleb oma parimal tasemel olla, vastasel juhul jääd häbisse," märkis Bednar pärast mängu. "Olen oma meeskonna esitusega päris rahul."

Avalanche teenis alles oma hooaja kuuenda võõrsilvõidu. Neist kolm on tulnud aga viimase kuue mänguga.


Pingviinid ei pea kaua revanši võimalust ootama. Juba esmaspäeval kohtutakse omavahel uuesti.

Teised kohtumised

New York Islanders 3 - 1 Washington Capitals (tipphetked)

Kodumeeskond pani 22 minutiga kolm tükki ja Capitals sellest šokist ei kosunudki. Sel kuul eelnevalt vaid ühe stardi võitnud Jaroslav Halak oli uuesti tasemel 31 tõrjega. Capitals võttis viimase 11 mängu peale alles kolmanda kaotuse. Kuigi tõsi, enamus kohtumistest (9) on olnud kodujääl.

New York Rangers 1 - 2 (KV) Dallas Stars (tipphetked)

Pealevisetega 45-25 üle olnud Stars jäi viimastel minutitel normaalajavõidust ilma, ent kolmemänguline kaotuste jada õnnestus siiski lõpetada. Karistusvisetel võidutseti Aleksandr Radulovi ja Jason Spezza tabamustest.

Detroit Red Wings 1 - 2 (LA) Florida Panthers (tipphetked)

Pantrid pikendasid võõrsilmängude punktiseeria nelja peale tänu Michael Mathesoni hooaja esimesele väravale. 23-aastane kaitsja tegi selle ära lisaaja 3. minuti alguses. Red Wings on viimasest kümnest kaotanud üheksa ja neist neli on tulnud just lisaperioodil.

Winnipeg Jets 5 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)

Kodust eemal eelmisel nädalal kolm jutti kaotanud Jets naasis tuttaval jääl võidusoonele. Kirja läks juba seitsmes järjestikune koduvõit. Ühtlasi pikendati kodune punktiseeria 11 mängu peale. Mõlema puhul on tegu klubi rekordi kordustega.

Anaheim Ducks 3 - 2 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Jakob Silfverberg naasis koosseisu väravaga ning Ducks sai tagasi ka Ryan Getzlafi, aga kaotas kohe Corey Perry, kes viidi alakeha vigastusega otse haiglasse. Hurricanes läks küll mängu juhtima, aga sai oma teise alles kolm minutit enne lõppu. Viimase kümne mängu peale tuli kaheksas kaotus.

Senators naaseb Rootsist kahe võiduga

Reedel Stockholmis peetud kohtumises Colorado Avalanche'i lisaajal 4-3 alistanud Ottawa Senators võitis seal ka teise kohtumise sama skooriga. Küll aga polnud seekord lisaaega vaja ning Mark Stone'i asemel kerkis kahe väravaga kangelaseks Mike Hoffman.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Eelneva hooaja peale kokku kolm väravat teinud Hoffman avas Senatorsi skoori teise kolmandiku esimestel sekunditel ning pani 6:37 enne normaalaja lõppu võrku võidutabamuse. Mõlemad väravad sündisid ülekaalust. 27-aastane ründaja on kaheksamängulise punktiseeria peal, mis tema karjääri parim.

Avalanche sai kohtumist tervelt kolm korda juhtida, aga sarnaselt esimesele matšile oli initsiatiiv senaatorite käes ning Johnny Oduya 3-3 väravale enam vastata ei suudetud.

Jared Bednari meeskond teenis esimese eduseisu avakolmandikul, kui Blake Comeau vähemusest sihile jõudis. Teist korda mindi ette Alexander Kerfooti ülekaalu tabamusest ning kolmandat korda nõelati teise kolmandiku keskel Sven Andrighetto kaudu. Selle järel lõppes ära ka Mike Condoni mäng. Senatorsi teine number suutis tõrjuda vaid seitse pealeviset.

Esimeses kohtumises 19 pealeviske juurde jäänud Avalanche sai nüüd kirja isegi ühe vähem. Senatorsi poolt läks Jonathan Bernier poolt valvatud väravale 40 üritust. Enda väravata ei pidanud jääma ka Stone, kelle sulest tuli 2-2 vähem kui minut pärast Kerfooti poolt toodud teist Avalanche'i eduseisu.


Oktoobri suure 3-8 kaotusega Montreal Canadiensile lõpetanud Senators on uuel kuul seni võitnud kolm oma neljast mängust. Avalanche istub kolmemängulise kaotuste jada peal.

Laupäevases teises varajases mängus oli New York Rangers 4-2 üle Edmonton Oilersist. Rick Nash sai üle kahe aasta maha esimese kaheväravalise esitusega. Kuuenda järjestikuse võidu teeninud meeskond tuli välja 1-2 kaotusseisust. Oilersi väravate eest hoolitsesid äsja AHL-ist üles toodud Jesse Puljujärvi ja ülekaalust täpne olnud Connor McDavid.

Rangers sai kaks ülekaalust ning Nashi kõrval jõudsid väravateni ka Pavel Butšnevitš ja Michael Grabner, kes pani 1.4. sekundit enne lõppu litri tühja väravasse.

Henrik Lundqvist lõpetas kohtumise 27 tõrjega. Oma vanas koduhallis mänginud Cam Talbot sai enda nimele 30 tõrjet.


Oilers alustas kohtumisega seeriat, mil üheksast mängust seitse peetakse kodust eemal. Kui kaotuste kuhjamine jätkub, siis hakkab vast Todd McLellani peatreeneri tool peagi kõikuma.

Devils alustas hooaega ajaloolise mänguga

Eelmise hooaja lõpus viimasest 24-st kohtumisest 21 kaotanud New Jersey Devils alustas uut ringi hoopis teistsuguste emotsioonidega. Meeskonna peatreener John Hynes sai esmakordselt tunda, mida tähendab hooaja avamatši võitmine ning esimest korda klubi ajaloos alustas üks mängija karjääri kohe kolmepunktilise esitusega.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Läinud suvel oli Will Butcheri ümber palju jutte. Tänu liiga reeglitele on ülikoolikarjääri lõpetavatel mängijatel neli aastat pärast draftis valituks osutumist õigus saada vabaagendiks. Just nii 22-aastane ameeriklane tegi. Paljudest kosilastest sai välja vaadatud Devils ja kukkus välja nii, et tema NHL-i debüüt tuli just klubi vastu, kelle valikuks ta 2013. draftis osutus. Ja milline debüüt see oli!

Butcher tuli kohtumiselt Colorado Avalanche'i vastu ära kolme söödupunktiga. Alates hooajast 1967/68 on liigas üldse kokku olnud vaid viis kaitsemängijat, kes sedavõrd resultatiivselt alustanud.


Devils sai kolm tabamust ülekaalust ja ühe vähemusest. Adam Henrique ja Jimmy Hayes viisid meeskonna 2-0 ette ning pärast Carl Söderbergi poolt tulnud külaliste ainsat kindlustasid 4-1 võidu 19-aastane debütant Jesper Bratt ja John Moore.

Kaks liiga igavamat meeskonda suutsid pakkuda suurepärase heitluse, kombineerides kokku 80 väravale läinud pealeviset. Cory Schneider sai hooaja esimese võidu 40 tõrjega. Jonathan Bernier, kes viimase alguses omasid mitme imetõrjega mängus hoidis, lõpetas 35 kõrvale lükatud üritusega.

Suvise drafti avavalik Nico Hischier debüütmängus punktideni ei jõudnud. Ta sai 15 minuti ja 44 sekundiga kirja kuus väravale läinud pealeviset.


Devilsi ilusat algust jäid varjutama mitmed vigastused. Teiste seas jäi kohtumine lõpuni mängimata eelmise hooaja parimal väravakütil Kyle Palmieril, kes jõudis enne Erik Johnsoni poolt maha murdmist koguda kaks väravasöötu.

Hooaja eelvaade: Colorado Avalanche

2014. aastal Kesk divisjoni võitnud ja järgnenud hooaegadel läänekonverentsis esimeste hulgas playoffidest eemale jäänud Colorado Avalanche tegi läinud kevadel ajalugu. Palgalimiidi ajastul (alates hooajast 2004/05) sai ära nähtud esimene meeskond, kelle punktiprotsent oli alla 30ne.

(foto: denverpost.com)
Alla oma võimete mängiv ründeliin

Ilusalt alanud Patrick Roy ajastul oli Avalanche vahva meeskond, kes näitas enamus õhtutel lustakat mängu ning kui lõpuks tuli kaotusega leppida, siis sai ikka rahul olla sellega, et õnnestus vähemalt mõned väravad teha. Jared Bednari esimese hooaja jooksul oli aga lõbusaid õhtud väga vähe. Katastrofaalse aasta jooksul tehti keskmiselt vaid 2.01 väravat mängu. Kogu hooaja peale kokku 166 kolli, mida täishooaegade arvestuses 33 võrra vähem, kui klubi eelnev negatiivne rekord.

Iroonilisel kombel tegi meeskond oma esimese nelja mängu jooksul kolm korda vähemalt neli väravat, alustades hooaega vanakooli 6-5 võiduga Dallas Starsi üle. Ja seda kohtumises, kus Joe Colborne pani karjääri esimese kübara ning meeskonna peamised ründeässad kombineerisid vaid kolm punkti. Potentsiaal edurivis tundus tohutu, aga selle realiseerimiseni lõpuks ei jõutudki.

Hooaja avamängu 1+1'ga lõpetanud Nathan MacKinnon vajas vaid 54 punkti, et lõpetada meeskonna resultatiivseima mängijana. Kolm aastat tagasi liiga parimaks uustulnukaks valitud ründaja pole jätkuvalt oma algsele tasemele tagasi jõudnud. Vaevu üle 50 punktiga hooajad on endise drafti avavaliku puhul väga pettumust valmistavad. Aga MacKinnon pole muidugi meeskonna ainukene ründaja, kelle esitused kuidagi staatusega kokku ei käi.

