Kuvatud on postitused sildiga dylan strome. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga dylan strome. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Üks samm edasi, kaks sammu tagasi. See lause iseloomustab hästi Arizona Coyotesi käekäiku alates 2012. aastast, mil läänekonverentsi finaalis langeti. Meeskond on pärast seda playoffidest täielikult eemale jäänud ning kostitas eelmisel hooajal oma fänne järjekordselt ühe pettumust valmistava aastaga. Tänavune suvi on taas pakkunud kuhjaga põnevust, aga välja võib ikka kukkuda harjumuspäraselt.

(foto: howlinhockey.com)
Rünnak esimest korda Doan'ita

Peagi algav hooaeg saab Coyotesi jaoks pärast Arizonasse kolimist olema esimene, mil meeskonna särgis ei tule jääle Shane Doan. Alates 2003. aastast kaptenina tegutsenud ründajal ei nähtud 40+ vanuses meeskonnas enam rolli ja tema leping jäi suvel pikendamata. Lahku mindi üsna koledal viisil, aga samas oli ka Doan teinud väga koleda hooaja - 74 mänguga tuli vaid kuus väravat ja 27 punkti.

"Käes on aeg edasi liikuda," kommenteeris lahutust klubi omanik Andrew Barroway. "Me soovime ehitada võitvat meeskonda, mitte olla olukorras, kus väljakul on mõned fännide jaoks sümpaatsed mängijad ja tulemused teisejärgulised. Me soovime koheselt võitma hakata ja võite seda näha mõnedest meie suvistest käikudest. Ehitame meeskonda, mis oleks konkurentsivõimeline ja seda kohe praegu."

Peamänedžer John Chayka tegi suvel kaks suurt vahetustehingut, mis tõid kvaliteeti juurde igasse osakonda. Rünnakuga seoses sai meeskond endale New York Rangersist Derek Stepani, kelles nähakse satsi kindlat esitsentrit, keda juba iidamast-aadamast on otsitud. 27-aastane ameeriklane on New Yorgis olnud stabiilne 50+ punktiga mängija ning suurem vastutus võiks ta veelgi klassi võrra kõrgemale tõsta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Keskründaja positsioonile on täiendust tulemas ka Dylan Strome'i näol. 2015. aasta drafti 3. mees on viimastel hooaegadel OHL-is küpsenud ja näib nüüd 20-aastasena olema valmis järgmiseks sammuks. Igatahes on juunioride liigas maa täiesti mustaks tehtud. Tema eelmise hooaja näitajad olid 35 mängu peale 22 väravat ja 76 punkti. Kuigi temalt ei oodata ainult säravaid ründenumbreid.

"Me loodame temas näha üle kogu väljaku kasulikku tsentrit, kes mitmes valdkonnas panustab. Seda positsiooni on noorena väga raske edukalt mängida," märkis Chayka suvel.

Viimane jupp vihjab sellele, et Strome võib veel jääda oma tõelist võimalust ootama. Küll peaks aga klubi noorukitest pauguga esindusmeeskonna ukse lahti lööma Clayton Keller. Eelmise aasta drafti 7. valik tegi läinud kevadel 18-aastasena NHL-is oma esimesed sammud ära. Need tõid kolme mängu peale kaks söödupunkti. Järgnesid vägevad esitused MM-turniiril, kus ta oli USA koondises seitsme punktiga (5+2) üks resultatiivseimatest. Sellele eelnes juunioride MM-i kuld ja pärast 11 punkti kogumist turna tähtede meeskonda valimine. Aasta varem oli Keller U18 MM-i MVP.

Uusi edusamme oodatakse ka mitmetelt teistelt noormängijatelt. Neist mõned on juba jõudnud seisu, kus pärast äralangemist oleks vaja uuesti tõusta. Eelkõige kehtib see hiljuti 22-aastaseks saanud Anthony Duclairi kohta, kes kogus mullu 58 matšiga vaid 15 silma (5+10) ja kukkus AHL-i. Vähikäigu tegi ka Max Domi, kes pärast debüüthooajal tulnud 52 silma piirdus ainult 38-ga (9+29). Kuigi tema saab oma kahvatut statistikat põhjendada faktiga, et ühe kakluse käigus tulnud käeluu murd röövis üle 20 mängu. Tema puudumine oli üks peamistest põhjustest, miks meeskond suutis keskmiselt mängu peale vaid 2.33 väravat teha.

