Kuvatud on postitused sildiga martin hanzal. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga martin hanzal. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Dallas Stars

Kommentaare pole
Aastaga võib väga palju muutuda. Heaks tõestuseks selle kohta on Dallas Stars. 2016. aasta kevadel Kesk divisjoni tipus lõpetanud ja läänekonverentsi finaalist vaid ühe võidu kaugusele jäänud meeskond kogus eelmisel hooajal 16 võitu vähem ja jäi kindlalt liiga viimase kümne sekka. Suurejooneline kukkumine pani klubi suvel kõvasti koosseisu täiendama.

(foto: blackoutdallas.com)
"Dream Team" rünnakul

Stars soovib lõpetada alates 1999. aastast kestvat karikapõua ja selle nimel on juba mitu suve järjest aktiivselt mängijateturul tegutsetud. Ka tänavu on mitu uut nägu sisse toodud ning eriti vinged vangerdused on tehtud rünnakul. Niigi talenti täis punt on juurde saanud Martin Hanzali ja Aleksandr Radulovi. Seetõttu võibki öelda, et ründes on moodustatud omamoodi "Dream Team", mida peamänedžer Jim Nill nimetanud liiga üheks parimaks eduriviks.

Väravate tegemine pole küll eelnevalt meeskonna jaoks probleeme valmistanud, aga eks iga klubi otsib mooduseid enda parandamiseks ja lisaväärtuseks on tõsiasi, et ise mõne mängijaga käed lüües jätad mõne konkurendi täiendusest ilma. Hanzali ja Radulovi sugused vennad kuluksid enamus meeskondadele ära. Huvitav täiendus on ka Tyler Pitlick, kes jäi vigastuse poolt katkestatud hooajal liiga 60 minuti kohta tehtud väravate edetabelis auväärt 11. kohale. Lahkunud on Patrick Sharp ja Aleš Hemsky.

(foto: dailyfaceoff)
Paberi peal on superduo Jamie Benn-Tylers Seguin poolt juhitud Starsi rünnak nüüd sedavõrd vinge, et isegi kahtlaseväärtusega kaitse puhul võiks enamus mängudest võita ning rahulikult playoffidesse tagasi purjetada. Ent arvestada tuleb ka seda, kes nn. unistuste kooseisu juhendama hakkab. Nelja hooaja jooksul kaks playoffide kohta toonud Lindy Ruff jäi lepingupikenduseta ning jätkab New York Rangersi juures abitreenerina. Ohjad lähevad uuesti Ken Hitchcockile, kes oli 99. aasta edu arhitekt.

Hitchcock vormis Starsi 90ndate lõpuosas tõeliseks tippsatsiks ja nüüd oodatakse temalt sama. Kuid õhus on küsimus, kuidas kaitsespetsialistina tuntud treener suudab toimetada ulja ründeliiniga. Ja kui hästi uue meeskonnaga üldse kohaneb 65-aastane härra, kellel oli eelnevalt kindel plaan läinud suvega karjäär lõpetada? Hitchi esimese randevuu ajal meeskonda kuulunud Mike Modano usub, et kõik laabub viperusteta.

"Hitch võtab esimese asjana käsile kaitsemängu ja selle, kuidas nad litrita olles mängivad, nii oli see meie puhul tükk aega tagasi," sõnas NHL-i ajaloo resultatiivseim ameeriklane kevadel treenerivahetuse järgselt. "Sellele vaatamata ei soovinud ta aga kunagi mõjutada meie kreatiivset poolt rünnakul ja edu erimeeskondade osas. Ta lihtsalt tahtis olla kindel, et oleme litrita mängides sama head kui sellega olles."

Modano sõnul kulus temal ja ta kamraadidel veidi aega, et uue mängustiiliga kohaneda, ent sellele oldi vastuvõtlikud ja lõpuks saatis meeskonda suurepärane edu. "Usun, et neid ootab treeninglaagris ja hooajaeelse perioodi jooksul ees kõva töö, võimalik et uue stiiliga kohanemisele kulub paar kuud," lisas ta.

Kas kaitse saadakse lõpuks lukku?

Stars on endale viimase kaheksa täishooaja jooksul kuus korda lasknud vähemalt 230 väravat ehk keskmine näitaja on olnud vähemalt 2.80 juures, mis päris halb näitaja. Eelmisel hooajal lasti endale üldse 3.17 mängu peale ja kuna rünnak jäi 2.71-ga keskpäraseks, siis võis playoffidest üsna varakult suu puhtaks pühkida. Oma roll kehvas väravate keskmises, millest halvemaks kujunes vaid kohutava Colorado Avalanche'i 3.37, oli liiga halvimal karistuste surmamisel. Selle osas saavutati edukuseks vaid 73.9%. Nii halba vähemuses mängimist pole liigas nähtud alates hooajast 1993/94, mil Ottawa Senatorsi edukuseks jäi 73.3%.

Olukorra parandamiseks on Hitchcock enda abitreenerina kaasa toonud Rick Wilsoni, kelle valvsa pilgu olla oli 90ndatel Starsi karistuste surmamine tippklassist ning kes samas valdkonnas viis paar hooaega tagasi tippu ka Minnesota Wildi. Lisaks on satsi Marc Methoti näol toodud üks väga hea kaitsev kaitsemees, kes ei sära kunagi individuaalse statistika osas, ent keda kõik meeskonnakaaslased kõrgelt hindavad.

(foto: dailyfacoff.com)
32-aastase kanadalase lisandumine võib anda ka veel ühe lisatõuke meeskonna rünnakule. Ottawas mängides oli just tema selleks, kes hoolikalt tagalat valvas, kui Erik Karlsson ette lammutama siirdus. Samasugune koostöö võiks välja areneda Dallases John Klingbergiga, kes kiirelt arenemas üheks liiga parimaks ründavaks kaitsjaks. 25-aastasel rootslasel on seni 221 mänguga kirjas 147 punkti (34+113).


Tervikuna on vormumas Dallases väga huvitav kaitseliin, kus mitmete ründavamentaliteediga mängijate kõrval on suurte kogemustega veteranid. Sellest võib tulla huvitav kompott. "Meil on hea segu veteranidest ja noorematest kuttidest. Usun, et nooremad saavad vanematelt nii mõndagi õppida ja me vanurid võime tõestada, et suudame nendega veel sammu pidada," on Methot meeskonna kaitseliini kohta öelnud.

Suurte lootustega toodi väravasse "Suur Ben"

Selge on see, et heast kaitsest pole lõppkokkuvõttes mingit tolku, kui väravavaht meeskonda alt veab. Seda on Dallases viimastel aegadel juhtunud liigagi palju. Eksperiment kahe soomlasega lendas suure pauguga vastu taevast. Kari Lehtoneni ja Antti Niemi kombineeritud tõrjete efektiivsus oli möödunud hooajal 89.3%, mis oli liiga halvim. Jah, isegi halvem Avalanche'i puurilukkudest.

Niemi on nüüd pärast lepingu väljaostmist läinud ja Lehtonen võib enda jaoks vahetuspingil istumise mugavaks teha. Meeskonna uueks esinumbriks on Ben Bishop, kelle nime võib julgelt mainida, kui rääkida liiga parimatest väravavahtidest. 30-aastasel ameeriklasel on küll selja taga kahvatupoolne hooaeg, mil tema tõrjeprotseniks jäi 91 ja endale lastud keskmiseks 2.54, aga seda võib põhjendada lõppeva lepingu tõttu küsimärgi all olnud tuleviku ja hooaja keskel toimunud klubivahetusega.

