 |
| (foto: Andy Coss/The Denver Post) |
1996. ja 2001. aastal Stanley karika võitnud klubi vahetas eelmisel hooajal divisjoni viimase koha eelviimase vastu ja kerkis läänekonverentsi üldtabelis 11. positsioonilt üheksandaks, ent kirja läks kaheksa punkti vähem.
Võis arvata, et pärast ebaõnnestunud hooaega jätab peamänedžer Joe Sakic sel suvel puhkuse ära ning teeb kõik endast oleneva, et põhja minevat paati hädast päästa. Teisisõnu oodati, et Avalanche on kahe hooaja vahel mängijateturul aktiivne tegutseja. Selle asemel jäi Sakic aga päris passiivseks. Uusi nägusi on meeskonda küll tulnud, aga Joe Colborne ja Fjodor Tjutin on kaugel nendest nimedest, kes reaalselt aitaksid kahvatul meeskonnal uuesti tippkonkurentsi tõusta. Iroonilisel kombel oli Sakic parajasti just puhkusel, kui Roy lahkumisteade tuli.
"Meil on plaan, mis pole kiire lahendus hädadele," jagas Sakic suvel oma visiooni. "Peame endiselt mõnede oma noormängijatega kannatlikud olema. Tegu on endiselt noore klubiga. Kuid oleme kindlad, et suudame seisu muuta."
Vähemalt esialgu seisneb seisu muutmine uues treeneris. Bednar on rääkinud usust, et praeguse koosseisu juures suudetakse silmnähtavalt paremini esineda. Kuid enne kui meeskonda jääl nähakse, usuvad seda vähesed. Samas ei saa vast asjad hullemini minna, kui need olid Roy ajal. Kuulsuste Halli kuuluva väravavahi debüüthooaeg oli enamjaolt otsekui muinasjutu raamatust, kuid selles tuleb paljuski tänada õnne ja Semjon Varlamovi vormi.
Avalanche oli Roy juhtimisel kõigil hooaegadel keskmiselt vähim väravale läinud pealeviskeid sooritanud ning omakorda endale enim üritusi lasknud meeskondade hulgas. Vaid Ottawa Senators ja Vancouver Canucks lasid endale eelmisel hooajal rohkem kui Avalanche'i 32.3. Ise tehtud 28.6-ga edestati vaid viite meeskonda.
Bednari esimeseks ülesandeks saab olema pealevisete suhte tasakaalustamine. Mullu suutsid 16 meeskonda hoida suhte pluss-poole peal ja 11 neist mängisid playoffides. Seejuures näib omamoodi võtmena võimalikult suure hulga pealeviseteni jõudmine. Esimesest 13-st, kes kõik ületasid 30 piiri, said põhiturniirilt edasi kümme meeskonda.
Pealevisete arvu asub Avalanche ründes suurendama praktiliselt sama seltskonnaga, mis juba eelmisel hooajal paigas oli. Eelpool mainitud Colborne'i kõrval võib uue tulijana prognoosida kohta meeskonnas veel Mikko Rantanenile. 2015. aasta drafti avaringi valik ei jõudnud mullu NHL-is üheksa mänguga ühegi punktini, aga lammutas korralikult AHL-is, kus 52 matšiga tuli 60 silma (24+36).
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Kaitses alustatakse eeldatavasti Tjutini näol ühe uue mehega, kuigi Bednaril on sinisel joonel vangerdusruumi, sest leping on tehtud ka Patrick Wierciochiga. Venelase leping osteti suvel Columbus Blue Jacketsi poolt välja, kui stabiilne 25-30 punkti mees piirdus vaid kolme silmaga. Kanada koondises eelmisel aastal maailmameistriks tulnud Wiercioch pole kolm aastat suutnud teha hooaega, kus läheks kirja vähemalt 60 mängu. Uueks täienduseks võib samas lugeda ka Eric Gelinas'd, kes mullu pärast veebruaris New Jerseyst saabumist vaid kuues matšis kaasa sai lüüa, enne kui vigastus aasta lõpetas.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Eelmisel sügisel tehti Erik Johnsonist üks liiga suurima lepinguga kaitsjatest, aga kunagine drafti avavalik oli järgnenud hooajal kaugel oma parimast tasemest, jõudes vaid 27 silmani (11+16). Seejuures teenis mullu enim usaldust hoopis juunis 36-aastaseks saanud Francois Beauchemin, kes veetis jääl keskmiselt 25 minutit ja viis sekundit. See aitas tal jõuda ka viimase kümne aasta resultatiivsema hooajani (34 punkti). 2013. aasta drafti avaringi valik Nikita Zadorov on olnud kõrgelt hinnatud, ent seni pole ta suutnud NHL-is oma potentsiaali avada.
Väravas jätkatakse Varlamoviga, kes tõi mullu 57-st mängust 27 võitu, lastes 2.81 väravat ja tõrjus 91.4%-ga. Varukinnast jagasid eelmisel hooajal Reto Berra ja Calvin Pickard, kuid uuel aastal jätkab selles rollis vaid Pickard. Berra anti vahetustehinguga Florida Panthersile. 24-aastane Pickard aitas kevadel Kanada MM-kullani ja on väheste võimaluste juures kahe hooaja jooksul näidanud kõva potentsiaali - 26-st stardist 13 võitu, lastud väravaid 2.46 ja tõrjed 92.7%.
Hooaja väljavaated
"Vaadates eelmist hooaega, siis poleks me tohtinud olla seisus, kus pidime võitma üheksa viimasest kümnest mängust," muljetas kapten Landeskog augusti keskel kodumaal antud intervjuus. "Oleksime pidanud end enne seda paremale positsioonile mängima. Kõik räägivad kuivõrd oluline on hooaja esimene kuu ja see saab sama tähtis olema ka tänavu. Meil on edu saavutamiseks olemas piisavalt hea meeskond, peame nüüd lihtsalt kõik klappima saama."
Avalanche võitis aasta tagasi oktoobris 11-st mängust vaid kolm. Kerge ei saa ka tänavu olema, kuna esimesed viis vastast mängisid kõik kevadel playoffides ja kokku on esimesest kümnest vastasest selliseid kaheksa. Samas on meeskonnal tekkinud reputatsioon, mille kohaselt suudetakse tugevamatele peaaegu alati kõva lahing anda. Seega, mine sa tea, ehk on keeruline kalender uue peatreeneri ja meeskonna jaoks hoopis soosiv.
Analüüsides ebaõnnestunud hooaega jääb veel selgelt silma see, et Avalanche oli kodumängude tulemuste osas üks liiga halvimaid. 17 võitu ja 38 punkti tähendasid seda, et edestati vaid kahte konkurenti. Võrdluseks, aasta varem korjati kodust 49 punkti ja muinasjutumaiguline 2013/14 hooaeg lõppes lausa 56 koduväljakul teenitud punktiga. Tegu imeliku ärakukkumisega, sest kui kellelgi on üldse kodueelis, siis on see just kõrgmäestikus mängiv Avalanche. Vaid kuus kodus rohkem teenitud punkti ja meeskond olnuks läinud kevadel ilusti marjamaal. Väikesed asjad on sellises konkurentsitihedas liigas väga olulised.
Kommentaarid