(foto: The Canadian Press) |
"Mulle meeldib meie meeskonna areng ja suund," tunnistas hiljuti peatreener Michel Therrien. "Meid ootas kaks aastat tagasi ülisuur väljakutse, aga mulle meeldib see pühendumus, mida me oleme näidanud ja see, kuidas seni asjad on sujunud. Kuid me pole siiski veel oma eesmärki saavutanud."
Värske konverentsi finalist vaatas kaks aastat tagasi karikamänge kodus diivani pealt. 78. punktiga jäädi oma divisjonis viimaseks. Canadiensi suguse hiiglase jaoks oli see seis piinlikust piinlikum. Ja ega rahu ei toonud ka eelmine hooaeg. Sellest kõnelevad suvised muudatused.
Meeskond loobus mitmetest kogenud mängumeestest. Teiste seas öeldi "aidaa" ka kaptenile Brian Giontale. Võeti ette kergemat sorti noorenduskuur. "On aeg, et nooremad mehed võtaksid endale suurema rolli," ütles suvel peamänedžer Marc Bergevin.
Tihti tähendab meeskonna noorendamine kvaliteedis järeleandmist, kuid Canadiensi puhul ei peaks see nii olema. Meeskonna nooremad liikmed on juba aastaid kogemusi omandanud ning peaksid seega olema ka suuremaks rolliks valmis. Sissejuhatuses mainitud kolmik on jõudmas parimatesse mängija-aastatesse, olles 26-27-aastased. Klubi fännide jaoks on kahtlemata tegu põneva ajaga.
"See on meie noorte veteranide jaoks hea proovikivi. Meil on neisse rohkelt usku. Nad on kõik pikaajaliste lepingute peal ja see on oluline mitte vaid juhatuse, kuid ka treenerite jaoks," on Therrien rääkinud.
Suvel on Canadiens vabaagentide turult oma põnevale kooslusele veelgi vürtsi juurde pannud. Jiri Sekac on hetkel veel paljudele tundmatu nimi, kuid kui kõik läheb nii nagu oodatakse, siis võib 22-aastasest ründajast areneda järjekordne NHL-i rabav Tšehhi püss. Tal on Praha Levi rivistuses selja taga esimene tõsisem aasta, mil ta kogus KHL-is 48. mänguga 28 silma (11 väravat). 13 000 elanikuga Aši linnas sündinud mees on ka usinalt asunud juba klubi fännide südameid võitma skoorides näiteks hooajaeelses matšis Colorado Avalanche'i vastu selle kena värava:
Hooaja küsimus - kui küpsed noored on?
Nooruslik koosseis on kena ja tore ning kõigi näol on tegu juba suurepäraste mängumeestega, aga kas neil jätkub playoffides küpsust? Canadiens on teinud riskantse otsuse minna hooajale ilma kaptenita ja see võib otsustavates kohtumistes omada olulist rolli. Pidades silmas just vahet võitmise ja kaotamise vahel. Subban on hiljuti tunnistanud, et riietusruumis on mitmeid liidreid, kuid mitte kellelgi õla peal pole suuremat staatust näitavat tähte. See võib olla nüüd liigselt lennuka ettekujutlusvõime tagajärg, kuid näen vaimusilmas, kuidas meeskond on raskes seisus ja siis on 101 rääkivat pead, kes tahavad mingi sõnumi edasi anda, aga kõik räägivad korraga ja meeskonna motiveerimine kujuneb lihtsalt arusaamatuks räuskamiseks. Kõlab selge liialdusena ja tõenäoliselt see nii ka on, kuid spordimaailma üks põhitõdedest on see, et kui sa pole midagi võitnud, siis pole sa veel mitte keegi. Canadiensi tuumik on kahtlamata võidujanuline, kuid kes nad selleni juhib?
Kommentaarid