Väravate sadu jätkub

Need, kes esimesed playoff-kohtumised maha magasid, said samaväärse etenduse ka teisel õhtul. Nelja mängu peale 30 tabamust ning keskmine taas pöörane 7.5 väravat! Tükk aega on vaieldud teemal, kas õige mäng on jõuline ja kinnine või tempokas ja rohkete väravatega. Kahtlemata on põnev jälgida väravate sündi ja seda, kuidas need mängukäiku muudavad.


Henrik Lundqvist seisis silmitsi vaid 16 väravale viskega kui New York Rangers alistas Philadelphia Flyersi 4-1. Samas võib öelda, et tulemus oli veidikene petlik. Rangers pääses eest ära alles viimasel kolmandikul ja seda tänu kahele enamuses visatud väravale vastaste 4-minutilise karistuse ajal. Kolm punkti kogunud Brad Richards pidas samuti seda hetke kohtumise murdemomendiks, öeldes: "Kui saad sellise võimaluse playoff-mängu viimasel kolmandikul ning seda ära ei kasuta, siis võib kohtumine hoopis teise ilme võtta." Karistus tuli kõrge kepi eest, mille korjas endale Jason Akeson. "Kaotasin tasakaalu ja mu kepp läks kogemata üles. Kindlasti ei soovinud ma 4-minutilist karistust võtta ja näha vastaseid skoorimas oli veel eriti kurb," tõdes alles oma karjääri kolmandat NHL-i mängu pidanud mees. Rohked karistused lõpetasid ka igasuguse Flyersi come-back'i ürituse, mille peale oli pettunud meeskonna peatreeener. "Need olid täiesti tarbetud. Tuleb õppida kontrollima oma emotsioone," ütles Craig Berube. Kuna enamuse ajast veedeti vähemuses, siis suutis Flyers viimasel kolmandikul sooritada vaid ühe väravale viske.


Kindla võidu noppis ka San Jose Sharks, kes alistas LA Kingsi 6-3. 2012. aasta playoffide MVP Jonathan Quick elas üle ühe karjääri kõige kehvema playoff-mängu, korjates juba esimese 20 minutiga enda selja tagant kolm tükki. Sharks tormas 5-0 eduseisu 37. minutiks ja Quicki õhtu oli läbi. Ta suutis 28-st väravale viskest tõrjuda vaid 23 (82.1%). Kolme viimase kolmandiku väravaga üritas Kings veel vastu hakata, kuid aega jäi väheseks. "Me polnud mänguks valmis," tõdes Kingsi kapten Dustin Brown. Sama ütles ka peatreener Darryl Sutter: "Sharksile külla tulles peab kohe alguses olema valmis metsikuks rünnakuks. Me ei tulnud selle olukorraga piisavalt hästi toime," Sharksi kaitsja Marc-Edouard Vlasic ütles, et kaks kolmandikku mängiti ideaalset hokit, kuid Joe Thornton tõdes, et tegelikult oli meeskonnal ka kamaluga õnne. "Paar väravat tulid õnnega pooleks ja tegu oli üsnagi kummalise õhtuga," ütles meeskonna kapten. Sharksi peatreener Todd McLellan oli mõistagi omadega ülirahul ja loodab veel sarnaseid esitusi näha.


Kaks mängu vajasid võitja selgitamiseks lisaaega. Colorado Avalanche tuli viimase kolmndikuga välja kaheväravalisest kaotusseisust ning päästis Minnesota Wildi vastu kohtumise vaid 16 sekundit enne normaalaja lõppu tänu Paul Stastny tabamusele. Lõpuhetkede kangelaseks oli ka Erik Johnson, kes päästis meeskonna kindlast kaotusest, kui Patrick Roy oli julge käiguna oli juba kolm minutit enne lõppu väravavahi asendanud kuuenda väljakumängijaga.


Võiduvärava kangelaseks tõusis taas Stastny, kes sai mängus kahe tabamuse kõrvale ka ühe söödupunkti. Avalanche'i muinasjutt elab edasi. "Oleme terve aasta jooksul selliste come-back'idega hakkama saanud," ütles Stastny. Järjekordse iseloomu näitamise üle oli uhke ka Johnson, kes tunnistas: "Lapsena unistad sellest, et võidad niimoodi playoff-mänge."


St. Louis Bluesi ja Chicago Blackhawksi vahelises kohtumises läks vaja tervelt kolme lisaaega. Blackhawksil oli võit juba käe ulatuses, kuid ilma T.J. Oshie'ta mänginud Bluesil lasti 3-3 viigivärav visata vaid 1:45 enne normaalaja lõppu. Autoriks Jaden Schwartz. "Me ei lõpetanud töötamist ja endasse uskumist", ütles kangelane ise pärast mängu. Enne viigiväravat oli mitme olulise tõrjega säranud väravavaht Ryan Miller. Lõpuks peatas ta 39 vastaste pealeviset. 35 neist tuli järjest pärast 2-3 kaotatud avakolmandikku. Ametivend Corey Crawfordi tööpäev oli veidi tihedam. Tema nimele jäi 48 tõrjet. Kolmandast lisaajast kulus vaid 26 sekundit enne kui Alexander Steen mängu saatuse otsustas. "Oli oluline seeriat kodus alustada võiduga," mainis Steen. Kaotus oli valus, kuid Blackhawksi poolelt suhtuti sellesse siiski rahulikult. "Peame edasi liikuma. Teadsime, et seisab ees raske vastasseis ja me peaaegu pidasime vastu," ütles peatreener Joel Quenneville. Blackhawksi viimase värava visanud Patrick Kane tõdes, et tegu oli vaid ühe kohtumisega ja juba oodatakse järgmist: "Meil seisab ees pärastlõunane matš, kus saame tänased vead heastada."


Maratonmäng tähistas Bluesi jaoks ka klubi rekordit. Varasemalt oli pikim playoff-kohtumine peetud Detroit Red Wingsiga aastal 1984, mis läks üle normaalaja 37 minutit ja 7 sekundit. Kodune pikim matš oli samuti Blackhawksi vastu. Aastal 1989 ei suutnud kaks tulist rivaali omavahel parimat välja selgitada 33 minutit ja 49 sekundit.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)

Kommentaarid