Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Üks eelmise hooaja meeldivamaid üllatusi oli see, kuidas vaikselt liiga keldris elamisega harjuma hakanud Arizona Coyotes end uuesti konkurentsivõimeliseks mängis. Oma punktisaaki kergitati 22 silma võrra ning arengut võib oodata ka uuest hooajast.

(foto: abc15.com)
Coyotes pole alates 2012. aasta läänekonverentsi finaalikohast playoffides mänginud ja hooaeg 2014/15 oli tõeliselt tume, mil 51 punktiga tuli üks klubi ajaloo nukramaid aastaid. Ent kõik muutus päris kähku ja ootamatult. Noor duo Max Domi ja Anthony Duclairi näol andis tublisti särtsu juurde meeskonnale, mis suutis aasta varem keskmiselt skoorida vaid napilt üle kahe värava mängus (2.01). Keskmine väravasaak kergitati 2.54 peale ja see aitas peita puudujääke kaitses. Kuid nüüd võib ka selle osas oodata paranemist.

Kevadel palgatud John Chayka, kes on kõigi USA profiliigade peale ajaloo noorim peamänedžer, tõi kahe hooaja vahel klubisse mitmeid huvitavaid kaitsemehi. Nende seas suurte kogemustega Alex Goligoski.

"Arvan, et oleme kaitses väga tugevad," tunnistas suvel 26-aastane sinise joone mees Michael Stone. "Olen elevil seoses kuttidega, kes meil on. Mulle meeldiks väga mängida vennaga nagu Goligoski. Arvan, et ta teeb meeskonda vaid paremaks ja loodetavasti suudan teda täiendada. Kogu kaitse jaoks on käes põnev aeg."

(foto: dailyfaceoff.com)
Coyotes lasi endale mullu keskmiselt 2.98 väravat ning 31 pealeviset. Mõlemas arvestuses kuuluti liiga halvimate sekka. Kuid need numbrid peaksid uuel hooajal märgataval paranema.

Chayka on end kiirelt tõestanud julgete otsuste tegijana ning tema analüütikal põhinev taust lubab arvata, et tegu on ka õigete otsustega. Eelmise peamänedžeri Don Maloney visioon seisnes samm-sammu haaval satsi parandamisel, kuid Chayka on koheselt härjal sarvist haaranud ning aukude lappimise asemel hakanud uut vundamenti rajama.

Rünnakul on Dave Tippetti meeskond Antoine Vermette'i näol kaotanud mitmekülgse panustaja, kuid sisse on toodud mitu korraliku asendust. 28-aastane Jamie McGinn tegi mullu Buffalo Sabresi ja Anaheim Ducksi eest kena aasta, mis lõppes karjääri esimese 20 kolliga hooajaga ning 39 punktiga. Ryan White peaks aitama parandada 77.3%-list vähemuse efektiivsust ja pärast kaheaastast pausi klubisse naasnud Radim Vrbataga sütitatakse äkki vana leek. Domi ja Duclairi kõrval võivad satsi mahtuda järgmised konveierilt tulevad noored täkud Christian Dvorak ja Dylan Strome.

(foto: dailyfaceoff.com)
Koos Domiga OHL-is London Knightsis mänginud Dvorak vedas kaptenina meeskonna eelmisel hooajal Memorial karikani, olles 121 punktiga (52+69) põhiturniiril omade resultatiivseim mängija. 2015. aasta drafti 3. valik (esimene lihtsurelik Connor McDavidi ja Jack Eicheli järel) Strome lõpetas Erie Ottersi särgis 111 punktiga (37+74).

"Nad on mõlemad edusamme teinud," ütles meeskonna juures peatreenerina kaheksandat hooaega alustav Tippett suvel duo kohta. "Vaadake, mida on Dvorak teinud - ta võitis meistritiitli ja otseses mõttes juhtis meeskonda selle suunas. Strome võinuks vabalt olla Kanada meeskonna parim mängija juuniorite MM-il. Mõlemad tegid tänavu tohutuid edusamme."

Klubis oma 21. hooaega alustav Shane Doan, kes saab peagi 40-aastaseks, on äsja 28 väravaga teinud ühe karjääri parima aasta ning noorusest läbi imbunud koosseis võiks aidata ka temal jalga värskena hoida.


Postide vahel toetub meeskond jätkuvalt Mike Smithi peale. 2011. aastal klubisse saabunud kanadalane on olnud üks liiga kõikuvaima tasemega puurivahtidest. Heal päeval on ta väga hea, ent halval päeval jällegi väga halb. Coyotesi õnneks oli mullu häid päevi rohkem ning ta suutis tõrjete efektiivsuse osas 91.6%-ga korrata karjääri rekordit. Seejuures oli 34-aastane puurilukk eriti hoos hooaja lõpus pärast mitmekuulist vigastuspausi. Märtsis ja aprillis tehtud kümne matši jooksul kujunes tõrjete efektiivsuseks 94.4%.

Smithi puudumisel näitas nooruke Louis Domingue korralikku taset, võites 15 oma 36-st stardist ja tõrjudes 91.2%-ga. Kogenuma varuvahina on sisse toodud veel Justin Peters, aga kuna tal jäi Washington Capitalsi ridades eelmisel hooajal NHL-is üldse jääl käimata, siis eeldatavasti on ta selge plaan C.

Hooaja väljavaated

Kõige muu kõrval võivad koiotid eelmisest hooajast enesekindlust juurde saada sellest, et esimest korda pärast hooaega 2011/12 õnnestus oma divisjonikaaslaste vastu saada rohkem võite kui kaotuseid. Võite oli lõpuks kirjas 16 ja kaotuseid 13. Seejuures oli bilanss enamuse hooajast veelgi rohkem võitude poole kaldu. Ka tugeva läänekonverentsi vastu mängiti hästi, kui 50-st mängust tuli 24 võitu. Playoffide võimalused rikkusid lõpuks esitused ida satside vastu ja eriti Metro divisjoniga mängides. Sealse pundi vastu tuli 16-st matšist ainult neli võitu.

Metro divisjon on kujunemas vaikselt liiga kõige kangemaks, seega pole vaja eelmise hooaja tulemuste pärast häbi tunda. Ja kuna enamus mängudest tehakse siiski oma konverentsi vastu, siis on tähtsam püsida just selles seltskonnas konkurentsivõimelisena ning sellega sai meeskond mullu täitsa korralikult hakkama. Vähemalt teoorias peaks pärast suviseid täiendusi uuel hooajal minema veel paremini.

Tänavune suvi on Coyotesi jaoks olnud pöördselise tähtsusega. Kõrgete drafti valikute kogumise aeg on möödas ning playoffidesse naasmine on pandud kindlaks sihiks. "Seda on huvitav näha, et ta tahab meeskonda paremaks muuta ja soovib näha meid muutustega kaasa minemas ning õiges suunas sammumas," on Chayka kohta muljetanud Oliver Ekman-Larsson.

OEL-i sõnadest võib välja lugeda seda, et meeskond oleks justkui harjunud lihtsalt hooaja läbimängimisega, ilma et oleks mingisuguseid ambitsioone. Saab olema huvitav näha, kuidas uue olukorra ja nõudmistega kohanetakse. Tänu nooruslikule ründeliinile kujuneb meeskonnast kindlasti üks parimat meelelahutust pakkuv sats. Ja väga võimalik, et ei mängita lihtsalt efektselt, vaid ka efektiivselt.

Kommentaarid