Matt Duchene on Kanada koondises olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister ja ta mängis ka eelmisel sügisel vahtraleht rinna peal maailmakarikat. Hoki sünnimaa esindusse ei mahu parimatest parimatega turniiridel niisama naljamehed ja see näitab kuivõrd kõrgelt 26-aastast ründajat hinnatakse. Aga kuhu on jäänud väärilised esitused klubi värvides? Duchene jõudis hooajal 2015/16 karjääri esimese 30 väravaga aastani, ent sai mullu üldse vaevu sama palju punkte kokku, lõpetades 41-ga. Neist 24 tulid vana-aasta sees.

Lisaks jäi stabiilne 50+ punktiga mees Gabriel Landeskog ainult 33 silma peale ning kui su parimad pojad ei suuda oma palka välja teenida, siis pole ka kõigil teistel väga lootust. Mustaks august kujunenud hooajast võib Avalanche'i poolelt ühena vähestest kiita vaid Mikko Rantaneni, kes tegi 20 värava ja 38 punktiga liigas igati korraliku debüüthooaja.


Rantaneni roll kasvas aasta peale aina suuremaks ja võimalik, et see trend ka jätkub, kuna nii Duchene kui Landeskog olevat juba pikemat aega müügilehel.

"Kui oled jõusaalis või jääl, siis kujutad end ette mängimas väljakul teatud mängijatega. Sel suvel olen end peaaegu, et pimedana tundnud, kuna mul pole olnud võimalik seda teha," ütles Duchene augusti alguses oma tulevikku ja uut hooaega kommenteerides.

Vana kaardivägi on Rantaneni kõrval asendumas mitmete teiste noorte tegijatega. Juba eelmisel hooajal oli Sven Andrighetto heaks üllatuseks, kui šveitslane kogus pärast Montrealist ülekolimist 19 mänguga 16 punkti (5+11). Tyson Jost on klubi mullune drafti avaringi valik, kes tegi ülikoolis vastastega igasugu koledusi ja varasemalt samuti ülikoolis säranud J.T Compher näitas, et AHL-is on asjad tema jaoks veidi liiga lihtsad (41 mänguga 13 väravat ja 30 punkti).

(foto: dailyfaceoff.com)
Suvel Nashville Predatorsist toodud Colin Wilson leiab end väga huvitavast olukorrast, kus äsja karikafinaalis mänginud satsist on tulnud siirduda liiga punase laterna ridadesse. Sellega seoses on Avalanche'i mullust ebaedu kirjeldades veel üheks heaks faktiks see, et 48 punktiga lõpetanud meeskond vajanuks 46 lisapunkti, et Predatorsi asemel ise konverentsist viimasena playoffidesse jõuda.

Kokkuvõtlikult võib veel öelda, et lood on ütlemata halvad kui pead muu hulgas rünnaku elavnemiseks lootma, et äkki Nail Jakupov nüüd, viis aastat pärast seda kui draftist esimesena läks, hakkab lõpuks oma potentsiaali täitma.

Vigastuspausilt naasev Johnson pakub kaitse osas lootust

Avalanche'i eelmise hooaja ebaedu analüüsides ja selle põhjuseid otsides võib ühe faktorina tuua välja Erik Johnsoni vigastuse. Meeskonna esikaitsja, kelle peale kulub palgafondist kuus miljonit dollarit, murdis detsembri alguses jalaluu ja kuni selle hetkeni olid asjad veel enamvähem talutavad. 21-st mängust oli kirjas üheksa võitu ja 19 punkti.

Suure osa hooajast Johnsonita mänginud meeskond lasi endale kaskmiselt 3.37 väravat, mis oli ka loomulikult liiga halvim näitaja. Aga väga raske oli ka midagi paremat loota, kui üks põhikaitsjatest oli juunis 37-aastaseks saanud Francois Beauchemin. Siniselt joonelt käis ka läbi mitu mängijat, keda ükski teine meeskond endale lihtsalt ei tahtnud. Ja vaevalt, et lihtsalt nende iseloomuomaduste tõttu.

Uus hooaeg ei luba kaitsega seoses ka eriti midagi head. Pärast Beauchemini lepingu välja ostmist on esindusmeeskonnas praeguse seisuga lepingu peal vaid kolm kaitsjat (lisaks Johnsonile Tyson Barrie ja Mark Barberio). Peamänedžer Joe Sakic on küll soovinud tagalat kindlustada, ent mitmetele jõupingutustele vaatamata pole ühestki tehingust midagi välja tulnud.

"Mulle meeldiks väga kaitset parandada, aga iga meeskond soovib seda teha ja see pole nii lihtne kui arvate," on Sakic kurtnud.

(foto: dailyfaceoff.com)
Täienduste puudumine tähendab kõigi eelduste kohaselt seda, et satsi tuuakse mitu AHL-i venda. Arvestades, et ka tütarmeeskond oli oma liigas peksupoisside seas, siis on raske uskuda, et sealt väga palju kvaliteeti juurde tuleb.

Varlamovil väravas uus kaaslane ja treener

Avalanche'i ülimalt kehva endale lastud keskmist väravate arvu saab siduda esiväravavahi Semjon Varlamovi ei tea juba mitmenda pika vigastuspausiga, aga tõttöelda ei suutnud venelane ka tervena olles midagi erilist pakkuda. Ta lasi keskmiselt 3.38 väravat ja tõrjus 89.8%-ga. Tegu ülekaalukalt tema karjääri halvimate näitajatega.

Klubi üritab Varlamovit õigele teele tagasi väänata uue väravavahtide treeneri ning koormuse vähendamisega. Sakic on öelnud, et soovi venelasele üle 50 mängu anda. Hooaja 2013/14 Vezina trofee finalist on karjääri jooksul olnud kimpus mitmete kubemevigastustega ja läinud aastal vajas ta tervelt kahte puusaoppi.

Varlamoviga asub puuri jagama Jonathan Bernier, kes kolmandat suve järjest klubi vahetanud. Los Angeles Kingsi endine kõrge drafti valik jõudis eelmisel aastal Torontost Anaheimi ja lõi nüüd vabaagendina Avalanche'iga üheks hooajaks käed. 29-aastane puurivaht sai eelmisel hooajal Ducksi särgis kirja silmapaistvad näitajad (39-st matšist 21 võitu, endale lastud keskmine 2.50, tõrjed 91.5%), aga seda vastase mängu hästi surmava meeskonna eest. Colorados oleva läbikäiguhoovi tõttu tundub nende näitajate kordamine võimatuna.

Tuleb veel üks aasta tabeli lõpuosas

Sakic on meeskonna endise kapteni ja kahekordse karikavõitjana Colorados ebajumala staatuses, aga tundub, et seni kuni tema püsib pukis, puudub Avalanche'il lootusekiir. Meeskonna klass on tema pilgu all iga aastaga langenud, tehes kolme hooajaga kukkumise 112 punkti pealt 48 juurde. Igal suvel on olnud karjuv vajadus täienduste järgi, ent mingil põhjusel pole neid tulnud. See sundis aasta tagasi Roy lahkuma ja ega nii pole lihtne ka fännibaasi hoida.

90ndate lõpus ja nullinate alguses võimu näidanud klubi puhul väärib probleemide põhjusena välja toomist ka omanikkond. Avalanche'i omanikuks on ärimees Stan Kroenke, kelle omanduses mitmete profiliigade klubid. Seejuures saab nende puhul leida ühe kindla ühise nimetaja - iga-aastane ebaõnnestumine. Denver Nuggets NBA-s (pole alates 2013. aastast playoffides mänginud, jõudis viimati avaringist edasi 2009. aastal), Los Angeles Rams NFL-is (mängis viimati playoffides 2004. aastal), Colorado Rapids MLS-is (mängis eelmisel hooajal poolfinaalis, aga polnud enne seda neli aastat järjest playoffides) ja Arsenal Inglismaa Premier League'is (viimane meistritiitel 2004. aastal).

Kroenke on sidunud end mitmete tulusate spordiliigadega ja jäänud näiliselt lihtsalt nautima kõiki neid hüvesid, mis nendega kaasnevad. Tema meeskonna sportlik edu on jäänud tahaplaanile. Nii mõnigi usub, et just seetõttu pole ka Sakici töökoht ohus. Klubi tüürib kohalik legend, keda fännid armastavad ja tänu sellele andestatakse puudujäägid väljakul. Nii läheb arvatavasti ka uuel NHL-i hooajal, mis lõppeb Avalanche'i jaoks taas liiga tagumises otsas. Vähemalt saavad aga asjad 48 punkti pealt ainult paremaks minna.

Sissonsi kübaratrikk viis Predatorsi esmakordselt Stanley karika finaali

Alates tänasest on NHL-is neli klubi, kes pole kunagi Stanley karikavõistluste finaalis mänginud. Enne Vegas Golden Knightsi saabumist tõmbas selle numbri viie pealt ajutiselt alla Nashville Predators, kes suutis tänu üllatusmehe Colton Sissonsi kübaratrikile Anaheim Ducksi vastu läänekonverentsi finaali kuue mänguga ära lõpetada.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Sissons, kes on üks paljudest Predatorsi enda poolt draftitud ja kasvatatud mängijatest, vormistas 6-3 skooriga lõppenud kohtumises kübara kuus minutit enne aja täis tiksumist, kui Ducks oli suutnud kaheväravalisest kaotusseisust viigini jõuda. 23-aastasel ründajal oli enne esmaspäevast hiilgemängu karikavõistlustelt kokku kirjas üldse vaid kaks väravat.

2012. aasta drafti 2. ringi valik sai oma esimese avakolmandikul pärast Austin Watsoni poolt juba 2. minutil tulnud väravat ning jõudis teiseni viimase perioodi alguses. Vägev mäng pani ta ka veel vägevamasse seltskonda.


Peter Laviolette'i meeskond sai oma esimesed kaks vaid kolme pealeviskega. Eelmises kohtumises viga saanud John Gibsoni asemel Ducksi puuris seisnud ja karjääri jooksul playoffides esimest korda mõnda mängu alustanud Jonathan Bernier ei tulnud ilmselgelt oma närvide valitsemisega toime. Lõpuks lasi ta 16 pealeviskega neli tükki, enne kui kodumeeskond oma viimased kaks tühja väravasse pani.