Oma 2.01 pikkusega väravavahtide hulgas NHL-i rekordit hoidev Bishop on tippaegadel olnud puurivaht, kes lasknud napilt üle kahe värava ja tõrjunud 92%-ga. Suured lootused tähendavad seda, et samaväärseid esitusi oodatakse temalt ka Dallases. Kuigi ülemineku Texase osariiki võib juba kordaläinuks lugeda.

"Me panime Ben Bishopiga kõik liikuma. Tal oli klubivahetusest keeldumise õigus ja ta otsustas ikkagi Dallasesse tulla. Ta uskus sellesse, mida üritame teha ja see oli sõnumiks teistele mängijatele, kes meil õnnestus hankida," ütles Nill suvel.

Tippkonkurentsis tagasi

Stars oli eelmisel kevadel ülilähedal konverentsifinaali naasmisele ja viimane samm jäi suuresti tegemata Lehtoneni halva mängu tõttu. Tagantjärgi tark olles võib ka öelda, et 33-aastase väravavahi esitus 2016. aasta 2. ringi otsustavas kohtumises oli ka justkui ettekuulutus seoses sellega, mis uuel hooajal tulema hakkab. Nüüd on see üle elatud ja tulevikku võib vaadata lootusrikka pilguga.

Hea rünnak on saanud veelgi paremaks ning Methot ja Bishop on suurepärased täiendused kaitsesse. Kui Modano poolt kirjeldatud uue mängustiiliga kohanemise protsess ei veni liiga pikale, siis peaks Stars algaval hooajal olema uuesti playoffide sats. Kevadistes mängudes on vaja end veel tõestada, aga relvastus selleks on olemas. Viimase käiguna oleks veel vaja kindlustada see, et Bishop suveni tervena püsib. Elu on näidanud, et ta kipub playoffide paiku katki minema.

Läänekonverentsis pole elu kunagi lihtne, aga võrreldes paari aastase taguse ajaga on seis siiski kergemaks läinud. Enam ei mängita seal selleks, et Los Angeles Kings või Chicago Blackhawks lõpuks karika peale heitlema pääseks. Viimase kolme aasta jooksul on vaid Anaheim Ducks saanud lääne finaalis käia rohkem kui korra proovimas. Kui samasugune rotatsioon jätkub, siis on Stars uuetulijana väga hea kandidaat.
Loe edasi...

2017 vabaagentide klassi kümme vingemat venda

Kommentaare pole
Alates pühapäevast on kõigil klubidel võimalus hakata pidama läbirääkimisi piiranguteta vabaagentidega. Nädalavahetusel jäi tänavune vabaagentide klass T.J. Oshie näol ilma ühest väga heast ründajast ning kaitsjate hulgast võis maha kriipsutada Kris Russelli, kes tegi Edmonton Oilersiga neljaaastase ja 16-miljonilise lepingu, ent sellele vaatamata on saadaval veel mitu vinget venda.
(foto: Getty Images)
Jaromir Jagr

Jagr on mitu hooaega järjest teinud aastaseid lepinguid, aga sel suvel on suureks erinevuseks see, et kui varem on ta uue lepingu juba mitu kuud ette ära saanud, siis seekord mitte. Üheks selle põhjuseks võib kindlasti pidada liiga laienemise drafti. Olnuks Jagril järgmiseks hooajaks leping olemas, siis pidanuks Florida Panthers teda kindlasti ühe mängijana Las Vegase meeskonna eest kaitsma.

Üheks lepingu puudumise põhjuseks võib olla ka taseme langus. 45-aastasena tegi Jagr lõppenud hooajal 20-punktilise kukkumise 66 pealt 46 juurde ja seda vaatamata tõsiasjale, et ta tegi kaasa kõik 82 põhiturniiri mängu..

Ei ole välistatud, et Jagr Floridas jätkab, kuna tema näol on tegu väga hea mentoriga noorele meeskonnale ja pole ka kuulda olnud, et temast enam huvitatud ei olda. Samas saavad aga nüüd kõik temaga rääkida ja lauale võivad tulla paremad pakkumised. Võimalikku uut koduklubi peaks otsima idarannikult. Tänaseks üle 1700 mängu kirja saanud mehel on selja taga väga pikk karjäär, aga läänes on ta veetnud vaid mõned kuud, kui ta 2013. aastal kandis Dallas Starsi särki.

Aleksandr Radulov

Mitu aastat kodumaal veetnud venelane tegi üldjoones eduka comebacki NHL-i. Hooaja saagiks jäi 54 punkti, mis tulid ära 72 mänguga. Produktiivsusele andis suure põntsu pikk mõõnaperiood, mis järgnes pärast peatreenerivahetust. Kui see kõrvale jätta, siis sobis ta Montreal Canadiensile päris hästi.

Peagi 31-aastaseks saava ründaja jätkamine Montrealis on aga suure küsimärgi all. Tema esindajad ja Canadiensi peamänedžer Marc Bergevin on pikalt vedanud vägikaigast seoses tulevase palgaga. Viimase info kohaselt nõudvat Radulov koguni seitset miljonit hooaja peale ja seda kuueks aastaks. See teeks temast liiga palgaedetabelis TOP 30 mehe.

Canadiens ei ole kindlasti valmis sedavõrd suurt investeeringut tegema ja on raske uskuda, et üldse mõni NHL-i klubi sellega nõus on. Möödunud hooajal teenis Radulov 5.75 miljonit. Nõutav palganumber võib kahaneda, kui välja käia tõenoolest pikk leping, ent kuna tegu on juba 30+ vanuses mängumehega, siis puudub klubil selleks huvi. Bergevin peab hakkama muretsema ka selle pärast, mis saab Carey Price'ist. Tal on leping veel vaid üheks hooajaks ja temast on saamas piiranguteta vabaagent.

 Kevin Shattenkirk

Radulovi palganõudmised on vinged, aga võib arvata, et lõpuks kujuneb Shattenkirkist mees, kes saab kõige suurema lepingu. 28-aastasel ameeriklasel lõppeb kontraht, mis tõi talle aasta peale 4.25 miljonit. Kaitsjad on alati vabaagentidena nõutud kaup ja see toob tihti ülemaksmise. Heaks näiteks Shattenkirki selle hooaja meeskonnakaaslased Washington Capitalsis Brooks Orpik ja Matt Niskanen, kes said mõlemad kolm suve tagasi üle viiemiljonilised lepingud, olgugi et tegu on kaugel tippklassi meestest. Iroonilisel kombel on nüüd Capitalsil just teiste kaitsjate tõttu praktiliselt võimatu ära siduda Shattenkirki, kes selgelt talendikam mees.

Hooaega St. Louis Bluesis alustanud jänki tegi tänavu 56 punktiga uue karjääri rekordi ja kosilastest tal puudu ei tule. Kindlasti üritab ikkagi ka Capitals mingisugust diili teha, aga tõenäoliselt ta siiski pealinnas ei jätka. Küll võib ta aga jätkata Metro divisjonis. New York Rangers on Dan Girardi lepingu välja ostmisega saanud endale portsu vaba palgaruumi ning seda võib veelgi juurde tekkida, kui teine kaitsja Kevin Klein otsustab oma NHL-i karjääri lõpetada. Huvitava käiguna sihtivat ta Euroopasse siirdumist.

Rangers on end pärast väikest mõõna karikanõudlejate sekka tagasi mänginud ja seega võiks olla tegu klubiga, mis ka Shattenkirki ambitsioonidele vastab. Kuna vanus pole veel päris kriitilise piiri peal, siis võiksid vaateväljas olla ka nõrgemad, aga suure tuleviku ja tühja palgalehega meeskonnad nagu näiteks New Jersey Devils, kes endale äsja drafti avavaliku saanud ja kes võib kena kauba vastu saada Ilja Kovaltšuki mängijaõiguste maha ärimisega.

