Kuvatud on postitused sildiga mikkel bødker. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mikkel bødker. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

2016. aastal klubi ajaloos esimest korda Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharks vormus aasta hiljem harjumuspäraseks avaringi ebaõnnestujaks. Edmonton Oilersi vastu ei õnnestunud avamängu võitu edasipääsuks vormistada ning kuue kohtumisega said mängud läbi.

(foto: mercurynews.com)
Rünnak jäi ilma olulisest lülist

Sharks on 26 aastat vana klubi. Neist 20 veetis meeskonna hingekirjas Patrick Marleau. Uue hooaja alguses saab väga veider olema näha Marleauta Sharksi ja seda, kuidas klubi eest ligi 1500 põhihooaja matši kirja saanud ründaja tegutseb järsku Toronto Maple Leafsi särgis. Ja tegu pole lihtsalt sentimentaalse kaotusega. Marleau on kogu oma karjääri jooksul olnud stabiilselt esinev mängumees, kes viimase kaheksa hooaja jooksul pole isegi ühtegi matši vahele jätnud.

Positiivse poole peale võib kanda tõsiasja, et Marleau lahkumisega vabanes palgafondist suur hulk raha, kuid kõva ports sellest läks Joe Thorntoni uuele lepingule. Sharksi rünnak, mis tegi eelmisel hooajal keskmiselt 2.67 väravat mängus, jääb nüüd suuresti sõltuma kahest Joest. Thorntoni kõrval ka Pavelskist. Peamänedžer Doug Wilson jättis suvel vaba raha kulutamata ja see tähendab, et Marleau poolt vabanenud koha peale pannakse enda noored võitlema.

"Paljud kutid, kaasa arvatud mina, peavad veidi rohkem panustama, tegema sel aastal paar väravat rohkem. Arvan, et meil on mõned head noorukid, kes on valmis meeskonnas vastu võtma suurema rolli. Sellise venna kaotamist peab korvama kambakesi," rääkis Thornton eelmisel nädalal on hea sõbra kaotusest.

Satsis on ka juba olnud mängijad, kellele võiksid Marleau kindad väga hästi sobida. Tomaš Hertl tegi hooajal 2013/14 väga eduka debüüdi, kogudes 37 mänguga 25 silma (15+10), enne kui põlvevigastus mehe riiulile pani. Pärast seda on tema mänguminutid tagasihoidlikuks jäänud ja läinud hooajal oli jälle üks tõsine trauma, mis jättis talle vaid 49 mängu. Aga potentsiaal on temas kahtlemata olemas. Sama kehtib Mikkel Bødkeri kohta. 27-aastane taanlane tegi San Joses väga kehva debüüthooaja, kui kirja läks ainult 10 väravat ja 26 punkti, aga ta on endine 50 punkti mees.

(foto: dailyfaceoff.com)
Wilson ei muretse tühimiku täitmise pärast: "Meil on väga hea hokimeeskond. Ääreründaja kohta on arvatavasti kõige kergem täita, kui sul on head tsentrid. Meil on mõned mängijad, kes hakkavad saama rohkem mänguaega ja võtavad koha esimeses ülekaalu meeskonnas endale.

Sharks on alati olnud hea ülekaalu meeskond, aga eelmisel hooajal toimus ootamatu, võib isegi öelda šokeeriv, kukkumine. 22.5% pealt langeti 16.7% juurde. See oli peamiseks põhjuseks, miks meeskond ei suutnud oma resultatiivsust kolme ligidale viia. Äkki oli probleemiks just stagneerumine, mis pärast väikest rivistuse värskendamist peatub ja asjad hakkavad uuesti õiges suunas liikuma?

Põrgulikult hea Burns võib minna veel paremaks

Peter DeBoeri meeskonna ülekaalu probleemid tegi eriti üllatavaks see, et 49-aastase peatreeneri käsutuses on Brent Burnsi näol liiga üks parimatest ründavatest kaitsemängijatest. Tema 76 punkti (29+47) oligi kõigi kaitsjate seas eelmisel hooajal liiga parim näitaja ja ta võitis ka parimale kaitsjale antava Norrise trofee. Hirmutav on see, et 32-aastasel kanadalasel on potentsiaali olla veelgi parem. Mänguoskused sellises eas enam ei arene, aga ta sai põhihooaja viimasest 19-st kohtumisest punktilisa ainult seitsmes mängus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Sharksil on luksus omada ühe vahetuse käigus isegi nelja ründajat väljakul ja see tähendab väga suurt skoorimispotentsiaali. Burns on nii hea, et teda on isegi katsetatud ründajapositsioonil. Tema kvaliteet ja uljus tähendab aga samal ajal seda, et ametivendade roll on vaat, et olulisem. Eriti tähtsaks on kujunenud Sharksi sinisel joonel Marc-Edouard Vlasic, kes hiilgab harva, aga mängib igal õhtul oma koha välja ja sellele veel peale ka.

