Pikalt liiga tabeli tipus Tampa Bay Lightninguga jagelenud St. Louis Blues ei juhi praegu enam isegi oma divisjoni. Põhjuseks viimase aja kehv vorm. Just Lightningule kaotatud mänguga algas seeria, mil viiest mängust on võidetud vaid üks. Järjekordne kaotus võeti vastu Calgarys.
(foto: cbc.ca)
Kohalik Flames võidutses Dougie Hamiltoni viimase kolmandiku tabamusega pärast seda, kui Michael Frolik ja Brayden Schenn olid väravaid vahetanud.
Glen Gulutzani meeskond hoidis kogu kohtumise vältel initsiatiivi, olles lõpuks pealevisetega parem 33-22.
Blues pole viimases viies mängus kordagi üle kahe värava kirja saanud. Kaks korda on jäänud väravad üldse tegemata.
"Oluliseks kujuneb töötahe ja soov võita. Tuleb ette õhtuid, kus kõik ei lähe ideaalselt ja siis tuleb lihtsalt võit kuskilt välja pigistada. Täna ei näinud me selle nimel piisavalt palju vaeva," rääkis Schenn pärast mängu.
21 tõrjega sai Flamesi väravas võidu kirja Mike Smith. Blues kasutas Carter Huttonit, kellele jäi 31 tõrjet.
Flamesil jäi Jaromir Jagr taas jalga puhkama. #68 on tänavu meeskonda saanud aidata vaid 19 kohtumises. 38 on vaja veel teha, et kerkida NHL-i ajaloos enim põhiturniiri matše kirja saanud mängijaks. Meeskonnal on kalendris järgi 47 kohtumist.
Teised kohtumised Columbus Blue Jackets 4 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Viimasel ajal palju kaotanud Jackets naasis võidurajale Joonas Korpisalo 39 tõrje toel. 23-aastane soomlane on oma viimasest neljast stardist võitnud kolm. Philadelphia Flyers 4 - 3 Detroit Red Wings (tipphetked)
Flyers tuli mitmest kaotusseisust välja ja võidutses Sean Couturier'i viimase perioodi väravast. Claude Giroux kogus kolm söödupunkti. Flyers on pärast kohutavat kaotusteseeriat jõudsalt oma positsiooni parandanud ning teiste seas näiteks ka Pittsburgh Penguinsist ette saanud.
Kaklused on NHL-is jäämas aina harvemaks ja madistamised jääl kõikide mängite osalusel on saanud juba kuuvarjutuse staatuse. Ühte seesugust "kuuvarjutust" oli aga läinud ööl võimalus näha Detroidis, kus kohalik Red Wings oli suurelt 8-2 üle Calgary Flamesist ja see loomulikult ajas vastased närvi.
(foto: yahoo.sports.com)
Intsident, mis eeldatavasti toob ka mitu mängukeeldu, sai alguse 6-2 seisu pealt kuus minutit enne lõppu. Red Wingsi Luke Witkowski oli pärast ühte kaklust, mille käigus näis vaim olevat valmis kõiki järjepanu ette võtma, riietusruumi jalutama hakanud, aga läks õiendamiseks, kui nooruke Matthew Tkachuk teda veel väikese kepi löögiga kostitas ning olukord eskaleerus kiiresti.
Pärast kohtumist on mängijad teineteise suunas pildunud erinevaid süüdistusi, aga kummalgi peatreeneril olukorra suhtes etteheiteid pole.
"Oli ka aeg, et meie mängus mingisugustki emotsiooni oleks," ütles Flamesi boss Glen Gulutzan.
"Kui sa seisad teiste ja iseenda eest, siis see on positiivne asi," märkis Red Wingsi peatreener Jeff Blashill.
Gulutzan jäi kiruma meeskonna halba algust. Red Wings tuli avakolmandikult ära 4-1 eduseisuga, kui väravateni jõudsid Andreas Athanasiou, Gustav Nyquist, Anthony Mantha ja Dylan Larkin. Nii Mantha kui Athanasiou lõpetasid kohtumise kahe tabamusega. Mõlemale kogunes ka üks söödupunkt.
Lisaks olid kolme punktiga mehed Larkin (1+2) ja Mike Green (0+3), kelle 16 söödupunkti on kaitsjate seas liiga parim näitaja.
Flames sai oma ainsad Micheal Ferlandilt ja Johnny Gaudreault.
Eddie Läcki mäng kestis vähem kui 25 minutit ja kuna Mike Smith on vigane, siis sai oma karjääri teise NHL-i mängu kirja Jon Gillies. 23-aastane puurilukk lasi 12 pealeviskega kolm tükki.
Red Wings, kes jõudis viimati mõnes mängus kaheksa väravani 2013. aastal, pandi pooled oma tabamustest ülekaalust. Viimane tuli Luke Glendeningult. Samuti sai mängus ühe tabamuse enda nimele Justin Abdelkader.
Viimase kolmandiku mäsus igati entusiastlikult kaasa lüüa üritanud Jimmy Howard lõpetas 26 tõrjega. Ta on oma viimase kuue stardi jooksul vaid korra lasknud rohkem kui kaks väravat.
Red Wingsi jaoks oli tegu alles hooaja seitsmenda kodumänguga. Kirja läks kolmas võit, normaalajakaotuseid on ainult kaks.
Teised kohtumised Chicago Blackhawks 6 - 3 New York Rangers (tipphetked)
Henrik Lundqvisti maski ja Rangersi võiduseeria langes Artjom Anisimovi karjääri esimese kübaratriki saatel. Elu tema kõrval nautisid Nick Schmaltz ja Richard Panik, kes lõpetasid mõlemad kolme söödupunktiga. Lundqvist vahetati 14 minutit enne lõppu välja. Tal õnnestus 34-st pealeviskest tõrjuda vaid 30. Anaheim Ducks 4 - 2 Boston Bruins (tipphetked)
Kaks katkist ja kehva vormiga meeskonda lahendasid omavahelise kohtumise üsna veidrat moodi ära. Bruins oli pealevisetega üle 42-27, kuid kaotas selgelt. Omavahelistes kohtumistes juba kaheksandat järjestikust korda.
Üle kümne aasta Anaheimis poksikotti mängimas käinud Calgary Flames otsustas ootamatult, et nüüd aitab. Põhiturniiri raames seal viimati 2004. aastal võitnud meeskond suutis lõpetada 25-mängulise kaotuste seeria. Koos playoffidega venis seeria lõpuks 29 peale.
(foto: latimes.com)
Flamesi probleemid Anaheimis mängides olid nii tõsised, et eelmisel hooajal püstitas vastasseis isegi uue liiga rekordi. Ducksist sai meeskond, kes kodus ühe vastase vastu enim järjestikuseid mänge võitnud ja Flames oli õnnetuke, kes ühest mänguhallist pidevalt kaotajana lahkus. Aga enam mitte. Seda suuresti tänu väravavahi Mike Smithi esitusele. 35-aastane kanadalane jõudis 2-0 võidus 43 tõrjega karjääri 34. nullimänguni.
"Kui mängid mõne meeskonna vastu nii pikalt ja aina kaotad, siis tüdineb sellest kiirelt ära," märkis Smith pärast mängu. "Olen varem olnud meeskondades, kus nii on läinud. Tahtsin aidata sel meeskonnal uuesti järjele saada."
Suvel vahetustehinguga Arizonast Calgarysse jõudnud Smith pidi nii teisel kui kolmandal perioodil tegema 17 tõrjet. Flames sai ise kogu kohtumisega kirja 29 üritust. Kanada klubi väravate eest hoolitsesid ülekaalust skoorinud Sean Monahan ja Mikael Backlund.
Ducksil jäi Smith lahendamata vaatamata sellele, et Ryan Getzlaf tegi hooaja debüüdi.
"Me ei mänginud teravalt," ütles Corey Perry, kes pidi kokku kuhjatud seitsme karistusminutiga suure osa avakolmandikust vahele jätma. "Meie mäng lähtub litri liigutamisest, uisutamisest, ründetsoonis survestamisest ja jõuvõtete jagamisest. Me pole suutnud seda järjepidevalt veel näidata. Töö selle kallal alles käib."
Flamesi peatreeneri Glen Gulutzani sõnul meeskond tegelikult hiigelpikale kaotuste seeriale ise ei mõelnud, selle murdmine olevat pigem fännidele oluline.
Gulutzan ei saanud jätkuvalt loota Jaromir Jagri peale. Vanameister on end vormi lihvimas, kuid veel pole teada, millal debüüt karjääri üheksanda klubi eest tuleb.
Meeskonnad kohtuvad uuesti Anaheimis 29. detsembril. Ducksil võimalus hakata ehitama uut võiduseeriat ja Flamesil võimalus näidata, et see üks võit polnud lihtsalt juhuslik.
Teised kohtumised Toronto Maple Leafs 4 - 3 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)
Leafs mängis "rumala hokiga" 0-2 kaotusseisust endale kolmanda võidu välja. Just sõna "rumal" kasutas meeskonna peatreener Mike Babcock nädalavahetusel omade kirjeldamiseks, pidades eelkõige silmas seda, kuidas endale palju väravaid lastakse panna. Aga kui see toob edu, siis ju pole vahet. Mängu otsustas ära mõistagi Auston Matthews. Leafs tegi viimati esimese kolme matšiga vähemalt 19 väravat sada aastat tagasi.
