Kuvatud on postitused sildiga dustin brown. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga dustin brown. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

Kommentaare pole
Kuningad on troonilt tõugatud ja uue valitsemisaja alustamine muutub aina raskemaks. Los Angeles Kings võitis aastatel 2012-14 kaks korda Stanley karika ning käis korra veel ära läänekonverentsi finaalis, aga pärast seda on playoffides võidetud ainult üks mäng ja kolme aasta jooksul on sealt kaks korda üldse välja jäädud.

(foto: dailynews.com)
Suur leping rõhub Kopitari õlgadel

Eelmisest hooajast hakkas kehtima Anže Kopitari uus leping, mis liiga üks suurimatest. 30-aastane sloveen võtab palgafondist enda alla kümme miljonit dollarit. Mullune oli tema jaoks ka esimene aasta Kingsi kaptenina. See lõppes täishooaegade arvestuses Kopitari karjääri halvima punktisaagiga (52) ja selle põhjal on kerge luua narratiiv nagu tal oleks tähtsamas rollis raskused.

"Usun, et võime kõike nõustuda selles, et tal oli kehv aasta," ütles suvel kapteni kohta meeskonna uus peatreener John Stevens. "Olen temaga suve jooksul palju rääkinud. Tean, et ta on tugevalt treenimas. Arvan, et ta on valmis eelmise aasta selja taha jätma ja uuesti hoogu tõusmisega selle heastama."

Stevensil on vaja silmad uuesti särama panna ka mitmetel teistel meeskonna ründajatel. Marian Gaborik on viimastel hooaegadel teinud 21 ja 22 punktiga aastad, Mike Cammalleri pole 40 silma piiri kätte saanud ja endine kapten Dustin Brown on juba päris pingalt vindunud 20-30 punkti vahel. Kuigi tõsi, esimest kahte on suuresti tagasi hoidnud terviseprobleemid.

(foto: dailyfaceoff.com)
Mitme ründaja alavorm tähendas eelmisel hooajal, et kuningad olid 2.43 väravaga mängus liiga halvimate skoorijate hulgas. See ei ole iseenesest üllatav arvestades, millist mängustiili endise juhendaja Darryl Sutteriga harrastati, aga väheseid väravaid ei suudetud traditsioonilise raudkindla kaitsega seekord kompenseerida. Esiväravavahi Jonathan Quicki pikk puudumine andis kabelimatsu.

Cammalleri tegi alles paar aastat tagasi New Jerseys järjestikused 20+ väravaga hooajad ning Kingsi enda kunagisel drafti valikul saab olema tähtis roll meeskonna edurivile uuesti elu sisse puhumisel. Suured lootused võivad minna ka noormängijate peale. Noored kuningad tulid 2015. aastal AHL-i meistiteks ja on viimase nelja hooaja jooksul kolm korda oma divisjoni võitnud. Sutteril oli probleeme uue generatsiooni usaldamisega, aga Stevensiga alustavad kõik puhtalt lehelt. Suurlootus Adrian Kempe saab septembris 21-aastaseks ja võiks olla valmis paugutama.

Värske veri võib satsi marjaks ära kuluda nüüd, mil hakatakse harrastama teistsugust stiili. Kings on pikalt olnud litrivaldamise osas liiga tippude hulgas, aga tihti on juhtunud nii, et litrit hoides pole õnnestunud teravusi luua. Meeskond on valmis edasi arenema.

"Praegu mängitakse veidi teistmoodi, kui kümme aastat tagasi. Oleme osadele nendele nüanssidele suve jooksul keskendunud. Me pole veel ühtegi kohtumist mänginud, aga arvan, et liigume õiges suunas," on öelnud Dean Lombardi asemel klubi uueks peamänedžeriks määratud Rob Blake.

Värske veri kaitses

Kui kuningate ründeliinis on generatsioonivahetus veidi toppama jäänud, siis kaitses on seda sujuvalt tehtud. Sealt ei leia me enam näiteks mõlemas kuldses meeskonnas mänginud Matt Greene'i, kes tegi vigastuste tõttu viimase kahe aasta peale kokku vaid 29 mängu ja kelle leping suvel välja osteti. Platsis on 24-26-aastased Paul LaDue, Derek Forbort, Kevin Gravel ja Christian Folin, kes loodavad rohkem näinud ja teinud kaaslastelt palju õppida, üritades samal ajal olla ka meeskonna jaoks kasulikud mängijad.

(foto: dailyfaceoff.com)
Stevens ja Blake on mõlemad endised kaitsemängijad. Suvel on olnud fookuses ründemängu parandamine, aga usutavasti jagub neil energiat ka kaitsjate koolitamiseks. Sinisel joonel on Kingsil päris hea seis. Ottawa Senators on äsja näidanud, kuidas üks ekstraklassist kaitsehärg võib näiliselt kogu ülejäänud satsi vedada  Drew Doughty on karjääri algusest saadik olnud liiga tippkaitsjate seas, olles võrdselt kasulik nii oma põhiametis, kui rünnakul. Kuigi ka temal oli mullu 44 punktiga tagasihoidlik aasta.

Kings lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt liiga parimat näitajat tähistanud 25.9 pealeviset mängus. Tegu oli Sutteri ajastu ühe parima näitajaga. Olnuks meeskonnal tõrjeprotsent 90.5-st parem, siis võinuks olla tegu ikkagi playoffide satsiga. Tagantjärgi tundub aga eelmise hooaja ebaõnnestumine hea asjana, kuna sellega jõuti lõpuks oma raudsete raamide lahti murdmiseni. Sutteri meeskond kujunes pikapeale etteaimatavaks ja koos sellega kergemaks vastaseks.

"Deani ja Darryli töö organisatsiooni ja minu heaks oli suurepärane, armastan neid tohutult, nad on suurepärased," lausus 2016. aastal Norrise trofee võitnud Doughty sel nädalal. "Samas olid muudatused vajalikud. Ma ei ütle, et Dean oleks pidanud lahkuma, aga treenerivahetust oli küll vaja ja oleme sellega seoses teinud suurepärase otsuse."

 Quicki tagasituleku ootuses

2012. aasta playoffide MVP tegi pärast mitmekuulist vigastuspausi oma esimesed esitused juba eelmise hooaja lõpus, aga tõeline tagasitulek saab olema ikkagi uue hooaja algus. Tema mullused näitajad olid 2.26 väravat mängu peale ja tõrjed 91.7%. Meeskonna omad tervikuna samal ajal 2.45 ja 90.5%. See näitab hästi ära kuivõrd oluline mängija ameeriklane Kingsi jaoks on.

"Ma pole varem temasugust väravavahti näinud," kiidab Stevens. "Ta ei süüdista kunagi kedagi teist peale enda. Talle võidakse 3 vs 1 olukorras värav teha ja ta arvaks, et oleks ikka suutnud seda kuidagi vältida. Arvan, et see on ühe väravavahi puhul suurepärane omadus ja kandub üle ka tema meeskonnale ja meeskonnakaaslastele."


Quicki endale lastud keskmine on viimase seitsme aasta jooksul kuus korda jäänud alla 2.30. Tema 238 võitu alates hooajast 2009/10 on liiga paremuselt neljas näitaja. Kingsi edu on otseselt temaga seotud. Nüüd oleks vaid tähtis see, et ta suudab tervena püsida. Eelmisel hooajal jäi talle kirja vaid 17 matši.

Kui Quick peaks uuesti katki minema, siis tuleb loota Darcy Kuemperi peale. 27-aastane Saksa juurtega kanadalane on varem Minnesotas mängides aeg-ajalt oma potentsiaali näidanud, aga eelmine hooaeg midagi head ei toonud. Statistikaks olid 3.13 ja 90.2%. Valikuks võib veel olla ka Jeff Zatkoff, kes alles 2016. aastal Pittsburgh Penguinsiga karikavõitjaks tuli, aga teda nähakse pigem AHL-i puurilukuna. Kõrgliigas on Zatkoffi karjääri keskmisteks 2.72 ja 90.8%.