Rootsi viikingid kaitseliini liidrid

Pärast Doani lahkumist kujuneb Oliver Ekman-Larssonist Coyotesi uus kaanepoiss ja võib päris julgelt panustada sellele, et temast tuleb ka uus kapten. OEL pole aga enam ainus Tre Kronori esindaja Coyotesi sinisel joonel. Suvel toodi Chicagost ära kolmekordne karikavõitja Niklas Hjalmarsson, kellel lisaks võidusõrmustega motiveerimisele veel mitu muud head külge.

Hjalmarsson puudus eelmisel hooajal üheksast kohtumisest, ent sai sellele vaatamata kirja karjääri parimat tähistavad 181 blokeeritud pealeviset. Tema 903 blokki on alates hooajast 2009/10 kogu liiga peale paremuselt viies näitaja. 2014. aasta OM-hõbe on eelkõige tuntud oma kaitsemängu poolest, aga aeg-ajalt sähvatab ka rünnakul ja mis kaitsjate puhul eriti tähtis - ta on väga hea distsipliiniga. Vähem kui 10 000 elanikuga Eksjös sündinud mängumehel on karistusminutite arvestuses karjääri "parim" hooaja 2014/15 44 minutit.

(foto: dailyfaceoff.com)
Vaid Buffalo Sabres lasi eelmisel hooajal Coyotesi 34.1-st enda väravale rohkem pealeviskeid ja Hjalmarssoni tulek peaks olukorda märgatavalt parandama. Koos sellega kaasneks areng mitmes teises valdkonnas. Endale lastud väravate keskmine vajab näiteks parandamist 3.15 pealt. Coyotesi endale lastud keskmine on kolm aastat järjest olnud üle kolme või selle lähedal. Nii on võimatu kuhugi purjetada.

Enne hooaja algust võib kaitsesse täiendusi veel ka juurde tulla. 19-aastane Jakob Chychrun, kellel 20 punktiga (7+13) selja taga igati viisakas debüüthooaeg, oskas suvel oma põlve katki teha ja vigastus jätab ta teadmata ajaks väljakult eemale.

Väravas uus esinumber

Koos Doani ajastuga on Arizonas lõppenud ka Mike Smithi aeg. Kuus hooaega meeskonna väravasuul seisnud puurivaht jätkab karjääri Calgarys ning uueks esikindaks tõuseb Antti Raanta. 28-aastane soomlane toodi koos Stepaniga New Yorgist ära tehinguga, mille käigus loobus klubi ühest tänavuse drafti avaringi valikust. Tegu on ambitsiooni näitava lükkega ja sellist hinda makstes võib arvata, et ka usk Raantasse on suur.

2015. aastal Chicagos Stanley karikani jõudnud mees on seni kogu karjääri olnud varukinnas, saades mängude osas maksimumina kirja mullused 30 matši. 2013. aastal draftimata mängijana liigase pääsenud väravavahil on senine statistika suurepärane - 94 mänguga 47 võitu, endale lastud keskmine 2.32, tõrjed 91.7% ja üheksa nullimängu. Need on seni aga tulnud väikese koormuse ja kahe väga hea meeskonna eest mängides. Kuid see ei vähenda tema eneseusku.

"Mul on olnud privileeg mängida koos Corey Crawfordiga Chicagos ja Henrik Lundqvistiga New Yorgis ning samuti olen töötanud suurepäraste väravavahtide treeneritega," rääkis Raanta mõni nädal pärast klubivahetust. "See on minu jaoks olnud samm-sammu haaval protsess. Eelmisel aastal tundsin, et mu mängu on tulemas õige tasakaal ja minu enesekindlus läks aina paremaks. Tundsin, et andsin meeskonnale igal õhtul võiduvõimaluse. Saab olema teisi väravavahte ja algab võitlus esikinda koha pärast, aga tunnen, et minu mäng liigub õiges suunas. Arvan, et olen valmis tegema veel ühe sammu, mängima rohkem ja olema esinumber."


Chayka on öelnud, et tema näeb Raantas selget esikinnast ning ta olevat kõigi vaateväljas olnud väravavahtide seas olnud ka esimene valik. Varumehena jätkab 25-aastane Louis Domingue, kellele läksid eelmisel hooajal kirja noore karjääri halvimad näitajad 3.08 ja 90.8%.