Tampa Bay Lightning 4 - 3 (LA) Washington Capitals (tipphetked)
Pikalt kaotusseisus olnud kodumeeskond mängis end võidule võimsa lõpuga. Viimase perioodi ja lisaaja jooksul oldi pealevisetega parem 22-7. Kokkuvõttes kujunes ülekaaluks 40-26. Suur kangelane oli lõpuks Nikita Kutšerov, kes viimasel kolmandikul viigistas ja kelle pealevise Braydan Pointist tulnud rikošetiga mängu lisaminutitel otsustas. Nicklas Bäckström (1+2) ja T.J. Oshie (2+1) olid osalised kõigis külaliste väravates. Hooaega kahest mängust seitsme väravaga alustanud Aleksandr Ovetškin jäi nelja pealeviskega nulli peale. Edmonton Oilers 2 - 5 Winnipeg Jets (tipphetked)
Üsna veidra stsenaarimuga kohtumises tegi Oilers avakolmandikul üle poole (20) oma pealevisetest (39), aga ometi tuldi sealt 0-2 kaotusseisuga välja. Teisel õnnestus viigistada, aga siis juhtus Nikolaj Ehlers. Taanlane sai kirja karjääri teise kübaratriki. Väravate kõrvale läks ka üks sööt. Blake Wheeler korjas neid endale kolm. Mark Scheifele möllas 1+2'ga. Pealevisete heitluse kallutas Jets lõpuks enda poolele 43-39.
Eile Calgary Flamesiga käed löönud ja sellega kõiki hokisõpru rõõmsustanud Jaromir Jagr on nüüd välja tulnud hoopis kurvema sõnumiga. Vanameister teatas, et hooaeg Flamesis jääb suure tõenäosusega NHL-is tema viimaseks.
(foto: historylocker.com)
Jagril on nähtavasti nooruse eliksiir otsa saanud ja jätkamisega seoses ei anna ta eriti üldse lootust.
"See on 99.9%-lise tõenäosusega minu viimane hooaeg NHL-is. Olen õnnelik, et saan lõpuks ühe Kanada meeskonna eest mängida," kommenteeris Jagr Tšehhi meedias.
Veebruaris 46-seks saava ründelegendi sõnul oli Flames temast püsivalt huvitatud, samal ajal kui St. Louis Blues hakkas helistama alles pärast oma vigastusi. Teda ei kohuta võimalus langeda tagumistesse ründekolmikutesse. Hea, et üldse mängida saab.
"Mul ei olnud NHL-is palju võimalusi," ütles Jagr klubiotsingute kohta. "Pakkumised on olnud enamvähem sarnased. Suureks faktoriks oli see, et Calgary huvi oli algusest peale olemas, mitte väga intensiivne, aga olime pidevalt kontaktis. Seejärel tabasid Bluesi mõned ebameeldivad asjad, palju vigastusi. Aga need mängijad tuleksid hooaja jooksul tagasi ja siis poleks mind enam vaja. Calgarys on mul tõeline võimalus mängida."
Jagr saab Calgarys teiste seas kokku Matthew Tkachukiga, kelle isa oli 1990. aastal koos temaga drafti avaringi valik, ja Glen Gulutzaniga, kes teda hooajal 2012/13 Dallas Starsis juhendas.
"Kui ta oli mul Dallases, siis oli tal fantastiline mõju mängijate grupile," kiidab Flamesi peatreener. "Ta on efektiivne mängumees, kellel on suur keha. Ta on värava taga mängides fantastiline. Nii head hoki IQ-d pole enne nähtud. Ta oli väga hea."
#68 tegi eelmisel hooajal Florida Panthersi eest vaid 16 väravat ja kogus 46 punkti, kuid tema näol võiks ikkagi tegu olla veel väga efektiivse mängumehega. Eriti nüüd, kui teada, et tegu on viimase aastaga. Enam ei saa midagi endale sisse jätta.
Kuna paberimajandus võtab oma aja, siis Jagr kolmapäevasele hooaja avamatšile ei jõua, ent nädalavahetusel peaks ta juba jääl olema. Algav hooaeg saab üle mitmekümne aasta olema esimene, mil talle ei maksta põhipalgana üle miljoni dollari.
According to the historical data we have on file, the last time Jagr earned less than $1M in base salary, was in 1992-93 when he made $700K. pic.twitter.com/x7quBb4jNc
Mida kõike oleks võinud juhtuda, kui Calgary Flames poleks eelmisele hooajale piinlikku algust teinud? Glen Gulutzani meeskond võitis esimesest 17-st kohtumisest vaid viis. Lõpuks mängiti end üsna turvaliselt playoffidesse, aga seal polnud kehva alguse tõttu koduväljaku eelist ja kuna meeskond pole suuteline Anaheimis mängima, siis lõppesid suured matšid kiirelt ära.
(foto: Getty Images)
Edurivi muudusteta
Karikamängude avaringis Ducksi vastu tulnud kuiv 0-4 kaotus tõi Flamesi eelmise hooaja parimale väravakütile Sean Monahanile väga omapärase, aga ka kurva liiga rekordi. Temast kujunes läbi aegade esimene mängija, kes playoffidest ühe seeria käigus skoorinud kõigis mängudes, aga nii et meeskond ei suutnud võtta mitte ühtegi võitu.
Flames on endale Monahani ja Johnny Gaudreau näol ette saanud osavad vedurid, kelle järel veel tulemas paar põnevat noorukit (Matthew Tkatchuk, Sam Bennett) ja keda toetab hea punt veterane. Üheskoos tehti eelmisel hooajal keskmiselt 2.71 väravat mängus. Tegu oli viimaste aastate meeskonna halvima näitajaga, ent kuna kaitse püsis enamvähem korralikuna (endale lastud keskmine 2.67), siis saadi ikkagi karikamängude lõhna nuusutada.
Ründeproduktiivsusele aitas kõvasti kaasa 20.2%-line ülekaal ja mängijate tervis. Põhiründajatest puudus rohkem kui kümnest mängust vaid Kris Versteeg, Gaudreaul jäi täpselt kümme vahele. Enamus said ilusti vähemalt 80 kirja. Gulutzanile ja peamänedžerile Brad Trelivingule nähtavasti meeldis see, mida ees nähti, kuna suve jooksul on edurivi tähelepanuta jäänud. Arvestades, kuidas pärast halba algust tehti alates detsembrist keskmiselt 2.96 kolli mängu peale, siis polnud ka põhjust paanikaks.
(foto: dailyfaceoff.com)
"Arvan, et meil on võimalus korda saata midagi erilist. Meil on riietusruumis suurepärane grupp ja olen elevil nägemaks, kuidas kõik lahti rullub," ütles suvel pärast uue lepingu saamist koosseisu kohta Micheal Ferland, kes oli eelmisel hooajal üks meeskonna 12-st mängijast, kes vähemalt kümne väravani jõudis.
Alates 2014. aastast ametis olev Treliving on ehitanud üsnagi ühtlase rünnaku, mis ei pea väravateks alati lootma oma tähtedele. Mõlemad Monahan ja Gaudreau tegid eelmisel hooajal isegi vähikäigu, andes eelneva aastaga ära ligi 20 punkti, aga teiste ründajate hea tegutsemine tähendas, et meeskond sammus ikkagi põhiturniirilt edasi.
"Minu jaoks on julgustav see, et meil polnud aastat, kus kuus kutti tegid karjääri parima hooaja. Meil olid hoopis mõned mängijad, kes alla oma võimete mängisid. See annab mulle lootust," vastas Treliving hiljuti küsimusele, kas meeskonnas on piisavalt palju väravaid. Tagala täis kvaliteeti
Kaks Flamesi eelmise hooaja 12-st vähemalt kümne väravaga mängijast olid kaitsjad. 50 punktiga karjääri parima aasta teinud Dougie Hamilton ja kapten Mark Giordano, kes eelneval playoffideta lõppenud hooajal oli pannud isegi üle 20 kolli. Meeskond saab ka kaitsjatelt korraliku portsu tabamusi ja see teeb satsist kõigi jaoks ebamugava vastase.
(foto: dailyfaceoff.com)
Kvaliteeti täis kaitse, mis eelmisel hooajal lasi vastastel keskmiselt väravale panna 28.7 pealeviset mängus, sai suvel veel ühe väga hea mehe juurde. Travis Hamonici taheti endale isegi nii palju, et ära anti kolm drafti valikut, mis esimese kahe ringi omad.
"Siia saabudes oli parempoolne kaitse nõrk," ütles Treliving tehingu kohta. "Nüüd on meil Dougie Hamilton, Travis Hamonic ja Mike Stone. Nad on parimas mängijaeas ja annavad meeskonnale korraliku vundamendi. Kõik räägivad kaitsmisest. Minu jaoks on tähtis enda poolelt välja tulemine, et mängida väljaku teises otsas."
Peamänedžeri filosoofia on viinud selleni, et Flamesil koosneb kaitseliin täielikult mängijatest, kelle oskused ei piirdu oma tsoonis mängimisega. Kõik on võimelised rünnakut toetama. Vaja on veel vaid omavahelist koostööd siluda, vältimaks olukordi, kus tagala täiesti tühjaks jääb. Alates detsembrist näidatud väravate keskmine 2.57 oli selgelt parem number kui kogu hooaja näitaja, aga see võiks ikka olla tsipakene parem. Põhiturniiri TOP 10-sse mahtus 2.56-ga.
Väravas täiesti uuesti mehed
Suvised suurimad ümberkorraldused käisid Calgarys väravasuul. Eelmisel hooajal puuri jaganud Brian Elliott ja Chad Johnson on mõlemad vabaagentidena lahkunud. Uue tandemi moodustavad vahetustehingutega sisse toodud Eddie Läck ja Mike Smith.
"Vaatasime turul kõigi saadaval olnud väravavahtide hulgas ringi. Arvestades hinda ja lepingut oli meie valikuks Mike," sõnas Treliving Smithi kohta, kes alustab esimese valikuna. "Ta on küll 35-aastane, aga tema odomeetri näit on veel madal. Ta on oma karjääris jõudnud punkti, mil ta on kokku ajanud palju raha ja on nüüd valmis võitma. Ja võitmine on kõige tähtsam."
