 |
| (foto: Getty Images) |
Kodus võitis Rangers mullu viis mängu vähem kui võõrsil ja jäi nii kodumängude arvestuses konverentsi äbarikega konkureerima. Kui oma fännide ees oleks suudetud üle keskmise tulemusi näidata, siis saanuks meeskond vabalt heietada mõtteid konverentsi tippude sekka pääsemisest. See oli Rangersi potentsiaal eelmisel hooajal, kuid kui hea ollakse nüüd?
Meeskond on suvel jäänud ilma mitmest võtmeisikust. Playoffide kangelane Anton Stralman siirdus Tampa Bay Lightingusse, võttes endaga kaasa Brian Boyle'i ja kolmandas kolmikus suurepäraselt toimetanud Benoit Pouliot naudib nüüd elu Edmonton Oilersis, koos korraliku palgatšekiga. Lisaks on läinud Brad Richards, kes oli küll kohutava lepingu peal, kuid kellest võidakse juba uue hooaja esimestel nädalatel tohutult puudust tunda.
Nimelt õnnestus meeskonna esitsentril Derek Stepanil hooajaeelsetes matšides ära murda pindluu, mis hoiab ta väljakutelt eemale 4-6 nädalat. See on jätnud meeskonna keerulisse olukorda, kus tõenäoliselt tuleb üks kassipoeg vette visata, kuna vaatamata Richardsi lepingust vabanemisele on klubil endiselt palgaruumiga kehvad lood. Tõenäoliselt lähevad suured lootused 21-aastase J.T. Milleri peale, kes seni NHL-is 56. põhihooaja matšiga kogunud vaid kümme silma.
"Ta lihtsalt pole välja teeninud seda, et sel tasemel regulaarselt mängida," ütles aprillis noore jänki kohta peatreener Alain Vigneault. "Ta peab näitama rohkem pühendumust nii väljakul, kui ka sealt eemal olles. Kuniks ta seda teeb, ei ole ta veel mitte midagi välja teeninud."
Karmid sõnad sütitasid 2011. aasta drafti 15. mehe vähemalt AHL-i tasemel. Hartford Wolf Packi eest tuli 41. matšiga 43 silma (15 väravat). Selle järgselt nähti talle kohta meeskonna kolmanda kolmiku keskründajana, kuid Stepani vigastus võib ta sealt nüüd ettepoole tõsta. See on suur surve nii tema kui ka meeskonna jaoks.
Surve kaelas on suvel Suurde Õuna saabunud ka mitmeid teised mängumehed. Teiste seas seadusega pahkusisse sattunud Ryan Malone ja seni potentsiaali mitte avanud imemees Kevin Hayes. Võib öelda, et Rangers jätkab mullu edu toonud filosoofiaga - lihvimata teematitest üritatakse vormida tõelised briljandid. "Meie mullune edu tuli nelja ründekolmiku ja kuue kaitsjaga mängimisest. Me näitasime oma meeskonna sügavust," rääkis hiljuti peamänedžer Glen Sather. "Üritame selle plaaniga jätkata."
Hooaja küsimus - kuidas esinevad äsja uue lepingu saanud mängijad?
Rangers oli vabaagentide turul väga aktiivne, kuid suurt paberite määrimist tuli teha ka klubisiseselt. Põhitegijatest said uue lepingud eelmise hooaja edukaima punktitooja Mats Zuccarello ja Chris Kreider ning Derick Brassard, kes mõlemad ründajate arvestuses samuti punktide osas esikuuikusse mahtusid. Kaks esimest tegid ülekaalukalt oma karjääri parima aasta, samas kui viimane jäi oma "isiklikule rekordile" alla vaid kahe silmaga. Kuigi pani pirni põlma 18 korda, mis on uus karjääri tippmark. Zuccarello tehing on vaid aastane, seega temal ei tohiks motivatsiooniga suuri probleeme olema, kuid teised mehed võivad ehk tõesti endal rihma lõdvemaks lasta. Seejuures Brassard pani tasku viieaastase lepingu, millega teenib 25 miljonit dollarit. Võimalik, et lepingupikenduste juures nähakse lihtsalt tonti, kuid varasemast on võtta mitmeid näiteid selle kohta, kus järsku esiletõusnud mängija ei suuda oma taset hoida. Rangersi edu jaoks on eelpool mainitud kolmiku jätkuv hea mäng üliolulisel kohal. Pärast edukat hooaega oodatakse neilt veel ka edasisammu ja kui seda ei tule, siis võib meeskond omadega päris hätta jääda. Kuigi arvan, et klubi otsus suvel just ründeliini tuua mitu säästulepinguga meest on just omamoodi samm selleks, et võimalike probleeme vältida. Ehk siis need peaksid juba ennast tõestanud meestele mõjuma motiveeriva jõuna, kuid kui nii ei lähe, siis on kenasti asendusmehed kohe võtta.
Kommentaarid