Vana uues kuues

LA-s toimub filosoofia muutus, aga rivistus on võrreldes varasemate aastatega vägagi tuttav. Küsimused jäävad, et kas nii on võimalik edasi liikuda. Peatreener usub, et on.

"Ma poleks seda tööotsa võtnud, kui ma ei usuks, et oleme suutelised võitma. See pole sama meeskond, mis kaks korda karika võitis, aga paljud osad on siiski jätkuvalt samad. Meie väljakutseks on saada mõned põhimängijad ja nende esitused tagasi endisele tasemele," on Stevens öelnud.

Kingsi punktisaak jäi mullu 86 peale, mis meeskonna halvim alates tumedatest nullindatest, mille hulgas oli kuuehooajaline playoffide põud. Läänekonverentsist edeneti viimasena karikamängudele 94 silmaga ehk laias laastus jäi puudu kolm võitu. Ei ole kahtlustki, et terve Quickiga oleks need kätte saadud ja võib isegi eeldata, et koos temaga oleks jõutud 100 punkti lähedale, mis juba enamvähem garanteerib playoffide pileti.

Üldises plaanis tundub, et satsi seis polegi nii kehv, kui võiks eelmise hooaja ebaõnnestumist silmas pidades arvata. Playoffidesse naasmise osas väärib aga märkimist, et elu Vaikse ookeani divisjonis on võrdlemisi kitsas. Seal oli mullu kaks 100 punktiga meeskonda ja San Jose Sharksi näol üks, kes selleni napilt ei jõudnud (99). Calgary Flamesi kapten Mark Giordano on juba rääkinud, kuidas ka nemad sihivad 100 punkti ja lisaks on ka omad ambitsioonid kõvasti täienenud Arizona Coyotesil. Sellises konkurentsis peab kõvasti rassima ja pärast esimese eesmärgi täitmist ei pruugi enam järgmisteks sihtideks särtsu olla.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

Kommentaare pole
Aastatel 2012-14 kaks korda Stanley karika võitnud Los Angeles Kings langes pilvedelt valusalt maa peale, kui 2015. aasta kevad möödus golfiväljakutel ning ebaõnnestunuks võib lugeda ka möödunud hooaega, mis lõppes playoffide avaringis. Kas ilusad ajad on tõesti möödas?

(foto: Tim Sharp/Associated Press)
Kuningad võivad end lohutada sellega, et esimeses ringis tulnud 1-4 lüüasaamine oli San Jose Sharksi vastu, kes nagu lõpuks selgus, oli sel aastal läänekonverentsi parim sats. Neli seerias peetud viiest mängust lõppesid kõik üheväravalise vahega ehk parema õnne korral olnuks me äkki tunnistajaks hoopis LA Kings-Pittsburgh Penguins finaalseeriale.

Üldises plaanis oli Kings taas see vana tuttav, kes alles hiljuti läänes võimsalt domineeris. Darryl Sutteri meeskond oskab suurepäraselt vastase mängu surmata ning tihti võetakse lihtsalt jõuga oma. Olgu selle tõestuseks fakt, et vaid kaks meeskonda lasid mullusel põhiturniiril vastastel teha keskmiselt vähem pealeviskeid. Kings lõpetas 27.5-ga. Samal ajal oli rünnakul vaid Penguins parem Kingsi 32 pealeviskest.

Peamänedžer Dean Lombardi on aastate jooksul kokku pannud väga talendika ja tööka mängijate pundi, kellest Sutter on vorminud ühtlase löögirusika. Läinud suvega on rivistus läbinud aga nii mõnegi muudatuse.

Edurivist on läinud Milan Lucic, kelle lepingut ei suudetud pikendada. Tema koha võtab üle klubi oma endine drafti valik Teddy Purcell, kes vahepeal rändamas käis ja muu hulgas viis aastat tagasi Tampa Bay Lightninguga idakonverentsi finaalis mängis. Uus nägu on ka pensionipõlve veetma asunud Vincent Lecavalieri asemele saabunud Michael Latta, kuid tema seniseks suurimaks saavutuseks on osalise koht kurikuulsas vahetustehingus, millega Washington Capitals andis 2013. aasta kevadel Filip Forsbergi Nashville Predatorsile.

(foto: dailyfaceoff.com)
Enim kõneaine pakkunud muutuseks võib aga lugeda hoopis seda, et kahe hooaja vahel on vahetunud meeskonna kapten. Dustin Brownilt võttis ameti üle Anže Kopitar, kes võitis mullu esmakordselt Selke trofee. 2012. aastal ajaloo teiseks Stanley karika võitnud ameeriklasest kapteniks saanud Brown pole pärast selle saavutuseni jõudmist kordagi 30 punkti piiri kätte saanud. Samal ajal on karjääri rekordiks 60 silma.

"Minu tööks on olla tiimikaaslaste jaoks parem hokimängja ja läbi selle aidata meeskonnal võita. See on mõru pill alla neelata, aga tegu on äriga ja mõistan seda. Minu tööks on olla septembriks valmis," rääkis Brown ise suvel ametist taandamise kohta.

Kopitar on kaptenina igati loogiline valik. Augustis 29-aastaseks saanud sloveen on tänaseks juba üheksa hooaega järjest (!) oma meeskonna punktitabelit juhtinud ja nüüdne Selke trofee võit ning varasemad kaks nominatsiooni näitavad, et lisaks suurepärastele ründeoskustele on tegu mängijaga, kes ka kaitsetsoonis tegutsemist au sees hoiab. Sama peaks kehtima kõigi meeskonnakaaslaste jaoks.


Sutter eelistaks iga kell võita mõne mängu 2-1, selle asemel, et paugutada 5-4. Kindel kaitsemäng on meeskonna edu mõttes väga olulisel kohal. Kuid kaitseliini koosseis ei ole enam nii võimas kui mõni aeg tagasi. Kuna Slava Voinoviga läks nii nagu läks, siis puudub ühtlane tase. Drew Doughty on värkselt kotti pannud oma esimese Norrise trofee, Jake Muzzin on stabiilselt arenev kaitsemees, kes oli viie punktiga mullustes playoffides meeskonna resultatiivseim ning Alec Martinez on pärast 2014. aasta finaalseeria otsustavat väravat elu lõpuni üle linna mees, kuid nende kõrval on päris kahtlane kvaliteet.

(foto: dailyfaceoff.com)
Zach Trotman on liitunud Boston Bruinsi organisatsioonist, kus ta kordagi stabiilselt jääle ei saanud. Parimaks saagiks mulluse hooaja 38 matši. Tom Gilbert jättis pool eelmisest hooajast põlvevigastusega vahele.

Vaatamata Voinovist ilma jäämisele suutis Kings kaitses läinud hooajal taas oma ära teha, kui endale lastud keskmise 2.34-ga kuuluti liiga TOP 3 hulka, aga asjad ei pruugi nii kergelt enam edasipidi minna. Ühe mehe auti langemine võib väga valusaks löögiks osutuda, nii nagu oli läinud kevadel Martineziga, kes suutis meeskonda karikamängudes kokku aidata vaid 11 minuti ja 43 sekundi jagu.

