Hooaja eelvaade: Edmonton Oilers

Palju kannatanud Edmonton Oilers on tippkonkurentsis tagasi ning kujunemas läänekonverentsis tõeliselt suureks jõuks. Läinud kevadel lõpetati kümme aastat kestnud playoffide põud ja vaid napp kaotus 7. mängus jättis meeskonna konverentsi finaalist eemale.

(foto: ctvnews.com)
McDavidiga piiritu potentsiaal rünnakul

Oilers tegi mullu oma viimase 11 aasta resultatiivseima hooaja. Keskmiselt saadi kirja 2.96 väravat mängus. Sellega päris liiga tippude sekka ei kuulutud, ent sellele vaatamata oli tegu ühe ohtlikuima ründemeeskonnaga. Peamiselt tänu Connor McDavidile, kes karjääri teise hooaja mitmete aasta parimale antavate auhindadega lõpetas. Koos oma noore kapteniga on Oilersi ründepotentsiaal põhimõtteliselt piiritu. Selle tõestuseks on mitmed kohtumised, kus isegi seitsme väravani jõuti. Üks neist tuli ka konverentsi finaalis Anaheim Ducksi vastu.

"Tegu on tõusva meeskonnaga ja näitasime juba eelmisel aastal, milleks me võimelised oleme," rääkis McDavid suvel pärast 100-miljonilise lepingu saamist. "Me lähme aina paremaks. Oleme jätkuvalt noor rivistus ja kõik noored saavad vaid paremaks minna."

(foto: dailyfaceoff.com)
Edmontonis on nii mõnigi 30ndates härra, kaasa arvatud suvine täiendus Jussi Jokinen, aga suur osa meeskonnast on 24 või nooremad. Ja tegu pole lihtsalt meeskonnaliikmetega. McDavidi tuules on Leon Draisaitl kerkimas liiga üheks kardetuimaks ründajaks. Just tema oli ka playoffides meeskonna resultatiivseim.

"Eelmine aasta oli lõbus, aga me mõtleme kõik ühtemoodi - soovime järgmist sammu teha," ütles 21-aastane sakslane treeninglaagri alguses. "Me tegelikult ei saavutanud eelmisel aastal veel midagi. Jõudsime 2. ringi ja see oli samm õiges suunas, aga me ei ole veel seal, kus soovime olla ja palju tööd ootab veel ees."

Töö jätkub pärast ühte väga olulist vahetustehingut. Suvel loobuti Jordan Eberle teenetest ning tema vastu saadi New York Islandersilt Ryan Strome. Käiguga hoiti kokku raha nii McDavidi kui Draisaitli lepingupikendusteks, aga kindlasti olid sel ka sportlikud tagamõtted. Eberle on juba päris pikalt liigas mänginud ja tema parimad esitused jäävad mitme hooaja taha. 23-aastane Strome on oma kohta veel otsimas.

"Üles kasvates olen ma alati võitja olnud, mänginud võitvates meeskondades," märkis Strome augusti alguses. "See määratlebki tõeliselt suured mängijad ja soovin nende hulka jõuda. Arvan, et ennast ei maksa liialt muuta ja hoiduda tuleb liigsest survest, aga soovin võita. See ongi kõige olulisem, mis teeb kõik õnnelikuks. Arvan, et mul on siin selleks võimalus."

Strome'i senine karjääri parim on 50 punkti. Võib arvata, et McDavidi kõrval mängides kerkib see number kõvasti. Kindlasti pole ka meeskonna vaieldamatu liidri eelmise hooaja 100 silma (30+50) tema piiriks. Arenguruumi on tal veel kõvasti, nii nagu mitmetel teistel noortel Oilersi mängijatel.

Suured edusammud kaitses

Oilers on oma noorte ründajatega alati olnud põnev meeskond, aga pärast 2006. aasta finaalseerias käimist alanud karikamängude põud põhines paljuski nõrgal kaitsemängul. "Tippaastatel" imeti endale üle 280 värava. Mullu õnnestus aga jääda vaid 212 peale. Keskmine arv 2.52 oli sarnaselt rünnakule liiga kaheksas näitaja.