"Ta võib mängida kõigis mänguolukordades ja on sirgunud mõlemal pool litrit mängides väga usaldusväärseks mängijaks," ütles Wilson suvel 30-aastase kanadalase kohta.

Vlasici väärtusest räägib hästi see, et vaatamata säravate ründenumbrite puudumisele on ta viimastel suurturniiridel olnud Kanada koondise kindel liige. Väga erinäoliste kaitsjate olemasolu teen Sharksi ette arvamatuks ja mitmekülgseks vastaseks.

Jones annab igaks kohtumiseks võiduvõimalused

Langemine Oilersi vastu oli karm, aga selles saab süüdistada ükskõik keda peale Martin Jonesi. 27-aastane väravavaht lasi endale playoffides keskmiselt vaid 1.75 väravat, tõrjudes 93.5%-ga. Liiga üks perspektiivikamatest puurilukkudest tegi põhiturniiril võrreldes eelneva aastafa väikese kukkumise (2.27 ja 91.8% juurest 2.40 ja 91.2% peale), aga hooaja magusamas osas oli ta uuesti tippklassist.

"Ta mängib kõige paremini siis, kui käes on tähtsad mängud, seda on ta alati suutnud. Me poleks temata kaks aastat tagasi Stanley karikafinaali jõudnud," märkis Wilson suvel pärast seda, kui Jones pandi lepingupikendusega kuni hooaja 2023/24 lõpuni lukku. "Ühe väravavahi jaoks on suurimaks komplimendiks see, kui meeskonnale meeldib tema ees mängida ja nad usaldavad teda. Väravavahina on ta ka alles oma parimasse ikka jõudmas."


Jonesi puhul on ainsaks "jamaks" see, et meeskond peab liigselt temale lootma. Mullu oli kogu liiga peale vaid kaks maskis mees, kes tema 65-st kohtumisest rohkem jääl käisid. Ta on kaks hooaega järjest pidanud nii palju kohtumisi tegema. Aasta vanem Aaron Dell näitas eelmisel hooajal väga heast klassist numbreid (2.00, 93.1%), aga millegi pärast ei usaldanud DeBoer teda väga. Eriti hooaja esimese poole jooksul. Enne aastavahetust sai ta oma oskusi näidata vaid kuues kohtumises.

Vananev meeskond usub (liigselt?) endasse

Marleau on läinud, aga sellele vaatamata on San Joses kaheksa mängijat, kes 30 täis ja kolm, kes isegi 36+. Aina kiiremaks muutuvad liigas ei pruugi nii vanad jalad enam hästi vastu pidada. Eriti kui rääkida edust pärast põhiturniiri. Kuigi ise ollakse oma võimetes kindlad.

"Minu meeskonnas olemise ajal oleme olnud konkurentsivõimelised igal aastal ja ma ei usu, et lähitulevikus meie tase langeb. Näen meid konkurentsivõimelisena veel mitu head aastat," on Vlasic öelnud.

Peab olema üks väga enesekindel mängumees, et sedavõrd resoluutsena end väljendada. Eriti NHL-is. Eriti läänekonverentsis. Samas on tõsi ka see, et meeskonna kohta ei saa midagi halba öelda. Kui sul on kahel positsioonil liiga TOP 10 mängijad, siis oled päris heas seisus. Lisaks on ikkagi tegu suures osas sama satsiga, kes alles karikafinaali mängimas käis. Kui läinud kevadel poleks mitmete võtmemängijate vigastusi olnud, siis võinuks äkki uuesti sinna või sinna lähedale jõuda.

Suvised suurtäiendused on viimaks jalad alla saanud

Andrew Ladd ja Mikkel Bødker olid läinud suvise vabaagentide klassi ühed parimad saadaval olnud ründajad. Mõlemad said endale ka suured lepingud. New York Islanders ja San Jose Sharks jäid neid ka kiirelt kahetsema, kui mehed hooaega kahvatult alustasid, ent nüüdseks on nad siiski jalad alla saanud.