11 hooaega liigas mänginud Smith lasi endale eelmisel hooajal Arizona Coyotesi postide vahel keskmiselt 2.92 väravat ja tõrjus 91.4%-ga. 29-aastane Läck sai Carolina Hurricanesi eest kirja 2.64 ja 90.2%. Pealnäha on tegu soliidse duoga, kelle personaalne statistika peaks kvaliteetsema kaitse ees mängides paranema. Samal ajal pole aga kumbki neist tippväravavaht ja selleta on väga keeruline playoffides häält teha. Flames on pärast 2004. aasta finaalseeria kaotust Tampa Bay Lightningule võitnud hooaja otsustavas faasis vaid ühe seeria.
Kodu tuleb kindluseks teha
Seonduvalt eelpool mainitud koduväljaku eelisega tuleb märkida, et põhinedes põhihooajal näidatud tulemustele, siis ei pruugi sellest Flamesil playoffides kasu olla. Meeskond pole pärast hooaega 2008/09 kordagi kodumängude tulemuste arvestuses liiga esikümnesse mahtunud. Mullu võideti küll korralik hulk mänge (24), aga veidral kombel ei saadud mitte ühestki kohtumisest lohutuspunkti ja nii jäid Gulutzani mehed kodumängude tulemuste osas liigas 19. kohale.
Mis on koduste probleemide põhjuseks? Äkki tõsiasi, et 1983. aastal avatud Saddledome on oma aja ära elanud? Publik ja mängijad janunevad moodsate tingimuste järele. Nii pea neid aga tulemas pole. Hiljuti ilmnes, et luhtunud on plaanid ehitada uus mängupaik. Klubi on lootnud selle osas abi saada linnavalitsuselt ja kasutada ehitamiseks maksumaksjate raha. Hinnaks on eeldatud 1.8 miljardit dollarit ja sellise summa juures on loomulikult raske linnaisasid moosida. See on õhku paisanud isegi võimaluse, et Flames võib linnast ära kolida.
"Tahame uut halli, sellist nagu Edmontonil on," ütles konkreetselt uudise järel välja ründaja Matt Stajan, kes ilmselgelt kade kohaliku rivaali 2016. aastal avatud Rogers Place'i peale. "See on väikene šokk ja pettumust valmistav, aga loodetavasti saame, mida tahame."
Oilers, kes sai oma halli erarahadega, ähvardas omal ajal Seattle'isse lahkuda, enne kui asjad uue halli osas liikvele läksid. Võimalik, et Flames peab ette võtma sama käigu. Seni aga tuleb ära kannatada kummalises õhustikus mööduvad kodumängud ja vähemalt pole klubi ootamatult kodutuks jäämas. Saddledome'i liising kestab kuni aastani 2033. Tegu piisavalt pika ajaga, et koduseinad kindluseks muuta.
Esimesed lehed on juba puudelt langemas, kuidagi harjumuspäratult vara läheb pimedaks ja enam ei tihka magada lahtise aknaga. Sügis on tulemas ja koos sellega uue NHL-i hooaja algus. Ent mis hooaeg see oleks, kui Jaromir Jagrit liigas poleks? Tema agent näeb kurja vaeva selle nimel, et mõeldamatut ei juhtuks.
(foto: cbc.ca)
Jagri tulevikuga seoses hakkas sel nädalal vesi vaikselt liikuma, kui ilmnes, et Calgary Flames tunneb tema vastu tõsist huvi. Klubi ja ründelegendi agent Petr Svoboda on sellega seoses kommentaaridest keeldunud, aga töö igal juhul uue NHL-i lepingu nimel käib.
"Ma töötan ööpäevaringselt ja jõuan lõpuks mingisuguse lahenduseni," ütles Svoboda nädala keskel Jagri tuleviku kohta.
Väidetavalt on Jagr Flamesiga tegemas aastast lepingut, mille väärtuseks 3.7 miljonit dollarit.
45-aastane tšehh saaks Calgarys kokku ühe endise treeneriga. Glen Gulutzan, kes vaid pool aastat Jagrist vanem, tüüris Dallas Starsi hooajal 2012/13, mil #68 esimest ja seni viimast korda mõnda läänekonverentsi satsi esindas. Vanameister olevat pikalt idas pesitsenud, et hoiduda ajavööndite vahel hüppamisest ja liigsest reisimisest. Tundub, et nüüd tuleb NHL-is jätkamise nimel sellest põhimõttest loobuda.
Esmaspäeval pöörase mängu pakkunud Calgary Flames ja Anaheim Ducks seda täna kindlasti teha ei soovi. Mõlema meeskonna esiväravavahid tegid playoffide avaringi seeria 3. kohtumises nutuse esituse. Enne 4. mängu pole ka selge millise puurilukuga jätkatakse.
(foto: newsday.com)
Flames oli üheksa väravaga lõppenud kohtumises endale seeria esimest võitu kindlustamas, kui 4-1 seisu pealt järsku kõik kokku kukkus. Brian Elliott tõrjus Ducksi esimesest 18-st pealeviskest 17, aga suutis seejärel üheksast üritusest kõrvale lükata vaid viis. Lisaajal ei õnnestunud teha ühtegi tõrjet, enne kui Corey Perry mängu ära lõpetas.
Kui meeskonna peatreenerilt Glen Gulutzanilt küsiti 4. mängu puurivahi kohta, siis jäi ta vastuse võlgu.
Elliott on seerias lasknud keskmiselt 3.67 väravat ja tõrjunud 88.7%-ga. Meeskonnal on varumehena võtta Chad Johnson, kellel olid tänavu põhiturniiril omad ilusad hetked ja isegi üks vägev seeria, mil ta jõudis kaheksa mängu jooksul kolme nullimänguni, aga tal puuduvad eelnevad playoffide kogemused.
Oma väravavahti kinnitades on salapäraseks jäänud ka Ducksi loots Randy Carlyle, öeldes et valikuks saab üks kahest ja otsus olevat tema peas ka juba tehtud. Hetkel aga ei tea keegi peale tema enda, kes võiks 4. mängu alustaja olla.
Gibson lasi neli tükki 16 pealeviskega, mis jättis tõrjete efektiivsuseks kesise 75%. Sisse tulnud Jonathan Bernier oli perfektne. Ka tema seisis silmitsi 16 üritusega. Ent ka tema on karikamängudes kogenematu. Eelnevalt oli tal kirjas vaid pool tundi 2013. aastal Los Angeles Kingsi särgis Chicago Blackhawksi vastu.
Kõik, kelle hinnangul kuuluvad ühe õige hokimängu juurde kaklused, räpased võtted ja veri, peaksid oma tähelepanu suunama kindlasti Anaheim Ducksi ja Calgary Flamesi vahelisele vastasseisule. Meeskondade vahele on juba enne avaringi seeriat tüliõun tekkinud ja piltlikult öeldes pääseb edasi see, kes ellu jääb.
Ducks alustab karikamänge ilma oma esikaitsja Cam Fowlerita, kes tehti just meeskondade viimases omavahelises vastasseisus Mark Giordano poolt katki. Mängus järgnesid selle peale mitmed rüselused ja pärast kohtumist sõnasõda.
"Kuulen jutte, kuidas Gio on hea kutt ja muud säärast, Torontos ütleb meedia, et ta on tore tüüp. Aga ta on seda ka varem teinud. Ma ei austa neid, kes põlvi sihivad. Põlvede tõttu lõppevad karjäärid kiirelt ära. Mulle see ei meeldi," plahvatas Ducksi peamänedžer Bob Murray juhtunu järgselt.
Ametivend Calgaryst Brad Treliving nimetas neid kommentaare rumalateks. Giordano polevat räpane mängija ning Ducksi poolelt üritatakse lihtsalt enne algavat seeriat kohtunikke mõjutada.
Fowleri eemaleoleku ajaks on nimetatud 2-6 nädalat. Välistatud pole avaringi seerias naasmine, aga seda võiks pidada pigem ebatõenäoliseks.
25-aastane kaitsja tegi tänavu põhiturniiril 39 silmaga uue karjääri rekordi ning aitas meeskonna kaitse osas liiga esikolmandikusse. Vaid Washington Capitals ja Columbus Blue Jackets lubasid Ducksi 2.40-st vähem väravaid. Suur osa kaitse edust tulenes tugevast karistuste surmamisest. 84.7% oli liiga paremuselt 4. näitaja.
Kuna Corey Perry piirdus täishooaegade arvestuses pärast oma debüütaastat esimest korda vähema kui 20 väravaga, siis rünnakul lood sama säravad polnud. Ise tehtud keskmine 2.68 jättis meeskonna üsna lähedale liiga viimasele kümnele. Ülekaal oli kahvatu 18.7%-ga. Kuigi sellega seoses tulid head märgid põhihooaja viimastest mängudest. Viimase kuue kohtumise jooksul oli efektiivsuseks 23%. Flamesi näol on vastu tulemas sats, kes erimeeskondade osas liiga esikümne piirimail. Selle duelli võitmist võib tähtsaks pidada.
Rünnakul ei suutnud Ducks tänavu hiilata, aga sai oma tuumikusse Rickard Rakelli näol uue liikme juurde. 23-aastane rootslane püstitas 51 punktiga uue karjääri rekordi ja oli meeskonna ainus vähemalt 30 tabamusega mees (33). Lisaks ei pidanud edurivi pärast väga pead vaevama seetõttu, et väravavahid tegid väga head tööd. Vaid supervahtitega Capitals ja Blue Jackets said kirja Ducksist parema väravavahtide tõrjete efektiivsuse (91.9%). John Gibson oli põhihooaja lõpuosas pikalt eemal, aga siis tuli Jonathan Bernier ja tuletas meelde, miks teda alles paar aastat tagasi väga kõrgelt hinnati.
