 |
| (foto: Andy Clark/Reuters) |
Uuel hooajal on Canucksi esinumber Ryan Miller. Lõppenud hooajal viimaks Buffalos valitsenud lootusetust seisust pääsenud väravavaht sai St. Louis Bluesi eest taas osaleda playoff-kohtumistes, kuid on üldlevinud arvamus, et ta põles seal läbi. Chicago Blackhawksi poolt avaringis välja lülitatud Bluesi eest jäi tema playoffide keskmiseks sisse lastud väravate arvuks 2.7 ning tõrjete efektiivsus oli masendav 89.7%. Kuid ehk on nüüd õige hetk kriitikute vaigistamiseks. Jätkab ka Läck, kes tegi Luongo varumehena supertööd (tõrjed 92.5% ning nullimängude arvestuses klubi kollanokkade rekord 3), kuid jäi põhinumbrina hätta. Tegu korraliku duoga, mis annab uuele peatreenerile Willie Desjardinsile võimaluse keskenduda teiste liinide mukkimisele. "Meil on väravasuul üks liiga parimaid tandemeid ja neil mõlemal on soov ennast tõestada," on märkinud Desjardins, kes väidetavalt eelistas Canucksi peatreeneri tooli Pittsburgh Penguinsi omale.
Võrreldes aastataguse seisuga ei ole Luongo Canucuksi ainus oluline lahkuja. Läinud on Ryan Kesler, kelle vastu saadi Anaheim Ducksilt ports tulevikumehi. Et taas üle 200 värava kirja saada, peab Desjardins lootma, et kes iganes maandub Sedinide kõrvale leiab nendega hea keemia. Võimalik, et selleks meheks saab olema Radim Vrbata, kelle näol on tegu väga huvitava täiendusega. Suvel 33-aastaseks saanud tšehh on viimastel aastatel kaitsele keskendunud Coyotesi meeskonnas olnud tagasihoidlik panustaja, kuid tegu on endise 60 punkti mehega.
Seltskond kaitses on võrreldes mullusega enamvähem sama. Mehed nagu Kevin Bieksa, Alexander Edler, Dan Hamhuis ja leiaksid endale koha ka liiga parimate kaitse rotatsioonis. Mullu sisse lastud 223 väravat oli liiga tugev keskmine näitaja. Näiteks läänekonverentsi meeskondade arvestuses jäid Canucksist ette vaid seitse meeskonda. Kui lood rünnakul nüüd korda saada, siis annab see lootust, et meeskond suudab playoffide võidujooksus kenasti kaasas püsida.
Loobutud on paarist võtmemängijast, et parandada meeskonna üldist kvaliteeti ning see oli peamänedžeri Jim Benningu sõnul ka suve eesmärgiks. "Meeskonnad, kelle juures olen varasemalt töötanud on olnud nelja liiniga meeskonnad. Kolmas ja neljas liin omasid nende edu juures olulist rolli. Seega on võrreldes eelmise hooajaga meil teistsugune filosoofia," tõdes hiljuti Benning, kes saabus Vanvouverisse Boston Bruinsi abimänedžeri koha pealt.
Bruinsi kvaliteedist jääb Canucks hetkel küll selgelt kaugele, kuid selle sunnas on tehtud õigeid samme. Kindlasti on sihiks järgmiste aastate jooksul koosseisu veelgi parandada, kuid see ei tähenda, et algavaks hooajaks latt madalale seatakse. Canucks tahab kindlasti playoffidesse tagasi.
Hooaja küsimus - kas Sedinid suudavad taas head vormi näidata?
Alates hooajast 2006/07 olid Sedinid viis järjestikust aastat NHL-i produktiivseim paar. Üleeelmisel hooajal jagati esikohta, kuid Tortorella režiimi tõttu vajuti 13. kohale. Mõlemad kogusid napilt enam punkte kui lühendatud hooajal - Daniel 47 (40) ja Henrik 50 (45). Ühtlasi said nad võrreldes varasema karjääriga ka suurema koormuse. Esmakordselt kerkis nende keskmine mänguaeg üle 20 minuti. Vennad on küll ka ise rääkinud sellest, et soovivad oma kaitsemängu parandada ja seetõttu nad väga palju uute ülesannete üle pole ka nurisenud, kuid on selge, et nende efektiivsus tuleb välja vastaste värava ees, mitte oma kaitsetsoonis. Septembris 34ndat sünnipäeva tähistavad kaksikud pole enam kindlasti sellel tasemel, kus varem, aga neid on veel selgelt liiga vara maha kanda. Enne kui suur koormus meeste efektiivsuse halvas olid nad mullu tegelikult heas hoos - mõlemad said hooaja esimese 41. mänguga kirja 35 punkti.
Kommentaarid