Pekka Rinne hiilgas samal ajal teises väravas 38 tõrjega, kukutades end lõpuks ühe kurva tabeli esikohalt. 34-aastane soomlane oli aktiivsete mängijate hulgas kordagi finaalis mängimata enim võite (33) kirja saanud väravavaht.

Pärast seda, kui Ondrej Kaše end kahe Sissonsi värava vahele mahutas, ohustas Ducks Chris Wagneri ja Cam Fowleri tabamustega viia mängu lisaajale ning seeria äkki isegi 7. mänguni, kuid erinevalt mitmetest eelnevatest kohtumistest suutis seekord esimese värava teinud meeskond matši võita.

Skoorimise lõpetasid oma teise saanud Watson ja tänavuste playoffide kaheksanda teinud Filip Forsberg, kellele kuulub nüüd ka klubi ühe hooaja playoffide väravate rekord. Neist viis tulid just partide vastu.



Laviolette on NHL-i ajaloos neljas peatreener, kes kolm erinevat klubi finaali viinud. Tänavuse finaalseeriaga alustatakse 29. mail.

Haavatud Predators jõudis finaalseeriast ühe võidu kaugusele

Läänekonverentsi finaali 4. mängult kahe põhitsentrita ära tulnud Nashville Predators ei jäänud oma kurba saatust kiruma. Raskustest suudeti hoopis üle olla ning võõrsil Anaheim Ducksi vastu välja mängitud 3-1 tulemusega jõuti karikavõistluste finaalseeriast ühe võidu kaugusele.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Viiendast omavahelisest matšist kujunes neljas, kus avavärava teinud meeskonnal jäi võit vormistamata. Avakolmandiku järel kubemele haiget teinud John Gibsoni välja vahetanud Ducksi eest tegi Chris Wagner 7:14 enne teise perioodi lõppu 1-0.

Mäng oli suuresti kodumeeskonna kontrolli all, kuid üks karistus sai saatuslikuks. Josh Manson ja Filip Forsberg sattusid teise kolmandiku lõpus jagelusse, mille rootslane algatas, aga mille eest esimene lõpuks istuma pandi. Ducksi eelmises mängus hiilanud vähemuse meeskond ei suutnud seekord särada ja Colin Wilsoni väravast tulid tabloole viiginumbrid.

Kohtumise võiduvärav sündis viimase kolmandiku keskel. Mattias Ekholm tegi enda väravasuul ära Pekka Rinne töö, viis seejärel litri rünnakule, leidis Forsbergi, kes toimetas selle omakorda Pontus Abergile, kellel õnnestus ise näoli vastu jääd lennates Gibsonit asendanud Jonathan Bernier üle mängida. Tõeline rootslaste värav ja hambast ilma jäänud ning otse riietusruumi läinud Abergi jaoks koos põhiturniiriga kokku üldse alles karjääri teine.

"End näitasid mitmed kutid, kes tulid tõeliselt tugevalt mängima ja võitlema," kiitis omasid pärast mängu Predatorsi boss Peter Laviolette. "Selles hallis on raske mängida, kuna vastas on hea, veteranidest koosnev meeskond. Ent meil õnnestus ikkagi võiduga ära kõndida."

Mängu lõppskoori vormistas Austin Watson tühja väravasse 48 sekundit enne lõppu. Ducks suutis pärast taha jäämist üheksa minuti jooksul Rinne väravale panna vaid kolm pealeviset. 33-28 ülekaal nende osas aga lõpus siiski saavutati.

"Me ei liigutanud oma jalgu ega võidelnud nii nagu mulle meie puhul näha meeldib. Peame oleme paremad," kommenteeris Ryan Getzlaf, kellele määrati enne mängu eelmises matšis kasutatud homofoobse väljendi eest 10 000-dollariline trahv.

Vigastused hakkavad vaikselt kuhjuma ka Ducksil. Gibson märkis, et soovib 6. mängus uuesti jääl olla, aga Ducksi peatreener Randy Carlyle hindab seda ebatõenäoliseks. Valikust puudus ka juba Rickard Rakell, kes tuli eelmisest mängust vigasena välja.


Predatorsil on esimene võimalus koht karikafinaalis kindlustada esmaspäeval kodupubliku ees.

Calgarys ja Anaheimis on väravavahtide dilemma

Esmaspäeval pöörase mängu pakkunud Calgary Flames ja Anaheim Ducks seda täna kindlasti teha ei soovi. Mõlema meeskonna esiväravavahid tegid playoffide avaringi seeria 3. kohtumises nutuse esituse. Enne 4. mängu pole ka selge millise puurilukuga jätkatakse.

(foto: newsday.com)
Flames oli üheksa väravaga lõppenud kohtumises endale seeria esimest võitu kindlustamas, kui 4-1 seisu pealt järsku kõik kokku kukkus. Brian Elliott tõrjus Ducksi esimesest 18-st pealeviskest 17, aga suutis seejärel üheksast üritusest kõrvale lükata vaid viis. Lisaajal ei õnnestunud teha ühtegi tõrjet, enne kui Corey Perry mängu ära lõpetas.


Kui meeskonna peatreenerilt Glen Gulutzanilt küsiti 4. mängu puurivahi kohta, siis jäi ta vastuse võlgu.

Elliott on seerias lasknud keskmiselt 3.67 väravat ja tõrjunud 88.7%-ga. Meeskonnal on varumehena võtta Chad Johnson, kellel olid tänavu põhiturniiril omad ilusad hetked ja isegi üks vägev seeria, mil ta jõudis kaheksa mängu jooksul kolme nullimänguni, aga tal puuduvad eelnevad playoffide kogemused.

Oma väravavahti kinnitades on salapäraseks jäänud ka Ducksi loots Randy Carlyle, öeldes et valikuks saab üks kahest ja otsus olevat tema peas ka juba tehtud. Hetkel aga ei tea keegi peale tema enda, kes võiks 4. mängu alustaja olla.

Juba seeria eelvaates sai kirjutatud, et meeskond tuli karikamängudele väravavahtide dilemmaga. John Gibson alustas esikindana ja tõi kaks võitu, tõrjudes kokku 69-st pealeviskest 65 (tõrjete efektiivsus 94.2%), aga kolmas matš kestis tema jaoks vähem kui pool tundi.

Gibson lasi neli tükki 16 pealeviskega, mis jättis tõrjete efektiivsuseks kesise 75%. Sisse tulnud Jonathan Bernier oli perfektne. Ka tema seisis silmitsi 16 üritusega. Ent ka tema on karikamängudes kogenematu. Eelnevalt oli tal kirjas vaid pool tundi 2013. aastal Los Angeles Kingsi särgis Chicago Blackhawksi vastu.

Playoffide avaring: Anaheim Ducks vs Calgary Flames

Kõik, kelle hinnangul kuuluvad ühe õige hokimängu juurde kaklused, räpased võtted ja veri, peaksid oma tähelepanu suunama kindlasti Anaheim Ducksi ja Calgary Flamesi vahelisele vastasseisule. Meeskondade vahele on juba enne avaringi seeriat tüliõun tekkinud ja piltlikult öeldes pääseb edasi see, kes ellu jääb.

(foto: flameforthought.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Ducks 3 - 1 Flames
Eaves, Bieksa, Wagner - Backlund

Flames 3 - 4 Ducks
Versteeg x 2, Frolik - Eaves, Silfverberg, Holzer, Shaw

Flames 1 - 3 Ducks
Backlund - Vermette, Silfverberg, Rakell

Flames 8 - 3 Ducks
Gaudreau, Bouwer, Chiasson, Stajan, Bennett, Hamilton, Monahan, Giordano - Kesler x 2, Shaw

Ducks 4 - 1 Flames
Stoner, Kesler x 2, Cogliano - Chiasson

Anaheim Ducks

Ducks alustab karikamänge ilma oma esikaitsja Cam Fowlerita, kes tehti just meeskondade viimases omavahelises vastasseisus Mark Giordano poolt katki. Mängus järgnesid selle peale mitmed rüselused ja pärast kohtumist sõnasõda.


"Kuulen jutte, kuidas Gio on hea kutt ja muud säärast, Torontos ütleb meedia, et ta on tore tüüp. Aga ta on seda ka varem teinud. Ma ei austa neid, kes põlvi sihivad. Põlvede tõttu lõppevad karjäärid kiirelt ära. Mulle see ei meeldi," plahvatas Ducksi peamänedžer Bob Murray juhtunu järgselt.

Ametivend Calgaryst Brad Treliving nimetas neid kommentaare rumalateks. Giordano polevat räpane mängija ning Ducksi poolelt üritatakse lihtsalt enne algavat seeriat kohtunikke mõjutada.

Fowleri eemaleoleku ajaks on nimetatud 2-6 nädalat. Välistatud pole avaringi seerias naasmine, aga seda võiks pidada pigem ebatõenäoliseks.

25-aastane kaitsja tegi tänavu põhiturniiril 39 silmaga uue karjääri rekordi ning aitas meeskonna kaitse osas liiga esikolmandikusse. Vaid Washington Capitals ja Columbus Blue Jackets lubasid Ducksi 2.40-st vähem väravaid. Suur osa kaitse edust tulenes tugevast karistuste surmamisest. 84.7% oli liiga paremuselt 4. näitaja.

Kuna Corey Perry piirdus täishooaegade arvestuses pärast oma debüütaastat esimest korda vähema kui 20 väravaga, siis rünnakul lood sama säravad polnud. Ise tehtud keskmine 2.68 jättis meeskonna üsna lähedale liiga viimasele kümnele. Ülekaal oli kahvatu 18.7%-ga. Kuigi sellega seoses tulid head märgid põhihooaja viimastest mängudest. Viimase kuue kohtumise jooksul oli efektiivsuseks 23%. Flamesi näol on vastu tulemas sats, kes erimeeskondade osas liiga esikümne piirimail. Selle duelli võitmist võib tähtsaks pidada.