(foto: Michael Reaves/Getty Images)
Islandersiga seitsmeks aastaks ja 38.5 miljoni peale käed löönud Laddist sai üsna kiirelt väga kallis neljanda ründekolmiku mees. Kahekordne karikavõitja jõudis oktoobris vaid ühe punktini. Tema esimene värav tuli hooaja 13. mängus.


Esimesele väravale järgnes kohe järgmises kohtumises ka teine, ent see jäi vaid põgusaks sähvatuseks. Raskused jätkusid ning korralikke esitusi on meeskond temalt saama hakanud alles alates 23. detsembrist. Viimase 14 mänguga on kirjas 7 väravat ja üheksa punkti. Kuigi tõsi, ka selle seeria sekka mahub üks kuuemänguline põud.

Eelmisel hooajal 46 punkti kogunud ründaja on seni jõudnud kokku 11 värava ja 16 punktini. Vaatamata viimase aja tõusule on numbrid jäänud kahvatuks, kuid tugeva hooaja lõpuga on võimalik vältida karjääri ühte halvimat aastat.

Nelja aastaga 16 miljonit teeniv Bødker pidi oma kiirusega Sharksile sobima kui rusikas silmaauku. Lisaks sai ta uuesti kokku Peter DeBoeriga, kes oli tema peatreener ka OHL-is. Esimene värav tuli ära kohe teises matšis, aga sarnaselt Laddile piirdus ka taanlane oktoobris vaid ühe punktiga.

November algas ka väravaga, aga järgmised punktid tulid alles kuu viimastes kohtumistes. Jaanuari alguses langes ta isegi meeskonna koosseisust välja. Kuid siis hakkas tõus. Tal oli enne 5. jaanuari 38 kohtumisega kirjas kaks väravat ja kaheksa punkti, aga pärast seda on 14 matšiga tulnud neli kolli ja kümme silma. Kaasa arvatud üks kübaratrikk.


Hetkel kuue tabamuse peal olev ründaja pole senise karjääri jooksul kordagi täishooaegade arvestuses vähema kui kümne väravaga piirdunud. Viimase aja edukusele toetudes võib öelda, et ka tänavu peaks ta ikkagi kahekohalise numbrini jõudma.

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

Kuivõrd palju võib 12 kuuga muutuda. Pärast 10-aastase playoffide seeria murdumist näis eelmisel suvel, et San Joses ollakse valmis meeskonda õhkima, ent suurejooneliseks tagasitulekuks piisas vaid uuest peatreenerist. Peter DeBoer tõi klubile ajaloo esimese Stanley karikavõistluste finaalikoha.

(foto: foxsports.com)
DeBoeriga olid hooaja esimeses pooles mõned künkad, kui näiteks detsembrit alustati kuue järjestikuse kaotusega, kuid pärast seda jäi kuni finaalseeria lõpuni aasta pikimaks kaotuste jadaks üks kolmene seeria. Otsustavad kohtumised lõppesid 2-4 allajäämisega Pittsburgh Penguinsile, aga pikk rännak playoffides andis meeskonnale ja peatreenerile kõvasti tarkust juurde.

Sharks jäi Penguinsi vastu kiiruse osas hätta. Suvel peeti just seda elementi silmas, kui meeskonda täiendusi otsiti. Koosseisu parandamisel jäädi üsna vaoshoituks, kui liitusid vaid kaks meest - Mikkel Bødker ja David Schlemko. Koos Arizona Coyotesis mänginud paar on olnud pikalt Sharksi skautide vaateväljas, kuna ühes divisjonis olles on aasta peale toimunud mitmed kohtumisi.

"Mikkeli parimaks omaduseks on tema tohutu kiirus ja tal on võimekus kaitsjatest vabaneda tänu oma väleduse ja pehmete käte kombinatsioonile. Tema loovus ja litrivaldamise võimed teevad temast kaitsest rünnakule ümberlülitudes ohtliku mängija. Arvame, et ta õitseb meie mängijate grupi hulgas," iseloomustas suvel taanlast peamänedžer Doug Wilson.

DeBoer on Schlemko puhul samuti kiitnud tema kiirus ning ka liikuvust. "Oleme väga rahul, et ta valis oma omaduste juures meid," lisas Wilson. "Tegu on litrit liigutava mängijaga, kes litriga väga tasakaalukas. Tal oli väga hea aasta. Kiirus on tema mängu osa."

