Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

Kuningad on troonilt tõugatud ja uue valitsemisaja alustamine muutub aina raskemaks. Los Angeles Kings võitis aastatel 2012-14 kaks korda Stanley karika ning käis korra veel ära läänekonverentsi finaalis, aga pärast seda on playoffides võidetud ainult üks mäng ja kolme aasta jooksul on sealt kaks korda üldse välja jäädud.

(foto: dailynews.com)
Suur leping rõhub Kopitari õlgadel

Eelmisest hooajast hakkas kehtima Anže Kopitari uus leping, mis liiga üks suurimatest. 30-aastane sloveen võtab palgafondist enda alla kümme miljonit dollarit. Mullune oli tema jaoks ka esimene aasta Kingsi kaptenina. See lõppes täishooaegade arvestuses Kopitari karjääri halvima punktisaagiga (52) ja selle põhjal on kerge luua narratiiv nagu tal oleks tähtsamas rollis raskused.

"Usun, et võime kõike nõustuda selles, et tal oli kehv aasta," ütles suvel kapteni kohta meeskonna uus peatreener John Stevens. "Olen temaga suve jooksul palju rääkinud. Tean, et ta on tugevalt treenimas. Arvan, et ta on valmis eelmise aasta selja taha jätma ja uuesti hoogu tõusmisega selle heastama."

Stevensil on vaja silmad uuesti särama panna ka mitmetel teistel meeskonna ründajatel. Marian Gaborik on viimastel hooaegadel teinud 21 ja 22 punktiga aastad, Mike Cammalleri pole 40 silma piiri kätte saanud ja endine kapten Dustin Brown on juba päris pingalt vindunud 20-30 punkti vahel. Kuigi tõsi, esimest kahte on suuresti tagasi hoidnud terviseprobleemid.

(foto: dailyfaceoff.com)
Mitme ründaja alavorm tähendas eelmisel hooajal, et kuningad olid 2.43 väravaga mängus liiga halvimate skoorijate hulgas. See ei ole iseenesest üllatav arvestades, millist mängustiili endise juhendaja Darryl Sutteriga harrastati, aga väheseid väravaid ei suudetud traditsioonilise raudkindla kaitsega seekord kompenseerida. Esiväravavahi Jonathan Quicki pikk puudumine andis kabelimatsu.

Cammalleri tegi alles paar aastat tagasi New Jerseys järjestikused 20+ väravaga hooajad ning Kingsi enda kunagisel drafti valikul saab olema tähtis roll meeskonna edurivile uuesti elu sisse puhumisel. Suured lootused võivad minna ka noormängijate peale. Noored kuningad tulid 2015. aastal AHL-i meistiteks ja on viimase nelja hooaja jooksul kolm korda oma divisjoni võitnud. Sutteril oli probleeme uue generatsiooni usaldamisega, aga Stevensiga alustavad kõik puhtalt lehelt. Suurlootus Adrian Kempe saab septembris 21-aastaseks ja võiks olla valmis paugutama.

Värske veri võib satsi marjaks ära kuluda nüüd, mil hakatakse harrastama teistsugust stiili. Kings on pikalt olnud litrivaldamise osas liiga tippude hulgas, aga tihti on juhtunud nii, et litrit hoides pole õnnestunud teravusi luua. Meeskond on valmis edasi arenema.

"Praegu mängitakse veidi teistmoodi, kui kümme aastat tagasi. Oleme osadele nendele nüanssidele suve jooksul keskendunud. Me pole veel ühtegi kohtumist mänginud, aga arvan, et liigume õiges suunas," on öelnud Dean Lombardi asemel klubi uueks peamänedžeriks määratud Rob Blake.

Värske veri kaitses

Kui kuningate ründeliinis on generatsioonivahetus veidi toppama jäänud, siis kaitses on seda sujuvalt tehtud. Sealt ei leia me enam näiteks mõlemas kuldses meeskonnas mänginud Matt Greene'i, kes tegi vigastuste tõttu viimase kahe aasta peale kokku vaid 29 mängu ja kelle leping suvel välja osteti. Platsis on 24-26-aastased Paul LaDue, Derek Forbort, Kevin Gravel ja Christian Folin, kes loodavad rohkem näinud ja teinud kaaslastelt palju õppida, üritades samal ajal olla ka meeskonna jaoks kasulikud mängijad.

(foto: dailyfaceoff.com)
Stevens ja Blake on mõlemad endised kaitsemängijad. Suvel on olnud fookuses ründemängu parandamine, aga usutavasti jagub neil energiat ka kaitsjate koolitamiseks. Sinisel joonel on Kingsil päris hea seis. Ottawa Senators on äsja näidanud, kuidas üks ekstraklassist kaitsehärg võib näiliselt kogu ülejäänud satsi vedada  Drew Doughty on karjääri algusest saadik olnud liiga tippkaitsjate seas, olles võrdselt kasulik nii oma põhiametis, kui rünnakul. Kuigi ka temal oli mullu 44 punktiga tagasihoidlik aasta.

