Panarin peab parima uustulnuka auhinna võitmiseks mustad hobused selja taha jätma

Artemi Panarinist sai läinud ööl esimene kollanokk, kes tänavu 20 väravani jõudnud. Ja see sai tehtud väga stiiliselt, kui samal ajal läks kirja karjääri esimene kübaratrikk. Panarin on punktide osas ülekaalukas kollanokkade liider, kuid parima uustulnuka auhinna võitmiseks peab ta mustad hobused selja taha jätma.

(foto: Bill Streicher/USA TODAY Sports)
Shayne Gostisbehere

Philadelphia Flyersi kaitsja on viimaste nädalate kuumim nimi. Olles hooaja alguses meeskonna koosseisust välja jäänud on 22-aastane jänki pannud kokku 13-mängulise punktiseeria. Nii on vaid Panarin (0.97) ja Connor McDavid (1.19) keskmise punktisaagi osas kollanokkade arvestuses temast (0.84) paremad.

Tõsiasi, et Gostisbehere tegi tänavu oma esimese mängu alles 14. novembril kärbib kõvasti tema võimalusi Calderi trofee võitmisel, aga selle võiks talle viimase aja superesituste tõttu andestada. Vaid Patrick Kane'i müstiline 26-mänguline punktiseeria on tänavu olnud pikem kui tema oma, mis on veel ka endiselt aktiivne.

Viimati jõudis mõni kaitsemees nii pika seeriani 1990. aastal. Selleks oli Brian Leetch, kelle jada katkes 14 mänguga. Viimase 20 hooaja jooksul on kollanokana pikema seeria kokku pannud vaid Paul Stastny, kes jõudis hooajal 2006/07 20 mänguni. 13-mänguline seeria on sama pikk, mille toel Nathan MacKinnon 2014. aastal parima uustulnuka au endale sai.

Samas töötab 2012. aasta drafti 3. ringi valikule vähese mängude arvu kõrval vastu ka tema vanus. Nii nagu ka 24-aastase Panarini puhul. Alates Pavel Burest ja hooajast 1991/92 on olnud vaid viis 22+ aasta vanust mängijat, kes parimaks uustulnukaks valitud ning kaks neist olid väravavahid.

Dylan Larkin

19-aastane Larkin on hetkel punktitabelis 38 silmaga Panarini ja Jack Eicheli selja taga, kuid vaid kolm tema punktidest on tulnud ülekaalu olukordadest. 2014. aasta drafti avaringi valik on erimeeskondade ridades ülimalt vähe mänguaega saanud. See on aga andnud talle võimaluse särada 5 vs 5 olukordades. Kogu liiga peale on +/- näitaja osas temast paremad ainult kaks mängijat.

Novembris liiga parimaks uustulnukaks valitud Larkin on esimene Detroit Red Wingsi kollanokk pärast Steve Yzermani ja hooaega 1984/85, kes neljas järjestikuses mängus väravani jõudnud. Ameeriklane on kiirelt tõusnud oma meeskonna võtmemängijaks ja see pole üldse mitte kerge Detroidis, kus ees Henrik Zetterbergi ja Pavel Datsjuki sugused suurkujud.

Seejuures on Larkini hooaja numbrid silmapaistvad vaatamata sellele, et hetkel on ta sattunud külma perioodi keskele. Neli mängu järjest pole õnnestunud punkte koguda ning neist on kirjas -3. Enne seda kukkumist oli ta pikalt +/- näitaja osas liiga liider. Alles suvel 19. sünnipäeva tähistanud mängija poolt on see jahmatav saavutus.

Max Domi

Arizona Coyotesi ründaja on pärast oivalist hooaja algust maha jahtunud ja nii on keskmine punktisaak kahanenud 0.64 peale, aga pole välistatud see, et ta saab uuesti hoo sisse. Märgid sellest on ka juba olemas. Poole veebruariga on seni kirjas vaid üks punkt vähem kui kogu jaanuariga.

2013. aasta drafti avaringi valik on kollanokkade seas 23 sööduga ainult Panarini selja taga. Samas pole tal kõrval mängimas sedavõrd häid meeskonnakaaslaseid nagu Panarinil, kelle toel oma saaki stabiilselt kasvatada. Kuulsa löömamehe Tie Domi poeg mängib meeskonnas, mis vastupidiselt igasugustele ootustele püsib playoffide konkurentsis. Kui õnnestub sats kevadistele mängudele viia, siis miks mitte ei võiks teda selle eest tasustada?

Connor McDavid

Novembris saadud paha vigastus lõpetas justkui momentaalselt McDavidi Calderi trofee lootused ära, aga pärast tervenemist ja karjääri esimest viie punktiga mängu on need jutud siiski uuesti lahti läinud. 


Edmonton Oilersi nooruk on ainus kollanokk, kelle punktikogumise hoog sedavõrd vinge, et täishooaja arvestuses ületaks ta 100 punkti piiri. Vahe Panariniga oleks üle 20 punkti. McDavid on vaieldamatult tänavuse hooaja parim uustulnuk.

Mulluse drafti avavalikul on muidugi võrreldes Gostisbehere'iga jäänud veel rohkem mänge vahele, aga ehk oleks aeg ajakirjanikel, kes parima uustulnuka valivad, oma vanamoeliseid kriteeriumeid muuta. Viimane hooaja jooksul rohkem kui ühest kohtumisest puudunud mängija, kes parimaks kollanokaks sai oli väravavahina 61 matši teinud Steve Mason, Aastaks oli siis 2009.

John Gibson

Mason oli 12. ja viimane puurivaht, kes parimaks uustulnukaks valiti. Miks mitte ei võiks John Gibson olla 13. maskis mees? 22-aastane jänki tegi oma NHL-i debüüdi küll juba 2014. aasta kevadel, aga varasemalt pole ta hooaegade jooksul piisavalt mänge kirja saanud, et see kollanoka aastana arvesse läheks.

Kus oleks Anaheim Ducks praegu Gibsonita? Arvatavasti endiselt kuskil playoffide piiri peal. Tänu noore väravavahi panusele on aga divisjoni põhjast kerkitud tiitliheitlusesse. Ta on endale lasknud vaid 2.11 väravat mängus, millest kogu liiga peale parimad ainult kolm puurivahti.

2011. aasta drafti 2. ringi valikul on 22-st stardist kirjas neli nullimängu. See tähendab, et 18.2% nendest kohtumistest on lõppenud puhta paberiga ja selle osas on ta liiga parim. Järgneb Jake Allen 15.6%-ga. Kõikidest mustadest hobustest on Gibson vast kõige tumedam, aga kui parima uustulnuka auhind temale antakse, siis ei saaks selle peale väga pahandada.

Kommentaarid