Rünnakul ei suutnud Ducks tänavu hiilata, aga sai oma tuumikusse Rickard Rakelli näol uue liikme juurde. 23-aastane rootslane püstitas 51 punktiga uue karjääri rekordi ja oli meeskonna ainus vähemalt 30 tabamusega mees (33). Lisaks ei pidanud edurivi pärast väga pead vaevama seetõttu, et väravavahid tegid väga head tööd. Vaid supervahtitega Capitals ja Blue Jackets said kirja Ducksist parema väravavahtide tõrjete efektiivsuse (91.9%). John Gibson oli põhihooaja lõpuosas pikalt eemal, aga siis tuli Jonathan Bernier ja tuletas meelde, miks teda alles paar aastat tagasi väga kõrgelt hinnati.

Väravavahtidega seoses on Anaheimis ka väikene dilemma tekkinud. Gibson on alates märtsist teinud kaasa vaid neljas mängus. Ta on olnud meeskonna esinumber ja omab ka vingeid näitajaid, endale lastud keskmine 2.22, tõrjed 92.4%, aga Bernier on olnud kuum. Endine Los Angeles Kingsi ja Toronto Maple Leafsi puurilukk lõpetas põhihooaja 13-mängulise punktiseeriaga, kaotades selle jooksul vaid kaks matši ja lastes kuus korda ühe või vähem. Bernier hooaja numbriteks on 2.50, 91.5%.

Ducks edeneb, kui...

Ei keskendu liigselt kõrvalistele asjadele. Kaaslane on viga saanud ning ta katki teinud mängija on ise väljakul. Arusaadavatel põhjustel januneb hing õigluse järele. Aga loodetavasti ei hakka pardid seda liigselt taga otsima ning Josh Mansoni lõuahaagiga on juba oma kättemaks tehtud. Flames realiseeris põhiturniiril ülekaalu võimalusi 20.2%-ga. Liiga palju šansse ei tohi neile anda ja selleks peab rumalaid karistusi vältima. Kuigi need võivad ka naturaalsel kombel tulla. Ducks ja Flames olid tänavu ainsad meeskonnad, kes kogusid põhihooajal kokku üle 900 karistusminuti.

Calgary Flames

Flames on pärast 2004. aasta karikafinaalis mängimist võitnud vaid ühe playoffide seeria. Tõsiasi, mis väga palju ei luba tänavusest oodata, aga on ka fakte, millest meeskonda saab hoopis jõudu ammutada. Ja seda mitte ainult avaringi seeriat silmas pidades.

Mis on ühist eelmisel hooajal karika võitnud Pittsburgh Penguinsil ja tänavusel Flamesi? Nad mõlemad on eduseisuga ülihoolsad. Penguins kaotas kuulsal kombel alles sel hooajal Mike Sullivaniga esimese kohtumise, kus pärast kahte kolmandikku hoiti eduseisu. Põhiturniir lõpetati kahe sellise kaotusega. Sama palju oli neid ka näiteks Capitalsil. Flamesil oli neid 34 mängu peale aga ainult üks!


Meeskond alustas tänavu uue peatreeneri Glen Gulutzaniga kohtuvalt, ent sirgus aasta jooksul väga korralikuks meeskonnaks. Veebruaris-märtsis korrati isegi kümne järjestikuse võiduga klubi rekordit. Seejuures läks enne seda seeriat kümne võidu kogumiseks vaja 21 kohtumist. Hooaeg oli jaanuaris koost lagunemas. Siis võttis aga peatreener oma hoolealuste suhtes teravalt sõna ning edasi mängiti juba nagu noored jumalad.

Hiljem on ka selgunud, et peatreener tegi oma meeskonnaga piltlikult öeldes mõned õlled ja niimoodi lõõgastudes said sotid selgeks räägitud. Eriti hästi tundus see mõjuvat väravavahile Brian Elliottile. Kui enne kuulsat tiraadi õnnestus tal koguda kaheksa võitu, siis pärast tuli 18 tükki. 25 stardi jooksul oli vaid kaheksa mängu, kus ta lubas üle kahe värava. Tema toel sai Flames pärast väga ebaõnnestunud hooaja algust endale lastud väravate numbri lõpuks enamvähem korralikuks (2.67). Enda väravate saak jäi samasse suurusjärku (2.71).

Flames edeneb, kui...

Elliott ületab raskused. Endine St. Louis Bluesi puurilukk tegi vägeva hooaja teise poole, aga lõpus hakkas ta uuesti ära vajuma. Viimases mängus tuli 20 minutit varem pingile ära kolida ning kokku õnnestus viimasest viiest stardist võita vaid üks. Põhiturniiril sai Elliott kaks korda Ducksi vastu proovida ja midagi välja ei tulnud. Tõrjed jäid 86.8% peale ning endale lasi ta 3.69 väravat. Ilmselgelt on vaja nendest paremaid esitusi.

Ennustus: Ducks edasi 4-2

Flamesi juures on palju toredat, aga nad peavad seerias edasi liikumiseks Anaheimis vähemalt ühe mängu võitma ja seda nad ei oska. Erinevalt Flamesist alustab Ducks ka karikamänge hea hooga. Põhiturniir lõpetati 14-mängulise punktiseeriaga, millest 11 olid võidud. Seeriasse mahtus ka kaks Flamesist üleolekut. Fowleri puudumine on hoop, aga kaitseliini mehitus on üks meeskonna suurimatest tugevustest ja usutavasti ameeriklasest siiski väga puudust ei tunta.

Bernier pidi Gibsoni kõhulahtisuse pärast kannatama

Täpselt kuu aega pärast seda, kui Montreal Canadiens imeliku skooriga 0-10 hooaja esimese kaotuse sai, lõppes veidra tulemusega veel üks kohtumine. Calgary Flames alistas kodus Anaheim Ducksi 8-3. Nii nagu Al Montoya Canadiensi puuris, pidi ka Jonathan Bernier kõik väravad ära kannatama. Seda aga hea põhjusega - teisel väravavahil oli kõht lahti.

(foto: Getty Images)
Teist õhtut järjest mänginud Ducks andis Bernier'le hooaja kaheksanda stardi, aga see hakkas teise kolmandiku teises pooles väga valesti välja kukkuma, kui Flames umbes pooleteise minutiga 1-1 pealt kolm väravat tegi. Meeskonna peatreener Randy Carlyle tunnistas pärast mängu, et oleks just pärast neljanda värava laskmist 28-aastase puurivahi välja võtnud, aga seda ei saanud teha.

"Pidime Bernier' väravasse jätma, kuna (John) Gibsonil oli kõhulahtisus ja kogu päeva jooksul gripi sümptomid," ütles Carlyle.

NHL-is üle 220 kohtumise kirja saanud Bernier oli varem kolm korda lasknud seitse väravat. Kaheksa sisseimemine oli esmakordne kogemus.

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Algaval hooajal möödub kümme aastat Anaheim Ducksi senisest ainsast karikavõidust. Meeskond on pärast seda mänginud kaheksal aastal playoffides, võites neli divisjoni tiitlit järjest, kuid pärast kuldset 2007. aasta kevadet on võidetud vaid neli seeriat.

(foto: sports.vice.com)
Ducks on alates tööseisaku poolt lühendatud hooaega 2012/13 olnud kindlalt läänekonverentsi tippude seas, kuid seda suuresti ainult põhiturniiri jooksul. Kui käes on otsustav aeg, siis on meeskond osanud ikka üht või teist moodi läbi kukkuda. Mullu alustati karikamänge hooaja teise poole parima satsina, aga asjad lõppesid päris kähku ära, kui avaringis mängudega 3-4 Nashville Predatorsile alla jäädi.

Järjekordne playoffides ebaõnnestumine läks viis ja pool hooaega meeskonda tüürinud peatreenerile Bruce Boudreaule maksma ka töökoha. Peamänedžer Bob Murray tegi asendaja palkamisel väga sirgjoonelise otsuse - tagasi toodi üheksa aasta eest klubile karika toonud Randy Carlyle.

"Üritasime jõuda punkti, kus oleme veidi organiseeritumad ja omame treenerit, keda saame playoffide ajal usaldada. Randy on end tõestanud tüüp, kellest saab lühiajaliselt meie meeskonna jaoks suurepärane lahendus," on uue treeneri tulekut kommenteerinud meeskonna kapten Ryan Getzlaf, kes koos Corey Perryga ainsad 2007. aasta võidukast meeskonnast säilinud liikmed.

Viimati hooajal 2014/15 NHL-is töötanud ja Toronto Maple Leafsi poolt vallandatud Carlyle usub, et naaseb sadulasse palju targemalt. "Kui sa ei ole valmis treenerina arenema, siis kaotad selles ametis järje. On asju, mida ma kümme aastat tagasi tegin, mida ma tänapäeval enam ei teeks," ütles suvel 60-aastane kanadalane, kes alustas peatreenerikarjääri Anaheimis 2005. aastal.

Arenguga seoses saab olema kõige huvitavam näha, mis hakkab toimuma Ducksi kaitses. Leafsi tüürides olid Carlyle'i hoolealused pidevalt enda väravale enim pealeviskeid lasknud meeskondade hulgas. Keskmine arv kaldus kõvasti üle 30ne. Boudreau juhendamisel hoidis Ducks seda tublisti alla 30ne. See aitas olla ka liiga parimate kaitsemeeskondade hulgas. Mullu oldi endale lastud väravate osas 2.29-ga üldse kogu liiga parim.

Eelmisel suvel ja ka hooaja jooksul kõvasti mängijateturul tegutsenud Murray on tänavu võtnud asja selgelt rahulikumalt. Kaotatud on paar vabaagenti ja sisse on samuti mõned vabad mehed toodud. Küll jätkatakse aga kaitses vana rada mööda sammumist.

(foto. dailyfaceoff.com)
Hampus Lindholm on piiratud vabaagendina hetkel veel lepinguta, aga usutavasti saab rootslane selle enne hooaja algust siiski kätte. Klubil on süsteemist sirgumas mitmeid väljapaistvaid kaitsemehi ja seetõttu on isegi satsi üks parimaid kaitsjaid Cam Fowler pikalt olnud erinevates kuulujuttudes. Seni pole aga Murray veel päästikule vajutanud.

