Kuvatud on postitused sildiga niklas hjalmarsson. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga niklas hjalmarsson. Kuva kõik postitused

Coyotes noppis kolmanda järjestikuse võidu

Kommentaare pole
Alles hiljuti surnud ja maha maetuna näinud Arizona Coyotes on järsku kerkinud NHL-i üheks parimas hoos olevaks meeskonnaks. Hooaja esimese normaalajavõiduga alanud seeria on tänaseks kasvanud kolmemänguliseks võiduseeriaks. Katkestati Toronto Maple Leafsi pikk võitude jada.

(foto: pensionplanpuppets.com)
Kodus mänginud Leafs, kes polnud kahes eelmises matšis lasknud mitte ühtegi väravat, oli alates 6. novembrist võitnud kuus mängu järjest. Ometi polnud sellest mänguhoost koiottide vastu haisugi.

"Nad olid algusest peale valmis võitlema, nad olid meist paremad," märkis pärast mängu Leafsi boss Mike Babcock. "Kui sa ei suuda õigel ajal alustada, siis ei vääri sa häid tulemusi."

Babcocki mehed tulid pärast Brendan Perlini ülekaalu väravat avakolmandikult ära 0-1 kaotusseisuga. James van Riemsdyki ülekaalu tabamus aitas kohe teise alguses viigistada, ent Auston Matthewsi karjääri 100. mängu ei õnnestunud võiduga tähistada.

Matthews ise vastas veel teise kolmandiku lõpuks tulnud Oliver Ekman-Larssoni ülekaalu kollile, kuid see võeti väravavahi takistamise eest ära.


Külalised suutsid viimasel perioodil nappi eduseisu hoida ning lõpueel tehtud tabamused Max Domi ja Tobias Riederi poolt andsid meeskonnale lõppkokkuvõttes ülekaaluka võidu.

Coyotes, kes sai Niklas Hjalmarssoni pärast 10-mängulist pausi koosseisu tagasi, suutis tänavu alles neljandat korda hoida oma hoovi sedavõrd puhtana, et vastased said vähem kui kolm.

Antti Raanta teenis 27 tõrjega oma hooaja neljanda võidu. Sama palju jäi neid kirja ka Frederik Andersenile.


Hiljutine vormitõus on Coyotesi kergitanud 13 punkti peale. Esimesed konkurendid on juba nägemisulatuses. Buffalo Sabres istub 14 peal ja paar satsi on 16 punkti juures. Ees ootavad kolm järjestikust kodumängu.

Teised kohtumised

 Buffalo Sabres 2 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Sabres hakkas mängima alles viimasel kolmandikul, kus oldi pealevisetega parem 15-5. Paraku jäädi selle käigus aga juba kolme väravaga taha. Kuu esimeses pooles neli järjest kaotanud jakid istuvad nüüd neljamängulise võiduseeria peal. Sabresil on kogu hooajaga tulnud vaid viis võitu ja hetkel on kirjas kuus järjestikust kaotust.

 Washington Capitals 1 - 4 Calgary Flames (tipphetked)

Glen Gulutzani meeskond katkestas ära Capitalsi viiemängulise koduse võiduseeria. Seda pärast avaminutil taha jäämist. Johnny Gaudreau on märkamatult jõudnud 10-mängulise punktiseeriani. Lisaks on tal kuus mängu järjest värav kirjas ning ta on pärast aastat 2002 ja Jarome Iginlat esimene Flamesi mängija, kes teinud viis mitme punktiga esitust järjest. Sean Monahanil ei lähe ka pahasti.


Minnesota Wild 3 - 4 (LA) New Jersey Devils (tipphetked)

Devils lasi viimastel minutitel lastud väravatega eduseisul sulada, kuid seda võib endale lubada, kui sul on satsis John Moore. Ta on alates üleeelmisest hooajast, mil 3 vs 3 formaati kasutama hakati, lisaajal olnud kõige resultatiivseim kaitsemängija. Seekord tuli võiduvärav 52 sekundiga.

Nashville Predators 5 - 3 Winnipeg Jets (tipphetked)

Predators võttis tugeva teise perioodi toel viimase kaheksa mängu peale seitsmenda võidu. Neist viies on tehtud vähemalt viis väravat. Jets, kelle eest Mathieu Perreault tegi kaks, sai sel kuul alles kolmandat korda tappa.

San Jose Sharks 2 - 3 (KV) Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducks revanšeeris kuu alguses samas hallis saadud karistusvisetega kaotuse. Meeskonna väravasuul tegi meeldejääva esimese stardi Reto Berra. Šveitslane kogus 19 oma 40-st tõrjest viimasel perioodil. Ainsad sai temast mööda Joonas Donskoi. Üheksa ringi peale läinud karistusvisete seeria otsustati hiljuti 1000. mänguni jõudnud Antoine Vermette'i poolt.
Loe edasi...

Arizonas ja Buffalos jäid kaptenid valimata

Kommentaare pole
Paar aastat tagasi käsikäes liiga põhjas istunud Arizona Coyotes ja Buffalo Sabres on taas midagi ühist leidnud. Mõlemad meeskonnad on otsustanud uuele hooajal vastu minna ilma kaptenita. Esimene määras hoopis ametisse muljetavaldava arvu (5) abikapteneid.

(foto: diebytheblade.com)
Coyotesi eest hakkavad A-tähte kandma Oliver Ekman-Larsson, Niklas Hjalmarsson, Derek Stepan, Brad Richardson ja Alex Goligoski. Esimesed kaks jäävad püsivalt ametisse ning ülejäänud saavad hakata rolli vahetustega täitma.

"Pärast mitmeid vestlusi ja treeninglaagri käigus läbi viidud põhjalikku hindamist, otsustasime Rick ja mina, et parem oleks hooaja alguses minna peale viie abikapteniga," põhjendab peamänedžer John Chayka. "Kuna organisatsiooniga on liitunud uus peatreener ja mitmed uued mängijad, siis saab liidrite mõttes sellest olema ülemineku aasta. Õnneks on meil riietusruumis väga tugev liidrite grupp ja oleme kindlad, et kollektiivselt teevad need mängijad head tööd meeskonna juhtimisel nii jääl kui sealt eemal."