 Martin Hanzal

Pikalt Arizona Coyotesis olnud, aga tänavuse hooaja Minnesotas lõpetanud Hanzal pole vast eriti uhke nime, aga ta on mitmekülgne mängumees, kes paljudele sobiks. Samuti võiks ta olla üsna soodne variant, arvestades et on 30 aastat vana ja seisus, kus karikas võitmata. Lõppeva lepinguga võttis ta palgafondist ära 3.1 miljonit ja must-valge statistika ning klaasmehe reputatsioon ei luba palgatõusu.

Pikakasvulise tsentri hinda võib alla tõmmata ka Wildi peamänedžeri Chuck Fletcheri ütlused pärast hooaja lõppu. Üsna kummalise käiguna kahetses ta avalikult Hanzaliga seotud tehingut, mille hulgas olid mitmed drafti valikud, kaasa arvatud tänavuse suve 1. ringi oma.

Kui mõni kahetseb, siis keegi teine, kes sel suvel Hanzalile võimaluse annab, võib lõpuks riskantsest otsusest lõigata väga head vilja. Tema 39 punkti oli sel hooajal keskpärane number, aga 20 väravaga sai püstitatud uus karjääri rekord. Lisaks oli ta üks liiga edukamatest lahtivisete võitjatest, saades sel hooajal edukuseks 56.4%.

Karl Alzner

Alzner on Hanzaliga sarnast tüüpi mängija selle poolest, et tegu pole särava vennikesega, kuid oma teeb ta alati ära. Tema punktirekordiks on vaid 21, aga näiteks +/- näitaja osas on ta +61'ga aktiivsete kaitsemängijate seas 21. kohal. Selle hooaja +23'st olid paremad ainult üheksa ametivenda.

2007. aasta drafti 5. valikul saab läbi leping, mille keskmiseks töötasuks oli vaid 2.8 miljonit. 28-aastane kanadalane on ise väljendanud soovi Washingtonis jätkata aga muljalt on tulemas kindlasti paremaid pakkumisi ja see viib ta tõenäoliselt ikkagi uude klubisse.

Raudmees, kes seitse hooaega järjest osalenud kõigis põhihooaja mängudes, sobiks hästi mõne hapra kaitseliiniga meeskonna tagalat kindlustama. Dallas Stars ja Winnipeg Jets on meeskonnad, kellel ründepotentsi küll ja veel, ent kaitse auklik nagu juust. Oma kindla mängustiili ja tippklubis olemise kogemusega oleks Alzner mõlemale väärt täienduseks.

Justin Williams

"Härra 7.mäng" on veel üks Capitalsi tänavustest vabaagentidest. Kolmekordne karikavõitja on viimased kaks hooaega Washingtonis veetnud, puududes kokku vaid kahest põhihooaja mängust ja kogudes täpselt sada punkti. Oktoobris 36-aastaseks saaval ründajal lõppeb leping, mis võttis palgafondist enda alla 3.25 miljonit.

Nagu hüüdnimi ütleb, siis võib Williamsile alati playoffides loota ja seega peaks ta olema mitmete karikavõidu mõtetega klubide vaateväljas. Sel kevadel jäid tema numbriteks 13 mänguga 3+6. Williams sobis hästi Capitalsi meeskond ja kuna vanust on juba päris palju, siis võib pidada üsna tõenäoliseks, et ta seal ka jätkab. Samas ei siirdunud ta kindlasti pealinna 2. ringis välja kukkumiseks. Ehk küsimärgid on seoses tema enda huviga. On ka olnud kosta, et meeskonnas tulevad sel suvel muudatused ja Williams võib nende puhul olla üheks lahkujaks.

Andrei Markov

Markov on Canadiensi teine venelane, kellega seoses segased lood. Kogu karjääri Montrealis veetnud kaitsemees on väljendanud soovi jätkata, aga on soovimas kaheaastast lepingut, mis Bergevini morjendab. Tegu mängumehega, kes saab enne käimasoleva aasta lõppu 39-aastaseks.

Töösuhte jätkamise osas on heaks uudiseks see, et Markov on üheksa hooaega järjest paugutanud lepinguga, mis toonud talle 5.75 miljonit dollarit ehk erinevalt Radulovist, ei tohiks palganumber takistuseks olla. Krõbisevat on juba piisavalt palju ja Markovi sooviks nähtavasti kindlustada see, et ta saab lõpetada ühe klubi mehena, mis iseenesest väga sümpaatne. Ent enne kui allkirjad paberil, pole võimalik lahkumist välistada.

Brian Elliott

Eelmisel hooajal liigat tõrjeprotsendi osas 93%-ga juhtinud ja mõned aastad tagasi kogu hooaja peale endale vaid 1.56 väravat lasknud puurivahiga seose on lugu üksjagu kummaline. Ta on seni olnud üsnagi soodsa lepinguga (2.5 miljonit aasta peale) ja kindlasti on tema näol tegu väga soliidse väravavahiga. Ent suures osas ebaõnnestunud hooaeg Calgary Flamesis on huvilisi eemale peletamas. Ka Flames ise ei olnud koostööst enam huvitatud ja võttis uueks esikindaks hoopis Mike Smithi.

32-aastasena on Elliott kindlasti sihtimas endale viimast suurt lepingut ja see kitsendab potentsiaalsete maandumiskohtade hulka veelgi, kuna paljudel on juba suure palgaga esinumber olemas. Kanadalasel sattus väga halvale aastale viimaste aegade halvim hooaeg. Samas näitavad karjääri keskmised näitajad 2.42 lastud väravat ja tõrjed 91.3%, et oma tööd võiks ta kellegi puuris ikkagi asjalikult teha.

Thomas Vanek

Kunagine 40 värava mees on viimastel hooaegadel palju ringi rännanud, sest praegune mängutase ei kannata võrdlust varasemaga, ent läinud hooajal suutis ta oma aktsiaid uuesti kergitada. Detroit Red Wingsi ja Florida Panthersi peale ära jagatud aasta tõi 68 mänguga 17 väravat ja 48 punkti. Eriti hea oli minek Detroidis, kus 48 matšiga tuli 38 silma (15+23). Lepingu väärtuseks oli tal tagasihoidlik 2.6 miljonit.

Head esitused Mootorite linnas võivad austerlase sinna tagasi viia, kuigi on ebaselge, millise suuna nüüd Red Wings võtab pärast seda, kui üle hulga aja playoffidest eemale jäädi. 33-aastane Vanek võiks olla praegusel hetkel hea panustaja, kuid klubi võib sihtida tuleviku tegijaid. Karjääri peale tehtud 333 väravat ja 697 punkti võiksid aga samas kogenud ründaja jaoks mitmed uksed lahti hoida.

Steve Mason

Mason on viimastel nädalatel olnud nagu kuum kartul. Tema agent Anton Thun ütles kuu keskel, et Philadelphia Flyersiga pole olnud olnud mitte mingisuguseid lepingujutte, aga eelmisel nädalal andis klubi peamänedžer Ron Hextall mõista, et Mason ikkagi on veel nende vaateväljas.

2009. aastal hooaja parimaks uustulnukaks valitud puurilukk on väga müstiline kuju. Heal päeval väga hea, kuid sageli ka halb ning see ebastabiilsus tõi talle lõppenud hooaja näitajateks 2.66 ja 90.8%. Tegu tema Philadelphias veedetud nelja hooaja halvimate numbritega. 29-aastasena peaksid tal aga elu parimad hooajad veel ees olema ning see, kes temaga käed lööb, võib end lõpuks tunda lotovõitjana. Kuigi loterii puhul võib kergelt minna ka vastupidiselt.