Enne suurt ampsu nositakse väikeseid seemneid

Klubi omanik on rääkinud suurejoonelistest plaanidest, mis ta loodab kiirelt realiseerida. Meeskonna uus peatreener Rick Tocchet on olnud veidi tagasihoidlikum.

"Me soovime, et oleksime arvestatavad tegijad," on Tocchet öelnud uue hooaja kohta. "Ma ei hakka võitude või kaotuste arvu pakkuma. Ma ei ütle, et me jõuame playoffidesse ja võidame Stanley karika. Küll võin aga öelda, et kui ma suudan neid kutte iga päevaga veidi paremaks teha, siis võin seda eduks pidada. Me suudame selle teostada. Tean, et me saame paremaks."

Viimasel kahel aastal Pittsburghis abitreenerina võiduka lõpuni jõudnud kanadalase puhul on kiidetud just tema individuaalset tegelemist mängijatega ning tema suhtlemisoskust. Phil Kessel on nimetanud teda oma karjääri parimaks treeneriks ja seda oli ka tulemustest näha. Ameeriklane tegi 70 punktiga (23+47) oma viimaste aastate parima hooaja. Nendevaheline klapp oli isegi sedavõrd hea, et hooaja lõpus polevat peatreener Mike Sullivan enam üldse Kesseliga rääkinud, lastes Tocchetil kogu töö ära teha.

Kui Tocchetil õnnestub samasuguse personaalse lähenemisega innustada ka noori koiotte, siis peaks uuel hooajal tegu olema ühe põnevaima meeskonnaga. Playoffide kohta on tema meeskonnale küll raske pakkuda, aga 70 punkti pealt peaks tulema kena tõus. Ja samal ajal, mine sa tea. Toronto Maple Leafsi puhul nägime eelmisel hooajal hästi, mis võib juhtuda ühe liiga punase laternaga, kellel õige treeneri käe all hea grupp noori mängijaid kokku saab.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Üks eelmise hooaja meeldivamaid üllatusi oli see, kuidas vaikselt liiga keldris elamisega harjuma hakanud Arizona Coyotes end uuesti konkurentsivõimeliseks mängis. Oma punktisaaki kergitati 22 silma võrra ning arengut võib oodata ka uuest hooajast.

(foto: abc15.com)
Coyotes pole alates 2012. aasta läänekonverentsi finaalikohast playoffides mänginud ja hooaeg 2014/15 oli tõeliselt tume, mil 51 punktiga tuli üks klubi ajaloo nukramaid aastaid. Ent kõik muutus päris kähku ja ootamatult. Noor duo Max Domi ja Anthony Duclairi näol andis tublisti särtsu juurde meeskonnale, mis suutis aasta varem keskmiselt skoorida vaid napilt üle kahe värava mängus (2.01). Keskmine väravasaak kergitati 2.54 peale ja see aitas peita puudujääke kaitses. Kuid nüüd võib ka selle osas oodata paranemist.

Kevadel palgatud John Chayka, kes on kõigi USA profiliigade peale ajaloo noorim peamänedžer, tõi kahe hooaja vahel klubisse mitmeid huvitavaid kaitsemehi. Nende seas suurte kogemustega Alex Goligoski.

"Arvan, et oleme kaitses väga tugevad," tunnistas suvel 26-aastane sinise joone mees Michael Stone. "Olen elevil seoses kuttidega, kes meil on. Mulle meeldiks väga mängida vennaga nagu Goligoski. Arvan, et ta teeb meeskonda vaid paremaks ja loodetavasti suudan teda täiendada. Kogu kaitse jaoks on käes põnev aeg."

(foto: dailyfaceoff.com)
Coyotes lasi endale mullu keskmiselt 2.98 väravat ning 31 pealeviset. Mõlemas arvestuses kuuluti liiga halvimate sekka. Kuid need numbrid peaksid uuel hooajal märgataval paranema.

Chayka on end kiirelt tõestanud julgete otsuste tegijana ning tema analüütikal põhinev taust lubab arvata, et tegu on ka õigete otsustega. Eelmise peamänedžeri Don Maloney visioon seisnes samm-sammu haaval satsi parandamisel, kuid Chayka on koheselt härjal sarvist haaranud ning aukude lappimise asemel hakanud uut vundamenti rajama.