Väravavahtidega seoses on Anaheimis ka väikene dilemma tekkinud. Gibson on alates märtsist teinud kaasa vaid neljas mängus. Ta on olnud meeskonna esinumber ja omab ka vingeid näitajaid, endale lastud keskmine 2.22, tõrjed 92.4%, aga Bernier on olnud kuum. Endine Los Angeles Kingsi ja Toronto Maple Leafsi puurilukk lõpetas põhihooaja 13-mängulise punktiseeriaga, kaotades selle jooksul vaid kaks matši ja lastes kuus korda ühe või vähem. Bernier hooaja numbriteks on 2.50, 91.5%.
Ducks edeneb, kui...
Ei keskendu liigselt kõrvalistele asjadele. Kaaslane on viga saanud ning ta katki teinud mängija on ise väljakul. Arusaadavatel põhjustel januneb hing õigluse järele. Aga loodetavasti ei hakka pardid seda liigselt taga otsima ning Josh Mansoni lõuahaagiga on juba oma kättemaks tehtud. Flames realiseeris põhiturniiril ülekaalu võimalusi 20.2%-ga. Liiga palju šansse ei tohi neile anda ja selleks peab rumalaid karistusi vältima. Kuigi need võivad ka naturaalsel kombel tulla. Ducks ja Flames olid tänavu ainsad meeskonnad, kes kogusid põhihooajal kokku üle 900 karistusminuti.
Calgary Flames
Flames on pärast 2004. aasta karikafinaalis mängimist võitnud vaid ühe playoffide seeria. Tõsiasi, mis väga palju ei luba tänavusest oodata, aga on ka fakte, millest meeskonda saab hoopis jõudu ammutada. Ja seda mitte ainult avaringi seeriat silmas pidades.
Mis on ühist eelmisel hooajal karika võitnud Pittsburgh Penguinsil ja tänavusel Flamesi? Nad mõlemad on eduseisuga ülihoolsad. Penguins kaotas kuulsal kombel alles sel hooajal Mike Sullivaniga esimese kohtumise, kus pärast kahte kolmandikku hoiti eduseisu. Põhiturniir lõpetati kahe sellise kaotusega. Sama palju oli neid ka näiteks Capitalsil. Flamesil oli neid 34 mängu peale aga ainult üks!
Meeskond alustas tänavu uue peatreeneri Glen Gulutzaniga kohtuvalt, ent sirgus aasta jooksul väga korralikuks meeskonnaks. Veebruaris-märtsis korrati isegi kümne järjestikuse võiduga klubi rekordit. Seejuures läks enne seda seeriat kümne võidu kogumiseks vaja 21 kohtumist. Hooaeg oli jaanuaris koost lagunemas. Siis võttis aga peatreener oma hoolealuste suhtes teravalt sõna ning edasi mängiti juba nagu noored jumalad.
Hiljem on ka selgunud, et peatreener tegi oma meeskonnaga piltlikult öeldes mõned õlled ja niimoodi lõõgastudes said sotid selgeks räägitud. Eriti hästi tundus see mõjuvat väravavahile Brian Elliottile. Kui enne kuulsat tiraadi õnnestus tal koguda kaheksa võitu, siis pärast tuli 18 tükki. 25 stardi jooksul oli vaid kaheksa mängu, kus ta lubas üle kahe värava. Tema toel sai Flames pärast väga ebaõnnestunud hooaja algust endale lastud väravate numbri lõpuks enamvähem korralikuks (2.67). Enda väravate saak jäi samasse suurusjärku (2.71).
Flames edeneb, kui...
Elliott ületab raskused. Endine St. Louis Bluesi puurilukk tegi vägeva hooaja teise poole, aga lõpus hakkas ta uuesti ära vajuma. Viimases mängus tuli 20 minutit varem pingile ära kolida ning kokku õnnestus viimasest viiest stardist võita vaid üks. Põhiturniiril sai Elliott kaks korda Ducksi vastu proovida ja midagi välja ei tulnud. Tõrjed jäid 86.8% peale ning endale lasi ta 3.69 väravat. Ilmselgelt on vaja nendest paremaid esitusi.
Ennustus: Ducks edasi 4-2
Flamesi juures on palju toredat, aga nad peavad seerias edasi liikumiseks Anaheimis vähemalt ühe mängu võitma ja seda nad ei oska. Erinevalt Flamesist alustab Ducks ka karikamänge hea hooga. Põhiturniir lõpetati 14-mängulise punktiseeriaga, millest 11 olid võidud. Seeriasse mahtus ka kaks Flamesist üleolekut. Fowleri puudumine on hoop, aga kaitseliini mehitus on üks meeskonna suurimatest tugevustest ja usutavasti ameeriklasest siiski väga puudust ei tunta.
Pühapäeval omavahel mänginud Calgary Flames ja Anaheim Ducks pannakse täna uuesti vastakuti ning tegu pole tavapärase kohtumisega. Flames on Anaheimis mängides kaotanud tervelt 24 põhihooaja mängu järjest. Tegu on liiga ajaloo pikima kaotusteseeriaga.
(foto: cbc.ca)
Flames võidutses viimati Anaheimis 2004. aastal. 5-1 tulemusega mängus sai kodumeeskonna ainsa kirja Sergei Fjodorov ning külaliste poolelt oli nelja söödupunktiga suurepärases hoos Craig Conroy, kes vahetult enne seda hooaega oli meeskonna kapteni rolli pärandanud Jarome Iginlale. Veidral kombel oli aga viimane Anaheimis tehtud võidumäng karikafinaaliga lõppenud hooaja jooksul ainus, kust värske kapten puudus.
Kui võtta arvesse playoffide kohtumisi, siis on Flamesi seis veidi parem. Aga tõepoolest vaid veidi. Viimane võit tuli 2006. aastal avaringi seeria 3. matšis. Ducksil oli jälle täpne vaid üks mees, kui Francois Beauchemin 2-5 kaotusmängus mõlema autoriks osutus.
Läinud pühapäeval kaotas Flames kodus 3-4 ja meeskonna peatreeneri Glen Gulutzani sõnul ajalooline kaotuste seeria jätkub, kui meeskond oma mängu ei paranda.
"Kui me mängime samamoodi, siis ei lõpeta me seda ära," ütles Gulutzan piinliku seeria kohta enne tänast matši. "Peame paremini mängima. Me ei mõtle sellele seeriale ega midagi sellist. Mõtleme vaid sellele, kuidas paremad olla."
Enne läinud novembris püstitatud uut rekordit kuulus 23 mänguga ajaloo pikim võõrsilmängude kaotuste jada ühe meeskonna vastu Pittsburgh Penguinsile, kes aastatel 1980-87 Philadelphia Flyersile kuidagi vastu ei saanud.
Uks hakkab vaikselt sulguma ja vabu playoffide kohti on tänaseks jäänud vaid neli. Karikamängudele jõudnud meeskondade arvu kasvatasid reedel 12 peale Calgary Flames ja St. Louis Blues. Viimane sai koha isegi vaatamata kaotusele.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Blues jäi võõrsil 1-2 karistusvisetega alla Colorado Avalanche'ile. Meeskond sai Ryan Reavesi avakolmandiku väravast ideaalse alguse, kuid end ei õnnestunud siiski kehtestada. Võib ka öelda, et kerge juhtima minek uinutas meeskonna, kuna esimese 20 minutiga tuli rohkem pealeviskeid (13), kui järgmise kahega kokku (10).
Avalanche sai teise kolmandiku keskel J.T Compheri ülekaalu väravaga viigi kätte ning teenis karistusvisetelt võidu tänu Nathan MacKinnoni ja Matt Duchene'i tabamustele.
Eelmisel hooajal läänekonverentsi finaalis mänginud Blues läheb playoffidesse kuuendat aastat järjest.
Flames läheb kaheksa aasta jooksul karikamängudele alles teist korda. Oma koht kindlustati divisjonikaaslase San Jose Sharksi kolkimisega. 5-2 võidus tulid kõik väravad erinevatelt mängijatelt ja 36 tõrjega tegi järjekordse supermängu Brian Elliott.
"Ta oli fantastiline," ütles oma väravavahi kohta pärast mängu Flamesi boss Glen Gulutzan. "Tema tõi meile täna kaks punkti."
Hooaja alguses suurtes raskustes olnud Elliott on nüüd oma viimasest 16-st stardist võitnud 14. Seeria jooksul on ta vaid neli korda üle kahe värava lasknud.
Viimase üheksa mängu peale kaheksanda kohtumise kaotanud Sharks on divisjoni esikoha heitlusest vajumas konverentsi wild-cardi kohtadele. Flamesi edestatakse näiteks nüüd vaid ühe punktiga.
Flamesi edu tähendab seda, et Alberta provintsi rivaalid lähevad alates 1991. aastast alles kolmandat korda samal hooajal koos playoffidesse. Viimati juhtus see 2006. aastal.
Teised kohtumised New York Rangers 3 - 4 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Neljamängulise kaotuste jada katkestanud Penguins põhjustas Rangersile omakorda viimase kuue mängu peale viienda kaotuse. Sidney Crosby vedas vankrit 1+1'ga, saades kirja ka karistusvisete otsustava tabamuse. Rangersile päästis punkti Chris Kreideri viimaste sekundite värav.
New York Islanders 2 - 1 New Jersey Devils (tipphetked)
Viimastes mängudes kohutav olnud Islanders suutis oma playoffide lootused veel uuesti elustada. Kuigi Devils on juba pikemat aega saanud kõigilt ja kõike moodi. John Hynesi meeskonnal on viimasest 19-st mängust võidetud vaid kaks.
Chicago Blackhawks 3 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Blackhawks jõudis oma ajaloos alles teist korda 50 võiduni. Artemi Panarin sai enda nimele kaks väravat ning Patrick Kane oli söötajana kõigis osaline. 107 punkti peale tõusmine aitas ühtlasi Blackhawksi liiga üldtabelis just Jacketsist mööda, 2. kohale.