Valikust on nimme välja jäetud San Jose Sharksi duo Joe Thornton ja Patrick Marleau, kes mõlemad tõenäoliselt samas klubis jätkavad. Nimekirja kõigi vabaagentidega näeb SIIT.
Loe edasi...

Suurepärase tagasituleku teinud Jets pidi Wildi vastu ikkagi kaotusega leppima

Kommentaare pole
Playoffidest unistav Winnipeg Jets sai teisipäeval väga valusa tagasilöögi, kui puhkenädalalt naastes ei õnnestunud vaatamata viie värava tegemisele võitu korjata. Kodus roniti Minnesota Wildi vastu 1-4 august välja, aga vaid selleks, et lõpuminutite väravast kaotada.

(foto: Trevor Hagan/The Canadian Press)
Jets tegi kohtumisele perfektse alguse, kui Patrik Laine oma hooaja 31. tabamusega liiga väravaküttide edetabeli 2. kohta jagama tõusis, kuid kiirelt läksid asjad käest. Avaminuti tabamusele vastas 120 sekundit hiljem Mikael Granlund ning pärast Travis Graovaci ja Erik Haula väravaid võtsid külalised esimesele puhkepausile korraliku eduseisu.

Bruce Boudreau meeskond kasvatas teisel kolmandikul edu veelgi, kui Marco Scandella uue klubi eest esimesed punktid kirja saanud Martin Hanzalile teise söödupunkti korraldas. Kodumeeskonna tagasituleku üritus näis lootusetu, sest Adam Lowry tabamusele vastas koheselt Ryan White. Ent huvitavaks siiski veel läks.

Jets oli viimasel perioodil pealevisetega üle 15-7 ning selle keskel tehtud kahe väravaga saadi mäng viiki. Joel Armia ja Mark Scheifele skoorisid pärast seda, kui Mathieu Perreault oli ühega teise kolmandiku viimastel minutitel hakkama saanud.

Näis, et nüüd saab vaid Jets selle kohtumise võita, kuna kogu hoog oli nendega, aga kohtumine lõppes MTS Centeri publiku jaoks külma duššiga. Wild jäi mängu lõpuminutiteks karistust surmama, sellega tuldi edukalt toime ja just sel hetkel, mil kaks minutit täis said, pääses Jason Zucker valla ja külaliste kuues oli olemas.

"Iga mäng on praegu ülitähtis, viimase kahe minutiga kaotamine on väga karm," ütles pärast mängu 1+2'ga lõpetanud Scheifele.

1+2 said kirja ka Perreault ja Granlund. Värava kõrvale ühe söödupunkti haaranud Laine on nüüd liikumas täpselt punkt per mäng tempos.

Teist õhtut järjest mänginud Wild lõpetas kohtumise Devan Dubnykiga, kui Darcy Kuemper oli 52 minutiga viis tükki lasknud. Meeskond polnud tänavu varem kordagi puurilukku vahetanud.


Wild oli teist kohtumist järjest Zach Parise ja Jason Pominvillita, kes mõlemad on saanud mumpsi diagnoosi.

 Teised kohtumised

 Boston Bruins 4 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Bruins kasvatas murevabalt omavahelistes kohtumistes võiduseeria üheksa mängu peale. 22 tõrjet teinud Tuukka Rask jõudis neljandat hooaega järjest vähemalt 30 võiduni. Sama palju on meeskonna särgis varem suutnud vaid Tim Thomas.

Buffalo Sabres 4 - 5 (LA) Nashville Predators (tipphetked)

Kodumeeskonnal jäi kaks kaheväravalist eduseisu võiduks mängimata. Filip Forsberg jätkas lammutamist, saades kirja 2+1. Tabamusteks olid nii 4-4 viigivärav kui lisaaja võiduvärav. Ta on pärast Pavel Bured ja aastat 2001 esimene mängija, kes viie kohtumise jooksul kümme väravat teinud.

New York Rangers 1 - 4 Washington Capitals (tipphetked)

2+1'ga lõpetanud Marcus Johansson kindlustas Barry Trotzile treenerikarjääri 700. võidu. Neist 143 on tulnud Capitalsi juures. Braden Holtby pikendas isikliku punktiseeria 19 mängu peale.


 Philadelphia Flyers 4 - 0 Colorado Avalanche (tipphetked)

 Vahepeal tugevalt pingile naelutatud Steve Mason võttis oma viimase nelja stardi peale teise nullimängu. Selleks oli vaja teha 33 tõrjet. Wayne Simmonds lõpetas kahe väravaga. Esimese kümne minutiga sai tegelikult kübar ära tehtud, kuid pärast mütsisadu anti tabamus siiski Jakub Voracekile.

 Florida Panthers 3 - 2 (KV) Carolina Hurricanes (tipphetked)

 Panthers mängis maha avakolmandiku 2-0 eduseisu, aga vaid selleks, et Aleksander Barkov saaks karistusvisetel särada. Lisaks temale oli seal täpne ka Jonathan Huberdeau.


 Montreal Canadiens 1 - 0 (LA) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

 Alex Galchenyuk kerkis teist õhtut järjest lisaajal Canadiensi kangelaseks. Carey Price teenis 26 tõrjega hooaja kolmanda puhta paberi. Esmakordselt klubi ajaloos on meeskond põhiturniiril võitnud järjest kolm mängu, mis lisaajaga lõppenud. Veebruaris jäädigi ilma ühegi normaalajavõiduta ja nii esimest korda alates aastast 1940.

 St. Louis Blues 1 - 2 Edmonton Oilers (tipphetked)

Oilers pööras edukalt ümber avakolmandiku kaotusseisu. Mike Yeoga esimesest kaheksast mängust seitse võitnud Blues on nüüd kaotanud neli jutti.

Dallas Stars 3 - 2 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

 Kodumeeskond roomas viimasel kolmandikul välja 0-2 kaotusseisust. Karikakaitsja kaotas tänavu esimest korda mängu, kus viimasele perioodile eduseisuga mindi. Viimasest neljast kolm võitnud Stars üritab veel playoffide bussi peale jõuda, aga see saab olema väga keeruline.

 Calgary Flames  2- 1 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)

 Kingsi ees ühte läänekonverentsi viimast playoffide piletit hoidev Flames sai väga tähtsa võidu T.J. Brodie väravast. Ilusti õnnestus tähistada karjääri 400. mängu. Ben Bishopi debüüt uues meeskonnas lõppes 29 tõrjega. Kings kaotas 3 vs 3 lisaaja 27 kohtumise jooksul alles viiendat korda.

 Vancouver Canucks 2 - 3 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

 Red Wings andis Frans Nielseni väravatest tulnud 2-0 edu ära, kuid võidutses siiski tänu Justin Abdelkaderi väravale. Meeskond on uuel aastal võõrsil esimest korda jõudnud järjestikuste võitudeni. Canucks on viimase 15 mängu jooksul võidurõõmu tunda saanud vaid neli korda ja playoffide rong on sellega läinud.

 San Jose Sharks 3 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Pealevisetega 37-21 üle olnud Sharks tõi Peter DeBoerile treenerikarjääri 300. võidu. Seda pärast Auston Matthewsi väravast tulnud kaotusseisu. Mulluse drafti avavalikul on mõned veel puudu klubi kollanokkade rekordist.

Loe edasi...