29-aastane Schlemko veetis eelmise hooaja New Jersey's, kus jõudis karjääri parimat tähistava 19 punktini (3+16). Tegu on olnud mängijaga, kes pidevalt karjääri jooksul olnud nii öelda seitsmes kaitsja, kes enamjaolt vaid häda korral koosseisu pääseb, kuid San Joses nähakse talle tähtsamat rolli. Sellele vihjab temaga tehtud üsna pikk, 4-aastane leping.

(foto: dailyfaceoff.com)
Schlemko võtab koosseisus endale Roman Polaki ja Matt Tennysoni poolt vabaks jäetud koha. Kõige muu ilusa kõrval peaks ta olema ka veel üks relv liiga ühele parimale ülekaalule. Sharks lõpetas selle osas mullu 22.5% ja 3. kohaga. Vaid Patrick Kane kogus Brent Burnsi 30-st ülekaalus rohkem punkte.

31-aastane habemik tegi 75 punktiga ülivõimsa hooja, mille kordamine saab olema keeruline. Kuid kuna algamas on lepingu viimane aasta, siis ei tohiks midagi motivatsiooni taha jääda. Indu võiks juurde anda ka see, et vaatamata rohkele kiitusele jäi ta hooaja parima kaitsja valmisel ikkagi ainult kolmandaks.



Burns & Co lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt vaid 27.4 pealeviset ja see oli liiga paremuselt 2. näitaja. Endale lastud väravate vähesus ei olnud eriti muljetavaldav, kuna 2.52-ga mahuti vaid napilt TOP 10 sekka, kuid samas oli väravate suhe jällegi üks liiga parimaid. Vaid viis satsi suutsid paremad olla 0.37-st.

Keskmiselt 2.89 kolli skoorinud rünnak sai Burnsilt kõva panuse ja Schlemko suguse litri liigutaja lisamine võiks seda veelgi teravdada. Nagu ka Bødkeri kiirus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Eelmise hooaja Arizona ja Colorado Avalanche'i vahel ära jaganud Bødker ületas karjääri jooksul teist korda 50 punkti piiri. Jumalike Joe'de kõrval mängides võiks ta kerkida tasemelt veel kõrgemale. Seejuures korjas ta oma 51-st silmast 19 ülekaalus ehk temagi võiks susisevale erimeeskonnale vunki juurde lisada.

Sharks on läinud usinalt kaasa hoogu koguva trendiga, mille kohaselt peab ühel korralikul meeskonnal olema 3-4 ründekolmikut, mis vastasmeeskonnale kurja suudavad teha. "Me saime lüüa meeskonnalt, kellel oli Phil Kessel kolmandas kolmikus," on DeBoer finaalseeriat meenutanud. "See näitab, milliseid ebamugavusi vastase jaoks saab teha, kui sul on selline sügavus."

Huvitav on seis Sharksi väravasuul ja eelkõige seetõttu, et see peaks rõõmustama kõiki balti rahvaid. Dainius Zubrus on küll satsist lahkunud, aga meesmodellist puurilukk Mantas Armalis kindlustab selle, et leedukate konsistents jääb San Joses samaks. Mõnevõrra üllatuslikult ei ole Wilson pärast James Reimeri lahkumist läinud otsima kogenumat varuvahti. Armalisele peaksid konkurentsi pakkuma klubi süsteemi teised puurilukud

Põhimehena jätkab Martin Jones. LA-s karjääri varukindana alustanud kanadalane sai uues klubis suure vastutuse ega vedanud oma debüüthooaja jooksul alt. Tema kuuest nullimängust oli parem vaid Chicago Blackhawksi Corey Crawford ning karikamängudes tuli neid veel kolm tükki juurde. Seejuures läksid need kirja vaid neljamängulise perioodi käigus.

"Jones oli uskumatu. Tüüp on kuradima hea väravavaht. Oleme õnnega koos, et ta on meie mees," kiitis pärast hooaja lõppu Logan Couture, kes oli 30 silmaga playoffides ülekaalukalt resultatiivseim mängija.

26-aastane puurilukk võitis põhiturniiril 65 stardi juures 37 mängu, lasi 2.27 väravat ja tõrjus 91.8%-ga. Playoffides läks käsi veel teravamaks - 2.16, 92.3%. Arvestades, et paljud mängijad on rääkinud sellest, kuidas DeBoeriga kohanemine oli alguses raske, siis võib sama kehtida ka Jonesi suhtes. Ehk uuest hooajast võiks oodata veelgi paremaid põhiturniiri numbreid.