Kings lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt liiga parimat näitajat tähistanud 25.9 pealeviset mängus. Tegu oli Sutteri ajastu ühe parima näitajaga. Olnuks meeskonnal tõrjeprotsent 90.5-st parem, siis võinuks olla tegu ikkagi playoffide satsiga. Tagantjärgi tundub aga eelmise hooaja ebaõnnestumine hea asjana, kuna sellega jõuti lõpuks oma raudsete raamide lahti murdmiseni. Sutteri meeskond kujunes pikapeale etteaimatavaks ja koos sellega kergemaks vastaseks.

"Deani ja Darryli töö organisatsiooni ja minu heaks oli suurepärane, armastan neid tohutult, nad on suurepärased," lausus 2016. aastal Norrise trofee võitnud Doughty sel nädalal. "Samas olid muudatused vajalikud. Ma ei ütle, et Dean oleks pidanud lahkuma, aga treenerivahetust oli küll vaja ja oleme sellega seoses teinud suurepärase otsuse."

Quicki tagasituleku ootuses

2012. aasta playoffide MVP tegi pärast mitmekuulist vigastuspausi oma esimesed esitused juba eelmise hooaja lõpus, aga tõeline tagasitulek saab olema ikkagi uue hooaja algus. Tema mullused näitajad olid 2.26 väravat mängu peale ja tõrjed 91.7%. Meeskonna omad tervikuna samal ajal 2.45 ja 90.5%. See näitab hästi ära kuivõrd oluline mängija ameeriklane Kingsi jaoks on.

"Ma pole varem temasugust väravavahti näinud," kiidab Stevens. "Ta ei süüdista kunagi kedagi teist peale enda. Talle võidakse 3 vs 1 olukorras värav teha ja ta arvaks, et oleks ikka suutnud seda kuidagi vältida. Arvan, et see on ühe väravavahi puhul suurepärane omadus ja kandub üle ka tema meeskonnale ja meeskonnakaaslastele."


Quicki endale lastud keskmine on viimase seitsme aasta jooksul kuus korda jäänud alla 2.30. Tema 238 võitu alates hooajast 2009/10 on liiga paremuselt neljas näitaja. Kingsi edu on otseselt temaga seotud. Nüüd oleks vaid tähtis see, et ta suudab tervena püsida. Eelmisel hooajal jäi talle kirja vaid 17 matši.

Kui Quick peaks uuesti katki minema, siis tuleb loota Darcy Kuemperi peale. 27-aastane Saksa juurtega kanadalane on varem Minnesotas mängides aeg-ajalt oma potentsiaali näidanud, aga eelmine hooaeg midagi head ei toonud. Statistikaks olid 3.13 ja 90.2%. Valikuks võib veel olla ka Jeff Zatkoff, kes alles 2016. aastal Pittsburgh Penguinsiga karikavõitjaks tuli, aga teda nähakse pigem AHL-i puurilukuna. Kõrgliigas on Zatkoffi karjääri keskmisteks 2.72 ja 90.8%.

Vana uues kuues

LA-s toimub filosoofia muutus, aga rivistus on võrreldes varasemate aastatega vägagi tuttav. Küsimused jäävad, et kas nii on võimalik edasi liikuda. Peatreener usub, et on.

"Ma poleks seda tööotsa võtnud, kui ma ei usuks, et oleme suutelised võitma. See pole sama meeskond, mis kaks korda karika võitis, aga paljud osad on siiski jätkuvalt samad. Meie väljakutseks on saada mõned põhimängijad ja nende esitused tagasi endisele tasemele," on Stevens öelnud.

Kingsi punktisaak jäi mullu 86 peale, mis meeskonna halvim alates tumedatest nullindatest, mille hulgas oli kuuehooajaline playoffide põud. Läänekonverentsist edeneti viimasena karikamängudele 94 silmaga ehk laias laastus jäi puudu kolm võitu. Ei ole kahtlustki, et terve Quickiga oleks need kätte saadud ja võib isegi eeldata, et koos temaga oleks jõutud 100 punkti lähedale, mis juba enamvähem garanteerib playoffide pileti.

Üldises plaanis tundub, et satsi seis polegi nii kehv, kui võiks eelmise hooaja ebaõnnestumist silmas pidades arvata. Playoffidesse naasmise osas väärib aga märkimist, et elu Vaikse ookeani divisjonis on võrdlemisi kitsas. Seal oli mullu kaks 100 punktiga meeskonda ja San Jose Sharksi näol üks, kes selleni napilt ei jõudnud (99). Calgary Flamesi kapten Mark Giordano on juba rääkinud, kuidas ka nemad sihivad 100 punkti ja lisaks on ka omad ambitsioonid kõvasti täienenud Arizona Coyotesil. Sellises konkurentsis peab kõvasti rassima ja pärast esimese eesmärgi täitmist ei pruugi enam järgmisteks sihtideks särtsu olla.

Kommentaarid