Kaitse osas on aga heaks uudiseks see, et väravas seisab Jonathan Quick, kellest sai märtsis ajaloo jooksul enim nullimänge kirja saanud ameeriklasest puurilukk. 2012. aasta playoffide MVP suunas vaadatakse vahest viltu, kuna mõni matš võib tal täielikult ebaõnnestuda, kuid sellele vaatamata on tegu ühe maailma parima väravavahiga. Eelmisel hooajal näitas Quick ka seda, et võib jätkuvalt oma taset veel parandada. 40 võiduga jõudis ta karjääri rekordini. Keskmiselt lastud 2.22 väravat ja tõrjete efektiivsus 91.8% tõid karjääri teise Vezina trofee nominastiooni.

Jhonas Enrothi asemel on Quicki uueks varumeheks Pittsburghis karikavõiduni jõudnud Jeff Zatkoff, kelle karjääri numbrid teise kindana on täitsa korralikud - keskmiselt lastud väravaid 2.79, tõrjed 91.5%. Kuna Quick juhtis eelmisel hooajal 68 mänguga puurivahtide osas liigat, siis võimalik, et tema koormust soovitakse vähendada. Sel juhul peaks Zatkoff üsna stabiilselt postide vahel figureerima.

Hooaja väljavaated

Esmapilgul peab tõdema, et Kingsi mullu 2.72 väravat genereerinud rünnak peab mitmed muutused läbinud kaitseliini tõttu uuel hooajal veidi vunki juurde lisama. See eeldaks ka Sutteri aja suurimat väravasaaki. 225 kolli on just värskelt paika pandud tähis. Lucici näol on meeskond kaotanud ühe mullusest neljast 20 väravaga mehest, kuid Marian Gaborik jättis ligi 30 matši vahele ja kaduma läinud väravad võib just temast välja pigistada.

Kings on viimasel paaril aastal valusalt tipust kukkunud, aga võimalik, et see ilmtingimata polegi halb asi. Mõni end jumala staatuses tundnud mängija, kelle tase edu järgselt hakkanud langema, võiks jõuda uuesti enda varasema, näljase versiooni juurde. Lombardi on öelnud: "Arvan, et meil on olnud eduga hakkama saamisel vaimseid probleeme ja korralik löök vastu nina nagu playoffides tuli äratab meid loodetavasti üles."

Sutteri meeskond domineeris enamuse eelmisest hooajast oma divisjoni, enne kui Anaheim Ducks lõpuks ühepunktilise eduga esikoha endale haaras. Uuel hooajal peaks seal konkurents olema kõvem. Ümbervormitud kaitseliin tekitab küsimusi, aga kui eelmisel hooajal kümme erinevat vähemalt kümne kolliga meest omanud rünnak tõesti suudab veelgi teravalt tegutseda, siis eeldatavasti ei teki ka uuel hooajal enda playoffidesse mängimisega probleeme. Meeskonna esitusi nägemata on aga praegu keeruline ennustada, mis karikamängudes juhtuda võib.
Loe edasi...

Kings ei kaalu Brownist loobumist

Kommentaare pole
Kui Anže Kopitar lõppeval nädalal Los Angeles Kingsi uueks kapteniks määrati, siis oli alust arvata, et seni C-tähte rinnal kandnud Dustin Browni lips on klubis läbi. Kuid nii siiski pole. Vähemalt veel mitte. Peamänedžer Dean Lombardi loodab selle sammuga kogenud ründajalt paremad esitused välja võluda.

(foto: thehockeywriters.com)
Brown piirdus tänavu teist hooaega järjest vaid 11 väravaga, mis tema karjääri halvim näitaja. Punkte jäi kirja ainult 28. Rohkem kui poole võrra vähem võrreldes elu parima hooajaga (2007/08, 60 punkti).

"Usun täielikult, et ta leiab uuesti oma mängu. Ta mõistab hästi seda, et eduka meeskonnana tegutsemiseks vajame temalt paremaid esitusi, milleks ta ka võimeline on," ütles Lombardi 31-aastase ameeriklase kohta, lisades et mitte väga ammu oli tema näol tegu liiga ühe parima jõulise ründajaga.

Kaptenivahetust ei maksa ehk tõesti liiga tõsiselt võtta. Äsja klubi ajaloo esimeses Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharksil on meeskonnas koguni kaks endist kaptenit.

Muutuse näol on võimalik lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. See võiks Browni silmis uuesti tule sütitada ning uus kapten Kopitar võiks oma mängu veelgi parandada.

"On käes aeg Kopitaril asi üle võtta. Ta on meie üks parimaid mängijaid ja alustab oma parimaid mängija aastaid. Nüüd on käes tema kord," rääkis Lombardi uue C-tähe kandja kohta.

28-aastane Kopitar oli tänavu üheksandat hooaega järjest (!) meeskonna resultatiivseim mängija. 81 matšiga õnnestus koguda 74 silma (25+49). Sloveeni hinnangul muutuse tõttu mingisugust tüliõuna ei teki.

"Suus on üheaegselt magus ja mõru maitse, kuna oleme temaga väga head sõbrad. Oleme minu kümne LA-s veedetud aasta jooksul arendanud tugeva üksteisemõistmise," kommenteeris Kopitar. "Ma ei ütleks, et tegu on kohmetu olukorraga. See on äkki lihtsalt veidi mõru, aga ma ei arva, et see meievahelist suhet muudab. Vajan teda endiselt enda kõrvale, et ta mind paljude asjadega aitaks ja loodetavasti tuleme sellega toime ning jätkame koos töötamist."

Vaatamata sel nädalal tehtud otsusele on Lombardi Browni nimetanud klubi ajaloo parimaks kapteniks. Kopitarile on korralik eeskuju ette pandud.
Loe edasi...

Kings nimetas Anže Kopitari uueks kapteniks

Kommentaare pole
Viimasel paaril nädalal on sahistatud, et Anže Kopitar võtab Dustin Brownilt üle Los Angeles Kingsi kapteniameti ning nüüd on see lüke ka ametlikuks saanud. 28-aastane sloveen kerkis klubi ajaloo 16. kapteniks. Browni pea kohale on samal tekkinud väga tume pilv.

(foto: Harry How/Getty Images)
Kogu senise 10-aastase karjääri LA-s veetnud Kopitaril on 764 põhihooaja matšiga kogunenud 684 punkti (243+441). Playoffides on 75 mänguga kirjas 64 silma (20+44).

Kolm aastat järjest, kaasa arvatud tänavu, Selke trofee nominentide hulka nimetatud Kopitar oli alates 2008. aastast Kingsi abikaptenite hulgas. Tänavu talvel sõlmis meeskonnas kahe Stanley karikavõiduni jõudnud ründaja klubiga 2024. aasta suveni kestva lepingu.


Brownist sai 2012. aastal alles teine ameeriklasest kapten, kes Stanley karika pea kohale tõstnud. Alates sellest ilusast hetkest on aga Kingsi 2003. aasta drafti avaringi valikul esitused väljakul aina halvemaks läinud. Tänavu sai ta kirja vaid 11 kolli ja 28 punkti. Viimased neli hooaega on tema kollanoka aasta kõrval ainsad, mil ta pole kätte saanud 30 punkti piiri.

31-aastane ründaja valiti meeskonna kapteniks 2008. aastal ning alles kaks suve tagasi anti talle liidriomaduste eest Mark Messier'i auhind. Tal on leping veel viieks hooajaks. Kuna Browni keskmine töötasu (5.875 miljonit) on vähese produktiivsuse juures väga kibe, siis võib arvata, et klubi üritab sellest vabaneda.
Loe edasi...

Kings kostitas Bruinsit üheksa väravaga

Kommentaare pole
Viimasest kümnest mängust kaheksas endale punktilisa teeninud Boston Bruins oli läinud ööl tunnistajaks oma seeria päris karmile lõpule. Milan Lucic oli koos uute kamraadidega Bostonis tagasi ning sealt viidi ära koguni 9-2 skooriga võit.