Hooaja väljavaated

NHL-is ei ole kerge järjestikustel aastatel finaali pääsemine, kuid tunne San Joses on päris enesekindel. "Meil on suurepärane mängijate grupp. Meile kõigile meeldib üksteisega koos olla. Treenerid tegid tohutult head tööd. Nad oli meie jaoks tänavu ülitähtsad," rääkis Joe Thornton pärast playoffide lõppu. "Kõik naasevad uueks hooajaks ja oleme siis isegi veel näljasemad. See saab meie jaoks olema põnev aasta."

Uus hooaeg on aga Sharksi jaoks ka veidi uudne. Kuna meeskond polnud pikalt playoffides kaugel käinud, siis lõppes hooaeg harjumatult hilja. Nüüd on paljud rivistusest olnud osalised ka maailmakarikal (Kanada satsis on just enim Sharksi mehi (4) ja kokku läks turniirile seitse mängijat). "Tegu oli väga kurnava aastaga," on DeBoer mulluse kohta öelnud. "Oli kurnav arv mänge ja kurnav reisikalender. Peame välja mõtlema plaani, millega pärast maailmakarikat hooaega alustades kindlustame selle, kuidas jälgida seda, mis seisus nad (mängijad) on ja kuidas nad end tunnevad."

Mängijad võivad olla väsinud, aga tervikuna tundub Sharksi seis lubavana. DeBoeri näol on leitud treener, kes oskab meeskonna tugevustele mängida ja neid tugevamaid külgi on suviste käikudega veelgi lihvitud. Väsimus võib hooaja jooksul teemaks osutuda, aga kuna klubil on süsteemis nii mõnigi põnev ründetalent, siis saab nendega seisu värskendada. Meeskond on valmis uueks pikaks playoffide rännakuks ja potentsiaal selleks on satsis kahtlemata olemas.

Marian Gaborik jääb maailmakarika finaalist ja uue hooaja algusest eemale

Air Canada Centre'is nähti täna kurba vaatepilti. Marian Gaborik lahkus hallist karkudel, kipsis parema jalaga. Los Angeles Kingsi ründaja jääb seetõttu nii maailmakarika finaalist kui uue hooaja algusest eemale. Raviks kulub kaheksa nädalat.

(foto: Getty Images)
Gaborik tegi endale liiga maailmakarika poolfinaalis, kus Euroopa meeskond üllatuslikult Rootsi alistas. Seal oma turniiri teise väravani jõudnud slovakk sai teisel kolmandikul litriga jala pihta ja olgugi, et mängis kohtumise lõpuni (nagu ühel õigel hokimehel ikka kombeks), siis trauma ikkagi finaalis jääle ei lase tulla.

Lisaks Euroopa meeskonnale on tegu paraja põntsuga ka Kingsi jaoks. 34-aastane ründaja piirdus eelmisel hooajal põhiturniiril põlvevigastuse tõttu vaid 54 mänguga ja just tema pidanuks uuel hooajal olema mees, kes teeb tagasi Milan Luciciga kaotatud 20 kolli. Nüüd aga terendab ees kahekuuline mängupaus.

Kui Euroopa meeskond finaalis juhuslikult seitset kaitsemeest ei hakka kasutama, siis peaks Gaboriku koht minema Mikkel Bødkerile. Meeskonna peatreener Ralph Krueger pole taanlast seni turniiril üheski kohtumises veel kasutanud.

10 parimat vabaagenti

Homme avaneb vabaagentide turg ja olgugi, et Steven Stamkose näol on tänavune klass kaotanud oma säravaima liikme, ootab siiski ees põnev päev. Vabaagentideks on saamas mitmed väärtuslikud mängumehed, kes võivad oma uue klubi saatust kõvasti muuta. Seega heidame pilgu kümnele parimale vabaagendile.

(foto: foxsports.com)
Kyle Okposo

Kogu senise karjääri New York Islandersis veetnud ja 529 põhihooaja mänguga 369 punktini (139+230) jõudnud Okposo tahab suurt lepingut ja Suures Õunas ei oldud valmis talle seda pakkuma. Räägitud on seitsmest miljonist hooaja peale. Seni on aprillis 28-aastaseks saanud jänki keskmine töötasu olnud vaid 2.8 miljonit. Saadaval olevatest mängijatest kogus Okposo lõppenud hooajal enim punkte (64) ja see annab tõepoolest võimaluse mitmekordseks palgatõusuks.