Rick Toccheti meeskonna esimeseks vastaseks on täna võõrsil Anaheim Ducks.

Sabres alustab kodus Montreal Canadiensi vastu ning Jack Eichelile antud lepingupikendusega C-täht boonusena kaasa ei tulnud.

"Ma ei nimeta hooaja alguses kaptenit," teatas eile klubi peamänedžer Jason Botterill. "Vaatame, kuidas asjad siit edasi liikuma hakkavad. Tunneme end praeguse liidrite grupi juures hästi. Jack on selle osa. Me ei vaja seda, et Jack võtaks üle riietusruumi või kogu organisatsiooni."

Eichel, kes klubi eelmise režiimi vastu mässas, on otsust aktsepteerinud. "Pole vahet, kas sul on särgi peal täht või mitte, liider saad sa alati olla," ütles ta. "Mul pole vaja C-d või A-d selleks, et riietusruumis endaks jääda, olla liider ja vajadusel rääkida või teha teisi asju, mida liidrid meeskonnas teevad. See sõltub meeskonnast ja treenerite personalist. Mina üritan lihtsalt iga päev iseendaks jääda."

Coyotes ja Sabres on kaks viiest kaptenita klubist. Neist omakorda kaks - Toronto Maple Leafs ja Vegas Golden Knights - on ka juba teatanud, et kaptenit sel hooajal ei tule.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Kommentaare pole
Üks samm edasi, kaks sammu tagasi. See lause iseloomustab hästi Arizona Coyotesi käekäiku alates 2012. aastast, mil läänekonverentsi finaalis langeti. Meeskond on pärast seda playoffidest täielikult eemale jäänud ning kostitas eelmisel hooajal oma fänne järjekordselt ühe pettumust valmistava aastaga. Tänavune suvi on taas pakkunud kuhjaga põnevust, aga välja võib ikka kukkuda harjumuspäraselt.

(foto: howlinhockey.com)
Rünnak esimest korda Doan'ita

Peagi algav hooaeg saab Coyotesi jaoks pärast Arizonasse kolimist olema esimene, mil meeskonna särgis ei tule jääle Shane Doan. Alates 2003. aastast kaptenina tegutsenud ründajal ei nähtud 40+ vanuses meeskonnas enam rolli ja tema leping jäi suvel pikendamata. Lahku mindi üsna koledal viisil, aga samas oli ka Doan teinud väga koleda hooaja - 74 mänguga tuli vaid kuus väravat ja 27 punkti.

"Käes on aeg edasi liikuda," kommenteeris lahutust klubi omanik Andrew Barroway. "Me soovime ehitada võitvat meeskonda, mitte olla olukorras, kus väljakul on mõned fännide jaoks sümpaatsed mängijad ja tulemused teisejärgulised. Me soovime koheselt võitma hakata ja võite seda näha mõnedest meie suvistest käikudest. Ehitame meeskonda, mis oleks konkurentsivõimeline ja seda kohe praegu."

Peamänedžer John Chayka tegi suvel kaks suurt vahetustehingut, mis tõid kvaliteeti juurde igasse osakonda. Rünnakuga seoses sai meeskond endale New York Rangersist Derek Stepani, kelles nähakse satsi kindlat esitsentrit, keda juba iidamast-aadamast on otsitud. 27-aastane ameeriklane on New Yorgis olnud stabiilne 50+ punktiga mängija ning suurem vastutus võiks ta veelgi klassi võrra kõrgemale tõsta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Keskründaja positsioonile on täiendust tulemas ka Dylan Strome'i näol. 2015. aasta drafti 3. mees on viimastel hooaegadel OHL-is küpsenud ja näib nüüd 20-aastasena olema valmis järgmiseks sammuks. Igatahes on juunioride liigas maa täiesti mustaks tehtud. Tema eelmise hooaja näitajad olid 35 mängu peale 22 väravat ja 76 punkti. Kuigi temalt ei oodata ainult säravaid ründenumbreid.

"Me loodame temas näha üle kogu väljaku kasulikku tsentrit, kes mitmes valdkonnas panustab. Seda positsiooni on noorena väga raske edukalt mängida," märkis Chayka suvel.

Viimane jupp vihjab sellele, et Strome võib veel jääda oma tõelist võimalust ootama. Küll peaks aga klubi noorukitest pauguga esindusmeeskonna ukse lahti lööma Clayton Keller. Eelmise aasta drafti 7. valik tegi läinud kevadel 18-aastasena NHL-is oma esimesed sammud ära. Need tõid kolme mängu peale kaks söödupunkti. Järgnesid vägevad esitused MM-turniiril, kus ta oli USA koondises seitsme punktiga (5+2) üks resultatiivseimatest. Sellele eelnes juunioride MM-i kuld ja pärast 11 punkti kogumist turna tähtede meeskonda valimine. Aasta varem oli Keller U18 MM-i MVP.

Uusi edusamme oodatakse ka mitmetelt teistelt noormängijatelt. Neist mõned on juba jõudnud seisu, kus pärast äralangemist oleks vaja uuesti tõusta. Eelkõige kehtib see hiljuti 22-aastaseks saanud Anthony Duclairi kohta, kes kogus mullu 58 matšiga vaid 15 silma (5+10) ja kukkus AHL-i. Vähikäigu tegi ka Max Domi, kes pärast debüüthooajal tulnud 52 silma piirdus ainult 38-ga (9+29). Kuigi tema saab oma kahvatut statistikat põhjendada faktiga, et ühe kakluse käigus tulnud käeluu murd röövis üle 20 mängu. Tema puudumine oli üks peamistest põhjustest, miks meeskond suutis keskmiselt mängu peale vaid 2.33 väravat teha.