Arizona Coyotes 6 - 3 Washington Capitals (tipphetked)
Külalised ei suutnud müstilisel kombel 48-25 pealevisete ülekaalu võiduks mängida. Braden Holtby imes juba avakolmandikul kolm tükki ja hiljem läks asi pärast ühe kaugusele jõudmist uuesti käest. Coyotes polnud enne kohtumist liiga liidriga tänavu veel kordagi kodupublikut kuue väravaga rõõmustanud. Vancouver Canucks 0 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)
Kings jättis oma õhkõrnad playoffide lootused ellu Jonathan Quicki hooaja teise nullimängu ja Jarome Iginla karjääri 625. väravaga. Hooaja esimeses pooles liiga parimate kodumeeskondade hulka kuulunud Canucks on Rogers Arenal kaotanud kümme jutti. Enne seda oli kogu hooaja peale tulnud 11 kaotust.
Flames pani kodus Pittsburgh Penguinsi karistusvisetega kotti 4-3. Seerias oli ainsana täpne Kris Versteeg, kes kohtumistest ka kaks söödupunkti korjas. Esimene neist tuli Flamesi 2-2 viigivärava juures, millega sai teise kolmandiku alguses hakkama Dennis Wideman ja teine omakorda viimase perioodi alguses tulnud 3-2 värava juures, mille Johnny Gaudreau ülekaalust võrku pani.
Avakolmandiku kodumeeskond kaotas 1-2. Conor Sheary ja ülekaalust sündinud Jevgeni Malkini väravate vahele mahutas end Deryk Engelland.
Kolm ja pool minutit enne mängu lõppu tulnud Sidney Crosby hooaja 35. tabamus kindlustas selle, et 21. veebruaril alanud seeria ei saaks juurede seitsmendat normaalajavõitu.
Enne Versteegi võidutabamust tuli Flamesil lisaajal veel üle elada väga närvilised hetkel, kui perioodi keskel Mark Giordano kepiga löömise eest kaheks minutiks istuma pandi.
"Tegu oli suurepärase hokimänguga. Veidi halb treeneri oodatava eluea suhtes, aga kaks väga head meeskonda omavahel võitlemas," rääkis Flamesi boss Glen Gulutan pärast mängu.
Omade esitusega oli rahul ka Penguinsi peatreener Mike Sullivan, kes rõõmustas eriti saadud punkti üle. See aitas meeskonna liiga liidri Washington Capitalsiga ühele pulgale.
32 tõrjega lõpetanud Brian Elliott võitis 13. mängu oma viimasest 15-st stardist. Teist puuri valvas Marc-Andre Fleury, kes peatas 27 vastaste üritust.
Flames asub täiesti uut klubi rekordit püsitama homme, mil külas on Boston Bruins.
Teised kohtumised New York Rangers 2 - 3 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
21. sünnipäeva kahe tabamusega tähistanud Brayden Point vedas Lightningu playoffide kohast vaid ühe punkti kaugusele. Kodumänge vihkav Rangers kaotas Madison Square Gardenis viienda matši järjest. Uues klubis esimese võidu saanud Peter Budaj lõpetas 26 tõrjega. Teist õhtut järjest mänginud Antti Raanta jäi 13 tõrje peale.
Philadelphia Flyers 3 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Cam Atkinsoni kahe värava toel mängu enda kasuks pööranud jakid jõudsid nii võitude (44) kui punktide (94) osas uute klubi rekorditeni. Kahe väravaga mees oli ka Flyersi kollanokk Travis Konecny.
New York Islanders 4 - 8 Carolina Hurricanes (tipphetked)
9-mänguliselt välisturneelt naasnud Islanders näis algselt kenasti esimese kodumängu sündroomiga hakkama saavat, ent 3-3 viigi pealt läksid asjad lappama. Nelja punktiga lõpetanud Jacob Slavin kerkis 22-aastaselt klubi ajaloo noorimaks kübaratriki kirja saanud kaitsjaks. Kaitsjatest tegi kaks ka Justin Faulk. Samaga sai hakkama Jeff Skinner. Hurricanes on tänavu Islandersi vastu kolme mänguga teinud 20 kolli, mis on veidi alla 12% nende kogu hooaja väravasaagist.
Jetsil läks väga väärtuslik võit käest, kui viimasele kolmandikule tulles eduseisu ei suudetud hoida. Lisaks õnnestus endale lisaajal veel karistus korjata, mille vana PP hunt James Neal kohe väravaks tegi. Veidi enne seda ei suutnud teisel kolmandikul hooaja 33. väravaga hakkama saanud Patrik Laine suurepärase võimaluse juures Pekka Rinnet üle mängida.
Vancouver Canucks 3 - 6 Boston Bruins (tipphetked)
Bruins oli pikalt liiga ühes halvimas vormis oleva meeskonna maha murdmisega raskustes, kuid sai sellega siiski hakkama. Viimasel kolmandikul võttis asja enda peale Brad Marchand, kes sai kirja karjääri teise kübaratriki, kerkides sellega ka väravaküttide edetabeli esikohta jagama. Mängult õnnestus tal kaasa haarata ka üks söödupunkt. Canucksi lõpuks laiali lagunenud vankrit vedas kahe väravaga Markus Granlund. Willie Desjardins'i meeskond on viimasest kümnest kaotanud kaheksa. Seejuures on kodus tulnud seitse kaotust jutti ja üheksa viimasest kümnest.
Kahe liiga halvima meeskonna kohtumises sai otsustavaks Brendan Perlini teise kolmandiku alguse värav. Mike Smith sai 22 tõrjega kirja meeskonna värvides 22. nullimängu, mis uueks klubi rekordiks. Kokku on tal neid karjääri peale 33. Kohtumise algus tõotas meeskonna jaoks kõike muud kui head, mil Shane Doan soojenduse ajal oma mehe poolt vigaseks tehti. Kapten jättis enamuse avakolmandikust vahele ja mängis lõpuks alla kümne minuti.
Los Angeles Kings 1 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)
Jonathan Quick sai pärast vigastuspausi oma esimene normaalajakaotuse, kui 25 pealeviske juures kaks tükki temast mööda lipsasid. Viienda järjestikuse võidu saanud Blues kasvatas kõvasti ka oma playoffide lootusi. Läänekonverentsi viimast wild-cardi hoidva meeskonna lähimaks jälitajaks on just Kings, kes nüüd viie punkti kaugusel.
Kui Calgary Flames end pärast vaheaastat uuesti playoffidesse mängib, siis võib tagasi vaadates heldimusega meenutada 24. jaanuarit. Just siis kaotas meeskond suurelt 1-5 Montreal Canadiensile ning peatreener Glen Gulutzan lasi avalikult oma hoolealuste suunas tuld. Tegu oli aga hooaja pöördehetkega.
(foto: gettopical.com)
Kohutav esitus Montrealis järgnes päev varem Torontos tulnud 0-4 allajäämisele, mistõttu võib Gulutzani plahvatamist pidada igati mõistetavaks. Esimest hooaega Flamesi tüüriv peatreener nimetas meeskonna mängu haletsusväärseks, süüdistades muu hulgas mängijaid võitlusvaimu puudumises.
Antud intervjuu on meeskonnale mõjunud justkui võluloitsuna. Pärast Canadiensile kaotatud kohtumist on oldud kogu liiga parima punktiprotsendiga meeskond.
#Flames on a real tear with their 7-game winning streak, but it's part of an overall turnaround since Jan 26 when they sat at the .500 mark pic.twitter.com/41DHFv3FjE
Tundub, et jutt kolmest läänekonverentsi peksupoisist on osutunud ennatlikuks. Vancouver Canucks on pärast jõulupausi olnud justkui ümbersündinud ning Willie Desjardins'i meeskonnale kuulub nüüd ka liiga pikim aktiivne võiduseeria. Calgary Flamesi vastu piirduti vaid 13 pealeviskega, kuid kuues järjestikune võit saadi siiski kätte.
(foto: Jonathan Hayward/The Canadian Press)
Flames jäi 46 pealeviske juures pika ninaga. Seejuures polnud Canucks veel kunagi oma ajaloo jooksul nii suure vahega (33) pealevisete osas vastasmeeskonnale alla jäänud.
Kõiksugu loogika vihjas sellele, et kaks nädalat tagasi kodus sellest vastasseisust võitjana väljunud Flames võtab oma, kuid Glen Gulutzani hoolealused ei suutnud 1-0 edu võiduks mängida. Michael Frolik viis juba teisel minutil külalised ette.
Avavärava juures sööduga 8-mängulise punktiseeriani jõudnud Matthew Tkachuk on esimene Flamesi kollanokk pärast Joe Nieuwendyki, kes sedavõrd edukalt tegutsenud. Kuigi kolmekordse karikavõitja ja Kuulsuste Halli liikme lõppsaavutuseni on veel väga pikk maa minna. Hooajal 1987/88 suutis Nieuwendyk uustulnukana 16 mängu järjest vähemalt ühe punktini jõuda.
Flamesi ilusa seisu kohale kogunesid aga kiirelt mustad pilved. Michael Chaput viigistas kolmandiku keskel oma hooaja esimese tabamusega ning Loui Eriksson viis enne esimest pausi kodumeeskonna ka ette. Seejärel võttis otsad üle Markus Granlund.
Eelmise aasta veebruaris just Flamesi poolt Vancouverisse saadetud soomlane sai kirja kaks väravat, enne kui Frolik veel korra eelviimasel minutil täpne oli.
Viimasel kolmandikul oli Flamesi ülekaal väravale läinud pealevisete osas tervelt 23-3. Koos blokeeritud ja mööda läinud üritustega olid numbrid lõpuks kokku 88-22.
"Me ei mänginud nii nagu sooviksime mängida," märkis Desjardins pärast kohtumist. "Saame kindlasti paremini esineda, aga oli hea, et leidsime mooduse võitmiseks."
Canucks pole pärast jõulupausi kuue mängu jooksul kordagi üle kahe värava lasknud. Võitudest viis on tulnud üheväravalise eduga.