Milan Lucic

Eelmisel suvel Boston Bruinsi poolt Los Angeles Kingsile loovutatud ründaja on rääkinud oma soovidest kanda Vancouver Canucksi särki, kuid usutavasti ta selleni siiski ei jõua. Vähemalt veel mitte. Tõenäoliselt saab maandumiskohaks Edmonton, mis seletaks nii mõndagi seoses Taylor Halli minema laskmisega. Kuigi veel ei tohiks see kindel olla.


28-aastase ründaja karjääri numbriteks on 647 mängu, 159 väravat ja 397 punkti.

David Backes

St. Louis Bluesi kapteni saatus sõltub suuresti sellest, millised tema palganõudmised on. Viimase viie hooaja jooksul kasseeris ta keskmiselt 4.5 miljonit, ent vanus on peale tulnud ja esitused pole enam väga hiilgavad olnud (tänavu 79 mänguga 45 punkti). Kuigi playoffides oli 32-aastane tsenter superhoos, tehes mitu tähtsat väravat ja lõpetades 7+7'ga. Backes on tõestanud end väga vastupidava mängumehena, jättes viimase kaheksa hooaja jooksul vahele vaid 14 matši. 727 mänguga on tal kirjas 206 kolli ja 460 punkti.

Loui Eriksson

Kui Okposo on tänavuse vabaagentide klassi parim lõppenud hooaja punktide osas, siis Eriksson edestab kõiki väravate arvestuses. Peagi 31. sünnipäeva tähistav rootslane jõudis Boston Bruinsi särgis oma karjääri teise 30 väravaga hooajani. Viimastel aastatel üsna kahvatult esinenud ründaja jõudis tagasi oma kunagisele tasemele, korjates kokku 63 punkti. Bruins on olnud koostöö jätkumisest huvitatud ja samu signaale on saatnud ka mängumees ise, aga tõenäoliselt jätkub tema karjäär siiski kuskil mujal. Lõppenud lepingus oli Erikssoni keskmine töötasu 4.25 miljonit.

Dan Hamhuis

Kole lõualuu vigastus jättis 33-aastasele Hamhuis'le tänavu vaid 58 mängu, kus jäi kirja 13 punkti (3+10). Lisaks piirdus 2014. aastal Sotši OM-kulla võitnud kaitsemees eelmisel hooajal 59 kohtumisega. 4.5-miljonilise investeeringu eest sai Vancouver Canucks üsna vähe tagasi. Lisaks Canucksile ka Nashville Predatorsi esindanud kanadalane oli vahetustehingute tähtpäeval mitme klubi huviorbiidis ja sellel ajal ringlesid ka jutud, et Hamhuist saabki üks tõeline rendimängija, kes läheb teeb ühe playoffide seikluse ära ja naaseb siis vabaagendina koju tagasi. Canucks on ka praegu tema jätkamisest huvitatud, aga päris kindel see siiski pole.

Kris Russell

29-aastane Russell pidi olema mees, kes Dallas Starsi üsna lekkiva kaitse korda aitab teha, aga see plaan siiski väga hästi ei õnnestunud. Nüüd on Dallasest olnud ka kosta, et edasi plaanitakse minna noorusliku kaitseliiniga. Vana lepinguga hooaja peale 2.6 miljonit teeninud kanadalane kõigi eelduste kohaselt Calgarysse tagasi ei lähe, kuna soovib märgatavat palgatõusu. Selle nimel on letti lüüa liiga parima pealevisete blokeerija staatus. Ametlikult lõpetas selle tabeli liidrina tänavu Francois Beauchemin, aga Russellil jäi 20 matši vahele ning nende jooksul oleks ta lõpuks välja kujunenud vahe - 256 vs 210 - kindlasti tagasi teinud.

Andrew Ladd

Eelmisel hooajal 62 punktiga karjääri tippmargini jõudnud endine Winnipeg Jetsi kapten on konkreetselt välja öelnud, et soovib liituda karikat jahtiva meeskonnaga. Chicagos oli tal see olemas, kuid sellele vaatamata olid tema palganõudmised päris kanged. 4.4-miljonilise lepingu pealt tulev ründaja tahab uueks keskmiseks töötasuks summat, mis jääb üle 6.8 miljoni. Kas lõppenud hooajal 25 kolli ja 46 punkti kirja saanud ründaja võtab Okposo koha endale?