2.62 kolli skoorinud rünnak jääb lootma eelkõige sellele, et kaks Ryanit end uuesti leiavad. Nii Getzlaf kui Kesler alustasid eelmist hooaega kohutavalt. Kapten jõudis näiteks oma esimese tasakaalust skooritud väravani alles veebruari alguses. Sellele eelnes krõbe kriitika Murraylt, kelle arvates võtsid mitmed mängijad suve vabaks. Tänavu seda karta pole. Mõlemad Ryanid ja mitmed teised mängijad osalevad maailmakarikal.

Rünnakuga seoses on meeskond Ryanite kõrvale Antoine Vermette'i näol saanud veel ühe kõva tsentri. Huvitav täiendus on ka Calgarys mängides mullu 29 mänguga vaid viie silmani jõudnud Mason Raymond, kes tegi hooajal 2013/14 Torontos Carlyle'i juhendamisel 45 punktiga ühe karjääri parima aasta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Getzlafi ja Perry kõrval mängides on aastate jooksul mitmed mängijad jõudnud karjääri parimate numbriteni ja nüüd on nähtavasti Nick Ritchie kord. Jõuline ründaja paugutas eelmisel hooajal AHL-is vingelt (38 mänguga 16+14), aga NHL-is õnnestus 33 kohtumisega korjata vaid neli silma. Suurem roll peaks tal aitama tõusta uutesse kõrgustesse.

Rickard Rakell ja Jakob Silfverberg olid mõlemad eelmisel hooajal 20 väravaga mehed ning ka nendelt oodatakse arengus järgmist sammu.

Kui väravasuul oli eelnevatel aastatel üsna segane seis, siis esialgu on seal kord majja löödud. John Gibson jagas varem enamvähem võrdselt mängud ära Frederik Anderseniga, kuid Torontosse saadetud taanlaseta peaks nüüd 23-aastane jänki olema selge esimene valik. Kuigi end soovib uuesti tõestada ka Jonathan Bernier.

"Kavatsen vaid endale keskenduda," tunnistas koos Carlyle'iga Torontos olnud puurivaht suvel. "Sa ei saa mõelda sellele, et kui palju mänge mängid ja kas Gibson mängib minust rohkem või mitte. Olen suvel kõvasti vaeva näinud ja olen algavaks hooajaks valmis."

Eelmise kuu alguses 28-aastaseks saanud Bernier'l on selja taga karjääri halvim aasta. Keskmiselt lasi ta 2.88 väravat ja tõrjus 90.8%-ga. Karjääri keskmisteks numbriteks on 2.67, 91.5%. Gibson lasi 2.07 väravat ja tõrjus 92%-ga. Vaid 66-mänguline kogemus tähendab, et tema stabiilsuses võib kahelda, kuid kindlasti ei kehti sama kvaliteedi kohta.


Kogu profikarjääri jooksul on Gibsonil ühe hooaja maksimum olnud 45 mängu. Tema koormus peaks algaval hooajal kõvasti kerkima ja see tähendab noore mängumehe jaoks tõsist väljakutset.

Hooaja väljavaated

Kui Carlyle Ducksile karika tõi, siis olid meeskonna sinisel joonel sellised mehed nagu Chris Pronger ja Scott Niedermayer. Praeguses satsis on kaitses ühtlane punt ja põhiturniiri saab selle rivistusega taas edukalt läbi mängida, aga sealt edasi tuleb võidukaks lõpuks läbida veel korralik kadalipp. Ja selleks ei pruugi praegune kooslus valmis olla. Lisaks võib Gibson siiski meeskonda tagasi hoida. Matt Murray on värskelt näidanud, et noore puuriluku najal võib võidult võidule sammuda, aga tegu oli selgelt erandiga.

Lisaks pole kaitse Carlyle'i ainukene murekoht. Rünnaku osas platseerus meeskond mullu lõpuks paki keskele, aga see elatus suuresti liiga parimast ülekaalust (23%). Boudreau pani oma järglasele erimeeskondade osas eelmise hooajaga vägevad standardid ette, kuna Ducks oli 87.2%-ga liiga parim ka vähemuse osas.

Meeskonna tuumik on väga kogenud ja peaks oskama võita, kuid selleni pole pikalt jõutud. Võimalik, et juba varakult tulnud edu on Getzlafi ja Perry pannud omamoodi püünisesse. Kaitsja Kevin Bieksa on rääkinud varasemast valusast kogemusest ja suurest innust jõuda karikani, aga sama suhtumine ei pruugi kajastuda teiste mängijate juures. Kui Murray jätkab mängijateturul passiivselt ja koosseisu ei täienda, siis julgeks küll öelda, et Ducksi rõõmuks jääb taas 1-2 seeria võitu. Kui sedagi.

Jonathan Bernier kolib Anaheimi

Toronto Maple Leafs läheb järgmisele hooajale vastu täiesti uue väravavahtide tandemiga. Meeskonna ümbervormimine on jätkunud Jonathan Bernier'st loobumisega. 27-aastane puurivaht anti Anaheim Ducksile. Vastu tuli tingimustega 2017. aasta drafti valik.

(foto: scoopnest.com)
Varasemalt LA Kingsi esindanud Bernier naaseb Californiasse pärast kolme üsnagi kõikuvat hooaega. Ta suutis Leafsi särgis 144-st mängust võita 59, lastes 2.80 väravat ja tõrjudes 91.5%-ga. Äsja lõppenud hooaeg oli aga üsna õnnetu.


Anaheimis vana treeneri Randy Carlyle'iga kokku saavast väravavahist kujuneb tõenäoliselt John Gibsoni varumees.

Torontos saab kindlaks alustajaks just Anaheimist toodud Frederik Andersen. Põhimõtteliselt võibki tehingut pidada väravavahtide vahetuseks. Eelmisel kuul jäi Bernier paketti kaasamata lihtsalt seetõttu, et 1. juulil oli vaja talle välja maksta lepinguga kaasnev boonus kaks miljonit dollarit. See tähendab, et alati raha lugev Ducks peab uuele puurilukule hooaja jooksul reaalset raha välja maksma vaid 2.15 miljonit.

"Mängisime Ducksi vastu päris palju ja neil oli alati suurepärane meeskond," meenutas Bernier oma LA aegu. "Nad on tavaliselt suur, tugev ja oskuslik meeskond. Kaitse mõttes on nad väga kindlad ja paigas on hea süsteem. Tean Randyt hästi, ta on treener, kelle jaoks on kaitse prioriteetide hulgas, seega arvan, et sobime suurepäraselt."

Terve karjääri jooksul on Bernier seni 213-st mängust võitnud 88, lastes 2.67 väravat ja tõrjudes 91.5%-ga.

Bruins sai Leafsi vastu taas ühe dramaatilise võidu

Boston Bruins ja Toronto Maple Leafs on meeskonnad, kes oskavad publikule pinget pakkuda. 2013. aastal pakuti üks läbi aegade dramaatilisema lõpuga playoffide matš. Pinget ja draamat jagus korralikult ka seekord, kui Bruins viimase minuti väravaga 3-2 võidu välja pigistas.

(foto: primenewscenter.com)
47 sekundit enne normaalaja lõppu tõusis kangelaseks Brad Marchand, kes pani punkti 11-mängulisele põuale. Kuigi 27-aastane ründaja võib ise rääkida, et murdis nulliseeria tegelikult juba kolmandiku esimeses pooles, aga see jäi imepisikese tsooni vea tõttu lugemata.


Vahetult enne võiduväravat näitas Torey Krug, et on tähelepanelikult trennis ka väravavahtide harjutusi jälginud.


Bruins sai mängu kaks korda juhtida, ent Leafs võttis ilusti järgi. Mõlemal korral tühistati Patrice Bergeroni väravad, mis mahtusid kahe esimese kolmandiku avaminuti sisse. Leafsi puuri valvanud Jonathan Bernier'l läks jälle nii, et juba esimene väravale lennanud peale vise maandus tema selja taga.

1-1 tegi Leo Komarov, kes on liigas ainukene mängija, kelle nimel vähemalt 15 väravat ja 150 jõuvõtet. 2-2 tuli veidi vähem kui kolm minutit enne viimast puhkepausi Shawn Matthiase poolt.

Leafs lasi viimase kaheksa matši jooksul neljandat korda vähemalt 40 pealeviset. Bernier lõpetas 42 tõrjega. Tuukka Rask noppis 2016. aastal oma esimese võidu 27 tõrjega.


Draamat armastavad satsid lähevad uuesti vastamisi vahetult pärast Tähtede mängu nädalavahetust, 2. veebruaril.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 2 - 3 (KV) New York Rangers (tipphetked)

Hooaja esimesed kaks omavahelist matši kaotanud Rangers kolmandat korda sama reha otsa ei astunud. Kuigi võit oli käest lipsamas, kui järjekordselt viimasel kolmandikul eduseis käest anti. Seekord saadi aga kaks punkti siiski kätte ja seda tänu Mats Zuccarellole, kes realiseeris ainsana karistusviske. 34 tõrjet teinud Henrik Lundqvistist sai NHL-i ajaloos esimene puurivaht, kes kõigil oma esimesel 11 hooajal kogunud vähemalt 20 võitu.

Arizona Coyotes 0 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)

Cory Schneider tegi oivalise esituse, saades 38 tõrjega oma hooaja neljanda nullimängu. Neist kolm on tulnud võõrsilmängudes. Devils ise piirdus vaid 16 üritusega, aga kuna väravas oli Anders Lindbäck, siis saadi ikkagi kaks väravat kätte.

Los Angeles Kings 3 - 5 Ottawa Senators (tipphetked)

Kings juhtis mängu veel 12 minutit enne lõppu 3-1. Senatorsist sai alates 2007. aastast esimene meeskond, kes Kingsi vastu viimasel kolmandikul neli väravat teinud. Craig Anderson teenis 30 tõrjega karjääri 200. võidu. Kingsi värava autorite sekka mahutas end ka Vincent Lecavalier, kes skooris alates eelmise aasta 1. aprillist oma esimese.

