 |
| (foto: Doug Pensinger/Getty Images) |
Nüüd on hakatud liikuma samas suunas. "Me jaoks oli tegu suure pööranguga," ütles eelmise hooaja kohta Matt Duchene. "Usun, et nüüd hakkategi nägema Avalanche'i mängimas hiliskevadel ja suvel."
23-aastane kanadalane tegi mullu oma karjääri edukaima aasta, kui kogus 71. matšiga 70 punkti. Tema ja eelmise aasta parimaks uustulnukaks valitud Nathan MacKinnon on vaid mõned Avalanche'i noortest ja andekatest mängumeestest. Duchene'i eakaaslane Ryan O'Reilly oli mullu 28 tabamusega meeskonna suurim väravakütt ja 21-aastane Gabriel Landeskog kannab juba vanusest hoolimata rinna peal kapteni C-d. Väravavahi kohta on väga noor ka 26-aastane Semjon Varlamov. Avalanche on selgelt meeskond, keda ootab helge tulevik. Kuid see ei tähenda, et meeskond ei võiks juba algaval hooajal tõeliseks tippsatsiks kujuneda.
"Ütlesime eelmisele aastal, et soovime hokimaailma šokeerida ja seda me ka tegime," tõdes Roy nädalavahetusel antud intervjuus. "Kuid nüüd suudame šokeerida vaid playoffide võiduga."
Samas on Avalanche üks väheseid meeskondi, kelle kohta võib öelda, et koosseis on suve jooksul nõrgenenud. Vastupidist on raske väita, kui meeskond on ilma jäänud oma esitsentrist. Valusal kombel kaotati Paul Stastny ka oma divisjonirivaalile. MacKinnon edutatakse tema rolli ja noor kanadalane pole üldsegi mitte halb asendusmees, kuid meeskonna südamikust on siiski üks väga hea mängija nüüd puudu.
Suvel on teiste seas sisse toodud Jerome Iginla, kuid vanurite puhul ei tea kunagi ette, mis vormi nad näidata suudavad ja nagu tõestas Teemu Selänne hiljutine skandaal, siis ei tea, kas neile ka peatreenerid meeldivad. Oma karjääris kõik, välja arvatud Stanley karikavõidu, ära teinud Iginla on tulnud Avalanche'i väga motiveeritult, aga pole kindel, kuidas ta noorte meeskonnakaaslastega sammu suudab hoida. Kuigi ta on meeskonnale toonud juurde hindamatu väärtuse - kogemused.
"Olen koosseisuga üsna rahul," tõdes hiljuti Joe Sakic, kellest sai nädalavahetusel ametlikult klubi peamänedžer. "Meie selgroo moodustavad noored mängijad ja oleme nad ümbritsenud veteranidega, kellel on rohkelt liidriomadusi."
Hooaja küsimus - kuidas kaitse vastu peab?
Roy tegi sarnaselt oma mängija karjäärile oivalise debüüthooaja ka peatreenerina. Tema juhendamisstill istus ideaalselt tema ulja iseloomuga, kuid ei sobinud hästi kokku tema mängija karjääri kogemusega. Endise väravavahina lasi ta oma maskis mehel pidavalt teha lisatööd. Vaid viis meeskonda lasid hooaja peale kokku enda vastu sooritada rohkem väravaviskeid kui Avalanche. Kümnes kohtumises lasti endale vähemalt 40 peale viset ja vahemikus 35-39 pealeviset 18. matšis. Võrreldes mulluse aastaga on kaitsekuuiku uus liige vaid Brad Stuart, mis vihjab sellele, et Roy'l on usku oma meestesse ja sellesse filosoofiasse, mis ta nendele sisestanud on. Samas maksis hoolimatu kaitsetegevus playoffides kätte. Kõik, kes endale lõpumängudes keskmiselt üle kolme värava selja taha lasid, need kukkusid ka avaringis välja. Avalanche'i puhul oli see number 3.14. Lisaks jätkusid probleemid võimaluste kinkimisega. Playoffides olid endale lastud väravavisete poolest kehvemad vaid Tampa Bay Lightning ja Columbus Blue Jackets. Oma ambitsioonide ellu viimiseks vajab kaitse selgelt rohkem tähelepanu, kui just Roy taaskord Varlamovile imejooki ei anna.
Kommentaarid