Võiduseeria on Canucksi liigatabelis viinud ka juba Los Angeles Kingsist mööda, viimasele läänekonverentsi playoffide kohale. Alates detsembri algusest alles viiendat korda kaotanud Flames on tabelis ühepunktilise eduga vahetult nende ees, Meie aja järgi homme varahommikul kohtutakse Calgarys omavahel uuesti.
Teised kohtumised Florida Panthers 2 - 1 Nashville Predators (tipphetked)
Panthers elas edukalt üle hilise väravavahi vahetuse, kui Roberto Luongo soojendusel midagi ära nihestas ja ebakindluse, mis järgnes päevastele sündmustele, kui BB&T Centeri lähedal olevas lennujaamas tulistamiseks läks. Kiirelt leiti ka võimalus ohvrite mäletamiseks.
New Jersey Devils 2 - 4 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Leafs näitas, et mõnda hokimängu on võimalik võita ka vaid ühe kolmandiku jagu mängimisega. Mike Babcocki hoolealused tormasid avakolmandikuga 4-0 eduseisu. Kolm väravat tulid ülekaalust ja üks vähemusest. Meeskond polnud alates 1998. aastast võõrsil avakolmandiku jooksul sedavõrd resultatiivselt tegutsenud. Pealevisetega jäädi lõpuks alla 14-32 ja viimasel kolmandikul ei tulnudki mitte ühtegi üritust. Võiduvärava oma nimele saanud Auston Matthews kerkis alates 1989. aastast klubi esimeseks kollanokaks, kellel punktid kirjas kaheksast järjestikusest meeskonna mängust.
Chicago Blackhawks 2 - 1 Carolina Hurricanes (tipphetked)
Blackhawks lasi endale tänavu esimest korda vähemalt 40 pealeviset, ent pääses tänu Scott Darlingule kohtumisest siiski võitjana. Nullimäng läks tal käest Victor Raski teise kolmandiku viimaste sekundite väravaga. Anaheim Ducks 3 - 2 (LA) Arizona Coyotes (tipphetked)
Ducks oli pealevisetega 35-23 üle, aga ei suutnud enne Ondrej Kase üsna kummalist lisaajaväravat külalisi maha raputada. Võidupunktid aitasid meeskonna Vaikse ookeani divisjoni liidriks.
Colorado Avalanche 2 - 1 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Pime kana leidis tera Calvin Pickardi 35 tõrje toel. Kodune kümnemänguline kaotusteseeria lõpetati lisaaja viimastel sekunditel Nathan MacKinnoni ülekaalu väravaga.
Suvel Calgary Flamesi poolt suurte lootustega hangitud väravavaht Brian Elliott jõudis läinud ööl alles oma tänavuse neljanda võiduni. Seejuures oli tegu esimesega alates 28. oktoobrist, mil ta oli edukas kolm korda järjest. Arizona Coyotesi vastu tuli 4-2 võit vaatamata Elliotti kahele käkile.
(foto: Getty Images)
31-aastane väravavaht kinkis kodus mänginud koiottidele 6. minutil eduseisu, kui ta ebaõnnestunult litrit mängima läks.
Alguses pealevisetega 0-10 taha jäänud Flames taastus aga käkist ja läks kahe ülekaalu väravaga mängu viimase perioodi avaminutil juhtima, kuid siis juhtus jälle. Ryan White'i pealevise läks sõna otseses mõttes lihtsalt Elliottist läbi.
Avavärava autor Christian Dvorak sai teise juures kirja söödu ja jõudis nii noore karjääri esimese kahe punktiga mänguni.
Flames suutis aga näidata iseloomu. Ja osavust ülekaalus. Ka teine väravavahi eksimus ei viinud meeskonda rivist välja ning ülekaalust pandi 24 tõrjega lõpetanud Mike Smithi selja taha ka võiduvärav. Johnny Gaudreau lükkas käima kombinatsiooni, mille eest olnuks tegelikult viisakas jagada välja kolm söödupunkti.
Alles kaks nädalat tagasi ülekaalu osas liiga viimane olnud Flames on kerkinud nüüd keskmike sekka. Kohtumine Coyotesi vastu oli kaheksas järjest, kus Glen Gulutzani mehed vähemalt ühe PP väravani jõudsid. Alates 1. detsembrist on 37.5%-ga oldud kogu liiga parim ülekaalu meeskond.
Coyotesi vastu realiseeriti olukordi täpselt 50%-ga, kui kuuest võimalusest kolm väravaks tehti. Kodumeeskond ise jäi viiega nulli peale. Nende hulgas oli ka umbes 1:45 kestnud 5 vs 3 olukord, mille surmamist Elliott mängu võtmeks nimetas.
Üle pika aja tulnud võit lõppes Elliotti jaoks 25 tõrjega. Neist 14 läksid kirja juba avakolmandikuga.
Võiduvärava juures üks söötjatest olnud Sean Monahan kerkis üle kümne hooaja esimeseks Flamesi mängijaks, kes meeskonna kümnes järjestikuses kohtumises vähemalt ühe punktini jõudnud.
Teised kohtumised Philadelphia Flyers 1 - 2 (KV) Nashville Predators (tipphetked)
Tänavu kodust eemal kohutavalt esinenud Predators, kes oli teist mängu järjest P.K. Subbanita, lõi kaks kärbest ühe hoobiga. Tuli hooaja neljas võõrsil võit ning esimene, mis korjatud üles pärast normaalaega. Pekka Rinne suutis detsembris esimest korda lubada endale vähem kui kolm.
Toronto Maple Leafs 2 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)
Auston Matthewsi hooaja 15. tabamus tõi Leafsile eduseisu, ent oma endine peatreener jäi siiski alistamata. Randy Carlyle jätkas endiste Leafsi bosside kena seeriat.
Ex #Leafs head coaches improve to 6-2-1 all-time in their first game back in Toronto with their new team #GoodOneRandy
St. Louis Blues 2 - 3 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)
Liiga punktitabeli liidrite duellis viis Vladimir Tarasenko avakolmandikul Bluesi 2-1 ette, kuid Connor McDavid naeris viimasena paremini, kui lisaajal Ryan Nugent-Hopkinsit võiduvärava tegemisel abistas. Jake Allenile puhkust andnud Blues on pärast kaheksat järjestikust võitu Oilersi vastu kaotanud kolm järjest.
Esmaspäeval pidi toimuma ka Carolina Hurricanes vs Detroit Red Wings kohtumine, ent PNC Arena jää jahutussüsteemi rike rikkus väljaku ning mängukorda seda ei saadudki.
Veel novembri keskel omadega parajas jamas olnud Calgary Flames on vaikselt playoffide konkurentsi tagasi tõusnud. Seda tänu varuväravavahile Chad Johnsonile, kes reedel oma kontole järjekordse võidu lisas. Glen Gulutzani meeskond oli kodus karistusvisetega 3-2 üle Minnesota Wildist.
(foto: Candice Ward/USA TODAY Sports)
23 tõrjega lõpetanud Johnson on sel hooajal nüüd 14-st stardist võitnud üheksa, lastes keskmiselt 2.05 väravat, tõrjudes 93%-ga ja saades kirja kolm nullimängu. Suvel St. Louis Bluesist esikindaks toodud Brian Elliott on samal ajal ilma ühegi nullimänguta ja 13-st stardist vaid kolme võiduga. Keskmiselt on ta endale lasknud 3.31 väravat ja tõrjed on vaid 88.5%.
"Johnny tegi taas mitmed olulisi tõrjed karistusvisetel ja kolmandal perioodil, hoides meid mängus," märkis karistusvisetel otsustava 2-1 tabamuse teinud Sean Monahan. "Suur osa aust läheb temale ja peame nüüd kodus hakkama hoogu koguma."
Flames tuli avakolmandikul pärast Chris Stewarti väravat Kris Versteegi ja ülekaalust skoorinud Mikael Backlundi tabamustega kaotusseisust välja, kuid mäng läks normaalajast edasi, kui Mikko Koivu viimasel kolmandikul 2-2 tegi.
Tegu viimase viie mängu jooksul alles teise korraga, mil Johnson endale rohkem kui ühe lasknud.
Flames on nüüd viimasest 11-st mängust võitnud seitse ja istub läänekonverentsi viimase wild-cardi koha peal.
Wildi viimase aja esitused on lausa sedavõrd kehvad, et peatreener Bruce Boudreau on satsi avalikult kritiseerinud. Selleks annab põhjust kolmemänguline kaotuste jada. Viimasest seitsmest on kaotatud viis.
Teises reedeses mängus oli San Jose Sharks kodus 2-1 parem Montreal Canadiensist. San Joses viimati 1999. aastal võitnud Canadiens sai võõrsil haide vastu kümnenda kaotuse järjest. Klubi ajaloo jooksul on vaid pikem kaotuste jada olnud Bostonis (11 mängu).
Kodumeeskonna eest skoorisid Brent Burns ja Joe Pavelski. 31 tõrjega õhtule läinud Martin Jonesi nullimäng rikuti veidi rohkem, kui minut enne lõppu Artturi Lehkoneni poolt.
Canadiens on nüüd alates hooajast 2013/14 Californias mängides 11-st kohtumisest võitnud vaid ühe. Endale on lastud 34 väravat ja ise on tehtud ainult 16.
Lombi taga tähistatakse täna tänupühi ja sellest päevast on saanud traditsiooniline punkt, kus NHL-i klubid teevad hooajaga seoses esimesed tõsisemad järeldused. Mis suunas liikumas ollakse, mis osa meeskonnast tugevdamist vajab jne. Tegu on hea hetkega, mil vaadata üle ka see, kuidas uued peatreenerid seni hakkama on saanud.
