Kanada klubide madalseis jätkub

Jäähoki sünnimaa Kanada näitas tänavu taaskord võimu, kui Sotši olümpiamängudel uisutati üsna muretult kullale. Sellega on Kanadal nüüd kirjas kaks järjestikust olümpiavõitu ja kolm viimasest neljast. Kui jätta kõrvale naljaturniir MM, siis on Kanada hokimaailma täielikult domineerinud. Vahtralehe maa jaoks pole aga kõik nii roosiline kui tundub. Püha Graal Stanley karikas võideti viimati Kanada klubi poolt 1993. aastal ja kohalike klubide jätkuva madalseisu pärast tilguvad mitmed südamed verd.

(foto: Twiter @GoalieWays)
Los Angeles Kingsi tänavune karikavõit oli muidugi samuti omamoodi triumfiks Kanada ja üldse Põhja-Ameerika hoki jaoks. Nimelt oli sel hooajal Kingsi rivistusse kogu liiga peale vähim eurooplasi. Neid oli vaid kolm - Marian Gaborik, Anze Kopitar ja Slava Voinov. Vahtralehe mehikesi oli seevastu 12 ja jänkisid viis.

Samas oli aga Montreal Canadiens ainus Kanada klubi, kes tänavu Stanley karika playoffides kaasa lõi. Kõik teised jäid lõpumängudest väga kaugele. Viimati oli Kanada ühe esindusega playoffides aastal 1973.

Canadiens on kindlasti ka uuel hooajal Kanada suurim lootus. Noore tuumikuga sats pressis end tänavu konverentsi finaali välja ning peaks just tänu oma keskmisele vanusele püsima pikalt Kanada parima klubina. Mitmete võtmemängijatega on suve jooksul lepinguid pikendatud ja ühtlase kvaliteediga meeskond saab edasipidi koos arengut jätkata. Usutavasti ei teki Canadiensil playoffidesse jõudmisega suuri probleeme.

Enne Canadiensi tänavust esile tõusu võis Kanada lipulaevaks pidada Vancouver Canucksit. Karikafinaalis mängiti alles nii hiljuti kui 2011. aastal. Seal jäädi napilt mängudega 3-4 alla Boston Bruinsile, ehk siis Kanada pikk karikavõidupõud oli lõpule päris lähedal. Pärast seda edukat aastat on aga Canucks selgelt alla käinud. Järgnesid kaks avaringi lüüasaamist ning tänavu jäädi playoffidest üldse eemale. Meeskonna uueks peatreeneriks on toodud noorte arendamise poolest tuntud Willie Desjardins, seega tundub, et Canucks on keskendumas kaugemale tulevikule.

Toronto Maple Leafsi on raske playoffidesse pakkuda, kui viimase kümnendi jooksul on seal mängitud vaid korra, aga alati on keeruline ka 13-kordset karikavõitjat võimalike kandidaatide seast kõrvale heita. Olgu see siis meeskonna varjatud kvaliteedi või kohalike fännide suurte ootuste tõttu. Samas on Leafs Atlandi divisjonis olles paraja supi sees - Bruins on võimas, Tampa Bay Lightning läheb aina paremaks, Canadiens kerkis tänavu esile ja näib võimatuna see, et Detroit Red Wings üldse kunagi playoffidest võiks kõrvale jääda.

Atlandi divisjoni kuulub ka Ottawa Senators. 2007. aastal karikafinaalis Anaheim Ducksile kaotanud klubi on viimastel hooaegadel olnud väga ebastabiilne. Heale hooajale järgneb ebaõnnestumine ja vastupidi. Samas, kuna lõppenud aasta näol oli tegu altminekuga, siis äkki õnnestub nüüd taas playoffidesse pääseda? Jälgides viimase aja mustrit, siis võiks see just nii olla. Küll näib aga, et pärast Jason Spezza minema saatmist, soovib meeskond nooreneda ja ees ootavad mõningad kasvuraskused.

Omamoodi kummalise hooaja tegi Winnipeg Jets. Meeskonnas oli mingisugune sisu, mis aitas pärast Paul Maurice'i palkamist tõusta ka hirmsa konkurentsiga läänekonverentsis üheks parimat mängu näitanud satsiks, kuid kui "uue peatreeneri efekt" kadus, siis vajuti taas keskpärasusse. Võib eeldada, et ka uus hooaeg veedetakse playoff-kohtadest väljaspool. Kui just Maurice oma võlujoogi pudelit taas üles ei leia.

Pärast Mikka Kiprusoffi ja Jerome Iginla ajastu lõppu on Calgary Flames nüüdseks totaalselt lülitunud ümberehitamise režiimile. Kuigi playoffides pole nüüd mängitud viis järjestikust hooaega, siis algas täielik algusest ehitamine alles lõppenud hooajal. Võib arvata, et uus esiletõus võtab heal juhul 2-3 aastat aega. Kuigi väärib meenutamist, et enne kui hooajal 2003/04 tehti imeline karikafinaaliga lõppenud aasta, oldi playoffidest väljas seitse järjestikust hooaega.

Enne järjekordset hooaega võib taaskord küsida traditsioonilise küsimuse - kas nüüd on Edmonton Oilersi uue tõusu aeg? Kaheksa aastaga omab 80ndate supertiim Oilers Kanada klubide seas pikimat playoffide põuaperioodi. Samas peaks ju üks aeg tulema see hetk, mil kõik need kõrged draftivalikud ennast viimaks ära tasuvad. Vähemalt pole pärast lõppenud hooaega, mil lõpetati läänekonverentsi viimasena, enam ruumi allapoole kukkumiseks. Edasi saab minna vaid paremaks.

Kommentaarid