Bishop maandus LA-s, Hanzal saadeti Minnesotasse

Kommentaare pole
Pühapäeva õhtul kukkusid mängijateturul kaks väga olulist doominotükki. Juba alates läinud suvest Tampas ühe jalaga uksest väljas olnud Ben Bishop sai endale viimaks uue koduklubi ning "head teed" öeldi Arizona Coyotesi poolt kümme hooaega meeskonnas mänginud Martin Hanzalile.

(foto: us.pressform.com)
Väikese üllatusena jätkab Bishop Los Angeles Kingsi ridades. Kuningad said nädalavahetusel just Jonathan Quicki tagasi, kuid nähtavasti soovitakse end 2012. aasta playoffide MVP järgmise vigastuse eest kindlustada.

Üllatavalt väikseks jäi ka eelmisel hooajal aasta parima väravavahi valimisel ainult Braden Holtbyle alla jäänud ameeriklase hind - Peter Budaj, 2015. aasta drafti 2. ringi valik Erik Cernak ja kaks tagumist drafti valikut, millest üks tingimustega. Koos Bishopiga läks vastu 5. ringi valik.

Tõsi on see, et Bishop pole tänavu olnud samal tasemel, kus varem, ent kui tema lahkumine juba enne hooaega praktiliselt 100% kindel oli, siis saanuks tema eest kindlast suvel palju suurema saagi välja kaubelda. Lightningu peamänedžer Steve Yzerman võib seda kahetsema jääda, kuid tehinguga on ta siiski rahul.

"Benist loobudes vajasime korralikku varumeest, kedagi kes Vasilevskit aitaks. Ta tegi Quicki asendades suurepärast tööd," rääkis Yzerman Budajst, kes sarnaselt Bishopile suvel vabaagendiks saamas. "Soovisime kedagi kogenut Vasilevskiga mängima, aga samas ka kedagi, kes aitaks meil mänge võita ja viiks meid playoffidesse."

Budajl on tänavu 57. stardist kirjas 27 võitu ja seitse nullimängu. Samas usutakse, et tema edu taga on olnud Kingsi mängustiil. Sellele vihjab ka tema tõrjete edukus 91.7%, mis pigem keskpärane number.

Yzerman lisas, et palgalimiidi tõttu pidi Bishopiga seoses lõpuks otsuse ära tegema. Kogu hooaja palgalimiidi piiril tegutsenud klubil on nüüd ligi 5.5 miljoni jagu vaba ruumi. Seda isegi olukorras, kus 20% Bishopi töötasust jäeti veel enda kanda.

Bishop lahkus Lightningu väravavahtide mängude (227), võitude (131), tõrjete (6222) ja nullimängude (17) rekorditega.

Hanzali eest läks mängu hoopiski üllatavalt suur vastukaup. Minnesota Wildi peamänedžer Chuck Fletcher andis viimasel ajal heas hoos olnud ründaja eest ära tänavuse drafti avaringi valiku, järgmise aasta 2. ringi oma ja 2019. aasta tingimustega valiku.

Ülejärgmise aasta valik on 4. ringi oma, aga muutub 3. ringi omaks, kui Wild playoffides ühe ringi võidab ning 2. ringi omaks, kui meeskond alistab kaks vastast.

50% Hanzali suvel lõppevast lepingust jääb veel Coyotesi kanda. Tehingus liikusid kõrvalosadena Ryan White ning tänavu Wildi AHL-i satsi eest 47 mänguga 22 punkti kogunud ründaja Grayson Downing.


Kaugeltki kõik polnud aga Coyotesi poolelt tehinguga rahul. Kapten Shane Doan andis Buffalo Sabresi vastu peetud mängu vaheajal intervjuu, olles selgelt pettunud, segaduses ja ütleks, et ka oma tulevikuga seoses klubist lahkumisele sammu võrra lähemal.


Coyotesil on nüüd suvel drafti esimeses kolmes ringis viis valikut.
Loe edasi...

Martin Hanzal on oma hinda aina kasvatamas

Kommentaare pole
Arizona Coyotes kaotas laupäeval suurelt 1-4 kodus San Jose Sharksile, kuid heaks uudiseks oli see, et Martin Hanzal sai kirja järjekordse värava. Vahetustehingute tähtpäeva lähenedes on homme 30-aastaseks saavast tšehhist kujunemas klubi parim müügiartikkel.

(foto: puckprose.com)
Hanzalil on sel kuul peetud seitsme kohtumisega nüüd kirjas viis väravat. Kogu hooaja peale on ta jõudnud 15 tabamuseni, mis vaid ühe võrra vähem kui tema hooajal 2010/11 püstitatud isiklik tippmark.

Sel nädalal ilmnes, et Coyotes pole suvel vabaagendiks saavale tsentrile uut lepingut lauale pannud ja seega võib eeldata, et tal on käsil viimased mängud, klubi eest, kes ta 2005. aasta drafti avaringi valikuna liigasse tõi.

"Ma mängin oma tuleviku nimel," tunnistas eile Hanzal, kelle leping palgafondist enda alla võtmas 3.1 miljonit.

Mullu 64 mängus kogutud 41 punktiga (13+28) uue karjääri rekordi teinud mehel on lepingus ka klausel, mille lubab tal anda klubile nimekirja seitsmest meeskonnast, kuhu teda kindlasti saata ei tohi. Jätkamine Arizonas näib väga ebatõenäoline.

"Ma pole Coyotesilt veel pakkumist saanud, me pole üldse rääkinud," lisas Hanzal. "Saab olema huvitav näha, mis juhtub ja ma ei tea, kas nad soovivad minust loobuda või mitte."

Lisaks kõigele muule võib Hanzalit lugeda ka lahtivisete spetsialistiks. Tema hooaja edukus 56.3% asetab ta kogu liiga peale 10. kohale. Tegu võiks olla nii mõnelegi karikat jahtivale satsile väärt täiendusega. Kuigi viimase aja esitused on näitamas, et poole hinnaga teda kindlasti kätte ei saa.

Vahetustehingud lähevad lukku 1. märtsil.
Loe edasi...

Oilers murdis koiottide needuse

Kommentaare pole
Taas on ära nähtud midagi, mida polnud tükk aega juhtunud. 25. jaanuar aastal 2011 oli enne eilset viimane kuupäev, mil Edmonton Oilers suutis Arizona Coyotesi normaalajaga alistada. Koiotid panid omavahelistes kohtumistes kokku 25-mängulise punktiseeria ning neist 21 võideti. Seekord tuli aga leppida 2-3 kaotusega.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Oilersi aitasid võidule hea algus ja Mark Letestu. 31-aastane ründaja oli 1+2'ga osaline kõigis oma meeskonna väravates ning vormistas kohtumise viimasel minutil kaklusega ka Gordie Howe'i kübaratriki.

Enne eelmist hooaega Edmontoni kolinud kanadalane jõudis sel kuul juba teise kolmepunktilise esituseni. Tal oli neid karjääri varasema 421 kohtumisega sama palju tulnud.

Letestu ja Milan Lucic tõid Oilersi avakolmandikult 2-0 eduseisus välja ning kohe teise alguses kasvatas edu veelgi Matt Hendricks. Teisel perioodil lõpetati ka Martin Hanzali poolt 34 tõrjega õhtule läinud Cam Talboti nullimängu jaht, aga ühe kaugusele jõudis Dave Tippetti meeskond alles päris lõpueel. Oliver Ekman-Larsson skooris seitse sekundit enne lõpusireeni. Mõlemad Coyotesi väravad sündisid ülekaalust.

"Meil on pikalt nende vastu õnne olnud, täna oli õnn meie vastu," kommenteeris Tippett katkenud punktiseeriat.

Viimasel kolmandikul, kus Oilers jõudis vaid ühe pealeviskeni, läks mäng ka päris tuliseks. Erinevad intsidendid tõid üle 70 karistusminuti.