Mikkel Bødker

Läbi aegade kõrgeimalt kohalt draftitud taanlane (2008. aastal 8. valik) sai lõppenud hooajal hakkama omamoodi ajaloolise saavutusega, kui ta kerkis esimeseks mängumeheks, kes ühe hooaja jooksul Ottawa Senatorsi vastu kaks kübaratrikki teinud. Veebruaris Arizona Coyotesi Colorado Avalanche'i vastu vahetanud Bødker oli kogu aasta jooksul korralikus hoos, jõudes lõpuks 17 värava ja 51 punktini. Vana lepinguga keskmiselt 3.75 miljonit teeninud ründaja soovib uue kontrahtiga saada 5.5 miljonit. Väga ebatõenäoline, et selline pakkumine Avalanche'i või Coyotesi poolt tuleb.

Eric Staal

Veel aasta tagasi oli Staal üks tänavuse klassi säravamaid nimesid, kuid lõppenud hooaeg oli temalt ülimalt kehv. Pärast karjääri ühte halvimat 54 punktiga hooaega tuli järsku hoopis vaid 39 silmaga aasta. Carolina Hurricanesiga 2006. aastal Stanley karika võitnud tsenter jõudis New York Rangersi ridades üle seitsme aasta uuesti playoffidesse, aga jäi seal viie mänguga nullipoisiks. Enda sõnul loodab ta endiselt mõnes meeskonnas kandvat rolli omada. Iseküsimus on see, kas mõni klubi on üldse valmis talle sellist kohta pakkuma. Seni keskmiselt 8.25 miljonit teeninud ründaja, kellel karjääri numbriteks 929 mängu, 325 väravat ja 781 punkti, peab leppima ka väga suure palgakärpega.

Thomas Vanek

32-aastane austerlane on veel üks ründaja, kes võib end vanade saavutustega müüa. Enne lõppenud hooaega polnud ta kordagi piirdunud vähema kui 20 kolliga. Minnesota Wildi eest jäi seekord kirja aga ainult 18 tabamust ja kokku 41 punkti. Kahvatute esituste tõttu ostis Wild ka tema lepingu aasta enne selle lõppemist välja. Kokku 817 mänguga 316 värava ja 649 punktini jõudnud ründaja agent on rääkinud tema kliendi suurest motivatsioonist ja tahtest kerkida uuesti 30 väravaga meheks. Ega vast mitte keegi ei ütleks sellisest mehest ära. Iseasi, kas neid promojutte üldse usutakse.

Coyotes on katkestanud lepingukõnelused Mikkel Bødkeriga

Tundub, et rendimängijate turg on juurde saanud ühe korraliku ründaja. Olles suvel piiratud vabaagendina Arizona Coyotesile andnud allkirja vaid üheaastasele lepingule on Mikkel Bødkeri tulevik pikalt küsimärgi all olnud. Nüüd on klubist lahkumine väga tõenäoline.

(foto: nj.com)
Mitmete allikate kohaselt on Coyotes katkestanud lepingukõnelused Bødkeriga, mis vihjab sellele, et temast ollakse valmis loobuma. Taanlasest on nüüd saamas piiranguteta vabaagent ja käes on viimane aeg tema eest midagi vastu saada. See võiks olla ka üsna korralik kaup.

Bødker oli mullu kogumas keskmiselt 0.62 punkti mängu kohta, enne kui vigastus tema hooaja lõpetas. Tänavu on ta tempot isegi veidi tõstnud, korjates keskmiselt 0.63 punkti. 60 mänguga on kirjas 13 väravat ja 38 punkti. Samas on ta ka -27'ga meeskonna ja kogu liiga halvim ning kuna tema initsiaalid pole AO, siis vaevalt, et see klubile istub. Äkki isegi hirmutab mõne huvilise eemale.

26-aastane ründaja võiks mõnele playoffide kohta jahtivale satsile olla hea täienduseks, kelle toel oma ülekaal käima saada. 15 PP sööduga on Bødker nende arvestuses napilt liiga esikümnest väljas.