Buffalo Sabres 4 - 1 Washington Capitals (tipphetked)

Mike Richardsi debüütmängus läks Capitalsil asi kardinaalselt nihu. Avakolmandikul lasti kahel mehel teha hooaja esimesed väravad, neist üks vähemusest ja Braden Holtby kestis ainult 27 minutit. Sabres skooris tänavu kodus alles 9. korda vähemalt kolm.

Columbus Blue Jackets 2 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Jack Johnson oleks peaaegu teinud tänavu kogu liiga peale kaheksanda värava, mis viimasel minutil viigiseisu murdnud. 7 sekundit jäi aga puudu. Jacketsile teine võit järjest ning superuudis selle näol, et Sergei Bobrovski on tagasi. Venelane oli Avalanche'i vastu juba varuväravavahi rollis.

St. Louis Blues 4 - 3 (LA) Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens jäi mingit moodi võiduta vaatamata sellele, et vastasest tehti 27 pealeviset rohkem! Lõppnumbriteks olid 49-22. Ty Rattie viigistas viis minutit enne normaalaja lõppu ning hetkel korralikus vigastustekriisis vaevlev (puuduvad Jay Bouwmeester, Jake Allen, Jaden Schwartz, Dmitri Jaškin ja mitmed teised) Blues sai võidu tänu Jori Lehterä tabamusele. 46 tõrjet on Brian Elliotti uus karjääri tippmark.

Nashville Predators 3 - 0 Minnesota Wild (tipphetked)

Pekka Rinnet postide vahel polnud ja Predators sai kohe nullimängu. Carter Huttoni karjääri kolmas puhas paber tuli 29 tõrjega. Esimest korda uues särgis kodupubliku ees mänginud Ryan Johansen lõpetas ühe söödupunktiga.

Edmonton Oilers 2 - 1 (KV) Calgary Flames (tipphetked)

Edmontonis seitse Alberta provintsi lahingut järjest võitnud Flames pääses tänu Sam Bennetti väravale ette, ent Mark Fayne viigistas kümme minutit enne normaalaja lõppu oma hooaja esimese kolliga ning karistusvisetel oli ainsana täpne Teddy Purcell.

San Jose Sharks 4 - 3 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

Kaitsja Marc-Edouard Vlasic tegi karjääri 710. mängus esimese vähemalt kahe väravaga kohtumise ja lisas tabamuste kõrvale ka ühe söödu ning Sharks võitis kolmanda kodumatši järjest. Enne seda seeriat oli tänavu koduvõite vaid viis.

Leafs tõi Ducksi maa peale tagasi

Jõulupuhkuselt nelja võidu ja viiemängulise punktiseeriaga välja tulnud Anaheim Ducks on saadetud tahvli ette tagasi, selgitamaks välja, mis ikkagi meeskonnas valesti on. Bruce Bourdeau hoolealused hävisid läinud ööl kodus Toronto Maple Leafsile 4-0.

(foto: Harry How/Getty Images)
Ducks alustas mängu ülihästi, kui esimesest 12-st mängus tehtud pealeviskest 11 läksid Jonathan Bernier väravale, aga sellele järgnes külm dušš, kui P.A. Parenteau viis Leafsi üheksandal minutil ette.

Kodumeeskond lisas ülejäänud perioodi jooksul 11-le üritusele veel seitse, ent väravani ei jõutud ja lisaks Bernier tegutsemisele kiruti hiljem ka posti läinud üritusi.

Teisel kolmandikul võttis juba Leafs ohjad üle. Pealevisked läksid Mike Babcocki meeskonnale 16-14 ning edu venis kolmeväravaliseks. Parenteau jõudis oma õhtu teiseni ning värava sai kirja ka Nazem Kadri. Täpse sööduga aitas olukorras 25-aastast ründajat värskelt Tähtede mängule valitud Leo Komarov.

Viimasel kolmandikul oli pealevisete osas Leafsi ülekaal juba kahekordne (14-7) ning seal masendas kodufänne veel Brad Boyes. Bernier sai hooaja teise nullimängu 39 tõrjega. Teises puuri tegi John Gibson 22 tõrjet, enne kui ta vahetult pärast viimase perioodi algust vigasena väljakult lahkuma pidi.


Võimalik, et Leafsi fännid hakkavad suvel allkirju koguma selleks, et kolida meeskond üle läänekonverentsi. Sealsete satside vastu on tänavu võetud kõik oma kolm nullimängu ning 17-st matšist on kirjas 11 võitu. Idakonverentsi vastu on keskmiselt lastud ligi värav rohkem (3.00 vs 2.12) ning 21-st on võidetud ainult viis.

Teised kohtumised

Montreal Canadiens 2 - 1 New Jersey Devils (tipphetked)

Max Pacioretty jõudis avakolmandiku lõpus ülekaalu kolliga oma hooaja 17. tabamuseni ning kui kapten skoorib, siis on Canadiens peaaegu alistamatu. 17-st kohtumisest on tänavu võidetud 15. Iseenesest on kodused võidud Devilsi vastu viimastel aastatel harvad olnud. Viimase 14 kohtumise jooksul sai Canadiens kodus alles neljanda võidu.

Chicago Blackhawks 3 - 1 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Külalistele jäeti vaid 18 pealeviset (avakolmandikul ainult kolm!) ning edasise eest hoolitses Artemi Panarin. 24-aastane venelane kerkis alates 2005. aastast Blackhawksi esimeseks kollanokaks, kes saanud hakkama järjestikuste vähemalt kahe väravaga mängudega. Seejuures oli nüüdne Los Angeles Kingsi peatreener Darryl Sutter olnud varem ainuke kollanokk, kes Blackhawksi eest skoorinud vähemalt kaks mängudes, mis toimusid järjestikustel päevadel.

Colorado Avalanche 4 - 3 (LA) St. Louis Blues (tipphetked)

Blues andis teist mängu järjest ära kaheväravalise eduseisu. Kodumeeskonna võiduvärav tuli Gabriel Landeskogi poolt napilt enne lisaaja lõpusireeni. Avalanche on nüüd alates 2010. aastast kodus Bluesi vastu 13-st mängust võitnud kümme.

Vancouver Canucks 3 - 2 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Eddie Läck sai oma sünnipäeval endise tööandja vastu mängida, ent see kukkus päris halvasti välja. Rootslane lasi kolm tükki 21 pealeviskega. Hurricanes võitis viimati Vancouveris ajal, mil Wayne Gretzky oli alustanud oma karjääri viimast hooaega.

Painav seeria läbi! Bernier sai hooaja esimese võidu

Kes otsib, see leiab ja nii on Jonathan Bernier'l lõpuks käes hooaja esimene võit. Toronto Maple Leafs tegi Los Angeles Kingsi vastu supermängu ning võitis 5-0. 27-aastase väravavahi viimasest nullimängust oli möödas ligi aasta. Rääkimata viimasest võidust.

(foto: Twitter @NHL)
Leafs sai Bernier'ga viimati võidu 258 päeva tagasi ehk 5. aprillil, kui Ottawa Senatorsi vastu olid karistusvisetega parem 3-2. Viimane normaalajaga saadud võit tuli aga 291 päeva tagasi kummalises mängus, kus Florida Panthersi mõlemad väravavahid viga said.

"Mul olid keerulised ajad, aga olen öelnud, et kui kavast kinni pead ja kõvasti vaeva näed, siis saad tasustatud. See oli minu ja meeskonna jaoks kahtlemata suur võit. Kutid mängisid väga hästi ja väärisime võitu," rääkis 26 tõrjega karjääri 10. nullimängu teinud Bernier pärast oma endise koduklubi alistamist.

Kohtumise lõppskoori võib pidada veidi petlikuks, kuna Leafs sai neli oma viiest väravast viimasel kolmandikul. Leo Komarovi hooaja 12. värav oli meeskonna kuuendal mänguminutil ette viinud. Sellele tuli lisaks veel ka tema 13. ning kaks skooris ka Michael Grabner. Lisaks jõudis karjääri esimese kollini 24-aastane ründaja Byron Froese.

Komarov, kes teenis ka ühe söödupunkti, on nüüd tänavu skoorinud rohkem väravaid, kui kogu eelneva NHL-i karjääri jooksul kokku. Hooaja eel New Yorgist Torontosse saadetud Grabner lõpetas 2+2'ga. Samad olid enne mängu algust ka tema hooaja numbrid. Austerlase jaoks oli tegu karjääri esimese nelja punktiga lõppenud kohtumisega.


Leafsil on viiest järjestikusest mängust punkt kirjas. Kings võis endale piinlikku muna lubada, sest Vaikse ookeani divisjonis on edu lähima konkurendi ees üheksa punkti.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 2 - 3 (KV) Chicago Blackhawks (tipphetked)

Sabres asus hilise Ryan O'Reilly väravaga liikuma viimase kuue kodumängu jooksul viienda võitu suunas, aga siis juhtus Patrick Kane. Pool minutit enne normaalaja lõppu tuli temalt viigivärav ning karistusvisete seerias oli samuti tema ainsana täpne. Seejuures sai Kane'ist läbi aegade esimene ameeriklane, kellel kirjas üheksa vähemalt 20 väravaga hooaega.

St. Louis Blues 3 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Flames domineeris mängu (pealevisked 38-22), aga võiduseeria katkes kehva alguse tõttu. Blues läks nelja minutiga 2-0 ette. Vladimir Tarasenko oli 1+2'ga osaline kõigis kodumeeskonna väravates.

New Jersey Devils 1 - 2 Anaheim Ducks (tipphetked)

Frederik Andersen tegi pärast kuulist pausi oma esimese stardi ning aitas Ducksil murda kahemängulise kaotusteseeria. Kuigi selleks ei tulnud väga palju vaeva näha. Devils sai kirja vaid 22 väravale läinud pealeviset. Ducks ise ei säranud selle osas samuti, lõpetades 18-ga, aga avakolmandikul tehti neist kaks väravaks ja sellest võiduks piisas.