Võit aitas Oilersi Vaikse ookeani divisjonis San Jose Sharksiga esikohta jagama. Coyotes on samas divisjonis viimane ning kogu läänekonverentsi peale eelviimane.

Kolmapäevases teises kohtumises leidis Philadelphia Flyers uuesti võiduraja üles. Pärast kümnemängulist võiduseeriat kaks matši järjest kaotanud meeskond tuli kodujääl Washington Capitalsi vastu kaks korda kaotusseisust välja ning võidutses lõpuks pärast karistusviskeid 3-2.


Dave Hakstoli meeskond on tänavu oma 20-st võidust 14 saanud pärast kaotusseisu jäämist.
Loe edasi...

Euroopa meeskond astus edasipääsu lävele, Venemaal õnnestus lootused säilitada

Kommentaare pole
Euroopa meeskond jätkab maailmakarikal üllatamist. Turniiri on alustatud kahest kahe mängu võitmisega ja see on satsi viinud alagrupist edasipääsu lävele. Poolfinaalist võib veel unistada ka Venemaa, kes säilitas oma lootused Põhja-Ameerika vastu peetud pingelises kohtumises saadud võiduga.

(foto: USATSI)
Anže Kopitar jättis Euroopa meeskonnal avakolmandikul karistusviske kasutamata, ent lõpuks jõuti Tšehhi vastu 3-2 võidusadamasse. Selleks läks vaja lisaaega, kus väravavahiga üks ühele pääsenud Leon Draisaitl 3. minuti alguses ei eksinud.

Normaalajal läks Euroopa meeskonnal käest kaks eduseisu. Esimene tuli teise perioodi keskel Zdeno Chara väravast ja teine viimase kolmandiku alguses Mats Zuccarellolt, kes hiljem võiduvärava juures Draisaitlit uhke sööduga abistas. 1-1 tegi Jakub Voracek ja 2-2 Martin Hanzal, kes oli täpne ülekaalust.

Kopitar & Co sai ka kõvasti ülekaalu harjutada, kuid kuue üritusega sihile ei jõutud. Meeskonna väravasuul tegi Jaroslav Halak 28 tõrjet. Väljaku teises otsas seisis Petr Mrazek silmitsi tervelt 41 pealeviskega.


Euroopal on edasipääsuks vaja seda, et USA tuleval ööl peetava matši Kanadale kaotaks. Tšehhi ainsaks võimaluseks oleks põrgu jäätumine ehk Kanada kaks järjestikust kaotust.

Venelaste jaoks on pärast 4-3 võitu kõik enda kätes. Kuigi kõik võimalused olid käest libisemas, kui end avakolmandikul kuidagi käima ei saadud. Põhja-Ameerika tõi sealt kaasa 1-0 eduseisu, mille sepistasid viimase kahe NHL-i drafti esinumbrid. Auston Matthews realiseeris Connor McDavidi oivalise eeltöö.

Venemaa mängumootor hakkas tööle tänu Põhja-Ameerika noorukite enda rumalusele. Teise kolmandiku alguses korjati kaks järjestikust karistust ja olgugi, et venelased neid ära ei kasutanud, läks siiski initsiatiiv selgelt nende poolele üle.

Kolmandiku keskel pani Oleg Znaroki meeskond kuue minutiga neli kolli järjest. Täpsed olid Vladislav Namestnikov, Nikita Kutšerov, Jevgeni Kuznetsov ja Vladimir Tarasenko. Nii lõppes ka Matt Murray tööpäev varakult. Pittsburgh Penguinsi puurilukk lasi neli tükki 19 pealeviskega. Seejuures oli esimene tabamus põhimõtteliselt ka tema omavärav.

Ometi ei suutnud 25 pealeviskega lõpetanud venelased endal elu kergeks teha. Morgan Rielly kahandas enne teise kolmandiku lõppu vahe kahe peale ja Ryan Nugent-Hopkins tõi viimase alguses noorukid ühe kaugusele.

Järgnesid ülipingelised minutid, mille jooksul Venemaa korra pikemat aega kahemehelises vähemuses pidi tegutsema. Samuti oli kaks meest vähem mängu viimasel minutil, aga 43 tõrjega lõpetanud Sergei Bobrovski neljandat siiski ei lasknud. Mängu parimaks valitud väravavahti aitas kõvasti ka väravaraamistik, mida Shayne Gostisbehere kolistas.


B-grupis võib tekkida enne viimast vooru väga intrigeeriv seis. Kui Soome suudaks tänases matšis Rootsi normaalajaga alistada, siis oleks kõigil meeskondadel kaks punkti.
Loe edasi...

Kanada alustas maailmakarikat muljetavaldava võiduga

Kommentaare pole
Maailmakarikat kodus Torontos suurfavoriidina alustanud Kanada pani kohe oma turniiri esimese mänguga paljud ahhetama. Vahtralehemaa sai Tšehhi vastu muljetavaldava 6-0 võidu. Suure ülekaaluni liiguti Sidney Crosby juhtimisel, kes oli osaline pooltes väravates.

(foto: Getty Images)
Meeskonna kapten avas 9. mänguminutil skoori ja lisas hiljem tabamustele kaks söödupunkti. Võib öelda, et laviin läks veerema avakolmandiku lõpuga, kui tšehhid lasid endale perioodi viimasel sekundil kolmanda.

"Kerge on mängida, kui seis on 3-0. Pärast seda mängisid nad oma mängu ja nii ongi tulemus selline," tõdes pärast matši Martin Hanzal.

Crosby kõrval skoorisid avakolmandikul Brad Marchand ja Patrice Bergeron. Esimene lõpetas samuti kohtumise 1+2'ga.

Teisel kolmandikul olid täpsed Joe Thornton ja Jonathan Toews ning viimasel perioodil skooris Alex Pietrangelo. Viimased kaks läksid kirja ülekaalust. Nende mängimise võimalusi oli meeskonnal kolm. Tšehhi pani kuuest null.

Kohe alguses ühe supertõrje teinud Carey Price oli veatu 27 tõrjega. Michal Neuvirthi õhtu lõppes 44 vastase ürituse kõrvale lükkamisega.


Ühtlasi on Price'il alates Sotši olümpiamängudest käsil 224:19 pikk nulliseeria.


Täna alustab mängudega B-grupp. Kell 22 lähevad vastamisi Rootsi ja Venemaa ning kell 3:00 kohtuvad soomlased Põhja-Ameerika meeskonnaga.
Loe edasi...

Maailmakarika kontrollkohtumised algasid Soome ja Venemaa võitudega

Kommentaare pole
Järgmisel laupäeval algaval maailmakarika turniiril kaasa löövad meeskonnad alustasid neljapäeval kontrollkohtumistega. Esimestest mängudest väljusid võitjatena Soome ja Venemaa, kes alistasid vastavalt Rootsi ja Tšehhi.

(foto: iltalehti.fi)
Soomlased võidutsesid lisaajal 3-2. Otsustav värav sündis Pittsburgh Penguinsi kaitsemehe Olli Määttä sulest. Väravas Pekka Rinnet kasutanud põhjanaabrid elasid edukalt üle lisaaja alguses rootslaste poolt peale pandud surve ja leidsid kiire vasturünnakuga võiduvärava 43 sekundit enne lisaperioodi lõppu.

Matši jooksul said mõlemad meeskonnad nautida eduseisu. 24 pealeviskega lõpetanud Soome pääses kodupubliku ees teisel kolmandikul Aleksander Barkovi ülekaalu väravast ette, kuid eduseis kestis vähem kui minuti. Viigi seadis jalule uuest hooajast Vancouver Canucksi värve esindav Loui Eriksson, kes vendade Sedinidega koos ühes kolmikus tegutsedes näitas, mida Canucksi fännid peagi oodata võivad.