(foto: foxsports.com)
Kohaliku rahva lemmik Lucic, keda hea sõna ja videoga meenutati, pani samuti skoorimisel käe külge ning lõpuks kukkus nii välja, et kõik väravad tulid erinevatelt mängijatelt. Viimase 20 aasta jooksul juhtus alles neljandat korda see, et nii palju erinevaid nägusid väravarõõmu said tunda. Kuigi mängu algus vihjas hoopis vastupidisele.

Bruins alustas tugevalt, omades mitmeid häid võimalusi ning 6. minuti alguses pääseti Brad Marchandi ülekaalu väravast ka ette. 27-aastane ründaja on viimase kümne kohtumise jooksul tabamuseta jäänud vaid korra.

Samas pääsesid aga ikkagi külalised esimesele puhkepausile eduseisuga. Jeff Carter toimetas omalt poolt postide vahele samuti ülekaalu värava ning 16 sekundit enne perioodi lõppu oli täpne Marian Gaborik.

Teine kolmandik oli Claude Julieni meeskonna jaoks üks tõeline 20-minutiline õudus. Seal lasti enda väravale 21 pealeviset ning ka neli väravat. Täpsed olid Andy Andreoff, Drew Doughty, Dwight King ja Trevor Lewis. Mängu lõpuks lasi Bruins endale koguni 57 pealeviset. Meeskonna kaitse oli sedavõrd auklik viimati 1965. aastal.

Viimane periood algas Lucici väravaga ning külaliste poolelt olid täpsed ka Luke Schenn ja Dustin Brown. Nende tabamuste vahele mahutas end Bruinsi teisega Tyler Randell.

"Meid häbistati täielikult," tunnistas Bruinsi kapten Zdeno Chara pärast mängu. "Ilmselgelt mängisid nad hästi, aga me polnud ligilähedalgi sellele mängule, mida pidime mängima."

Bruins lasi viimati üheksa väravat 2008. aastal. Aasta varem oli viimane kodumäng, kus vastane sedavõrd halastamatult tegutses.


Kings oli teises võõrsilmängus järjest värava ees suurepärases hoos. Eelmises matšis alistati Arizona Coyotes 6-2.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 4 - 7 Florida Panthers (tipphetked)

Viimasel ajal skoorimisega raskustes olnud Sabres sai kahurid taas pommitama, ent kaitse vedas alt. Juba teise kolmandiku esimesel minutil terendas ees 0-4 auk. Sealt jõuti Sam Reinharti ülekaalu tabamustega veel kahe kaugusele, aga pantrid jätkasid siiski oma edukat seeriat. Buffalos tuntakse end päris koduselt, viimasest kümnest on võidetud kaheksa ja normaalaja jooksul pole selle seeria käigus kordagi kaotatud. Kuigi tõsi, kodumeeskond seekord väikese moraalse võidu sai, kui Evander Kane kehastus Evander Holyfieldiks, võttis Alex Petrovici tervelt kolm korda tantsule ja oli kõigil juhtudel ka vastasest parem.

Philadelphia Flyers 1 - 4 Anaheim Ducks (tipphetked)

Shayne Gostisbehere pikendas oma punktiseeria üheksa peale, aga Flyers ei saanud kogu kohtumise käigus külalistele ligilähedalegi. Ducks oli juba avakolmandikul pealevisetega 15-5 üle ning võttis sealt ka Rickard Rakelli tabamustega 2-0 eduseisu. Frederik Anderseni nullimäng rikuti alles kuus minutit enne lõppu Wayne Simmondsi ülekaalu väravaga.

Columbus Blue Jackets 2 - 3 (KV) New York Islanders (tipphetked)

 Joonas Korpisalo tegi 44 tõrjega superesituse, aga noor soomlane ei suutnud siiski sinijakke võidule aidata. Islanders kasvatas liiga karistusvisete võitude rekordi 68 peale. Frans Nielsen jõudis oma karjääri 42. karistusvisete väravaga jagama rekordit Radim Vrbataga.

 Montreal Canadiens 4 - 2 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Hea õnne tooja Tomaš Plekanec skooris kaks tükki ning Canadiens jõudis kolmanda järjestikuse võiduni. Ehk annab see võimaluse hooajast taas midagi loota. Kuigi Carey Price'ist pole endiselt ei kippu ega kõppu.

New Jersey Devils 2 - 1 Edmonton Oilers (tipphetked)

Devils jättis vastastele vaid 20 pealeviset ning võitis viimasest viiest kodumängust neljanda. Seda õhtul, mil Martin Brodeuri #30 Prudential Centeri lae alla saadeti.


 St. Louis Blues 1 - 2 (KV) Winnipeg Jets (tipphetked)

Unine Blues sai kirja vaid 22 pealeviset ning Jets võitis viimase 13 omavahelise kohtumise käigus alles kolmanda mängu. Karistusvisetel skooris ainsana Mark Scheifele.

Nashville Predators 3 - 5 Washington Capitals (tipphetked)

Tuleb välja, et Capitals võib võita isegi siis, kui nii Aleksandr Ovetškin kui ka Braden Holtby üsna silmapaistmatult tegutsevad. Õhtujuhiks kujunes 1+2'ga lõpetanud Marcus Johansson. Vastasleeris möllas teine rootslane Filip Forsberg kahe väravaga, ent kaotuse võib vist taas Pekka Rinne hingele panna. Soomlane lükkas 22-st pealeviskest kõrvale vaid 18.

Minnesota Wild 3 - 4 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

Wild tuli avakolmandikult välja 2-1 eduseisuga, aga võitmine on meeskonna jaoks hetkel nagu mingisugune paha koht, kuhu minna ei taheta. Lisaajal sai külaliste kangelaseks John Klingberg, kellel viimase kolme mängu jooksul kirjas nüüd kaks lisaajaväravat. Kokku on tal neid neli ning sellega on ta klubi ajaloos esimene nelja lisaajaväravani jõudnud kaitsemees.

Chicago Blackhawks 0 - 2 San Jose Sharks (tipphetked)

Blackhawksil jäi Artemi Panarin koosseisust välja ning kodus tuli tänavu teist korda baranka. Martin Jones tegi hooaja viiendaks nullimänguks 33 tõrjet. Sharks on võõrsilmängude arvestuses 28-st mängust 18 võitmisega läänekonverentsi parim meeskond. Kuid halb uudis on see, et nädala lõpus tuleb koju naasta.

Colorado Avalanche 1 - 3 Vancouver Canucks (tipphetked)

Patrick Roy meeskond suutis ei tea juba mitmendat korda pärast eduseisu pääsemist kaotada. Francois Beauchemin viis kodumeeskonna teisel kolmandikul ette. Canucks sai rünnaku uuesti käima pärast kolmemängulist seeriat, mille käigus kõigis kohtumistes jäädi vaid ühe peale.

Calgary Flames 4 - 3 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Johnny Gaudreau ja Sean Monahan olid meeste seas, kelle Flamesi peatreener Bob Hartley kehva hommikuse treeningu pärast koosseisust välja jättis (Super Bowli pühapäev läks pikale?), aga Leafs murti siiski maha. Neli väravat saadi James Reimeri vastu vaid 22 pealeviskega. Nende hulgas oli ka üks vähemusest tulnud tabamus, millega Markus Grandlund 10. minutil mänguskoori avas.
Loe edasi...

Hurricanes murdis viiemängulise kaotuste jada

Kommentaare pole
Viimasel ajal ei ole vast olnud õnnetumat meeskonda kui Carolina Hurricanes. Bill Petersi hoolealused on visalt võidelnud, kuid ometi oli enne eilset kirjas viis järjestikust kaotust. Neist kolm tulid pärast normaalaega. Negatiivne seeria õnnestus nüüd aga Los Angeles Kingsi vastu ära murda.