Rünnakul on Dave Tippetti meeskond Antoine Vermette'i näol kaotanud mitmekülgse panustaja, kuid sisse on toodud mitu korraliku asendust. 28-aastane Jamie McGinn tegi mullu Buffalo Sabresi ja Anaheim Ducksi eest kena aasta, mis lõppes karjääri esimese 20 kolliga hooajaga ning 39 punktiga. Ryan White peaks aitama parandada 77.3%-list vähemuse efektiivsust ja pärast kaheaastast pausi klubisse naasnud Radim Vrbataga sütitatakse äkki vana leek. Domi ja Duclairi kõrval võivad satsi mahtuda järgmised konveierilt tulevad noored täkud Christian Dvorak ja Dylan Strome.

(foto: dailyfaceoff.com)
Koos Domiga OHL-is London Knightsis mänginud Dvorak vedas kaptenina meeskonna eelmisel hooajal Memorial karikani, olles 121 punktiga (52+69) põhiturniiril omade resultatiivseim mängija. 2015. aasta drafti 3. valik (esimene lihtsurelik Connor McDavidi ja Jack Eicheli järel) Strome lõpetas Erie Ottersi särgis 111 punktiga (37+74).

"Nad on mõlemad edusamme teinud," ütles meeskonna juures peatreenerina kaheksandat hooaega alustav Tippett suvel duo kohta. "Vaadake, mida on Dvorak teinud - ta võitis meistritiitli ja otseses mõttes juhtis meeskonda selle suunas. Strome võinuks vabalt olla Kanada meeskonna parim mängija juuniorite MM-il. Mõlemad tegid tänavu tohutuid edusamme."

Klubis oma 21. hooaega alustav Shane Doan, kes saab peagi 40-aastaseks, on äsja 28 väravaga teinud ühe karjääri parima aasta ning noorusest läbi imbunud koosseis võiks aidata ka temal jalga värskena hoida.


Postide vahel toetub meeskond jätkuvalt Mike Smithi peale. 2011. aastal klubisse saabunud kanadalane on olnud üks liiga kõikuvaima tasemega puurivahtidest. Heal päeval on ta väga hea, ent halval päeval jällegi väga halb. Coyotesi õnneks oli mullu häid päevi rohkem ning ta suutis tõrjete efektiivsuse osas 91.6%-ga korrata karjääri rekordit. Seejuures oli 34-aastane puurilukk eriti hoos hooaja lõpus pärast mitmekuulist vigastuspausi. Märtsis ja aprillis tehtud kümne matši jooksul kujunes tõrjete efektiivsuseks 94.4%.

Smithi puudumisel näitas nooruke Louis Domingue korralikku taset, võites 15 oma 36-st stardist ja tõrjudes 91.2%-ga. Kogenuma varuvahina on sisse toodud veel Justin Peters, aga kuna tal jäi Washington Capitalsi ridades eelmisel hooajal NHL-is üldse jääl käimata, siis eeldatavasti on ta selge plaan C.

Hooaja väljavaated

Kõige muu kõrval võivad koiotid eelmisest hooajast enesekindlust juurde saada sellest, et esimest korda pärast hooaega 2011/12 õnnestus oma divisjonikaaslaste vastu saada rohkem võite kui kaotuseid. Võite oli lõpuks kirjas 16 ja kaotuseid 13. Seejuures oli bilanss enamuse hooajast veelgi rohkem võitude poole kaldu. Ka tugeva läänekonverentsi vastu mängiti hästi, kui 50-st mängust tuli 24 võitu. Playoffide võimalused rikkusid lõpuks esitused ida satside vastu ja eriti Metro divisjoniga mängides. Sealse pundi vastu tuli 16-st matšist ainult neli võitu.

Metro divisjon on kujunemas vaikselt liiga kõige kangemaks, seega pole vaja eelmise hooaja tulemuste pärast häbi tunda. Ja kuna enamus mängudest tehakse siiski oma konverentsi vastu, siis on tähtsam püsida just selles seltskonnas konkurentsivõimelisena ning sellega sai meeskond mullu täitsa korralikult hakkama. Vähemalt teoorias peaks pärast suviseid täiendusi uuel hooajal minema veel paremini.