Rootsi viikingid kaitseliini liidrid

Pärast Doani lahkumist kujuneb Oliver Ekman-Larssonist Coyotesi uus kaanepoiss ja võib päris julgelt panustada sellele, et temast tuleb ka uus kapten. OEL pole aga enam ainus Tre Kronori esindaja Coyotesi sinisel joonel. Suvel toodi Chicagost ära kolmekordne karikavõitja Niklas Hjalmarsson, kellel lisaks võidusõrmustega motiveerimisele veel mitu muud head külge.

Hjalmarsson puudus eelmisel hooajal üheksast kohtumisest, ent sai sellele vaatamata kirja karjääri parimat tähistavad 181 blokeeritud pealeviset. Tema 903 blokki on alates hooajast 2009/10 kogu liiga peale paremuselt viies näitaja. 2014. aasta OM-hõbe on eelkõige tuntud oma kaitsemängu poolest, aga aeg-ajalt sähvatab ka rünnakul ja mis kaitsjate puhul eriti tähtis - ta on väga hea distsipliiniga. Vähem kui 10 000 elanikuga Eksjös sündinud mängumehel on karistusminutite arvestuses karjääri "parim" hooaja 2014/15 44 minutit.

(foto: dailyfaceoff.com)
Vaid Buffalo Sabres lasi eelmisel hooajal Coyotesi 34.1-st enda väravale rohkem pealeviskeid ja Hjalmarssoni tulek peaks olukorda märgatavalt parandama. Koos sellega kaasneks areng mitmes teises valdkonnas. Endale lastud väravate keskmine vajab näiteks parandamist 3.15 pealt. Coyotesi endale lastud keskmine on kolm aastat järjest olnud üle kolme või selle lähedal. Nii on võimatu kuhugi purjetada.

Enne hooaja algust võib kaitsesse täiendusi veel ka juurde tulla. 19-aastane Jakob Chychrun, kellel 20 punktiga (7+13) selja taga igati viisakas debüüthooaeg, oskas suvel oma põlve katki teha ja vigastus jätab ta teadmata ajaks väljakult eemale.

Väravas uus esinumber

Koos Doani ajastuga on Arizonas lõppenud ka Mike Smithi aeg. Kuus hooaega meeskonna väravasuul seisnud puurivaht jätkab karjääri Calgarys ning uueks esikindaks tõuseb Antti Raanta. 28-aastane soomlane toodi koos Stepaniga New Yorgist ära tehinguga, mille käigus loobus klubi ühest tänavuse drafti avaringi valikust. Tegu on ambitsiooni näitava lükkega ja sellist hinda makstes võib arvata, et ka usk Raantasse on suur.

2015. aastal Chicagos Stanley karikani jõudnud mees on seni kogu karjääri olnud varukinnas, saades mängude osas maksimumina kirja mullused 30 matši. 2013. aastal draftimata mängijana liigase pääsenud väravavahil on senine statistika suurepärane - 94 mänguga 47 võitu, endale lastud keskmine 2.32, tõrjed 91.7% ja üheksa nullimängu. Need on seni aga tulnud väikese koormuse ja kahe väga hea meeskonna eest mängides. Kuid see ei vähenda tema eneseusku.

"Mul on olnud privileeg mängida koos Corey Crawfordiga Chicagos ja Henrik Lundqvistiga New Yorgis ning samuti olen töötanud suurepäraste väravavahtide treeneritega," rääkis Raanta mõni nädal pärast klubivahetust. "See on minu jaoks olnud samm-sammu haaval protsess. Eelmisel aastal tundsin, et mu mängu on tulemas õige tasakaal ja minu enesekindlus läks aina paremaks. Tundsin, et andsin meeskonnale igal õhtul võiduvõimaluse. Saab olema teisi väravavahte ja algab võitlus esikinda koha pärast, aga tunnen, et minu mäng liigub õiges suunas. Arvan, et olen valmis tegema veel ühe sammu, mängima rohkem ja olema esinumber."


Chayka on öelnud, et tema näeb Raantas selget esikinnast ning ta olevat kõigi vaateväljas olnud väravavahtide seas olnud ka esimene valik. Varumehena jätkab 25-aastane Louis Domingue, kellele läksid eelmisel hooajal kirja noore karjääri halvimad näitajad 3.08 ja 90.8%.

Enne suurt ampsu nositakse väikeseid seemneid

Klubi omanik on rääkinud suurejoonelistest plaanidest, mis ta loodab kiirelt realiseerida. Meeskonna uus peatreener Rick Tocchet on olnud veidi tagasihoidlikum.

"Me soovime, et oleksime arvestatavad tegijad," on Tocchet öelnud uue hooaja kohta. "Ma ei hakka võitude või kaotuste arvu pakkuma. Ma ei ütle, et me jõuame playoffidesse ja võidame Stanley karika. Küll võin aga öelda, et kui ma suudan neid kutte iga päevaga veidi paremaks teha, siis võin seda eduks pidada. Me suudame selle teostada. Tean, et me saame paremaks."

Viimasel kahel aastal Pittsburghis abitreenerina võiduka lõpuni jõudnud kanadalase puhul on kiidetud just tema individuaalset tegelemist mängijatega ning tema suhtlemisoskust. Phil Kessel on nimetanud teda oma karjääri parimaks treeneriks ja seda oli ka tulemustest näha. Ameeriklane tegi 70 punktiga (23+47) oma viimaste aastate parima hooaja. Nendevaheline klapp oli isegi sedavõrd hea, et hooaja lõpus polevat peatreener Mike Sullivan enam üldse Kesseliga rääkinud, lastes Tocchetil kogu töö ära teha.

Kui Tocchetil õnnestub samasuguse personaalse lähenemisega innustada ka noori koiotte, siis peaks uuel hooajal tegu olema ühe põnevaima meeskonnaga. Playoffide kohta on tema meeskonnale küll raske pakkuda, aga 70 punkti pealt peaks tulema kena tõus. Ja samal ajal, mine sa tea. Toronto Maple Leafsi puhul nägime eelmisel hooajal hästi, mis võib juhtuda ühe liiga punase laternaga, kellel õige treeneri käe all hea grupp noori mängijaid kokku saab.
Loe edasi...