(foto: observerleader.com)
Viiest kohtumisest koosnenud kodumängude seeria lõpetanud Hurricanes sai väravaterohkest matšist 4-3 võidu. Seejuures pääseti 3-0 ette. 21-aastane kaitsja Brett Pesce skooris juba 4. minutil oma karjääri esimese värava ning teise kolmandiku alguses kasvatasid edu Jeff Skinner ja Justin Faulk.

Pesce ja Faulk olid mõlemad hiljuti osalised ühe omanäolise rekordi püstitamisel. Nimelt sai Hurricanesist NHL-i ajaloos esimene meeskond, kes üheks kohtumiseks rivistanud üles kaitseliini, mille kõik kuus liiget on ameeriklased.

Kings sai elu sisse alles teise kolmandiku lõpuosas. Cam Wardi nullimäng rikuti Dustin Browni karistusviskega ning vahe tegi minimaalseks Anze Kopitar. Kings polnud pärast kehva hooaja algust kordagi kahte järjestikust matši kaotanud, kuid tänu Faulki teisele see siiski juhtus. Olukorras puterdas Alec Martinez litri oma võrku ja see ajab ka kõige külmema kõhuga härradel närvi krussi.


Faulki teine tuli samuti ülekaalust ning tänu sellele kerkis ta ka PP väravate edetabeli tippu. Neid on tal liiga parimana kirjas kaheksa. Viimaseks kaitsjaks, kes hooaja esimese 20 matšiga 8 ülekaalu väravat tegi, oli Andy Delmore. Hooajaks oli siis 2002/03. Varem oli Hurricanesi ajaloos nii kiirelt kaheksa ülekaalu väravani jõudnud vaid Ron Francis.

"Ma lihtsalt üritan pealeviskeid teha, et litter väravale läheks - kui läheb sisse, siis läheb," rääkis Faulk tagasihoidlikult oma edust. "Üritan alati sama asja teha, luua võimalusi ja loota parimat."

Kopitar vastas viimase kolmandiku keskel samuti ülekaalu väravaga, kuid külalistel ei õnnestunud mängu päästa.


Hurricanesi viimane normaalaja võit oli pärit 30. oktoobrist. Colorado Avalanche'i vastu alustati seeriat, kus kümnest mängust üheksa olid kodus, aga saagiks kujunes vaid kolm võitu. Kuigi Peters on pidevalt oma hoolealuseid kiitmas ja julgustamas.

Teised kohtumised

 Columbus Blues Jackets 3 - 5 San Jose Sharks (tipphetked)

3-1 juhtinud Jacketsit tabas viimasel kolmandikul kummaline kollaps ning Sharks jõudis oma ajaloos esmakordselt  kuue järjestikuse võiduni. Värava ees oli edukaim Joe Pavelski, kes skooris kaks tükki.

Montreal Canadiens 4 - 2 New York Islanders (tipphetked)

Arvestades, kui kindlalt kõik omavahelised matšid tänavu on kaotatud, siis võib Islanders rõõmustada selle üle, et Carey Price'i ja sõpradega ei pea enam jagelema. Kolm tänavust vastasseisu kaotati koguskooriga 13-6. Seejuures on Islanders viimases kümnes kohtumises alistatud üheksa korda. Siin tehti kõik väravad ära erimeeskondadega - üks vähemuse värav + kolm ülekaalu kolli.

Vancouver Canucks 2 - 3 New Jersey Devils (tipphetked)

Cory Schneider käis oma endist koduklubi masendamas. Kaks aastat tagasi Vancouverist ära saadetud puurilukk lõpetas kohtumise 36 tõrjega. Devils võitis ajaloos esimest korda nende meeskondade vahelise põhihooaja seeria, kus kohtuti vähemalt kaks korda.
Loe edasi...

VIDEO: Brandon Dubinsky pääses napilt tõsisest vigastusest

Kommentaare pole
Columbus Blue Jackets oli läinud ööl õnnega koos, et võõrsilt Los Angeles Kingsi vastu võiduga tulema saadi. Enim võib pärast kohtumist õnne tänada Brandon Dubinsky. Viimase kolmandiku kokkupõrge Dustin Browniga võinuks lõppeda väga tõsise vigastusega.

(foto: buckeyestatehockey.com)
Kümne punktiga hetkel Jacketsi resultatiivsustabeli tipus olev Dubinsky oleks peaaegu peast ilma jäänud.


Imekombel jätkas Dubinsky pärast sellist pauku mängu. Läks selgelt paremini, kui mõned aastad tagasi sarnases olukorras kannatada saanud Max Paciorettyl, kes murdis kaelalüli ja sai tõsise peapõrutuse.
Loe edasi...

Kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad?

Kommentaare pole
Jalgpallimaailmas juhtus sel nädalal üks halenaljakas lugu. Inglismaa koondislane Fabian Delph oli eelmisel nädalavahetusel juba ühe jalaga Manchester Citys, kui üleminek ootamatult katki jäi. Aston Villa kapten teatas, et soovib tõestada seda, et jalgpallis eksisteerib veel lojaalsus. See aga eksisteeris vaid mõned päevad. Alates eilsest on 25-aastane mängumees siiski City palgal. See inspireeris kirjutama sellest, kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad.

(foto: Getty Images)
Kokku on NHL-is hetkel aktiivsed 12 väljakumängijat, kes esindanud ühte klubi vähemalt 800 kohtumises. Et nimekirja mahuksid ka mõned väravavahid, kes juba eos vähem väljakul käivad, siis jääb nende puhul piiriks 500 matši.

Edetabeli tipus troonib Arizona Coyotesi kapten Shane Doan. Päev pärast uue hooaja algust - Coyotes kohtub 9. oktoobril Los Angeles Kingsiga - 39. sünnipäeva tähistav ründaja jõuab uue hooaja esimeste mängudega 1400 piirini. Hetkel on sellest puudu kuus põhihooaja matši.

CV peal on Doanil muidugi üks hooaeg kirjas Winnipeg Jetsi mängumehena, aga üldises plaanis on tegu ikkagi selle sama Coyotesiga. Ei olnud tema selles süüdi, et klubi teise linna koliti. Samuti pole Doan süüdi selles segaduses, mis Coyotesit mitmete aastate jooksul on saatnud. Seetõttu võib öelda, et tema paigal püsimine on veelgi enam imetlust vääriv.

Oma tippaastatel oli Doan väga produktiivne ründaja ja võinuks mõne vahetustehingu näol või vabaagendina leida kindlasti palju parema pesitsuspaiga, kus karikavõitu jahtida. Senise karjääri jooksul 898 punkti kogunud ründaja on aga näidanud, et sportlasena võib tiitlid üle kaaluda kindla kodu olemasolu. Mis muidugi muudab irooniliseks selle, et Coyotes on sel suvel kodutuks jäänud.

Üle 1300, täpsemalt 1329 mängu, on selja taga ka Patrick Marleaul. San Jose Sharksi ründaja on sarnaselt Doanile karjääri loojangul endiselt ilma Stanley karika võidusõrmuseta, aga see eest on ta kaks korda Kanadaga tulnud olümpiavõitjaks ning on vähemalt stabiilselt saanud playoffides mängida.

1997. aasta drafti 2. valik on kogu oma karjääri jooksul silma paistnud harukordse vastupidavusega. Tal on praeguse seisuga selja taga kuus järjestikust hooaega, kus tal pole jäänud vahele mitte ühtegi põhihooaja matši. Kogu 17-aastase karjääri jooksul on ta puudunud vaid 31-st mängust. See on aitanud tal saada NHL-i ajaloos kiiruselt kolmandaks mängijaks, kes 1000 mänguni jõudnud. Lõppenud hooajal sai temast kõige noorem, kes 1300 kohtumist kätte saanud.