Tänavune suvi on Coyotesi jaoks olnud pöördselise tähtsusega. Kõrgete drafti valikute kogumise aeg on möödas ning playoffidesse naasmine on pandud kindlaks sihiks. "Seda on huvitav näha, et ta tahab meeskonda paremaks muuta ja soovib näha meid muutustega kaasa minemas ning õiges suunas sammumas," on Chayka kohta muljetanud Oliver Ekman-Larsson.

OEL-i sõnadest võib välja lugeda seda, et meeskond oleks justkui harjunud lihtsalt hooaja läbimängimisega, ilma et oleks mingisuguseid ambitsioone. Saab olema huvitav näha, kuidas uue olukorra ja nõudmistega kohanetakse. Tänu nooruslikule ründeliinile kujuneb meeskonnast kindlasti üks parimat meelelahutust pakkuv sats. Ja väga võimalik, et ei mängita lihtsalt efektselt, vaid ka efektiivselt.

VIDEO: Mulluse drafti 3. valik skooris OHL-is võimsa värava

Kui eelmise aastat drafti esimesed kaks valikut Connor McDavid ja Jack Eichel on juba tänavu NHL-i mehetegusid tegemas, siis 3. valik Dylan Strome jäeti siiski veel OHL-i küpsema. Seal küpsetab 18-aastane ründaja korralikult ka vastasmeeskondi.

(foto: USATSI)
Arizona Coyotesi poolt valituks saanud Strome mängis nädalavahetusel peetud kohtumises ühe värava puhul üle neli vastasmängijat.


Ryan Getzlafiga võrreldud Strome on tänavu 47 mänguga kirja saanud 32 väravat ja 92 punkti.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Kui panna ritta liiga suurimaid kukkujaid, siis on Arizona Coyotes selle edetabeli esirinnas. Tunamullu ülinapilt, kahe punktiga playoffidest välja jäänud meeskond langes 89 punkti pealt 56 peale ning edestas lõpuks vaid ühte meeskonda. Uus hooaeg tõotab tulla samasugune.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Ründes Doan, Vermette ja lasteaed

Antoine Vermette on üks vähestest Coyotesi mängijatest, kellel eelmisest hooajast ka midagi head meenutada. Kogenud ründaja saadeti hooaja lõpuks Chicagosse, kust ta on nüüd tagasi Stanley karikavõitja sõrmusega. Väga nukra pilguga võib seda vaadata meeskonna kapten Shane Doan, kes väärib ülimat austust oma lojaaluse eest, aga kes on oma võiduvõimaluse tõenäoliselt käest lasknud.

Vermette ja Doan on veteranid, keda hakkavad uuel hooajal ümbritsema mitmed noormängijad. Max Domi, Anthony Duclair ja Dylan Stome on kõik kõrgelt hinnatud ründetalendid. Klubi kaasomanik Anthony LeBlanc teatas hiljuti, et Coyotesi noormängijate valik on konkurentidele kadedust tekitamas ja see kolmik moodustab koorekihi.

(foto: Norm Hall)
Coyotes on tuleviku meeskond, kuigi eelroana antakse eeldatavasti mitmetele noortele juba tuleval hooajal võimalus. Vähemalt sellised signaalid liikusid suve keskel. Kuigi peamänedžer Don Maloney on kõvasti kiitnud ka vanemaid tegijaid.

"Meil on terve (Martin) Hanzal, oleme teinud lepingu Brad Richardsoniga, kes mulle väga meeldib. Boyd Gordon on mängija, keda me teame ja väga armastame," on Maloney öelnud keskründaja positsiooni kohta.

Noored plaanitakse paigutada äärtele ning üldplaanis tundub, et peatreeneril Dave Tippettil on valikuvõimalus kindlasti suurem, kui eelneval hooajal. Coyotesi rünnak oli nii nüri, et resultatiivsustabeli kaks esimest kohta kuulusid kaitsjatele. Nendest üks Keith Yandle'ile, kes poole hooaja pealt Duclairi Arizonasse toonud tehingus New Yorki saadeti.

Kuigi tõele au andes, siis Mikkel Bødker saanuks seda seisu muuta, kui hooaega poleks katkestanud põrna eemaldamine. Jaanuaris ette võetud opi järel arvati, et taanlase mängupaus jääb mõnenädalaseks, aga kuna meeskonna käekäik läks aina halvemaks, siis ei lastud teda enam jääle. Enda sõnul operatsiooniga üheksa kilo kaotanud ründaja lõpetas aasta 45 mängust kogutud 14+14'ga.