Viimase perioodi keskel oli 20 pealeviskega lõpetanud Rootsi kord nõelata. Sami Vatanen jäi õnnetult Carl Söderbergi pealeviskele ette ja suunas litri Rinnest mööda. Õnnega pooleks tulnud eduseisu suutis väravas võrdselt Jacob Markströmi ja Jhonas Enrothi kasutanud Rootsi algselt hoida, kuid võidusadamasse Tre Kronor siiski ei jõudnud.

Viis minutit enne lõppu kinkis Anton Stralman kehva sööduga litri kaitsetsoonis ära ja Mikael Granlund üllatas üsna terava nurga alt Enrothi, aidates omad lisaajale.

Markström tõrjus kõik kuus pealeviset, millega ta silmitsi seisis, kuid Enroth lasi kaks tükki üheksa vastase üritusega. Nädala alguses trennis litriga roietesse saanud Henrik Lundqvist peaks postide vahel koha sisse võtma laupäevases korduskohtumises.


Venemaa võidutses 4-3 skooriga. Oleg Znaroki meeskond sai varakult külma dušši krae vahele, kui suvel Chicago Blackhawksiga lepingu teinud Michal Kempny 4. minutil Tšehhi ette viis, kuid oma 26. sünnipäeval skoorinud kaitsemehe uus klubikaaslane Artemi Panarin viigistas poolteist minutit enne avakolmandiku lõppu ja pärast seda tormas Venemaa 3-1 eduseisu. Teisel perioodil olid täpsed Vladimir Tarasenko ja Nikita Kutšerov.

Tšehhi oli viimasel kolmandikul pealevisetega 14-5 üle ja Martin Hanzal tõi hokijumala ja Aleksei Martšenko abiga külalised kiirelt ühe kaugusele, aga tema tabamusele vastas peagi Panarini teravast söödust Jevgeni Dadonov. Hiljem tegi veel Tomaš Plekanec vahe minimaalseks, kuid neljandat ei õnnestunud tšehhidel Sergei Bobrovskist mööda saada.

Bobrovski lõpetas 29 tõrjega. Tšehhi puuris olnud Petr Mrazeki nimele jäi 24 tõrjet.


Sarnaselt Rootsi-Soome vastasseisule mängivad ka Venemaa ja Tšehhi laupäeval uuesti. Muutub vaid võõrustaja. Sõidetakse Prahasse.
Loe edasi...

Nazem Kadri sai sukeldumise eest kaks trahvi korraga

Kommentaare pole
Pärast Joseph Blandisi lennukust jäi simuleerimise eest välja jagatavate trahvide kohale märtsi teises pooles vaikus hõljuma. Ent tuleb välja, et see oli lihtsalt vaikus enne tormi. Eile hilisõhtul teatati, et kolm mängijat on karistada saanud. Nazem Kadrile määrati lausa kaks trahvi korraga.

(foto: chch.com)
Kadri sai 4. veebruaril New Jersey Devilsi vastu peetud matšist hoiatuse ning trahvid 12. märtsil Ottawa Senatorsiga ja 21. märtsil Calgary Flamesiga mängudest. Esimese eest pidi loovutama 2000 dollarit ning teise eest 3000. Viimane oli ka korralik Panso teater.


25-aastane ründaja on tänavu kogu liiga peale vastastele enim karistusi välja meelitanud mängija. Võimalik, et selle ning ka märtsis juhtunud intsidentide tõttu on kohtunikud hakanud Kadri kallal lõhkumise puhul silma kinni pigistama.

Pärast eelmisel laupäeval kodus peetud kohtumist Boston Bruinsiga ütles Mike Babcock, et tema hinnangul on vilemehed saanud selged juhised mitte vilistada Kadri vastu tehtud rikkumisi karistusteks. Seal jäeti näiteks vilistamata selge David Krejci poolne tõukamine.


Kadri kõrval trahviti ka Nail Jakupovi ja Martin Hanzali. Mõlemad said 2000-dollarilise lasku samast mängust, kui Edmonton Oilers 12. märtsil Arizona Coyotesit võõrustas.
Loe edasi...

Claude Giroux pääses napilt tõsisest vigastusest

Kommentaare pole
Philadelphia Flyersi playoffidesse spurt sai laupäeval tagasilöögi, kui Arizona Coyotesi vastu tuli leppida 1-2 kaotusega. Ent võinuks minna veel halvemini. Claude Giroux saadeti paar minutit enne mängu lõppu valusalt seina sööma ja tundus, et meeskonna kapten kaotas hetkeks ka teadvuse. Õnneks aga temaga siiski midagi tõsist ei juhtunud.

(foto: Norm Hall/Getty Images)
Giroux kukkus pahasti pärast Martin Hanzali jõuvõtet, mis loomulikult ka korraliku kogunemise põhjustas.


Hiljem tunnistas alates 2010. aastast kogu liiga peale enim punkte kogunud ründaja, et tunneb end hästi ja on valmis täna uuesti väljakule tulema. Flyersi lõpuponnistus jätkub kodumänguga Winnipeg Jetsi vastu.
Loe edasi...

Coyotesi imeline algus jätkub

Kommentaare pole
Arizona Coyotes pidi tänavu olema üks selgetest liiga peksupoissidest, aga tundub, et meid on vahepeal nihutatud kuskile paralleeluniversumisse, kus koiotid on hoopis üks tippsatsidest. Pärast 4-0 Anaheim Ducksi alistamist on Dave Tippetti meeskonnal kirjas kolmest kolm.

(foto: video.espn.com.au)
Mike Smith oli järjekordselt hoos, tehes 37 tõrjet ning rünnakul toetuti kollanoka Anthony Duclairi peale. 20-aastasest ründajast sai pärast 2008. aastat ja hiljuti karjääri lõpetanud Daniel Carcillot esimene Coyotesi kollanokk, kes kübara skoorinud.

"Ta tegi korraliku laagri, aga suurepärane on olnud see, et ta on aina paremaks läinud. Noortel kuttidel on laagris palju õppida ja endaga kaasa võtta ning tunnustan teda selle eest. Tema suurimateks tugevusteks on kiirus ja oskused. Ja kõigi tänaste väravate puhul sai ta litri kiirelt lendu," kirjeldas Tippett värsket kõrbete kangelast.

Duclair, kelle kõigi tabamuste juures sai Martin Hanzal kirja söödupunkti, tegi esimese kümne minutiga 2-0 ning Jaromir Jagri lemmik Max Domi viis külalised puhkama 3-0 eduseisus. Teisel kolmandikul viimistles Duclair oma kübara ning poole mänguajaga enam väravatelisa ei tulnudki. Ducks on seni kolmes mängus skoorinud vaid korra.

Ducks oli enne seda mängu Coyotesi vastu viimasest kümnest saanud kaheksa võitu. See õhtu läks aga täiesti metsa. "Me ei võitnud kahevõitluseid. Kui lähed nurkadesse ning ei tule sealt litriga välja, siis näitab see seda, et vastasel on suurem tahe ja me ei ole sellega harjunud," rääkis pettunud Bruce Boudreau.