Marleau Sharksi karjääri pole lõpetanud isegi see, et 2009. aastal jäeti ta pärast viieaastast perioodi kapteni ametist ilma. Peagi jõuab Marleau 1000 punkti klubisse. Hetkel istub ta 988 silma peal.

Patrik Eliaš saab ennast hetkel nimetada enim mängudega eurooplaseks. Tšehhi vanameister tähistab uuel hooajal 20 aasta möödumist oma New Jersey Devilsi debüüdist. Tänaseks 1224 mänguni jõudnud ründaja esimene kohtumine oli 1995. aasta 7. detsembril Toronto Maple Leafsi vastu.

Alates debüüdist on Eliaši poolt tulnud üle 400 värava ja 1017 punkti. Lisaks ka kaks karikavõitu. Järgmise aasta aprillis 40-aastaseks saav kunagine drafti 2. ringi valik pole kujunenud mitte vaid ühe klubi ikooniks, vaid tõeliseks elavaks legendiks.

Eliaš on NHL-i ajaloos ainus mängija, kellele lisaajal määratud kaks karistusviset. Need olid New York Islandersi vastu tehtud erinevates kohtumistes. Mõlemad üritused jäid realiseerimata.

Esimese kaitsjana tuleb lojaalsustabelis Ottawa Senatorsi Chris Phillips. 1996. aasta drafti avavalik on enda nimele saanud 1179 mängu. Kohtumiste arvu on kõvasti kahandanud erinevad vigastused. Lõppenud hooajal piirdus ta näiteks vaid 36 matšiga. Kuigi tõele au andes, siis vähene mängude arv oli rohkem tingitud tema kehvadest esitustest, mis ta meeskonna uue peatreeneri Dave Cameroni valikust välja tõukas.

37-aastasel mängumehel on tulevaks hooajaks veel leping olemas, kuid tundub, et tema teekond on Ottawas peagi lõppemas. Eks näis, kas tal jätkub tahtmist edasi mängimiseks või rahuldub ta sellega, et saab ennast lugeda nende meeste sekka, kes oma NHL-i karjääri jooksul kandnud vaid ühe klubi särki.

Esikuuiku lõpetavad vennad Sedinid. 2000. aastal sai rootslastest läbi aegade neljas kaksikute paar, kes NHL-is väljakule pääsenud. Henrik on Danielist kuus minutit vanem ning kogunud seni endale ka rohkem mänge - 1092 vs 1061. Samuti on ta üle punktide osas - 915 vs 881. Senised saavutused on enamvähem identsed. Henrik saab vaid uhkustada sellega, et korra - 2010. aastal - on ta valitud kõige muu seas ka põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängumeheks.

(foto: nhlsnaipers.com)
Vennad on kogu karjääri jooksul käinud käsikäes koos ja võib arvata, et nii läheb see lõpuni välja. Aeg-ajalt ikka ilmuvad kuulujutud, et Vancouver Canucks valmistub ühe, teise või mõlema teenetest loobumiseks, aga üldjuhul pühitakse need jutud kiirelt vaiba alla ära. Ja isegi, kui üks hetk peaks tulema see päev, mil koostöö jõuab lõpp-punkti, siis võib üsna kindlalt panustada sellele, et vennad lahkuvad koos ja samasse klubisse.

2011. aastal jäid Sedinid napilt Stanley karikast ilma. Uuele hooajal 35-aastastena vastu minnes on selle püüdmiseks veel aega, aga samas pole seda ka väga palju. Canucks on hetkel justkui käigu pealt meeskonda ümberehitamas ja võimalik, et selle viimane faas on just vendadest loobumine. Kuid sama tõenäoline on ka see, et kaksikute paar mängib siiski rõõmsalt klubi särgis karjääri lõpuni.

Lisaks Canucksile on lojaalsusedetabelis kahe väljakumängijaga esindatud ka Senators ja Detroit Red Wingsi. Phillipsi kõrval on senaatorite teiseks esindajaks Chris Neil. Temal on samuti uueks hooajaks leping taskus, aga olles lõppenud hooajal rohkelt koosseisust välja jäänud, ei oleks üllatav, kui peagi võib teda näha juba uue klubi ridades. Olles tihti meeskonnast väljas saatsidki teda tänavu mitmed kuulujutud. Hetkel on aga seis selline, et oma senisele 893 kohtumisele peaks ta Senatorsi särgis mõned siiski veel lisama.

Esimese Red Wingsi esindajana tuleb Pavel Datsjuk. Venelase tervis on viimastel aastatel olnud kehvapoolne, aga tal on siiski koos 887 matši. Nendega on tulnud 869 punkti, kaks Stanley karikat ja rohkelt veel individuaalseid auhindu. Kunagine drafti 6. ringi valik on endale ehitanud ülimalt eduka karjääri. Uue nädala alguses 37. sünnipäeva tähistav ründaja on klubi palgal veel kaheks aastaks, mis lubab hea tervise korral sihtida 1000 piiri nii mängude kui punktide osas.

Enne teist Red Wingsi meest Henrik Zetterbergi jagavad 9-10. koha ära Eric Staal ja Andrei Markov. Carolina Hurricanesi kapten Staal on vaid 30-aastane, kuid on 846 mänguni jõudnud tänu oma suurepärasele vastupidavusele. Kümne hooaja jooksul on ta eemale jäänud vaid 22-st mängust. Juba enda debüüthooajal, kui põhiturniiril tuli temalt 100 punkti, sai ta enda nime Stanley karika peale ning Kanadaga stulnud MM- ja OM-kullad on temast teinud Kolme Kulla Klubi liikme.

Seni põhiturniiri mängudes 742 punkti kogunud ründaja on aga pärast 2006. aastal saadud karikavõitu vaid korra playoffides mänginud. See on endaga toonud kaasa mitmeid kuulujutte võimalikust klubivahetusest. Seda eriti viimastel aastatel, kuna järgmisel suvel on temast saamas vabaagent. Ise on ta klubile truudust vandunud, aga vaadates Hurricanesi praegust seisu, siis võib öelda, et Staali parimad aastad kuluvad ära liiga lõpuosas rabeleva meeskonna eest mängides. Seda muidugi tõesti juhul, kui üleminekut ei toimu. Hetkel ei saa seda üldse välistada.

Vene mängijad ei ole väga oma lojaalsuse poolest tuntud ja see teeb Datsjuki ja Markovi saavutused väga muljetavaldavateks. Markov oli mõned aastat tagasi kõvasti vigastustega hädas, aga viimase kolme hooaja jooksul on ta puudunud vaid kahest Montreal Canadiensi mängust. Lõppenud hooajal tegi 36-aastane kaitsja 50 punktiga ühe oma karjääri parimatest aastatest. See näitab, et vanal hobusel on püssirohtu veel alles. Kui vaid meeskond suudaks kaasa tulla ja talle enne kepi nurka viskamise aega karikavõidu pakkuda.

Canadiens tegi aasta tagasi kõva sammu edasi, kui lõpetas hooaja idakonverentsi finaalis, aga tänavu jõuti üldse playoffidesse vaid tänu Carey Price'i hiilgevormile.

Zetterberg on hetkel 836 mängu peal. Teda on sarnaselt Datsjukile viimastel aastatel saatnud mitmed vigastused. Erinevalt venelasest peaks meeskonna kapten aga veel tükk aega Red Wingsi punast särki kandma. Ta on mõned aastad noorem ning leping kehtib kuni 2020. aasta suveni. Kuigi suured asjad on muidugi juba ära tehtud - 2008. aastal Stanley karikas ja 2006. aastal nii OM- kui ka MM-kuld. Hetkel on Zetterbergil kirjas 786 silma, aga 1000 piiri peaks ta järelejäänud karjääri jooksul mängleva kergusega kätte saama. Kui just tervis täielikult metsapoole ei lähe.