Uuele hooajale peale minnes on aga Oilersi kaitseliin veidi ebakindlas olukorras. Mullu 35 (8+27) punktiga lõpetanud Andrej Sekera tegi playoffides oma põlve sedavõrd tõsiselt katki, et comeback tuleb arvatavasti alles uuel aastal. Vaid Oscar Klefbom kogus eelmisel hooajal 31-aastasest slovakist keskmiselt rohkem mänguaega. Ta on efektiivne mängumees erinevates situatsioonides. Tema +14-st oli meeskonna kaitsjate hulgas parem vaid Adam Larsson (+21).

Peatreener Todd McLellan esialgu ei muretse. "Eeldame, et kaitsjate grupp jätkab sealt, kus asjad eelmisel aastal pooleli jäid," ütles ta suvel. "Tegu pole uue grupiga, kes peaks süsteemid endale selgeks tegema ning õppima koos mängima ja isegi teineteist tundma."

(foto: dailyfaceoff.com)
McLellani teine aasta meeskonna juures oli Oilersi jaoks esimene alates hooajast 2006/07, mil enda väravale lasti keskmiselt vähem kui 30 pealeviset (29.5). Areng kaitses on tema juhendamisel olnud muljetavaldav ja võib uskuda, et see jätkub. Kui just vigastusi kiirelt juurde ei tule.

Väravas väsimatu Talbot

Sarnaselt kaitsele on Oilersis ka väravavahtide mäng olnud läbi aastate naljanumber. Edmontoni on isegi kutsutud väravavahtide surnuaiaks. Ent Cam Talbot on suutnud hauda edukalt vältida. Ta tegi eelmisel hooajal 42 võiduga isegi uue klubi rekordi. Nende arvestuses jäi ta Washington Capitalsi Braden Holtbyga jagama liiga esikohta. Väärib aga märkimist, et Holtby mängis kümme kohtumist vähem.

Talbot tegi 73 matši ja temast kujunes sellega ülekaalukalt suurima koormusega mänginud puurivaht. Järgmine oli 66-ga Toronto Maple Leafsi Frederik Andersen. Vaatamata rohkele mänguajale püsisid aga 30-aastase kanadalase numbrid teravad. Ta lasi endale keskmiselt 2.39 väravat, tõrjudes 91.9%-lise efektiivsusega. Playoffides olid näitajateks vastavalt 2.48 ja 92.4%.


McLellan oleks iseenesest võinud oma esinumbrit vähem vaevata, kuna varumees Laurent Brossoit tegi väga hea hooaja. Kaheksa mänguga tuli neli võitu, endale lastud keskmine 1.99 ja tõrjed 92.8%.  Tegu oli eduka tagasitulemisega pärast seda, kui Brossoit ei suutnud eelneval hooajal viie mängu peale mitte ühtegi võitu korjata.

Kõik uksed valla

Oilers ei jäänud eelmisel hooajal üldse mitte kaugele konverentsi finaali jõudmisest. Drake Caggiula varajasest väravast juhiti pikalt Ducksi vastu otsustavat mängu. Teisel perioodil lasti aga viigistada ja viimase alguses tuli tabamus, mis pardid edasi viis. Võõrsil välja mängitud 2-0 edu pealt seeria kaotamise võib vast väheste kogemuste taha kirjutada.

Nüüd on McLellani mehed aasta võrra rohkem karastunud ja kõik uksed on valla. Kihlveokontorid hindavad Oilersit Pittsburgh Penguinsi järel teiseks karikafavoriidiks. See tähendab osalt, et edaspidi tuleb toimetada suuremate ootustega. Aasta tagasi oodati Oilersilt suurt tõusu, aga peamiselt just selle näol, et end venitatakse uuesti karikamängudele. Nüüd võib juba hakata väitma, et kõik muu peale finaali jõudmise oleks ebaõnnestumine.

Peamänedžer Peter Chiarelli on öelnud, et tema jaoks on ootused kiirelt ootamatult kõrgele kasvanud, kuid Bostonis karika võitnud meeskonna kokku pannud meest see ei heiduta. "Oleme raskes divisjonis, aga kuulume võimalike võitjate hulka," ütles ta hiljuti.

Kommentaarid