Suured tehingud enne drafti: Panarin Columbusesse, Stepan Arizonasse

Kommentaare pole
Täna Chicagos algava NHL-i drafti ajal peaks valitsema väga kummaline olustik. Kohalik meeskond on vahetult enne seda ära andnud kaks oma võtmemängijat. Blackhawks tõi Artemi Panarini vastu Columbus Blues Jacketsist tagasi Brandon Saadi ja samuti loobuti Niklas Hjalmarssonist. Rootslane liitus Arizona Coyotesiga, kes samal ajal leidnud endale ka potentsiaalse esitsentri ja -väravavahi.

(foto: theatheltic.com)
Panarin ja Saad vahetavad kohti tehingus, millesse kuuluvad Blackhawksi poolelt ka 22-aastane ründaja Tyler Motte ja tänavuse drafti 6. ringi valik ning Jacketsi poolt 24-aastane piiratud vabaagendist väravavaht Anton Forsberg ja järgmise aasta drafti 5. ringi valik.

Blackhawksi jaoks on tegu raha säästva lükkega. Nii Panarin kui Saad võtavad oma lepingutega palgafondist kuus miljonit, aga venelase kontraht lõppeb juba ülejärgmisel suvel ja suure tõenäosusega on tulemas järjekordne palgatõus. Saadi leping saab läbi alles 2021. aasta suvel. Samuti olevat meeskonna esistaarid Patrick Kane ja Jonathan Toews hirmsasti puudust tundnud 24-aastasest ründajast, kes kuulus varem Chicagos kahte Stanley karika võitnud meeskonda.

Hjalmarsson, kelle näol tegu kolmekordse karikavõitjaga, liigub edasi tehinguga, mis toob Tuulisesse linna 24-aastase kaitsja Connor Murphy ja kaks aastat noorema ründaja Laurent Dauphini.

Coyotes on aga veelgi olulisema tehingu teinud New York Rangersiga. 21-aastase kaitsja Anthony DeAngelo ja tänavuse drafti 7. valiku eest toodi ära Derek Stepan ja Antti Raanta.

Soomlane on viimastel hooaegadel olnud üks liiga parimatest varuväravavahtidest ning peaks olema võimeline täitma korralikult ka esikinda rolli. Stepani näol on tegu stabiilse 50+ punkti mehega, kes lepinguga seotud veel vähemalt neli hooaega.
Loe edasi...

Niklas Hjalmarsson alustab hooaega mängukeeluga

Kommentaare pole
Nädal enne uue hooaja algust on Chicago Blackhawks saanud halva uudise osaliseks. Aastat alustatakse järgmisel kolmapäeval St. Louis Bluesi vastu Niklas Hjalmarssonita, kes nädalavahetusel samuti Bluesi vastu peetud kohtumisest mängukeelu teenis.

(foto: happybday.to)
Karjääri jooksul varem korra karistada saanud rootslane pani mängu lõpuminutitel Ty Rattie'ile koleda paugu kirja. Selle eest määrati kolmemänguline keeld. Neist kaks kannab ta ära kontrollkohtumiste jooksul.


29-aastane Hjalmarsson on üks seitsmest mängijast, kes olnud osaline kõigis kolmes Blackhawksi hiljutises karikavõidus. Paljud on teda nimetanud liiga üheks alahinnatumaks kaitsjaks. Kuna põlvevigastust raviv Duncan Keith pole seni üheski hooajaeelses matšis osalenud, siis on kaitse mõttes seis järgmisele nädalale vastu minnes üsna nadi.

Kontrollkohtumistes on mängukeelu teeninud ka endine Blackhawksi mees Andrew Shaw. Tema kolmemänguline karistus, mis tuli eelmisel nädalal Washington Capitalsi vastu peetud kohtumisest, piirdub hooajaeelsete matšidega.
Loe edasi...

Kane jõudis rekordilise punktiseeriani, kuid Blackhawksi võiduseeria katkes

Kommentaare pole
Patrick Kane on tänasest NHL-i ajaloos pikima punktiseeria kokku pannud ameeriklane. Kohtumises Los Angeles Kingsiga jäi tema nimele 1+1. Blackhawks pääses võõrsil 2-0 juhtima, kuid välismängude võiduseeriat kolme peale ei õnnestunud siiski venitada.

(foto: losangeles.cbslocal.com)
Kane avas skoori avakolmandiku keskel, mil külalised realiseerisid edukalt ülekaalu olukorra. Tema 14-st väravast on hetkel parem vaid Jamie Benni 18. Küll jääb aga Dallas Starsi kapten Kane'ile punktitabelis alla. Teisel kolmandikul Niklas Hjalmarssoni värava juures tulnud sööt andis Kane'ile hooaja 37. punkti.

19-mänguline punktiseeria on Blackhawksi ajaloos pikkuselt teine. Kane jõudis David Savardiga ühe pulga peale. Rekordiks on 21. Sellega sai hooajal 1971/72 hakkama Bobby Hull.

Ent lootused saavutust võiduga tähistada kustusid viimasel kolmandikul. Seal tegi Jeff Carter esimese minuti sees vahe minimaalseks ning hiljem võrdustas seisu Marian Gaborik. Slovakist ründaja oli ka kuldse tabamuse autor, kui ta lisaaja kahe minutiga ära lõpetas.

Jonathan Quick pidi võiduks tegema vaid 20 tõrjet. Scott Darling lõpetas 33 tõrjega.


Kahe kõva kivi vaheline viimane põhiturniiri matš on kavas 14. märtsil.

Teised kohtumised

New York Rangers 0 - 3 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Viimati 14. novembril punkti kirja saanud Wayne Simmonds murdis 2+1'ga põua ning Flyers teenis alates 2011. aastast põhiturniiril Madison Square Gardenist esimese võidu. Steve Mason võttis hooaja esimese puhta paberi 24 tõrjega. Vaatamata senisele kehvale minekule on Flyersil kirjas neli nullimängu, mis liiga parim näitaja. Rangersi puuri valvanud Antti Raanta sai oma karjääri 21, kodumängus esimese normaalajaga tulnud kaotuse.