Pittsburgh Penguins 1 - 2 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Pingviinid, kelle väravas tegi debüüdi 21-aastane Matt Murray, alustasid särtsakalt, kui avakolmandiku esimese poolega liiguti üks pealevise minutis tempoga. Ent tasuks tuli perioodist kaks vastase ülekaalu väravat. Kohe teise alguses vastas Jevgeni Malkin samaga, kuid sellega oligi kogu moos. Venelane raiskas pärast seda ühe supervõimaluse ning 37 tõrjega lõpetanud Cam Ward paistis samuti mitmel korral silma.

Columbus Blue Jackets 3 - 2 (KV) Philadelphia Flyers (tipphetked)

Flyers tuli viimasel kolmandikul 0-2 seisu pealt välja, aga Steve Masonil ei õnnestunud oma endise koduklubi vastu võitu saada. Oma karjääri esimese võidu noppis hoopis soomlane Joonas Korpisalo. 21-aastane puurilukk lasi karistusvistel kuuest üritusest ühe ning kogus mängu käigus 30 tõrjet.

Dallas Stars 6 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens rebiti päris korralikult tükkideks. Stars sai kuus väravat ainult 27 pealeviskega. 2+1'ga juhtis vägesid Jamie Benn, kes suutis liiga väravaküttide edetabelis Vladimir Tarasenko uuesti maha raputada. Kolm punkti (1+2) sai enda nimele ka Jason Spezza. Stars kerkis hooaja esimeseks meeskonnaks, kes 50 punktini jõudnud. Canadiens on detsembris normaalajaga kaotanud rohkem mänge (7), kui oktoobris-novembris kokku (4).

Nashville Predators 3 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Kodumeeskond jättis külalistele vaid 22 pealeviset ning revanšeeris eelmises omavahelises vastasseisus tulnud 0-4 kaotuse. Wild on tänavu võõrsil 15-st mängust võitnud vaid viis.

Arizona Coyotes 1 - 0 New York Islanders (tipphetked)

Viimasel ajal kõvasti väravaid lekkinud Coyotes sai hooaja teise nullimängu, Selle tõi Louis Domingue, kes suvel tegelikult ühe jalaga juba ookeani tagant Euroopasse oli tulnud. 23-aastane kanadalane on viimase 14 aasta jooksul noorim Coyotesi puurilukk, kes puhta paberini jõudnud. Võidu kindlustas Oliver Ekman-Larssoni avakolmandiku värav. Taanlane kerkis Coyotesi/vana Winnipeg Jetsi ajaloos enim võiduväravaid kirja saanud kaitsjaks. Selja taha jäi 19-ga piirdunud Teppo Numminen.

Colorado Avalanche 5 - 1 Edmonton Oilers (tipphetked)

Semjon Varlamov oli taas pöörases hoos, lõpetades 39 tõrjega. Venelane venitas personaalse võiduseeria kuue mängu peale. Nende käigus on ta tõrjunud 97%-lise efektiivsusega ning saanud kirja ka ühe nullimängu.

Bernier Calgarysse?

Jonathan Bernier tegi lõppeval nädalal NHL-is oma tagasituleku, ent asjad läksid edasi sealt, kus need enne AHL-i siirdumist pooleli jäid. Hooaja kümnendast stardist tuli kümnes kaotus. 27-aastase tulevik Torontos on süsimust ja see annab ainest kuulujuttudeks. Teda tahetakse paari panna Calgary Flamesiga.

(foto: Tom Szczerbowski/USA TODAY Sports)
Flames on viimasel ajal superhästi mänginud, aga väravavahid on meeskonna jaoks selgelt probleemiks. Näiteks tõrjete efektiivsuse osas on Flamesist halvem vaid Carolina Hurricanes. Nii Karri Rämö kui Jonas Hiller on oma lepingute viimase aasta peal ja kumbki pole end tõestanud väravavahina, kellega klubi võiks edasi minna.

Samuti läks aia taha kõrgelt hinnatud Joni Ortio testimine, kui soomlane lasi oma kahe stardi jooksul kokku kümme väravat. 24-aastasena on ta nähtavasti veel esikinda haaramiseks ebaküps.

Kõige selle põhjal ongi õhku paisatud Bernier'ga seotud jutud. "Calgary Flames on rääkinud tema lepingu ülevõtmisest. Nad vajavad järgmiseks hooajaks väravavahti. Enamvähem kõigil, kes organisatsioonis on, saab leping läbi või nad on vigastatud," tunnistas sel nädalal klubi asjadega hästi kursis olev ajakirjanik Eric Francis.

Klubivahetus võiks ka Bernier'le endale hästi istuda. Tema viimane võit on pärit 5. aprillist ning eelmise normaalajaga tulnud võidu leiab alles 3. märtsist. Kunagine drafti avaringi valik vajab hädasti uut algust, mis võiks tema enesekindluse ja eelneva taseme taastada.

Iseenesest pole ta ju paha vaht. Enne tänavust hooaega olid karjääri numbriteks 168 stardiga 76 võitu, tõrjed 91.6% ja keskmiselt sisse lastud väravate arv 2.63.

Jonathan Bernier särab AHL-is

Hooaega Toronto Maple Leafsi väravasuul kaotuste jadaga alustanud ning seejärel vigastada saanud Jonathan Bernier möllab alates eelmisest nädalast AHL-is. 27-aastane puurivaht nõustus minema sinna kümneks päevaks vormi koguma ning selja taga on suurepärased esitused.

(foto: sportsnet.ca)
Bernier on jääl käinud kahes kohtumises ning mõlemast on kirjas puhas paber. Kuigi tõsi, väga palju pole olnud vaja ka pingutada. Kahe matšiga on ta pidanud kokku tegema vaid 43 tõrjet.

Leafsi tütarmeeskond Toronto Marlies on AHL-is tõeliselt domineeriv jõud. Viimane mäng võideti näiteks 9-0. Kokku on 24-st matšist kirjas 18 võitu.

Viimati mängis Bernier AHL-is hooajal 2009/10.

NHL-is on Bernier tänavu kaotanud kõik oma üheksa starti ning neist kaheksa normaalajaga. Keskmiselt on selja taha läinud 3.28 väravat ning tõrjete efektiivsuseks on vaid 88.8%.

Bernier ebakindel mäng annab kollanokale võimaluse

James Reimer, kelle toel Toronto Maple Leafs hiljuti suure tõusu tegi, on ravimas pisikest vigastust ja see tähendas, et eelmises kohtumises oli postide vahel tagasi Jonathan Bernier. Esitus Washington Capitalsi vastu lõppes aga 2-4 kaotusega ning täna teda enam väravasse ei lasta. Edmonton Oilersi vastu teeb oma NHL-i debüüdi 22-aastane Garret Sparks

(foto: alongtheboards.com)
Bernier on tänavu kaotanud kõik oma üheksa mängu. Keskmiselt on ta lasknud 3.28 väravat ning tõrjete efektiivsuseks on vaid 88.8%. Pole üllatav, et tema kasutamist üritatakse vältida.

Mike Babcock ütles eile Bernier kohta: "Kui sa saad oma võimalused, siis pead need ära kasutama."

27-aastane puurilukk pole seda ilmselgelt teinud. See toob mängu Sparksi, kes on Leafsi 2011. aasta drafti 7. ringi valik.

Sparks on tänavu AHL-is olnud heas hoos. 11-st mängust on tulnud kaheksa võitu. Nendes on ta endale lasknud vaid 1.90 väravat ja tõrjete efektiivsuseks on kõrgeklassiline 93.8%.

"Peame leidma võimaluse võitmiseks. Ta mängis AHL-is hästi ja saab oma võimaluse," kommenteeris Babcock noore väravavahi üles kutsumist.


Sparks on lühikese ajaga teinud suure tõusu. Mullu mängis ta veel ECHL-is. Seal oli ta tõrjete osas (93.6%) liiga parim mees.

Reimer loodab end korda saada nädala keskpaigaks. Kolmapäeval on kavas matš tema kodulinna klubi Winnipeg Jetsiga.

Hooaja eelvaade: Toronto Maple Leafs

Eelmisel hooajal kostitati meid ühe kõige kummalisema hooajaga, mille üks professionaalne spordimeeskond võib teha. Loomulikult oli selleks Toronto Maple Leafs, kes nalja rohkem kui rubla eest pakkumas juba pikemat aega. Olles idakonverentsi playoffide võidujooksus kindlalt sees vallandati peatreener Randy Carlyle ja lõpuks koguti viimase 20 aasta väikseim punktisaak.

(foto: Craig Abel/Getty Images)
Algab elu ilma Phil Kesselita

Uus hooaeg saab olema esimene pärast 2009. aastat, kus Leafsi särki ei tõmba selga Phil Kessel. Kuue hooaja jooksul meeskonna eest 181 kolli teinud ründaja loovutati Pittsburgh Penguinsile. Sellega langes esimene suurem doomino tükk klubi ümberehitamise plaanist, mis arvatavasti jätkub ka uue hooaja sees.

Kesseli mineku järel saab Leafsi esiründajaks James van Riemsdyk. JVR skooris tegelikult juba eelmisel hooajal rohkem väravaid kui Kessel - 27 vs 25 -  ja saab olema huvitav näha, kuidas ta suurema vastutuskoormaga kohaneb. Samuti saab olema põnev jälgida seda, mis saab Tyler Bozakist. Omal ajal draftimata jäänud keskründaja on ennast leidnud ühe meeskonna esitsentrina, kuna ta käis Kesseliga koos nagu sukk ja saabas. Samal ajal oli aga tema produktiivsus kahvatu - kaks hooaega järjest on kirjas 49 silma, mis 29-aastase ründaja karjääri tippmark.