Kaitsesse on lisatud kogemust

Coyotes lõpetas läinud hooaja sinisel joonel üsna noore koosseisuga. Märtsis 22-aastaseks saanud Connor Murphy oli kaitsjate seas mängude arvult kolmandal kohal. Tema ees olid 25-aastane Michael Stone ja 24-aastane Oliver Ekman-Larsson, kes oli ainus, kellel õnnestus kaasa teha kõik 82 kohtumist. Nendes kogutud 43 punktiga oli rootslane liigas resultatiivsuselt 22. kaitsja. Samas ei saanud aga sinise joone meestest mitte keegi vastu tema 23 kollile.

Ekman-Larssonist loodetakse palju, aga vähemalt uuel hooajal on temal asuvat survet veidi leevendamas paar kogenud kaitsjat. Tagasi on hooaja lõpuks St. Louis Bluesile loovutatud Zbynek Michalek ja uue näona täiustab kaitseliini Nicklas Grossmann. Põhimeheks on aga ikkagi OEL.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
"Minu arvates on ta NHL-i üks parimatest kaitsjatest ja ta on endiselt veel arenemas," märgib Maloney. "Usun, et tal on veel tohutult arenguruumi. Tema mängijatarkus, sööduoskus ja liikumine on need, mis silma paistavad. Ta on meie sinise joone nurgakivi. Peame saama veel üks-kaks temasugust sinna ja siis oleme meeskond, kellega tuleb arvestada."

Olles vaatamata noorele vanusele kaasa teinud juba rohkem kui sajas mängus on Murphy üks nendest, kellest klubi palju loodab. Samuti tekitab elevust 23-aastane Brandon Gormley, keda eelmisel hooajal perioodiliselt kasutati. Duo ei ole arvatavasti nii potentsiaalikas, kui Ekman-Larsson, kes tegi juba 20-aastaselt täishooaja, aga kui liiga üheks parimaks kaitsjaks tituleeritud mehe kõrvale saadakse paar korralikku panustajat, siis on seis juba täitsa roosiline. Kuid seda tõesti heal juhul paari aasta pärast. Ja loodetavasi on siis Arizonal veel oma meeskond. Arvestades selle suve sündmusi võib selle kahtluse alla seada.

Milline Mike Smith väravasse ilmub?

Coyotes oli alles kolm aastat tagasi läänekonverentsi finalist. Puurivaht Mike Smith tegi siis elu hooaja. Sellele on aga järgnenud ebastabiilsus ja pükste värav. Tänavune MM-turniir kasvatas 33-aastase väravavahi enesekindlust, kuid uuel hooajal ei ole tema ees mängimas Jake Muzzin, Tyson Barrie, Aaron Ekblad ja sõbrad. Koiotid lasid endale eelmisel hooajal keskmiselt 33.2 väravale läinud pealeviset, millest olid kehvemad vaid kolm meeskonda.

(foto: Paytick McDermott/Getty Images)
Algav hooaeg toob Smithile tõenäoliselt uuesti suure koormuse, mis tähendab, et piinlikute tulemuste vältimiseks on soovitav üles leida see mõne aasta tagune vorm. Maloney usub, et Smith on selleks suuteline: "Mike Smith pani eelmisel hooajal oma aastale suurepärase punkti. Tean, et ta teeb parema hooaja."

Kui eelmisel hooajal 61-st stardist vaid 14 võitu toonud väravavaht kõrgetasemelist mängu näidata ei suuda, siis on Coyotesi jaoks lood hapumast hapumad. Uuel hooajal on Smithi varumeheks Anders Lindbäck, kes seni kukkunud läbi praktiliselt kõigis klubides, kus ta on käinud. Coyotes on rootslase jaoks viimase viie aasta jooksul viies erinev meeskond. Kuigi tõsi, kohutava Buffalo Sabresi eest mängides näidatud tõrjeprotsent 92.4% tõestab, et päris lootusetu juhtumiga ei ole ka tegu.