Toronto Maple Leafs 2 - 4 Washington Capitals (tipphetked)

Capitals piirdus avakolmandikul vaid nelja pealeviskega, kuid venitas oma võiduseeria siiski viiemänguliseks. Teist mängu järjest tegutseti ülekaalus suurepäraselt, kui kolmest võimalusest realiseeriti kaks. Üle pika aja Leafsi postide vahel tagasi olnud Jonathan Bernier lasi juba teise pealeviskega oma esimese ning lõpetas vaid 19 tõrjega (82.6%).

Montreal Canadiens 2 - 3 (LA) New Jersey Devils (tipphetked)

Devils mängis teist õhtut järjest 0-2 seisu pealt viigi välja ning sai sel korral ka võidukalt koju minna. Kyle Palmieri skooris ei tea juba mitmenda Devilsi viimase minuti viigivärava ning John Moore kindlustas lisaajal võidu.

Tampa Bay Lightning 2 - 3 New York Islanders (tipphetked)

Lightning raiskas taas ühe karistuviske ning mängis maha 2-0 eduseisu. Kehvalt alustanud Islanders, kes sai esimese kahe kolmandikuga kirja vaid 13 pealeviset, nokitses vaikselt kaotusseisu kallal ja vormis lõpuks võidu välja. Pärast seda, kui Lightning mitu ülekaalu võimalust järjest raisku lasi, tegi John Tavares PP väravaga võidutabamuse. Tegu alles kolmanda ülekaalu väravaga, mis Islandersil tänavu kodust eemal tulnud.

Pittsburgh Penguins 2 - 3 (KV) Edmonton Oilers (tipphetked)

Oilers läks kiirelt 2-0 ette ja olgugi, et see ajas Jevgeni Malkini vihaseks (venelane oli mõlema kodumeeskonna värava autoriks, neist esimene fantastiline spin-o-rama), suudeti siiski võiduga koju minna. Anders Nilsson tegi postide vahel 39 tõrjega supermängu. Viimati suutis Oilers Pittsburghis võidutseda 2006. aastal.

St. Louis Blues 3 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Hooaja esimese omavahelise matši võitnud Jackets alustas ka nüüd hästi, kui Ryan Johanseni väravast ette pääseti, aga see jäi siiski mängu ainsaks rõõmuhetkeks. Vladimir Tarasenko viigistas teise kolmandiku alguses ning võit kindlustati kahe viimase kolmandiku väravatega.

Nashville Predators 1 - 4 Buffalo Sabres (tipphetked)

Predators sai samuti kohtumist juhtima, kuid nädala jooksul teist korda Sabresit alistada ei õnnestunud. Dan Bylsma hoolealused panid neljast ülekaalu võimalusest kotti kaks. Sam Reinhart oli kahe tabamuse autoriks. Kodumeeskonna puuri tegi oma debüüdi 2013. aasta drafti 99. valik Juuse Saros.

Minnesota Wild 3 - 4 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

Kahe kolmandiku järel oli kodumeeskond 3-0 ees. Stars suutis esimest korda alates 2007. aastast viimase kolmandiku kolmeväravalise kaotusseisu võiduks vormida. Otsustava tabamuse pani Darcy Kümperi selja taha Tylers Seguin. See oli viimane külaliste 44-st pealeviskest. Neist 35 tulid kahe viimase kolmandikuga.

Colorado Avalanche 5 - 3 Winnipeg Jets (tipphetked)

Matt Duchene'ist sai üle 12 aasta esimene Avalanche'i mängija, kes ühe kalendrikuu jooksul teinud vähemalt 11 kolli. Nende kõrvale lisas ta ka kaks söötu. Gabriel Landeskog lõpetas samuti 1+2'ga.

Arizona Coyotes 4 - 3 Ottawa Senators (tipphetked)

Mikkel Bødker kerkis Coyotesi ajaloos esimeseks mängijaks, kes ühe hooaja käigus sama vastase vastu kaks kübarat teinud. Dave Tippetti meeskond võidutses vaatamata sellele, et pealevisetega jäädi 19-38 alla. Kaks Senatorsi tabamust tuli Mike Hoffmani poolt.

San Jose Sharks 5 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Jonas Hiller oli pärast kuuajalist pausi Flamesi värava tagasi, kuid juba teise kolmandiku keskpaigaks oli neli tükki tema selja taga ära käinud. Bob Hartley meeskonna jaoks viimase kaheksa võõrsilmängu jooksul tegu seitsmenda kaotusega. Kogu hooaja jooksul on kodust eemal teenitud vaid kolm võitu.
Loe edasi...

Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?

Kommentaare pole
"Tänapäeva dünastia" - see on sõnapaar, millega on hakatud iseloomustama Chicago Blackhawksi, kes kuue aasta jooksul kolm korda Stanley karika võitnud. Vastus küsimusele "Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?" on iseenesest lihtne - selle aluseks on targad valikud draftis ja osavad lükked mängijateturul.

(foto: David Banks/USA TODAY Sports)
Blackhawks pani enda edule aluse 2002. aasta draftiga. Just see oli aasta, mil teises ringis kasutati 54. valikuõigus Ducan Keithi peale. Kolme aasta pärast võeti kaitsja esindusmeeskonda ja sellele on järgnenud üliedukas karjäär, mille viimatine saavutus on tänavune playoffide MVP tiitel.

Aasta hiljem noppis Blackhawks endale draftis Brent Seabrooki, kellest on jääl saanud Keithi kõige suurem semu. Kaitsepartneri suurepärane vorm aitas Seabrookil tänavu playoffides purustada Blackhawksi kaitsjate väravaterekordi. 2003. aasta avaringi valik sai kirja seitse tabamust.

2003. aasta draftist on pärit ka Corey Crawford. Tema peale läks samuti teise ringi 54. valik. Väravavaht pidi oma aega kaitsjatest kauem ootama ja sai näiteks 2010. aasta karikavõidu hooajal jääle vaid korra, aga 2013. aastal oli ta playoffides üks meeskonna parimatest - tõrjeprotsendiga 93.2% selja taha vaid 1.84 väravat - ning tänavu näitas taas oma väärtust finaalseerias - kuuest mängust neli, kus ta lasi endale vähem kui kaks väravat ning kirsiks tordi peal otsustava kohtumise puhas paber.