Napilt pääseb 800 mängu klubisse Dustin Brown. Los Angeles Kingsi kaptenil on seni koos 802 matši. Sarnaselt Staalile on ka tema seni näidanud raudset tervist. Ta on vahele jätnud vaid 14 mängu. Viimastel aastatel on Browni produktiivsus küll kõvasti kannatada saanud, aga ega ta polegi kunagi tõeline väravahunt või söödusepp olnud. Samas pole ka 442 punkti miski, mille üle häbi tunda ja lõppkokkuvõttes loevad kõige rohkem ikkagi tiitlid. Brownil on kodus kaks Stanley karika võidusõrmust ja 2010. aastast OM-i hõbemedal. Arvestades Kingsi võimsust (tänavuse hooaja suhtes pigistame silma kinni), siis saab ta veel kindlasti mitu võimalust minna võiduka lõpuni välja.

Kui võtame kampa ka puurivahid, siis võidab Hurricanes lojaalsuse võidujooksu. Cam Ward annab neile kolmanda mehe. 31-aastane väravavaht võitis sarnaselt Staalile juba oma debüüthooajal Stanley karika. Pärast seda pole ta enam korralikult särada suutnud, aga tema lojaalsusele on sekundeerinud ka klubipoolne suhtumine. 2002. aasta drafti avaringi valikule ei ole käega löödud, mis teeb Hurricanesist sümpaatse satsi. Eriti veel kui võtta arvesse, et tegu pole olnud eduka klubiga. Muudatusteks on rohkelt põhjust olnud, aga vaikselt on kannatatud ning loodetud, et õnn üks aeg pöördub. Ehk peagi nii ka läheb.

Ward on seni kirja saanud 512 mängu, millest 414 on stardid. Enne teda tulevad aga väravavahtide osas veel Marc-Andre Fleury ja Henrik Lundqvist.

Fleury puhul väärib samuti tema enda lojaalsuse kõrval välja toomist klubipoolne käitumine. Olgugi, et temaga saadi üsna varakult - 2009. aastal - karikavõit kätte on Pittsburgh Penguinsi puhul pidevalt välja toodud väravavahi nõrkust. Fleury on kriitika endale ka ise peale tõmmanud, kuna esitused playoffides ei ole olnud sellised nagu põhiturniiri käigus. Seni on tema nimel 595 põhihooaja matši ja neist 444 on stardid.

Tänavu jõudis Fleury kiiruselt läbi aegade kolmanda puurivahina 300 võiduni. Seejuures jäi tal absoluutne rekord vaid päevade kaugusele. Martin Brodeur sai 300. võidu kätte 29 aasta ja 223 päeva vanuselt. 2003. aasta drafti avavalik oli sel hetkel 29 aasta ja 361 päeva vanune. Kui meeskond kukkus playoffide avaringis välja, siis Fleury enda jaoks oli tegu ülieduka aastaga. Ta juhtis liigat nullimängude osas (10), ületades oma varasema rekordi (5) kahekordselt. Samuti näitas ta head taset isegi playoffides, lastes keskmiselt endale vaid 2.12 väravat. Tegu kõva aastaga, mis võiks suunata ta veel kõrgemale ja kaugemale.

Lundqvist juhib väravavahtide lojaalsustabelit 620 mänguga. Neist 494 on stardid. Kümme hooaega tagasi kuningas Henrik tuli, nägi ja võttis NHL-i parima puurivahi koha endale. Ta on NHL-i ajaloos ainus väravavaht, kes kõigi oma esimese seitsme hooaja jooksul jõudnud vähemalt 30 võiduni. On lausa kriminaalne, et seni on ta võitnud vaid ühe Vezina trofee, mis tuli 2012. aastal. Samuti on rootslane mitmeid kordi napilt ja valusalt jäänud karikavõidust ilma. New York Rangers on temale toetudes teinud mitmeid ilusaid playoff-seeriaid, aga i-le punkti panemine pole õnnestunud. 33-aastasena peaks selleks aga veel kuhjaga võimalusi tekkima.

Rootslasel on seni kirjas 339 võitu, mis Brodeuri võimsast rekordist (691) väga kaugel, aga 300 võiduni jõudnud puurivahtide seas on Lundqvistil hetkel parim võiduprotsent (54.68%). Seejuures oli tema edukus tänavu müstiline 65%.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

Kommentaare pole
"Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne võimsa hüppega." - see on lause millega vikipeedia kirjeldab leopardi jahistiili. Samuti sobib see ideaalselt Los Angeles Kingsi kirjeldamiseks. Põhiturniiril oldi mullu vägagi keskmine, vahest isegi nõrk - näiteks alates jõuludest kuni olümpiapausini saadi 22-st matšist vaid kuus võitu - kuid playoffides löödi kõigil sokid jalast. Finaali jõudmiseks oli küll vaja kolme seitsmemängulist seeriat, aga kõigi nende puhul näitas Kings oma võimu.

(foto: Gary A. Vasquez/USA TODAY Sports)
Lõpuks kolme hooaja jooksul oma teise karikavõidu saanud meeskond lõi otsustavates kohtumistes oma külmaverelisusega kõik pahviks. Võrreldes põhiturniiriga oldi nagu ümbersündinud. Kui enamus aastast mängiti kaalutletud, kaitsest lähtuvat mängu - koos Boston Bruinsiga oldi ainsaid, kes lasid endale vähem kui 180 väravat - siis playoffides pandi vastaste värava all tõeline hokisimman püsti. Põhihooaja keskmine värava saak 2.4 kerkis järsku 3.38 peale.

Uue hooaja üks väljakutsetest on kindlasti oma identiteedi leidmine. Kas põhiturniiril jätkatakse liivapaberiga tulemuste välja nühkimisega või minnakse edasi playoffides näidatud paugutamisega? Lisaks on oluline säilitada motivatsiooni. Selle kohta ütles suvel väga ilusalt peamänedžer Dean Lombardi: "Meeskond tahab kindlasti tabada sama võidutunnet. Nad peavad aga mõistma, et peavad eduloo ümberkirjutama. Ümberkirjutamine ei tähenda, et sa sooviksid teistsugust lõppu. Tuleb saada selgeks, et enne ilusat lõppu ootavad ees erinevad väljakutsed ja kui soovid tunda lihtsalt sama, siis seda ei juhtugi."

Kings läheb uuele aastale peale põhimõtteliselt sama koosseisuga, mis kevadel ja varasuvel mitme klubi fännid ahastusest nutma pani. Tuumikust on lahkunud vaid Willie Mitchell, kes läks Floridasse oma vanaduspõlve veetma. Muutuseks peaks olema ka see, et tähtsamasse rolli kerkivad noored mängumehed, kes karikamängudel suurepärast taset näitasid. Eelkõige käib jutt Tyler Toffolist ja Tanner Pearsonist. 22-aastased kutid moodustasid playoffides Jeff Carteriga üliohtliku duo. Seejuures oli sama kolmik suureks teemaks ka nädalavahetusel, kui kontrollkohtumises alistati Anaheim Ducks 4-2. Carter sai kirja kübaratriki ja noored abilised läksid õhtule kahe söödupunktiga.


Ajal, mil mõned veteranid on oma vormiga hädas, eesotsas kapteni Dustin Browni ja Mike Richardsiga, kulub noorte esiletõus kindlasti marjaks ära. Tubli arendustöö peaks viima selleni, et kiire esiletõus - enne 2010. aastal alustatud järjestikuste playoff-kohtade seeriat oli klubi kuus aastat järjest kuival - ei too endaga kaasa sama kiiret langust. Kings on võimeline saatma korda midagi väga erilist, kui praegune tuumik koos püsib. Selle näol peetakse silmas dünastia staatuse saavutamist ja kaks karikat kolme aastaga on sellele väga hea algus. Kuigi klubisiseselt loomulikult pilvedesse veel keegi ei tõuse.