Hooaja väljavaated

Kuna Edmonton Oilers on ennast viimaks käsile võtnud, siis saab Coyotes olema läänekonverentsi ainus selge peksupoiss. Aga pole hullu. See on lihtsalt osa taassünni protsessist. Põhja vajumine on ette võetud ka suurepärasel ajal, kuna järgmise aasta draftist on saadaval "oma poiss" Auston Matthews. Kas poleks mitte sobiv, et karjääri loojangul olev Doan annab temale tõrviku üle?

"Mitte keegi ei taha seda uuesti üle elada," on Tippett eelmise hooaja kohta öelnud. Kevadel liikusid jutud, et 54-aastane peatreener kaalub klubist lahkumist, kuid nähtavasti on ta siiski vastu võetud filosoofiaga leppinud. Kolm aastat on veel lepingust minna ja tumedad ajad tuleb lihtsalt ära kannatada.

"Oleme realistid seoses sellega, millised väljakutsed meil ees seisavad, peame mängima väga kindlat kaitset ja loodetavasti üks või kaks noort mängijat üllatavad meid ning me saame edasi liikuda," rääkis Maloney eelmise kuu alguses. Sellest lausest võib välja lugeda, et loodetakse parimat, aga ollakse valmis halvimaks. Vähemalt on meeskonna koosseis palju värvikam, kui see hall seltskond, kellega Sabres eelmisele hooajale peale tuli.

Coyotes kavatseb uut hooaega alustada verinoore meeskonnaga

Arizona Coyotesi noortelaagris on üsna huvitav vaatepilt. Kohal on haruldaselt vähe kohale kutsutud mängijaid ning teiste seas juhatab vägesid meeskonna peatreener Dave Tippett, kes pole varem kuue klubi juures töötatud aasta jooksul noortelaagris kaasa löönud.

(foto: azcentral.com)
Vaatamata klubi ümber valitsevale segadusele on Coyotes suutnud vabaagentide turult endale haarata nii mõnegi väärt mängumehe, aga tundub, et uuele hooajale minnakse siiski peale verinoore koosseisuga. See plaan oli peamänedžeri Don Maloney sõnul paigas juba drafti ajal.


Kuna märkimisväärne osa noortelaagris olevates mängijatest lähevad tõenäoliselt ka uuel hooajal meeskonna eest jääle, siis on Tippetti kohalolek muidugi igati mõistetav ja loogiline.

"Üritame mõned mängijad NHL-i kiirustada, seega peame neile võimalikult palju tähelepanu pöörama," on Tippett öelnud tänavuse noortelaagri kohta, kus kohal vaid 29 mängijat.

Tippetti sõnul võivad kõik, kes laagris osalevad, endale teenida koha Coyotesi koosseisus: "Meil on koosseisus augud, mis me spetsiaalselt noortele mängijatele jätsime. Meil on vaja, et mõned kerkiksid esile ja võtaksid kohad endale."

Tänavuse drafti 3. mees Dylan Strome, kes alles märtsis 18-aastaseks sai, tõenäoliselt uueks hooajaks koosseisu ei mahu, aga mitmed teised mängijad võiksid küll olla juba piisavalt küpsed, et NHL-is hakkama saada. Teiste seast paistab selgelt välja Anthony Duclair, kellel esimesed mängud suures liigas juba tehtud.

Duclair, kes oli osaline diilis, mis viis Keith Yandle'i New Yorki, käis lõppenud hooajal Rangersi eest väljakul 18 korda. Keskmise mänguajaga 12:09 tulid järgmisel kuul 20-aastaseks saava ründaja karjääri esimesed seitse punkti (1+6). Uuel hooajal võib temast veel rohkemat oodata.

"Osad võtteid, mida ta kasutab, on silmapaistavad," on Tippett noore kanadalase kohta öelnud. "Ta on noor mängija, kellel vaja endiselt õppida ilma litrita mängimist, aga tema kiirus ja oskused on meie jaoks väga olulised."

Coyotesi peatreener tegi oma noortele hoolealustele kolmapäeval ka toreda üllatuse, kui kutsus külalistreeneriks Mike Modano, keda ta omal ajal Dallases juhendas. NHL-i ajaloos ameeriklaste arvestuses enim väravaid (561) teinud Modano sai omal ajal alles 19-aastasena hakkama suurepärase debüüthooajaga (80 mänguga 75 punkti). Mitmed noored koiotid võiksid temast eeskuju võtta.