2004. aasta draftist tuli järjekordne 2. ringi mees. 41. valikuna saadi Bryan Bickell. Kohusetundlikuks musta töö tegijaks kujunenud ründaja sai 2010. aastal klubi käest küll karikavõidu sõrmuse, aga tema nimi siis toona veel kopsiku peale ei läinud. Kui tekkis uus karikavõidu võimalus, siis kandis Bickell veatult selle eest hoolt, et teda mäletama jäädaks. 2013. aasta finaali otsustavas mängus tuli temalt üks ajaloo hilisemaid finaalseeria viigiväravaid.

Olgu öeldud, et 2004. aasta draftis oli Blackhawksil avaringis kasutada tervelt 3. valikuõigus. Pärast Aleksandr Ovetškinit ja Jevgeni Malkinit läks see aga kaitsja Cam Bakeri peale, kellest hooaja 2009/10 keskel loobuti. Minnesota Wildist saadi tema vastu Nick Leddy, kes oli 2013. aastal üks põhikaitsjatest. Bakerit nähti NHL-is viimati 2013. aastal Vancouver Canucksi särgis. Samal aastal tegi Calgary Flamesi ridades oma viimased NHL-i mängud 2002. aasta avaringi valik Anton Babtšuk.

Kõrge valik oli kasutada ka 2005. aastal. Seitsmendana korjati ära ründaja Jack Skille, kes käis meeskonna eest jääl vaid 79 korda, enne kui leidis ennast 2010. aastal Floridast. Selle tehingu käigus sai Blackhawks endale Michael Froliku, kes kogus kolm aastat hiljem playoffides 10 punkti vaatamata sellele, et pääses keskmiselt jääle vaid 13-ks minutiks. Skille on viimased paar hooaega nühkinud Columbus Blue Jacketsi tagumistes ründekolmikutes. Vahetult pärast teda läks 2005. aasta draftis näiteks Anze Kopitar.

Asja pole saanud ka 2005. aasta 2. ringi meestest Mike Blundenist ja Dan Bertramist ning 3. ringi valikust Evan Bropheyst, aga seevastu läks õnneks 4. ringi valiku Niklas Hjalmarssoniga. Rootslane oli tänavu playoffides parim pealevisete blokeerija. Neid sai ta kirja 66.

2005. aasta detsembris korjas Blackhawks üles Patrick Sharpi. Philadelphia Flyersile loovutati tema ja peagi pildilt kadunud Eric Meloche'i eest toona AHL-is viisakalt möllanud Matt Ellison ja 2006. aasta drafti 3. ringi valik, mis läks hiljem Montreal Canadiensile. Sellega valiti Ryan White, kellel hetkel 175 põhihooaja mänguga kirjas 11+18.

Sharp alustas aeglaselt, aga kerkis peagi korralikuks punktimasinaks. 2010. aasta playoffides koguski ta 22 kohtumise jooksul täpselt punkti mängu. Temast olid resultatiivsemad vaid Jonathan Toews ja Patrick Kane.

(foto: Getty Images)
Pärast üsna kohutavat 2005. aasta drafti sai Blackhawks ennast aasta hiljem ree peale tagasi. Avaringi 3. valik läks just Toewsi peale. St. Louis Blues ja Pittsburgh Penguins korjasid enne teda ära vastavalt Erik Johnsoni ja Jordan Staali. Toews liitus meeskonnaga 2007. aastal, skooris oma esimeses mängus San Jose Sharksi vastu kohe esimese pealeviskega värava ning hakkas jõudsalt legendi staatuse suunas liikuma. Juba järgmisel hooajal oli ta meeskonna kapten ja 2010. aastal sai temast ka juba läbi aegade noorim Kolme Kulla Klubi liige, mida ta sai lisaks Stanley karika võitmisele tähistada ka playoffide MVP tiitliga.

2007. aasta draftis oli Blackhawksil kasutada 1. valik ja sellega tuli härra Kane. Läbi aegade neljas ameeriklasest drafti avavalik lülitati kohe koosseisu ning järgnes 72 punktiga debüüthooaeg, mis tipnes Toewsi ees hooaja parima uustulnuka auhinna võitmisega. Sellele on järgnenud ligi punkt per mäng tempos playoffides mängimine (116 kohtumisega 114 silma), 2010. aasta karikavõidu kindlustanud värav ning 2013. aasta karikas ja playoffide MVP tiitel.

2008. aastal tegi Blackhawks nulliringi. Drafti 1. ringi valikuks oli näiteks Kyle Beach, kes isegi AHL-is seni raskustes olnud - 208 kohtumisega 83 silma. Pärast teda läksid näiteks Erik Karlsson ja Jordan Eberle.

Ehitus jätkus aga taas 2009. aastal ja seda kahe pusletükiga. 5. ringist saadi Marcus Krüger, kellest on kujunenud hindamatu mees vähemuses mängides. Vabaagentide seast hangiti Marian Hossa, kes oli erinevate meeskondade rivistuses kaks aastat järjest finaalis kaotajaks jäänud. Slovakkia elav legend saabus Chicagosse selleks, et karikas korra lõpuks ära võita, aga nüüdseks on tal see õnnestunud kolm korda.

2009. aasta avaringi valik oli kaitsja Dylan Olsen, kes kaasati tehingusse, millega eelmisel hooajal toodi klubisse tagasi pärast 2010. aasta karikavõitu lahkunud Kris Versteeg. Playoffides jäi ta tänavu vaid ühe punkti peale, aga selleks oli söödupunkt, mis tuli 5. mängu võiduvärava juures pärast suurepärast läbimurret.

2010. aastal saadi Krügeri kõrvale veel üks rootslasest musta töö tegija. Joakim Nordströmi peale läks 3. ringi viimane valik. Viimase kahe aastaga on ta playoffides kokku saanud jääle kuues mängus, aga peagi kindlasti kasvab tema roll meeskonnas.

