 |
| (foto: Getty Images) |
Blackhawks 5 - 4 (KV)
Richards, Shaw, Hossa, Bickell, Toews - Josi, Smith, Neal x 2
Predators 1 - 3 Blackhawks
Wilson - Saad, Hossa x 2
Predators 3 - 2 Blackhawks
Neal x 3 - Smith, Shaw
Blackhawks 2 - 1 (LA) Predators
Oduya, Toews - Weber
Nashville Predators
Kui Barry Trotz pärast teist järjestikust playoffideta lõppenud hooaega mullu suvel Predatorsi eesotsast lahkus, siis kardeti pikka ja vaevarikast üleminekuperioodi. Trotz oli ainus peatreener, kes meeskonnaga klubi ajaloo jooksul oli töötanud. Tundub aga, et Peter Laviolette'i näol on leitud uus tüürimees, kelle juhendamisel edu nautida. Eelmisel hooajal Philadelphia Flyersi poolt kinga saanud Laviolette sisestas meeskonnale ründavama mentaliteedi, kuigi paradoksaalsel kombel oli Predatorsi kaitse hoopis ründest tugevam. Ise skooriti 2.76 mängus (14. koht liigas), samas kui endale lasti 2.46 (9. koht). Kaitse püsis kindlana tänu Pekka Rinne viimaste aastate parimale hooajale.
32-aastane soomlane lasi enda selja taha keskmiselt 2.18 väravat. Ta sai kirja 41 võitu, millest oli parim vaid Montreal Canadiensi Carey Price. Mullu sai Rinne puusatrauma tõttu jääle vaid 24. kohtumises. Sellele vaatamata jäi Predators playoffidest vaid kolme punkti kaugusele. Viimastel aastatel on mängitud stabiilselt hästi ja ega kaugel pole playoffide 2. ringi kohad. Pärast seda, kui Blackhawks 2010. aastal meeskonna avaringis kukutas, jõuti 2. ringi kahel järjestikusel aastal.
Kisub aga sinnapoole, et tänavu jäädakse ikkagi avaringi püsima. Blackhawks on endale teist aastat järjest playoffides esimeseks vastaseks saanud meeskonna, kes näitas põhihooaja viimastel nädalatel ebakindlust. Pärast playoffide koha kindlustamist kaotas Predators kõik viimased kuus põhiturniiri mängu. Sama juhtus mullu St. Louis Bluesiga, kellest Blackhawks sai kuue mänguga jagu. Predators oli hooaja esimeses pooles väga tugev, aga alates veebruari teisest poolest hakkasid asjad kiiva kiskuma. Sellel võis olla mitmeid põhjuseid ja võimalik, et tegu oli lihtsalt ajutise tagasilöögiga ning playoffides saadakse ennast uuesti käima, aga enesekindlust see satsile kindlasti ei anna. Pigem vastupidi.
Edu võti: erimeeskondade käima saamine
Predators oli 5 vs 5 mängus üks põhihooaja parimad - väravatesuhtest +1.26 olid paremad vaid New York Rangers (1.32) ja Tampa Bay Lightning (1.28) - aga ülekaalu olukordades magati kogu aasta vältel. Efektiivsuseks jäi vaid 16.2%. Arvestades, et meeskonnas on Shea Weberi näol üks liiga parimaid siniselt joonelt paugutajaid, siis on see väga nutune protsent. Samuti oli Predators kehv vähemuses mängides. Efektiivsus sikutati vaid veidi üle 80%. 18. koht saadi kätte 80.2%-ga. Kui Laviolette tegi teistes valdkondades võrreldes Trotzi viimase aastaga edasimineku, siis erimeeskondade osas anti tasemes järgi. Kinnistes playoff-mängudes on erimeeskondade efektiivsus tihti oluline faktor selle osas, kes mängu võidab ja kes kaotajana lahkub.
Chicago Blackhawks
Kui Los Angeles Kingsi kaks karikavõitu ja üks konverentsi finaalkoht kolme aasta jooksul on muljetavaldav ning aukartust äratav, siis ega Blackhawks seeria kuue hooaja jooksul kaks karikavõitu ja sama palju konverentsi finaale pole sellest kehvem. Nüüd, kus ühest tülikast konkurendist põhiturniiriga lahti saadud, on järjekordse karikavõidu võimalused kindlasti kasvanud. Neid kergitab veelgi see, et Patrick Kane on tõenäoliselt juba Predatorsi vastu peetavas esimeses mängus jääl. Karjääri jooksul 93 playoffide mänguga 91 silma (37+54) kogunud ründaja on algselt välja hõigatud 12 nädala asemel rangluuvigastusest taastunud seitsme nädalaga.
Kane tuleb meeskonda, mis oli põhihooajal üllatavalt impotentne. 2.68 väravat mängus andsid liiga peale vaid 17. koha. Kahel viimasel hooajal oli Blackhawks keskmiselt üle 3.1 skoorinud. Kaitse osas oli Joel Quenneville'i meeskond pärast mullust järele andmist taas tippude seas. 2.27-st oli parem vaid New York Rangers. Corey Crawford tundub taas terav olevat ja Blackhawks saab playoffidele vastu minna ülimalt enesekindlalt.
Kui Quenneville'i meeskonna juures millegi kallal nuriseda, siis on selleks ülekaalus mängimine. Viimase nelja hooaja jooksul on kolmandat korda selle efektiivsus jäänud tagasihoidlikuks - vaid 17.6%. Muidugi terve protsendi võrra parem kui 2013. aastal, mil oma viimane Stanley karikas võideti, aga siiski. Meeskonnas on piisavalt palju ründetalenti, et jõuda 20% ligidale. Kui ülekaalu olukordi piisavalt hästi ära ei realiseerita, siis võib elu Predatorsi vastu kujuneda keerukamaks kui algselt arvatakse. Kuigi ka Blackhawks on 5 vs 5 mängus väga hea - 1.19-ga tullakse Predatorsi taga.
Edu võti: Kane'i tervis ja meeskonda sulandumine
2013. aasta playoffide MVP on ligi kaks kuud jäält eemal olnud. Meeskond toimetas temata üsna hästi ning alguses võib veidi kohamakust olla tema ja kaaslaste vahel. Lisaks on õhus küsimärk seoses sellega, et millises seisus see murtud rangluu ikkagi on. Sportlased on küll täiesti isemoodi olendid ja taastuvad traumadest paremini, aga luud peaksid ju igal inimesel siiski enamvähem sama ajavahemikuga kokku kasvama. Kane on enamvähem kuu aega varem tagasi kui algselt arvati. Raske uskuda, et luu on nüüdseks samas seisus nagu enne vigastust. Kuigi Blackhawks on andnud teada, et arstide poolt on saadud luba ning usutakse, et varajane naasmine mingisuguseid komplikatsioone endaga kaasa ei too.
Ennustus: Blackhawks edasi 4-2
Arvestades imelist hooaja algust, siis tundub, et Predators jõudis tipptasemele selgelt liiga vara. Põhihooaeg lõpetati nutuselt ning playoffid on väga vale koht oma vormi timmimiseks. Blackhawks sai mullu Bluesi käest pärast nende kehva põhiturniiri lõppu kaks järjestikust kaotust, aga surus ennast siiski jõuga läbi. Arvan, et siin läheb kergemalt ja erinevalt aastatagusest seisust väldib Blackhawks ka liigset lisaajal närveerimist.
Kommentaarid