49-punktilised esitsentrid on midagi täiesti uut Mike Babcocki jaoks, kes seni tüürinud liiga eliitmeeskondi. Suurt rahapatakat oli aga võimatu tagasi lükata. Kõik juba saavutanud peatreeneri jaoks on tegu ka põneva väljakutsega. Esimeseks mureks on panna jääle piisavalt hea meeskond, mis ei kordaks äsja olnud aastat. Ja selle suhtes on siht seatud väga kaugele. "Ontarios mängivad paljud kutid hokit ja äkki ühel päeval soovivad nad seda Leafsi eest teha. On tähtis panna jääle "toode", mis meelitab mängijaid," lausus Babcock hiljuti.

(foto: Dan Hamilton/USA TODAY Sports)
Vähemalt uuel hooajal on "toode" päris kõikuva kvaliteediga. Ründes on van Riemsdyki kõrvale panna paar huvitavat mängijat nagu Nazem Kadri, kellest Babcock palju loodab, ja Joffrey Lupul, kes tervena produktiivne mängumees, aga nende tagant on tulemas üsna kahtlane kaader. See peaks tähendama, et oma võimalused saavad mitmed noored eesotsas Kesseli tehinguga Penguinsist toodud Kasperi Kapanen.

Küll võib aga kahtlasest seltskonnast välja tuua P.A. Parenteau nime. 32-aastane ründaja jäi viimastel aastatel Montreal Canadiensis teiste varju, aga eelnevalt on ta ennast tõestanud osava mängumehena. Tegu ka Babcocki jaoks tuttava näoga. Nullindate esimeses pooles töötasid mõlemad Anaheimis. "Olen valmis väljakutseks ja see loodetavasti lükkab mu käima. Minu jaoks on kõige tähtsam saada tervis korda ning enesekindlus tagasi," teatas Parenteau pärast aastase lepingu allkirjastamist.

Babcockil kindlasti jagub mõtteainet ja äkki isegi peavalu seoses sellega, kuidas ja kellega mängima hakata. Eeldatavasti kasvab see koorem ka aasta jooksul. Hea uudis on aga see, et kogu vastutust ei pea ta üksi kandma. Ülevalt vaatavad treeneripingile alla teised suure reputatsiooniga mehed - klubi president Brendan Shanahan ja sarnaselt Babcockile uut väljakutset haistes kohale lennanud peamänedžer Lou Lamoriello.

Kaitses paistab suur lootuse kiir

21-aastasel Morgan Riellyl on selja taga juba kaks täishooaega ning usutakse, et 2012. aasta drafti 5. valik hakkab aasta-aastalt aina paremaks minema. Eelmine hooaeg läks sahvrisse 81-st mängust kogutud 8+21'ga. Temast võiks kujuneda tõeline kaitseliini liider nagu Babcockil oli Detroidis selleks Niklas Kronwall. Seda veel ka väikese lisasärtsuga rünnakul.

Dion Phaneuf on endale kindlasti väärilist mantlipärijat saamas. Arvestades, et Kesseli nimi liikus eelmisel hooajal kuulujuttudes pidevalt koos Phanuefi omaga, siis võib uskuda, et meeskonna kapten ei saa enam väga kaua elu Torontos nautida.

(foto: sportsnet.ca)
Tõsi on ka see, et omal ajal parima uustulnuka valimisel vaid Sidney Crosbyle ja Aleksandr Ovetškinile alla jäänud kaitsja ei ole 30-aastasena enam samal tasemel kui varem. Kuigi Babcocki jaoks võib ta sümpaatne olla. Eelmise hooaja vahetustehingute tähtpäeval liikusid tõsised jutud, et Phaneuf kolib Detroiti.

Leafsi kaitse oli Carlyle'i ajal habras nagu teismelise tüdruku süda - kõigil hooaegadel lasti enda väravale üle 30 pealeviske ja viimasel kolmel aastal platseeruti selle arvestuses esimese nelja seas. Ees ootab tõsine korrastustöö ja usutavasti jäävad vähesed praegusest koosseisust paigale. Turvaliselt võivad end tõesti tunda vaid Rielly ja teised mehed, kelle vanus pole veel üle 25 tiksunud.

Tänu suurele endale lastud pealevisete arvule on Leafsile viimastel hooaegadel peaaegu alati tehtud rohkem kui kolm tükki mängu kohta. Ainsaks erandiks lühendatud 2012/13 hooaeg, kui lasti keskmiselt 2.67 väravat. Seegi on kaugel kvaliteeti näitavast numbrist olgugi, et toona oli see piisav, et üle seitsme aasta taas playoffidesse jõuda. Babcocki ajastut võiks alustada sellega, et sihtida esimese hooaja numbrit sinna samasse auku.

Segadus väravasuul

Segadus on sõna, mis sobib iseenesest ideaalselt kogu Leafsi koosseisu iseloomustamiseks, aga eriti hästi istub see väravavahtide kohta. 2013. aastal Los Angeles Kingsist hangitud Jonathan Bernier hakkas kiirelt James Reimerit kõrvale puksima, aga pole endiselt lõplikult sellega hakkama saanud. Näiteks eelmisel hooajal sai Reimer 27 starti. Vanal juhtkonnal kadus temasse usk, aga võimalik, et Babcock & Co ei usalda hoopis Bernier'd.

(foto: thestar.com)
Eelmise kuu alguses 27. sünnipäeva tähistanud puurivaht oli sel suvel ainus mängija, kelle lepingupikenduse suhtes klubi vahekohtu poole pöördus. Leafs tahtis eelmisel hooajal 3.4 miljonit dollarit teeninud Bernier palka vähendada, aga parimas mängijaeas mees ise muidugi soovis hoopis töötasu tõusu. Vahetult enne peale sunnitud lahendust löödi käed 4.1 miljoni peale.

Bernier ise on valmis puhtalt lehelt alustama: "Arvan, et nad (klubi omanikud) tundsid viimase kahe aasta jooksul, et me ei liigu õiges suunas ja usun, et filosoofia muutus ning treenerite vahetus on õige otsus."

Eakaaslastest väravavahid on mõlemad senise karjääri jooksul kirja saanud 175 põhihooaja mängu. Kummalgi pole aga ette näidata numbreid, mis võiksid meeskonna fännidele enesekindlust süstida. Bernier - 76 võitu, keskmiselt lastud väravaid 2.63, tõrjed 91.6%. Reimer - 74 võitu, 2.91, 91.3%. Arvestades seda võiks klubi ehk isegi mõnele kolmandale variandile pilgu peale panna.

Hooaja väljavaated

Paberi peal on Leafsi koosseis parem kui Arizona Coyotesi oma. See võiks tähendada seda, et viimasele kohale ja drafti avavalikule, millest tänavu ülinapilt ilma jäädi, otseselt konkureerima ei hakata. Kindlasti on potentsiaali ronida eelmise hooaja positsioonilt - tagant neljas - ülespoole. Sellega seoses peab aga küsima, et kas klubi ilmtingimata soovib seda teha?

Pilk on pandud tuleviku peale ja kui tehakse edukas aasta algus, siis võib tekkida võlts kujutelm, et see praegune seis polegi tegelikult nii halb kui arvatakse. Babcock on muidugi võitja ja ega ükski treener ning mängija ühtegi kohtumist kaotama ei lähe, aga nagu eelmisel hooajal Buffalo Sabres näitas, siis kaotusteseeriaid on tegelikult üsnagi kerge endale korraldada - lihtsalt vabane väravavahtidest, kes liiga palju mänge võitma hakkavad. Kasuks tuleb ka muu pidev mängijatega sahkerdamine.

Lõpuks võimegi välja jõuda selleni, et vaatamata muutustele on Leafs endiselt see sama ettearvamatu meeskond nagu varem. Kindlana näib vaid see, et Babcock jääb oma 13-aastase peatreenerikarjääri jooksul teist korda playoffidest eemale. Täishooaegade puhul on seni tema halvim punktisaak 76 silma. Leafs kogus mullu 68 punkti. Usutavasti jääb algava hooaja resultaat kuskile nende numbrite vahele.

Bernier'le ja Haulale uued lepingud

Kaks vahekohtu juhtumit on taas enne lõplikku otsust lahenduse saanud. Jonathan Bernier, ainus mängumees, kelle suhtes algatati juhtum klubi initsiatiivil, ja Erik Haula on mõlemad saanud kaheaastased lepingud. Seda vahetult enne kohtu otsust.

(foto: Tom Szczerbowski/USA TODAY Sports)
Mõlema mehe kohtuistungid olid kavas reedel ja Bernier puhul näis, et lõplik otsus jääbki kolmanda osapoole kanda. Väga pikaks kujunenud kogunemine ei toonud lõpplahendust.


Lõppenud hooajal enda numbriteks 2.87, 91.2% saanud puurivaht nõudis aastast lepingut, töötasuga 5.1 miljonit dollarit. Leafsi maksimumpakkumine oli 2.89 miljonit, mis tähendab, et tema palka sooviti vähendada. Vana tehinguga oli sel aastal Bernier töötasuks 3.4 miljonit.

Uus kokkuleppe täidab tuleval reedel 27-aastaseks saava puurivahi kukrud mõlemal hooajal 4.15 miljoniga. Titele võib rahuliku südamega taas Leafsi sümboolikaga riided selga ajada.

Palka sooviti alandada ka Haulal. 24-aastane soomlane sai lõppenud hooajal 900 000 dollarit, kuid Minnesota Wild käis uue lepinguga seoses lauale vaid 750 000-lise töötasu. Ründaja samal ajal soovis 1.2 miljonit. Lõpuks jäädi pidama ühe miljoni juures.

Haula tegi pärast mullust läbimurde hooaega tänavu väga kahvatu aasta, kogudes põhiturniiril 72 mänguga vaid 14 silma (7+7). Playoffides sai ta väljakule vaid kahes kohtumises ja pidi kurioossel kombel sel ajal saama hakkama ilma riietusruumi kohata. Robert Roobal oli see sel suvel ilusti olemas.

A photo posted by RR8 (@robertrooba) on

Kui panus rünnakul jäi Haula poolt tagasihoidlikuks, siis heastas ta sealse puudujäägi vähemalt sellega, et oli karistuste surmamisel üks võtmeisikuid. Wild oli selle osas ka liiga parim meeskond - efektiivsuseks 86.3%.