Erinevad vahetustehingud röövisid drafti ajal McDavidilt tähelepanu

Lõpuks on see juhtunud. NHL-i draft, kus Connor McDavid on esimesena valitud ja mida võis prognoosida juba viis aastat tagasi. Erilisel päeval röövisid aga mitmed vahetustehingud 18-aastaselt ründajalt tähelepanu ja see jäi veidi drafti varjutama.

(foto: Twitter @NHL)
Enne drafti algust otsustas Boston Bruins üle 47 aasta saada esimeseks meeskonnaks, kes avaringis kolm järjestikust valikut teeb. Enda 15. valikule lisati Dougie Hamiltoni ära andmisega Calgary Flamesi 16. ja Los Angeles Kingsilt võeti ära 14. valik. Selleks loobuti jõulisest ründajast Milan Lucicist. Lisaks drafti valikule tuli vastu väravavaht Martin Jones ja noor kaitsja Colin Miller, kes olevat Kingsi peamänedžeri Dean Lombardi sõnul enne drafti olnud klubi enim ihaldatud mängija.

Tehingu läbi minemiseks pidi Bruins ka osa Lucici palgast, mis uuel hooajal 6.5 miljonit dollarit, endale jätma. Näib, et Bostonis on hakatud tulevikule keskenduma ja uuel hooajal nende poolt suuri tegusid pole loota.

Drafti käigus tegid kõva vahetustehingu Buffalo Sabres ja Colorado Avalanche. Sabres sai endale Ryan O'Reilly, kelle jätkamine Avalanche'is oli pärast Carl Söderbergi lisandumist enamvähem võimatu. Lisaks O'Reillyle sai Sabres tööhobuse Jamie McGinni. Elu Colorados saavad edaspidi nautida raske unega noor kaitsja Nikita Zadorov, 21-aastasena ennast juba staariks pidav Mihhail Grigorenko (ta ei tahtnud Sabresiga kahesuunalist lepingut teha) ja vähetuntud J.T. Compher, kes hetkel mängimas Michigani ülikooli eest. Lisaks sai Avalanche endale drafti 31. valiku.

New York Islanders oli enne drafti algust ainus, kellel polnud esimeses kahes ringis mitte ühtegi valikut. See mure lahendati aga suurejooneliselt ära, kui vahetustehingutega haarati endale tervelt kaks avaringi valikut. Esmalt võeti 2012. aasta 4. mehe Griffin Reinharti vastu Edmonton Oilersilt ära avaringi 16. ja teise ringi 3. valik. Seejärel korjati selle teise ringi valiku ja ja kolmanda oma (72.) eest Tampa Bay Lightningult avaringi 29. valik. Lightning kukutas ennast sellega 1. ringist välja ja on nüüd ülejäänud ringides enim valikuid (10) omav meeskond. Üheksaga järgnevad Toronto Maple Leafs ja Carolina Hurricanes. Leafs andis oma teise avaringi valiku (29.) kahe järgmiste ringide valikute (34. ja 68.) eest Columbus Blue Jacketsile.

Draft ise möödus suuremate üllatusteta. Connor McDavidi ja Jack Eicheli kõrvale mahtus esikolmikusse Dylan Strome, kes koos McDavidiga Erie Ottersi eest mängis. Kolmanda valiku tegi vaatamata erinevatele spekulatsioonidele ikkagi Arizona Coyotes.

McDavid võeti Taylor Halli poolt humoorikalt Oilersisse vastu.


Esimene eurooplane läks 6. valikuna. Selleks oli Pavel Zacha, kes tšehhina maandus loomulikult New Jersey Devilsi ridadesse, kus teda teiste seas ootamas suur iidol Patrik Eliaš.


Esikümne lõpetas Mikko Rantanen, kellest sai läbi aegade 11. soomlane, kes avaringis valituks osutunud. Kokku sai valituks kümme eurooplast. Nende seas ka venelasest väravavaht Ilja Samsonov, kes läks 22. valikuna Washington Capitalsile. Kokku korjati ära neli venelast. Philadelphia Flyers tegi 7. valikuga kaitsjast Ivan Provorovist oma ajaloo esimese venelasest avaringi valiku.

1. ringi tulemused on nähtaval SIIN. Draft jätkub täna ülejäänud ringidega.