Coyotes võitis viimati aasta esimesed kolm mängu hooajal 2003/04. Samas jäädi aga siis ikkagi lõpuks playoffidest välja ning järgmisest üheksast mitte ühtegi võitu ei tulnud. Loodetavasti ajalugu ei kordu.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 3 - 0 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Michal Neuvirth oli teist mängu järjest Flyersi postide vahel ning nii korjati teine järjestikune puhas paber. Selleks tuli teha 30 tõrjet. Claude Giroux tähistas oma 500. mängu väravaga ning Blackhawksi vastu saadi 12. järjestikune kodus tulnud põhihooaja võit. Ilus esitus oli jäetud ilusaks hetkeks. Õhtu käigus tähistati Kimmo Timoneni karjääri.


Columbus Blue Jackets 3 - 7 Ottawa Senators (tipphetked)

Sinijakkide peamänedžer Jarmo Kekäläinen rääkis suvel, et jättis kaitsesse täiendused toomata, kuna on praeguse valikuga rahul, aga tundub, et soomlane peab kiirelt hakkama asju ümberkalkuleerima. Nelja mänguga on 20 tükki tuppa tulnud. Senaatorid said kõik värava erinevalt meestelt ning Erik Karlssonile kogunes neli söödupunkti. Mika Zibanejad ja Bobby Ryan lõpetasid kolme punktiga.

Colorado Avalanche 2 - 6 Boston Bruins (tipphetked)

Kaotuse korral olnud Bruinsil kirjas viimase 51 aasta halvim hooaja algus. Siin aga tuli korralik lammutustöö. Kodumeeskond sai tänu kaptenile Gabriel Landeskogile oma esimese alles 0-5 seisu peal. Tuukka Raski asemel tegi postide vahel eduka debüüdi Jonas Gustavsson.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Kommentaare pole
Aastal 2012 mängis Phoenix Coyotes läänekonverentsi finaalis, kuid see oli siis ja nüüd on praegu. Uue nimega Coyotes läheb murdma kaheaastast playoffide põuda. Eelmisel hooajal rikuti oma aasta ise ära. kui viimasest kaheksast matšist õnnestus võita vaid üks. See tuli hooaja viimases kohtumises Dallas Starsi vastu, siis kui oli juba kindel, et just Stars napsab endale läänekonverentsi viimase playoffide pileti. Suvi on Coyotesi mängijate jaoks olnud väga pikk-

(foto: Norm Hall/Getty Images)
Samuti oli suvi klubi pintsaklipslaste poolt tegus. Vahetustehinguga on sisse toodud Sam Gagner ja B.J. Crombeen. Vabaagentide turult haarati teiste seas endale Pittsburghis vaid võitudega harjunud Joe Vitale. Pärast aastast koostööd on katkestatud leping Mike Ribeiroga ning ründeliinist on läinud ka kuus hooaega klubis veetnud Radim Vrbata.

Meeskonna peatreener Dave Tippett usub, et need muudatused tõstavad Coyotesi konverentsi tippu tagasi, öeldes uue hooaja kohta. "Kui vaid paar asja lähevad teisiti, siis jõuame playoffidessse, aga me tahame olla parem meeskond kui lihtsalt playoffidesse jõudev sats. Eelmisel hooajal olime me lihtsalt liiga ebastabiilseid, et viimane playoffide koht endale saada."

Tippetti sõnad tunduvad veidi ülepaisutatuna, kui võtta arvesse lääne konkurentsitihedust, kuid mingis mõttes on tal ka õigus. Coyotes ei ole kaugel tippseltskonda kuulumisest. Seda saab arvutada erinevaid numbreid kokku lüües ja rohkeid "olekseid" kasutades. Lisaks eelpool mainitud kehva hooaja lõpu vältimisele oleks Coyotes saanud ka märgatava punktilisa, kui oleks suudetud hoida kahe kolmandikuga välja võideldud edu. Tippetti meeskond võitis vaid 69.7% mängudest, kus mindi viimasele perioodile vastu eduseisus. Selles arvestuses olid kehvemad vaid kaks satsi.

Edu sulamisele aitas kaasa ebakindel kaitsemäng, mis oli Coyotesi puhul üllatav. Keskmiselt lasti enda väravale sooritada 31 pealeviset mängus ja paraku suutis väravavaht Mike Smith sellises olukorras oma numbriteks saada vaid 2.64 ja 91.5%. Võrdluseks, Coyotesi superhooajal 2011/12 olid tema numbriteks 2.21 ja 93%. Oma suurte ambitsioonide täitmiseks peab Coyotes leidma lahenduse kaitseprobleemidele ja lootma, et see aitab ka Smithil taas mängukindluse leida. Meeste nagu Oliver Ekman-Larssoni ja Keith Yandle'iga ei peaks kaitse tsementeerimine kõige keerukam ülesanne olema. Lisaks on Tippettil suured lootused ka seoses noorema generatsiooniga.

"Ekman-Larssoni ja Yandle'i kõrval on meil Connor Murphy ja Brandon Gromley, kes on minu hinnangul valmis järgmiseks arenguetapiks. Meil on väga hea litrit liikvel hoidev kaitse, mis on noor ja liikuv," on märkinud Tippett, kes juhendas sel aastal ka Kanada MM-koondist.

Väärib märkimist, et Murphy ja Gromley on kahepeale NHL-is kirja saanud vaid 35 mängu. Seejuures esimesele kuulub nende seast 30 matši. Noored on saamas väga suure usalduse ja peavad ka välja vedama. Muud võimalust pole, kuna Coyotes ei hiilga just kõige sügavama kaitsjate pingiga.

Lisaks kaitse kokku tõmbamisele peab keegi rünnakul kompenseerima ka need ligi 100 punkti, millest Vrbata ja Ribeiro puhul ilma jäädakse. Põnevusega oodatakse, mida suudab eelmise aasta drafti 12. valik Max Domi. Märtsis 19-aastaseks saanud tsenter on OHL-is teinud kaks vinget hooaega ning pärast suviseid muudatusi on koht talle meeskonnas täitsa olemas. Tuleb lihtsalt olla mees ja see endale võtta.

"Vaimne koormus, mida peab üks 19-aastane mängija liigas täiskasvanud meeste vastu regulaarselt mängides kannatama pole nalja asi ja seetõttu ei näe me NHL-is väga palju 19-aastaseid," tõdes selle nädala alguses Coyotesi peamänedžer Don Maloney. "Kui me ei saa Maxile anda piisavalt mänguaega, et tema arengut edendada, siis on parem kui ta mängiks kusagil mujal."

Kui Domi tõesti veel NHL-is mängimiseks valmis ei ole, siis peab Tippett lootma, et meeskonna teised ründajad suudavad oma produktiivsust tõsta.

Hooaja küsimus - kes tõuseb esitsentriks?

 Sama küsimus painas Coyotesit tegelikult kogu eelmise hooaja vältel. Ribeiro alustas esinumbrina, kuid vajus peagi järgmistesse kolmikutesse. Gagner on kogu oma karjääri olnud tsenter, kuid on samuti olnud alati lahtivisetel omadega hädas ning ta võiks olla efektiivsem hoopis äärena. Martin Hanzal tegi 40 punktiga mullu karjääri parima aasta, aga tegu on mehega, kelle võimed lubavadki pigem mängida teist või kolmandat viiulit. Antoine Vermette tõusis eelmisel hooajal 24 väravaga meeskonna suurimaks väravakütiks, kuid ta on 10-aastase karjääri jooksul 50 punkti kätte saanud vaid kaks korda. On üllatav, et Coyotes pole suve jooksul teinud käike selleks, et olukorda parandada. Ometi on klubil vaba palgaruumi üle 11 miljoni. Usutavasti on aga Tippettil mingisugune kindel idee selle tühimiku täitmiseks olemas ja ta näeb seda ka efektiivse lahendusena. Seega pole siin ehk ka kritiseerimiseks suurt põhjust.
Loe edasi...