Bishop naases käkiga, Blackhawks jõudis karikast ühe võidu kaugusele.

Tänavune finaalseeria jätkab ilma lisaaegadeta ülimalt suure pinge pakkumist ja mõned mehed on selle all juba kokku varisemas. Eelmisest kohtumisest vigastusega puudunud Tampa Bay Lightningu väravavaht Ben Bishop sai 5. mängus hakkama käkiga, millest räägitakse arvatavasti aegade lõpuni.

(foto: Scott Iskowitz/Getty Images)
Avakolmandikust oli mängitud veidi üle kuue minuti, kui Lightningu väravavaht võttis ette midagi ülimalt kummalist. Hetkel, mil litter oli kodumeeskonna tsooni tulemas, otsustas Bishop selle minema toimetamiseks tulla oma väravast kaugele välja. Seda aga seisus, kus Victor Hedman oli juba olukorda kontrollimas. Järgnes kahe mehe kokkupõrge ning Hedmani jälitanud Patrick Sharp lõpetas ühe karjääri kõige lihtsama väravaga 13-mängulise põua.

"Ma jälgisin väljakut, ei näinud ega kuulnud Bishopit, vahest juhtub selliseid asju" rääkis olukorra kohta Hedman.

Suuremas plaanis oli Bishopi tagasitulek korralik. Ta peatas avakolmandikul 12 pealeviset ja lõpetas 29 tõrjega. Enda sõnul tunneb ta end aina paremini ja on esmaspäeval valmis 6. mängus osalema.

Ühe vea pärast ei ole ka peatreener Jon Cooper tema suhtes usaldust kaotanud: "Me ei oleks siin ilma temata. Kui jätta kõrvale üks miljonist olukord, mis juhtus, siis tegutses ta minu hinnangult silmapaistvalt. Ta andis meile selle mängu võitmiseks võimaluse. Peame skoorima rohkem kui ühe."

Selle taga, et Lightning vaid ühe sai oli Corey Crawford. Blackhawksi puurivaht tegi oma tänavuste playoffide ühe parima esituse. Tema läks õhtule 31 tõrjega. Ainsa pidi ta enda selja tagant välja võtma teise kolmandiku keskpaigas, kui Steven Stamkos magnetina kogu tähelepanu enda peale tõmbas ja Valterri Filppula vabaks jäänuna pärast kuueaastast pausi oma esimese finaali värava tegi.

Lightning hakkas teisel kolmandikul pealevisete arvestuses järgi võtma ja sai ka lõpuks mööda, kuid kogu õhtu jooksul oldi lahtivisetega suures hädad ning seda eriti viimasel kolmandikul. Kokku võideti 26 lahtiviset, aga Blackhawks sai neid kümme rohkem. Eriti võimsalt tegutses Antoine Vermette, kes võitis kaheksa oma 11-st lahtiviskest. Tänu sellele oli viimane kolmandik tõeline tema kolmiku šõu. Domineerimine algas varakult ja Vermette ise viis ka Blackhawksi viimase perioodi teisel minutil uuesti ette.

Veebruari lõpus Arizona Coyotesist hangitud Vermette on lõpuks endale uues meeskonnas koha leidnud ja temast on Blackhawksi jaoks kujunenud ülimalt väärtuslik mees. Playoffides on kolm tema neljast tabamusest osutunud võiduväravateks.

"Lugesin kuskilt, et Arizona treener kiitis Vermette'i seoses tähtsate mängudega ja seda on ta siin ka näitamas," rääkis Niklas Hjalmarsson. "Ta on lahtivisetel suurepärane ja ta on ka väljakult eemal äärmiselt tore tüüp. Ta on meie riietusruumi suurepärane täiendus ning alati, kui ta mängu pääseb, siis annab ta endast kõik."

Viimasel kolmandikul tuli kodumeeskonna poolt 15 pealeviset, aga Blackhawks kaitses eduseisu suurepäraselt ning nüüd on Joel Quenneville'i meeskonnal esimest korda pärast 1938. aastat võimalus kindlustada karikavõit kodus. "Järgmised paar päeva saavad linnas olema pöörased," tunnistas Blackhawksi peatreener.

Lightning aga ei kavatse võitluseta alla anda. "Tunnen oma mängijatele kaasa, sest arvan, et nad väärivad veidi rohkem, kui see olukord, milles me praegu oleme," rääkis Cooper. "Aga me oleme endiselt elus. Arvan, et meil on rõõmsad ajad veel ees. Peame lihtsalt selle olukorra üle elama."

Vabalt võinuks ka Cooperi hoolealused olla karikast ühe võidu kaugusele. Vahetult enne Bishopi käkki oleks mäng pidanud tegelikult seisma jääma.


Külaliste teisele tabamusele eelnes olukord, kus Brenden Morrow oli Crawfordi värava ees täiesti üksi, aga suurepärane võimalus jäi realiseerimata.


Alles teist korda ajaloos on finaalseeria kõik esimesed viis mängu otsustatud üheväravalise vahega. Samas on aga esmakordne see, et kumbki meeskond pole kordagi mitmeväravalist eduseisu omanud.

Kommentaarid