(foto: Brad Rempel/USA TODAY Sports)
Bruce Boudreau (Minnesota Wild)
Pärast nelja järjestikust divisjoni tiitlit playoffide ebaedu tõttu Anaheim Ducksi poolt vallandatud Boudreau on Wildile andnud täpselt selle, mida sooviti - identiteedi. Wild on alati olnud tugevale kaitsele tuginev meeskond, kes tippaastatel endale hooaja peale lasknud isegi alla 200 värava. Midagi halba ei saa öelda ka viimaste hooaegade kohta, kui meeskond on kaitse osas olnud pidevalt TOP 10 hulgas, kuid konkreetselt pole oma tugevusele mängitud.
Boudreau juhendamisel on aga enamus mängudes olnud just kinnised ja madala skooriga. See on ka viinud meeskonna tänupühade laua taha ainsana, kes seni keskmiselt laskmas vähem kui kaks mängu peale (1.89). Meeskonna väravate suhe +13 on läänekonverentsi parim.
Meeskond on divisjoni tiitli kursil. Esikoht kuulub küll hetkel 28 punktiga Chicago Blackhawksile ja Wildil on kirjas 22, aga Boudreau hoolealused on pidanud kaks kohtumist vähem. Hooajale on tehtud edukas algus vaatamata sellele, et Zach Parise'il on taas tervisega probleeme olnud ja üks põhikaitsjatest Marco Scandella jätnud vahele 11 kohtumist. Boudreau senise töö hindeks võib panna 5-.
Guy Boucher (Ottawa Senators)
Kaitset korda putitama toodud Boucher alustas päris ebaõnnestunult, kui meeskonna esimeste mängude tulemusteks olid 5-4, 4-3, 1-5, 7-4. Alates oktoobri lõpust on aga hakanud sats minema aina rohkem peatreeneri nägu. Kui jätta välja Boucheri paremal põsel oleva armi, mis nii salapärane, et ta pole väidetavalt isegi abikaasale selle tekke põhjusest rääkinud.
Peab märkima, et meeskond on isegi liiga palju oma treeneri visiooni rüppesse jäänud. Boucher mainis juba paar nädalat tagasi, et sooviks rünnakul näha vabamat ja teravamat tegutsemist. Muret on valmistamas enda väravate vähene arv. Teisipäevane 4-3 võit Montrealis oli üle 12 kohtumise esimene mäng, kus normaalajal üle kahe värava kirja saadi. Lõppenud seeria jooksul oli isegi kaheksa mängu, kus 60 minutiga vaid üks tabamus tuli.
Tagasihoidlik rünnak, mis seni keskmise saagiga 2.16 edestamas vaid Buffalo Sabresit, pole aga väga häirinud meeskonna kulgemist. 19 mänguga on kirjas 23 silma ning sellega ollakse selgelt playoffide kursil. Kuigi võib eeldada, et Atlandi divisjonis on viimase automaatse pileti peale tulemas väga karmid tapatalgud. Kahe selge liidri Montreal Canadiensi ja Tampa Bay Lightningu järel on hetkel ülejäänud kuus meeskonda nelja punkti sees. Neli võiks olla ka Boucheri alguse hindeks. Randy Carlyle (Anaheim Ducks)
Ducksile 2007. aastal senise ainsa karikavõidu toonud Carlyle'i naasmine on seni olnud üsna keskpärane. Veel selle nädala alguses saanuks kirjutada sellest, kuidas kogenud peatreener on meeskonnast teinud väga hea kodusatsi, aga pärast esimesest kaheksast Honda Centeris peetud
matšist kuue võitmist on meeskond kaotanud kodupubliku ees kaks järjest. Muu hulgas anti New York Islandersile nende senine ainus võõrsilvõit.
Keskpärased on ka enamvähem kõik statistilised näitajad. Meeskond ei skoori väga palju, aga pole oma 2.60 väravaga ka liiga halvimate hulgas. Endale on lastud 2.40, mis liiga esikümne hulgas, aga koos Boudreauga lasti eelmisel hooajal kogu liiga peale vähim väravaid. Boudreau juhendamisel oli Ducks ka nii ülekaalus kui vähemuses liiga parim. Hetkel ollakse vastavalt 8. ja 12. kohal.
Carlyle'i algust ei saa aga samas ka ebaõnnestunuks lugeda. Corey Perry ja Ryan Getzlaf on hetkel kahe peale kirja saanud vaid viis väravat. Lisaks puudusid hooaja alguses meeskonnast lepingusaagade tõttu kaks väga olulist lüli Hampus Lindholm ja Rickard Rakell. Arvestades seda venitab Carlyle nelja välja, aga seda päris pika miinusega. Jared Bednar (Colorado Avalanche)
AHL-ist toodud Bednar alustas vägevalt, kui Avalanche võitis hooaja esimesest neljast mängust kolm, aga siis tuli järgnenud kümne jooksul seitse kaotust. Seetõttu on jäädud Kesk divisjoni viimaseks ja sealt ei ole üldse kerge ülespoole tõusta. Lootust annab aga tõsiasi, et paljuski on meeskonda seni tagasi hoidnud Semjon Varlamovi kehv minek.
Varlamov oli kangelaseks hooaja alguses, kui kolmest võidust kaks tema toel tulid, aga 28-aastase venelase numbrid on seni kahvatud. Ta on 14-st stardist võitnud vaid viis, olles lasknud keskmiselt 3.08 väravat mängu peale. Tõrjete efektiivsuseks on ainult 90.4%. Varukinnas Calvin Pickard on viiest stardist võitnud neli, lastes 2.07 väravat ja tõrjudes 93.1%-ga.
Avalanche'i nõrkus on seni olnud ka vähemuses mängimine. Selle efektiivsuseks on 78.2%, millega ollakse tagantpoolt viiendad. Timmimist vajab ka rünnak, mis seni genereerinud vaid 2.21 väravat mängu peale. Kuigi selle puudujäägi taga võivad olla Matt Duchene'i ja Gabriel Landeskogi vigastused. Samas ei saa praegu Bednarile siiski üle kolme anda. Glen Gulutzan (Calgary Flames)
Enne tänavust viimati hooajal 2012/13 NHL-is peatreenerina töötanud Gulutzan alustas väga ebaõnnestunult, kui 11 mänguga olid kirjas täpselt samad tulemused, mis mullu - viis võitu, kümme kaotust ja üks normaalajajärgne kaotus. Kaitses valitses jätkuvalt korralagedus ja seetõttu tulid kaotused isegi mängudest, kus ise jõuti nelja väravani. Alates novembri keskpaigast on aga asjad hakanud paremuse poole liikuma.
Flames on viimasest kuuest mängust võitnud neli, saades kirja kaks nullimängu. Seejuures on võõrsilmängudes juba pikemat aega korralikult esinetud. Viimasest kümnest on kaotatud vaid neli ja nii ongi hetkel meeskonnal võõrsilvõite (6) rohkem kui koduvõite (3). Naljakas mõelda, et aasta tagasi algas just novembris rekordiline seeria, mille käigus võideti 11 kodumängu järjest.
Aeg näitab, kas hiljutine taseme paranemine on tõepoolest meeskonna kvaliteediga seotud või on tegu lihtsalt juhusliku positiivse seeriaga, mis ikka aeg-ajalt ka liiga halvimaid meeskondi saadavad. Võimalik ka, et edu saladus on lihtsalt Chad Johnsoni mängitamine. Hetkel on ta esikinda Brian Elliotti selgelt üle mänginud. Kuna aga hooaja keskmised numbrid on seni jätkuvalt väga halvad (endale lastud väravad 3.09, ise tehtud 2.27, ülekaalus liigas viimane, vähemuses eelviimane), siis peab Gulutzanile pika miinusega kolme andma. Ja sedagi avanssina.
Calgary Flames lasi endale eelmisel hooajal kogu liiga peale kõige rohkem väravaid (257) ja kaitse korrastamine oli üks uue peatreeneri Glen Gulutzani esmaseid tööülesandeid. Pärast uue hooaja esimesi mänge peab aga tõdema, et see pole õnnestunud.
(foto: newsreportcenter.com)
Flames on nelja mänguga lasknud 16 väravat. Kirjas on kolm kaotus ja üks napp, lisaajal tulnud võit.
"Oleme palju uusi asju õppinud," märkis Gulutzan nädala alguses. "Teeme mitmeid asju teisiti. Oma plaani peab ju uskuma. Peab sellesse uskuma ja selle juurutamise protsessi läbima. See on meie jaoks väga tähtis. Alustame uuesti otsast. Meil pole kolme või nelja treeninglaagri jagu luksust selja taga."
Ise seni 12 väravat skoorinud meeskond on hetkel üle elamas kohanemisraskuseid. Aga see on ka loomulik.
"Arvan, et kõik, kes hokiga kursis on, teavad et uue treeneri ja süsteemidega kaasneb kohanemisperiood," mainis väravavaht Chad Johnson, kes 18 tõrjega meeskonna teisipäeval Buffalo Sabresi vastu esimese võiduni aitas. "Sooviksime kõik alustada tugevalt ja olla nagu Chicago Blackhawks või LA Kings, aga nemad on 5-6 aastat koos olnud sama treeneri ja süsteemidega. Kehtib kohanemisperiood, eriti meie jaoks. Kõik peavad olema kannatlikud."
Kuigi kaitse lekib endiselt on siiski Gulutzani juhendamisel tehtud ka mõned suured edusammud. Näiteks on ise sooritatud ja endale lastud pealevisete suhe +6.5, millest seni paremad vaid kolm konkurenti. Hooaeg on küll alles väga varajases faasis, ent kahtlemata on see märkimisväärne.
Kui nüüd veel vaid tõrjeprotsendi üle 90ne saaks venitatud. Johnson ja Brian Elliott on seni tõrjunud vaid 85.3%-ga, millest halvemad ainult Philadelphia Flyersi puurilukud (85.2%).
Gulutzani meeskond kohtub täna kodus Carolina Hurricanesiga, kes tõrjete efektiivsuse osas täpselt nende ees (85.9%).