"Kõik ütlevad, et nende eesmärgiks on võita Stanley karikas. 30 meeskonda räägivad sellest, aga esimene eesmärk on jõuda playoffidesse," rääkis eelmisel nädalal antud intervjuus peatreener Darryl Sutter.

Hooaja küsimus - kas karikat suudetakse kaitsta?

Teistsugust küsimust oleks karikakaitsja puhul kummaline püstitada. Kahe jalaga püsitakse maa peal, kuid on selge, et pärast võidujoovastuse tundmist ei saa madalamaid eesmärke seada. Ja samas on see ülim väljakutse. Alates 90ndate lõpust pole mitte keegi suutnud endale välja mängida õigust väntsutada Stanley karikat kaks suve järjest. Tänapäeval on seda ka väga raske teha. USA profiliigad on ikkagi ennekõike äri ja toodet üritatakse kaitsta erinevate konkurentsitihedust hoidvate meetoditega alates draftist, lõpetades palgalimiidiga. "Kui me oleks konverentsi finaalis Chicagole 7. mängu kaotanud, siis ei räägiks mitte keegi hetkel karika kaitsmisest. See näitab kuivõrd tasavägine see liiga on," tunnistas Sutter eelmisel nädalal. Kuigi ei saa öelda, et Kingsil pole selleks häid võimalusi. Võrreldes Kesk divisjoniga on läänes Kingsi Vaikse ookeani divisjon selgelt sõbralikum. See ehk annab meeskonnale taas võimaluse põhiturniiril lulli lüüa, kuniks otsustavad mängud algavad. Nagu eelpool sai välja toodud, siis oli Kingsil eelmise hooaja käigus nii mõnigi külmaperiood, kuid olenemata sellest finišeeriti oma divisjonis viimasel automaatsel kvalifikatsioonikohal mugava 11-punktilise eduga. Tundub, et just see on moodsa aja eduvalem - jõuda playoffidesse võimalikult vähese vaevaga ja keerata siis punn põhja, kui konkurendid üksteist juba ära on rappinud.
Loe edasi...

Hooaja auhinnad: Crosby taas MVP, enim tiitleid Avalanche'ile

Kommentaare pole
80. mängus 36 väravat ja 104 punkti (1.3 mängu kohta), kasutegur +18, lahtivisete edukus 52.5% on numbrid, millega Sidney Crosby valiti tänavuse põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks. Pittsburgh Penguinsi kapten võitis oma karjääri teise Harti trofee. Pidulikul õhtul tuli enim laval käia Colorado Avalanche'i esindusel. Endale korjati parima noormängija, treeneri ja "džentelmenlikuma" mängija auhinnad. Samuti rohketele auhindadele nomineeritud Tampa Bay Lightning jäi pika ninaga.

(foto: Stephen R. Sylvanie/USA TODAY Sports)
Oodatult valiti Crosby parimaks ülisuure ülekaaluga. Hokiajakirjanike poolt hääletatuna kogus ta 1341 punkti. Teisena lõpetanud Anaheim Ducksi kapteni Ryan Getzlafi saagiks oli vaid 877. Põhihooaja edukaima skoorijana korjas Crosby endale ka Art Rossi trofee ja kaasmängijate poolt parimaks valituna ka Ted Lindsey auhinna. 51 väravaga tänavu oma karjääri neljanda parimale väravakütile jagatava Rocket Richardi trofee teeninud Aleksandr Ovetškin sai seejuures MVP valimisel vaid ühe punkti.

Boston Bruinsi Tuukka Rask edestas punktidega 103 90 vastu parima väravavahi valimisel Tampa Bay Lightningu Ben Bishopit. Lightningul olid omapoolsed nominendid ka parima treeneri ja uustulnuka valimisel, kuid koju ei õnnestunud viia kumbagi. Parimaks nooreks valiti mulluse drafti avavalik Nathan MacKinnon, kes paugutas Colorado Avalance'i eest oma debüüthooajal 82. kohtumisega 63 punkti. Avalanche'i Patrick Roy valiti parimaks peatreeneriks pärast seda, kui ta tõstis ühe hooajaga meeskonna läänekonverentsi viimaselt kohalt teiseks.

Avalanche'i võidukäik jätkus Lady Byng trofeega, mis antakse "kõige spordimehelikumale mängijale, kes paistab silma ka oma mänguoskustega". Selle sai endale Ryan O'Reilly. 23-aastane ründaja kogus 80. mängus 64 punkti, teenides vaid kaks karistusminutit. Seejuures tulid need alles kaheksa mängu enne põhihooaja lõppu!

"Sihikindluse, sportimehelikkuse ja pühendumise" eest jagatav Bill Mastersoni trofee läks New York Rangersi Dominic Moore'ile. 33-aastane ründaja jättis mulluse hooaja pärast abikaasa surma vahele, kuid naases tänavu taas jääle.

Teistkordselt oma karjääri jooksul valiti parimaks kaitsjaks Duncan Keith. Chicago Blackhawksi mees võitis oma esimese Norrise trofee aastal 2010. Samuti teistkordselt valiti parimaks kaitsvaks ründajaks Boston Bruinsi Patrice Bergeron. 28-aastane ründaja sai pärjatuks ka NHL-i Sihtasutuse auhinnaga, mis antakse eeskujuliku ühiskondliku töö eest.

Auhindateta ei jäänud ka tänavune Stanley karikavõitja Los Angeles Kings. Meeskonna kapten Dustin Brown sai oma liidriomaduste ja ühiskondlikult kasuliku töö eest Mark Messier auhinna. Jonathan Quick sai William M. Jenningsi trofee, mis jagatakse keskmiselt kõige vähem väravaid sisse lasknud puurivahile, kes mängis vähemalt 25. kohtumises.

Hooaja parimaks peamänedžeriks valiti Ducksi Bob Murray  Seejuures mullu sai selle auhinna Pittsburgh Penguinsi Ray Shero. Potentsiaalne needuse sünd?

Heategevusliku töö ees antav Kuningas Clancy trofee läks Edmonton Oilersi Andrew Ference'ile. Oilersi kapten sattus õhtu jooksul ka piinlikusse olukorda, kus võimalik, et vähekene liialt tipsutanud õhtujuht Cuba Gooding jr. vihjas justkui sellele, et on käinud tema naist magatamas. See ja mitmed muud (kohatud) naljad alljärgnevas videos.


Tehti teatavaks ka hooaja sümboolsed koosseisud.

1. tähtede meeskond - Tuuka Rask (Boston Bruins), Duncan Keith (Chicago Blackhawks), Zdeno Chara (Boston Bruins), Sidney Crosby (Pittsburgh Penguins), Jamie Benn (Dallas Stars), Corey Perry (Anaheim Ducks)

2. tähtede meeskond - Semjon Varlamov (Colorado Avalanche), Shea Weber (Nashville Predators), Alex Pietrangelo (St. Louis Blues), Ryan Getzlaf (Anaheim Ducks), Aleksandr Ovetškin (Washington Capitals), Joe Pavelski (San Jose Sharks)

Kollanokkade meeskond - Frederik Andersen (Anaheim Ducks), Torey Krug (Boston Bruins), Hampus Lindholm (Anaheim Ducks), Tyler Johnson (Tampa Bay Lightning), Nahtan MacKinnon (Colorado Avalanche), Ondrej Palat (Tampa Bay Lightning).
Loe edasi...