Hilistest ringidest tuli korralikult täiendust ka 2011. aastal. 2. ringist hangiti Brandon Saad ning 5. korjati üles Andrew Shaw. Vaid Kane ja Toews tegid tänavu Blackhawksi särgis playoffides Saadist rohkem väravaid. Shaw on lihtsalt Shaw. Tsiteerides Victor Hedmani: ta on mängija, keda kõik enda meeskonda tahavad.

Järgnenud hooaja käigus toodi meeskonda Johnny Oduya. Tema eest anti ära 2013. aasta drafti 3. ja 4. ringi valikud. Selle aasta valikust pole Blackhawksile veel midagi sirgunud. Küll aga saadi 2012. aasta draftist Teuvo Teräväinen, kes nopiti ära 18. mehena. Vaid 20-aastane soomlane panustas tänavusel teekonnal karikani kümne punktiga. Kaks neist tulid finaalseeria avamängus, kus Blackhawks 0-1 seisu pealt välja tuli ning 2-1 võitis. Teräväinen tegi viigivärava ja sellega sai temast läbi aegade nooruselt neljas finaalseerias skoorija.

Septembris saadi vabaagendina kätte kaitsja Michal Rozsival, kes tänavu langes murtud jalaluuga 2. ringi mängudes auti, aga kes tegi 2013. aastal kaasa kogu kadalipu.

Aasta hiljem lisati vabaagentide seast tervelt neli meest, kes tänavu playoffides jääl käisid. Märtsis sõlmiti leping Trevor van Riemsdykiga, suvel Brad Richardsi, Kyle Cumiskey ja Scott Darlinguga, kellest sai tänavu esimene Chicago ümbruses sündinud ja kasvanud mängija, kes Blackhawksi ridades Stanley karika võitnud. Seda vaid mõned aastad pärast seda, kui ta oli alkoholi sõltuvusega võitlust pidanud.

Märtsis saadi vahetustehinguga Arizona Coyotesist veel üks rootslane David Rundblad. Aasta hiljem toodi samast klubist ära Antoine Vermette, kelle neljast tabamusest kolm olid tänavu playoffides võiduväravad ja neist omakorda kaks tulid finaalseerias. Samuti hangiti tänavu vahetustehingutega Kimmo Timonen ja Cedric Desjardins.

Kõik need käigud viisid lõpuks selleni, et Blackhawksist sai 15. juunil tänapäeva dünastia. See on juba igaühe enda otsustada, kas hinnata Blackhawksi sama kõrgelt, kui teada-tuntud dünastiaid või mitte.
Loe edasi...

Johnny Oduya võitleb oma tuleviku nimel

Kommentaare pole
Chicago Blackhawks on jõudnud järjekordsest Stanley karikast vaid kahe võidu kaugusele ja seda suurel osal tänu oma tugevale kaitseliinile. Duncan Keith, Brent Seabrook, Niklas Hjalmarsson ja Johnny Oduya on kõik tänavustes playoffides mänguminutite osas mahtumas esikuue sekka. Kuid vaid üks neist on uueks hooajaks lepinguta.

(foto: Mike DiNovo/USA TODAY Sports)
Veidi enam, kui kahe nädala pärast saab Oduyal läbi 3-aastane leping, mis tõi talle tänavu sisse 2,825 miljonit dollarit. Olles sinisel joonel saanud väga väärtuslikuks meheks ootab teda kindlasti ees palgatõus, aga ebatõenäoline, et Blackhawks suudab seda pakkuda.

Võib öelda, et 33-aastane rootslane on mänginud liiga hästi, et klubisse jääda. Kuna järgmisest hooajast hakkavad kehtima meeskonna liidrite Jonathan Toewsi ja Patrick Kane'i uued lepingud, siis peab Blackhawks korraliku satsi kokku panemiseks palgaruumi vabastama. Keegi meeskonna kaitseliini sõdalastest peab lahkuma ja tõenäoliselt saab selleks just Oduya.

"Sõdalane" on täpselt see sõna, millega meeskonna peatreener Joel Quenneville hiljuti Oduyat kirjeldas. See oli pärast 4. kohtumist, milles eelselt oli kogenud kaitsja osalemine mängus kahtluse all. Teda on vaevamas ülakeha vigastus.

Oduya, kelle isa on Keeniast pärit, mängis aga 4. kohtumises 25 minutit ja 45 sekundit. Selle mänguaja on ta tänavustes playoffides ületanud vaid lisaajale läinud matšides. Tema tegutsemine oli sedavõrd muljetavaldav, et näiteks kaitsepartner Hjalmarsson ei saanudki aru, et midagi valesti on: "Ma ei tea, kas ta on vigane või mitte. Ta ohverdab oma keha ja mängib jõuliselt."

Vaatamata sellele, et vigastuse süvenemine võib Oduyal eelseisva palgatõusu nurjata, siis hooaja 2011/12 keskel Winnipeg Jetsist toodud mees praegu oma tuleviku pärast ei muretse: "Oleks rumal hetkel millelegi muule keskenduda. Üritan lihtsalt praegust aega nautida."

Saagu, mis saab, selge see, et järjekordse karikavõiduga lahkuda oleks kunagise drafti 7. ringi valiku jaoks ütlemata vinge.
Loe edasi...

Finaali kaotusseis pole Blackhawksi jaoks midagi uut

Kommentaare pole
7-mängulise formaadi juures on finaalis 1-1 seisu pealt võõrsil 3. kohtumise võitnud meeskond alati Stanley karika endale saanud. Kuid see ei tähenda, et karika ametlik graveerija Louise St. Jacques võiks juba hakata Tampa Bay Lightningu mängijate nimesid kopsiku peale kirjutama. Finaali kaotusseis pole Chicago Blackhawksi jaoks midagi uut.