Eelmisel hooajal oli üllatavalt palju kukkujaid ja Calgary Flames tegi neist läbi ühe valusama lennu. Aasta varem playoffide 2. ringis mänginud meeskond sai põhiturniiril kirja 20 punkti vähem ja andis oma "tubli" panuse sellesse, et ükski Kanada klubi ei löönud alles teist korda ajaloos playoffides kaasa.
(foto: tsn.ca)
Flamesi probleeme ei pea luubiga taga otsima. Meeskonnal oli liiga kõige lekkivam kaitse, mis lasi keskmiselt 3.13 kolli. See oli omakorda suuresti tingitud väravavahtide uskumatult kehvast tasest. Neli erinevat puurilukku kogusid tõrjete efektiivsuseks 89.2%. Vahe järgmisega oli täpselt 1% ehk 1989. aasta karikavõitja kujunes ainsaks meeskonnaks, kelle väravavahtide tõrjete protsent jäi alla 90ne.
Peamänedžer Brad Treliving on mure lollikindla käiguga lahendanud - sisse toodi Brian Elliott, kes mullu juhtis liigat tõrjete efektiivsuse osas (93%). Kahe drafti valiku eest hangitud puurilukk on alates hooajast 2011/12 vähemalt 50 mängus kaasa löönud väravavahtide seas keskmiselt lasknud kõige vähem väravaid (2.01), jääb nullimängude arvestuses alla vaid Jonathan Quickile (25) ning vaatab tõrjete efektiivsuse osas alt üles ainult Cory Schneiderile (92.5%).
"Ta on tõeline töörügaja. Tegu on kutiga, kes kõiki trennis innustab. Tal on kogemus säilitada hooaja tõusude ja languste ajal rahulikkus. Ta on meeskonnas veel üks veteran, kes saab oleme abivalmis meie noorematele mängijatele, mitte ainult jääl vaid ka sealt eemal," on Treliving Elliotti iseloomustanud.
Praeguse seisuga ei jätka klubis mitte ükski mullu postide vahelt läbi käinud mees. Elliotti varumeheks on toodud Chad Johnson. Vabaagendina liitunud kanadalane murdis eelmisel hooajal 44 tõrjega Buffalo Sabresi nullimängu rekordi ja ta on end tõestanud väga korraliku tasemega varuväravavahina. Treliving on rääkinud lootustest, et väravavahid hakkavad üksteist tagant tõukama ja võib öelda, et Elliotti puhul on see ka oluline. St. Louisis mängides on ta pidanud pidevalt puuri jagama.
Uute väravavahtide kõrval on Flamesi suureks muutuseks ka uus peatreener. Bob Hartleyst sai Jack Adamsi auhinna järjekordne ohver. Ta on viimasest kuuest hooaja parimaks peatreeneriks valitud mehest neljas, kes enam meeskonna juures ei jätka. Amet on üle antud Glen Gulutzanile, kes viimastel aastatel Vancouver Canucksi juures abitreenerina töötades tarkusi omandanud. Tema esmaseks eesmärgiks on just kaitse korda saamine.
"Tuleb selge stiilimuutus," lubas Gulutzan suvel. "Muudame oma mängustiili. Soovime mängida tempokamalt. Kavatseme palju sihikindlamalt takistada tsooni sisenemist. Meie vahe mängijate vahel ja kiirrünnakute läbiviimine muutub märkimisväärselt. Muutub see, kuidas me litri ette toimetame. Nende näol on tegu vundamentaalsete muutustega."
Flamesi ebaõnnestumine oli mullu suureks üllatuseks, kuna hea meeskond sai suvel veelgi paremaks. Kaitset saabus tugevdama Dougie Hamilton ning rünnakut värskendati Michael Frolikuga. Ent kõik läks kiirelt aia taha, kui esimese kuu jooksul kaotati 11-st mängust tervelt üheksa. Piinlikul kombel suurelt ka oma tulisematele rivaalidele Vancouver Canucksile (1-5) ja Edmonton Oilersile (2-5). Pärast tänavuse suve käike tundub samuti, vähemalt paberi peal, et sats on saanud väärt täiendusi.
Ründes on paati võetud Troy Brouwer, Alex Chiasson ja Linden Vey. Põnevusega oodatakse, mida suudab vahetult enne hooaja algust 22-aastaseks saav Hunter Shinkaruk.
(foto: dailyfaceoff.com)
Jiri Hudler mängis endale hilises eas Johnny Gaudreau ja Sean Monahani kõrval välja karjääri parima aasta. Saab olema huvitav näha, kas ka Brouwer suudab seda. Vana koer näitas kevadel playoffides, et võib veel uusi trikke õppida küll, kui lõpetas St. Louis Bluesi ühe parima väravakütina.
Palju on räägitud ka võimalusest, et tänavuse drafti 6. valik Matthew Tkachuk lastakse jääle, ent temaga seoses on Treliving olnud ettevaatlik, öeldes: "Arvame, et temast saab pikaks ajaks väga hea mängija. See ei pea ilmtingimata oktoobris juhtuma. Tegu on väga keerulise hüppega."
Detsembris 19-aastaseks saav noormees näitas oma esimese OHL-i hooaja käigus, et võiks juba olla valmis järgmiseks sammuks.
Matthew Tkachuk recorded a point on 67 of the 73 even-strength goals London scored with him on the ice this past season. That's 92%.
Gaudreau (30 väravat, 78 punkti) ja Monahani (27 väravat, 63 punkti) poolt juhitud rünnak skooris mullu täitsa korralikult, jõudes keskmiselt 2.79 väravani, mis oli liiga paremuselt kümnes näitaja. Seega näib, et selles valdkonnas pole ka tegelikult abi eriti vaja.
Kaitse on võrreldes mullusega Kris Russelli näol kaotanud väärtusliku pealevisete blokeerija, kes aitas endale lastud ürituste arvu hoida 29 peal. Samas on Gulutzan endiselt vaimustunult ohanud - valikus on neli meest, kes karjääri jooksul jõudnud 40 punktiga hooajani.
(foto: dailyfaceoff.com)
Aeg näitab, kas Russelli lahkumine tõstab drastiliselt ka endale lastud pealevisete arvu. Samas väärib märkimist, et isegi tema ei suutnud piisavalt palju rabada, et vähemuse efektiivsust viisakana hoida. 75.6%-ga oldi liiga viimane.
Hooaja väljavaated
Flamesil olid mullu kindlad probleemid, millele suvel on lahendust otsitud. Vähemalt esmapilgul tundub, et lahendus on ka leitud. "Kõik algab meie jaoks väravast," tunnistas Treliving suvel. "Oleme selle positsiooni stabiliseerinud. Meile tulevad kaks kutti, kes on edu järele näljased ja kellel on varasemast ette näidata head tulemused. Usun, et keemia saab olema õige. Peame jätkama litri võrgust välja hoidmise meetodite otsimist, et mitte vaid puuris oleva venna peale loota. Stabiilsus sellel positsioonil on oluline, aga tähtis on ka see, kuidas me kaitses, nende ees, mängime."
Üleeelmisel hooajal näitas meeskond kuivõrd ohtlikud suudetakse olla, kui just litrid võrgust väljas püsivad. Mitmete ilusate tagasitulekutega näidati kõva vaimujõudu ja playoffides hammustati avaringis valusalt. Neid aegu loodetakse kindlasti tagasi saada ja ka seis seoses sellega tundub lootustandev. Kaitseliin on liiga üks ühtlasemaid ning rünnakult on mitmed põnevad noorukid. Lisaks on nüüd väravat valvamas mees, kes esikinda rolli oma varasemate esitustega igati ära teeninud.
Gulutzan on erilise nõrkusena välja toonud erimeeskonnad ja nende kallal on ta lubanud kõvasti vaeva näha. Liiga halvima vähemuse kõrval vajab parandamist ka kahvatu ülekaal (17%). Satsi on võimalik mitme külje alt paremaks vormida ja see annab playoffidesse naasmiseks head võimalused. Ega eelmisel hooajal ka väga palju puudu ei jäänud. Minnesota Wild haaras läänekonverentsi viimase wild-cardi koha 10-punktilise eduga. Olnuks Flamesi hooaja algus parem, saanuks ehk lõpuni välja võidujooksus sees püsida. Ja mine sa tea, mis siis oleks juhtunud.
Tänasest on kõik meeskonnad endale järgmiseks hooajaks peatreeneri leidnud. Viimasena lõpetas otsingud Calgary Flames, kes palkas uueks tüürimeheks Glen Gulutzani. 44-aastane kanadalane töötas viimased kolm hooaega Vancouver Canucksi abitreenerina.
(foto: Twitter @SportsCentre)
Vaatamata treeneri kohta üsna noorele vanusele on Gulutzanil juba suured kogemused. Karjäär algas ECHL-is hooajal 2003/04 Las Vegas Wranglersi juures, mis oli toona üks Flamesi tütarklubidest. Samuti on Gulutzan ka juba NHL-is peatreenerina töötanud. 2011. aastal võttis ta Dallases Marc Crawfordilt tüüri üle. Kahe hooaja jooksul tõi Gulutzan meeskonnale 130-st mängust 64 võitu.
"Gleniga kohtudes sai varakult selgeks, et ta sobib ideaalselt," ütles uue treeneri kohta peamänedžer Brad Treliving.
2010. aastal Starsi AHL-i meeskonna finaali tüürinud peatreeneriga tuleb selge stiilimuutus.
"Muudame kindlasti veidi oma mängustiili. See saab olema põnev ja ühtne meeskond, mida ta nägema hakkate," tutvustas Gulutzan, lisades et meeskonnal on suurepärane noortest mängijatest koosnev vundament ning hea potentsiaal.
Gulutzani peamiseks tugevuseks peetakse head suhtlemisoskust. Teda on võrreldud Willie Desjardins'i ja Dave Tippettiga.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