(foto: Chris O'Meara/AP)
Blackhawks alustas 2013. aasta finaalseeriat Boston Bruinsi vastu eepilise 3. lisaaja võiduga, aga kaotas siis kaks järgmist matši. Need jäid tol hooajal ka meeskonna viimasteks lüüasaamisteks. Seeria pandi 4-2 lukku, kui 6. kohtumises tuli Bryan Bickelli ja Dave Bollandi poolt normaalaja viimase 1:16'ga kaks väravat.

Kui meeskond on midagi nii ebatõenäolist ära teinud, siis mis see väikene ajalooliste numbrite rikkumine ikka ära ei ole? Eneseusku selleks jagub.

"Tegu ei ole ilmtingimata olukorraga, kus sa tahad olla," on enne tänavust finaali 4. mängu rääkinud Patrick Sharp. "See on meie jaoks hea, et praegune grupp mängijaid ja see organisatsioon on varem mõnel korral samas seisus olnud. Üritame sellele kogemusele toetuda ja edaspidi paremini mängida."

Kui minna veel rohkem ajas tagasi ja meenutada 2010. aastat, siis võib ehk öelda, et Blackhawksi puhul ongi tegu kehva alustajaga. Pannes viimase kuue aasta playoffid ühte patta on Joel Quenneville'i meeskond seeriate esimesest kolmest mängust jaganud võidud ja kaotused enamvähem võrdselt ära. Võite on vaid üks rohkem - 26-25. Oma edu on rajatud hästi lõpetamisele. Mängudest 4-7 on võidetud 68.6% (46-st 35).

"Ilmselgelt soovime seeriat hästi alustada, aga ju see on siis miski, mis kuulub meie meeskonna juurde," on öelnud Niklas Hjalmarsson. "Kui rohkem on kaalul, siis leiame tavaliselt viisi, kuidas oma mängutaset tõsta."

1-2 seerias taga olemine on ka tänavuste playoffide mõttes meeskonnale tuttav. Selle seisuga oldi silmitsi konverentsi finaalis Anaheim Ducksi vastu. Finaal on selle seeriaga võrreldes üsna sarnane. Ducks tegi alguses Patrick Kane'i ja Jonathan Toewsi kontrolli all hoidmisega hea töö, aga superduo hakkas lõpuks paugutama ning Blackhawks tõmbas vastasseisule Toewsi kahe värava toel muljetavaldavalt joone alla.

"Meil on suurepärased liidrid," tunnistab Quenneville. "Nad on ülimalt võistlushimulised ja nad leiavad viisi, kuidas iga mänguga oma taset parandada. Nad teevad teised kutid enda ümber paremaks. Neil on sisemine vastutustunne ja nad näitavad seda sellega, kuidas nad võitlevad. Teised järgivad neid."

Finaalseeria teisele poolele vastu minnes on kõik silmad Kane'i ja Toewsi peal. Meeskonna liidrid peavad satsi raskest seisust välja tooma. Nendega tuleb kaasa kogu meeskond, mis võib hetkel valitseva keerulise seisu lõpuks muuta lapsemänguks.
Loe edasi...

Chara pealeviske blokeerinud Hjalmarsson: "Kaotus teeb rohkem valu."

Kommentaare pole
Zdeno Chara on kardetud mees. Boston Bruinsi kaptenil on hirmutav välimus ja võimalik, et veel hirmutavam pealevise. Temale kuulub NHL-i Tähtede mängu nädalavahetusel peetava tugevaima pealeviske võistluse rekord. 2012. aastal saavutas üks tema kuulidest kiiruseks 175.5 km/h.

(foto: Ben Smith/Getty Images)
Eile peetud Bruinsi ja Chicago Blackhawksi vahelises matšis sai Niklas Hjalmarsson Chara võimsa pealeviskega lähemalt tutvuda.


Õrna kohta saadud pauk 27-aastasel kaitsjal aga silma märjaks ei võtnud. Prioriteedid on tal hästi paigas.
Mullustes playoffides sai rootslane ühes kohtumises litriga kõri pihta. Viikingite veri...
Loe edasi...

Niklas Hjalmarsson tohib taas rääkida!

Kommentaare pole
Pealkirjas välja toodud lause ei ole mitte kuidagi moodi eksitav! Chicago Blackhawksi kaitsja Niklas Hjalmarsson on 15 päeva olnud nagu "mute"-režiimi peal televiisor. Olles Minnesota Wildi vastu peetud kohtumises litriga kõri pihta saanud, keelasid arstid tal rääkimise. Hääl on tal kadunud olnud, kuid mänguaeg on jäänud samaks. Ta on Blackhawksi viimastes matšides teinud kaasa kandes kaelakaitset. Selle kandmist ta jätkab, kuid võib nüüd karjuda "anna söötu" või sõimata mõnda vastast.

(foto: msn.foxsports.com)
26-aastasest kaitsjast sai mullu kümnes rootslane, kes kroonitud mitmekordseks Stanley karikavõitjaks. Tegu on meeskonna olulise lüliga, kes kogus tänavu põhihooajal jääaega 21:17. Keskmine mänguaeg on playoffides tal ka kahe minuti võrra kasvanud. Olgugi, et Wildi vastu juhtunud intsident oli hirmutav, siis tema mängudes osalemine ei olnud kordagi küsimärgi all.


"Alguses oli raske hingata, kuid kui sain seda teha, siis oli see suureks kergenduseks," kommenteeris juhtunut Hjalmarrson ise.

Blackhawks oma kaitsja vigastusest suurt teemat ei teinud. Kuna tegu pole eriti jutuka mängumehega, siis ei olnud Hjalmarssoni ajutist kõnevõimetust riietusruumis märgata. Brandon Saad ütles isegi, et tema kuuleb nagunii Hjalmarssoni suust ainult rootsi keelt, seega polnud suurt vahet, kas ta räägib või mitte.

Tänavuse põhihooaja lõpetas rootslane karjääri parima 26 punktiga (4 väravat). Playoffides on tal seni kirjas kolm punkti. Läinud septembris sõlmis ta Blackhawksiga uue 4-aastase lepingu, mis toob talle sisse 20 ja pool miljonit dollarit ehk umbes 15 miljonit eurot.
Loe edasi...