Panthers otsib väravakütti

Florida Panthersil on tänavu kindel plaan murda tagasi playoffidesse ning hooaja alguse põhjal võib öelda, et selle suunas ollakse ka teel. Hetkel jalga veel ukse vahel pole, kuid on jõutud lävepakule. Meeskonna võiks sealt edasi aidata mõni ründeliini täiendus.

(foto: therattrick.com)
Panthers on ajal, mil rohkem kui kolmandik hooajast läinud, keskmise väravasaagi osas liiga tagumise kümne seas. Seni on skooritud 2.48 kolli mängus, mis iseenesest pole väga kehv näitaja (mullu jäädi näiteks 2.41 peale), aga seda annab selgelt parandada. Klubi loodab seda mõne vahetustehinguga teha.

"Meie priorideediks oleks keegi, kes suudaks skoorida," rääkis peamänedžer Dale Tallon sel nädalal oma mängijateturu plaanidest. "Meie kaitsemäng on olnud väga korralik ja peame lihtsalt mängu käigus õigel ajal skoorima mõned väravad rohkem."

Skoorimine on tänavu pantritel olnud täielik meeskondlik töö. Vähemalt kaheksal mängijal on kirjas kuus kolli. Ent mitte ükski neist pole jõudnud kümne tabamuseni. Parim on Jaromir Jagri üheksa väravat.

Aga keda võiks siis Panthers jahtida? Eeldatavasti mõnda rendimängijat, ent jätame utoopilised nimed nagu Anze Kopitar ja Steven Stamkos nimekirjast välja.

Radim Vrbata - 34-aastane tšehh on Tallonile tuttav nägu. Korra on ta juba oma meeskonda toodud, kui nullindatel käis Chicagos ümberehitamine. Vrbata tegi mullu 63 punktiga (31+32) karjääri parima aasta, aga Sedinide kõrval pole muidugi ka keeruline särada. Tänavu on ta kaksikutest rohkem aega eemal veetnud ja 28 matsiga on tulnud vaid 15 silma (9+6). Vancouveris räägitaks ümberehitamisest ja Canucks võiks rõõmsalt vana ründaja eest korjata mõne nooruki ja/või drafti valiku(d).

Jiri Hudler - Calgary Flamesi ründaja jagab saatust oma rahvuskaaslasega. Mullu tuli karjääri parim aasta (78 mänguga 31+45), aga tänavu on numbrid taandunud (26 mänguga 5+12). Kuna Flames ise on samuti playoffide kohta jahtimas, siis ei saa Hudleri ära meelitamine kerge olema, aga sobivatel tingimustel võiks see õnnestuda.

David Perron - viimastel aastatel kõvasti klubisid vahetanud ründajal on karjääri jooksul kirjas kolm 20 väravaga hooaega. Pittsburghis pole ta samuti päris õiget kohta endale leidnud ning liikunud pidevalt ühest kolmikust teise. Ehk suudaks 27-aastane ründaja just Floridas õitseda ning seal kanda kinnitada. Peatreenerivahetusega on juba Pittsburghis ümberkorraldused alanud.

Mikkel Bødker - Arizona Coyotesi ründaja on liikumas karjääri parima aasta suunas ning võiks olla turul, kui temaga lepingupikenduseni ei jõuda. Seni pole ka sellest midagi veel kuulda olnud. Taanlase hind on hetkel laes (30 mänguga 11+11) ning tema eest saaks Coyotes magusa saagi vastu. Palju sõltub muidugi sellest, kas meeskond suudab playoffide konkurentsis püsida või mitte.

Troy Brouwer - veel üks nägu, kes Tallonile Chicago ajast tuttav. Brouwer pole küll puhas skoorija, aga enne suvel St. Louisi siirdumist sai ta Washingtonis kirja kaks järjestikust 20 väravaga hooaega. Ta tooks endaga mitmekülgsuse ja korralikud playoffide kogemused (78 mängu).

Kyle Okposo - vägisi kipub sinnapoole, et New York Islanders ei pikenda Okposoga lepingut. Seega äritakse ta 99.9%-lise tõenäolisusega maha, sest oleks kriminaalne lasta nii heal vennal tasuta minna. 27-aastase ründaja tervis on viimasel ajal kõvasti küsimusi tekitanud, aga tema võimetes pole mitte mingisugust kahtlust. Hooajal 2013/14 kogus ta keskmiselt ligi punkti mängu kohta. Tänavu on 30 matšiga tulnud 25 silma (8+17).

Kris Versteeg - tänavune aasta on üheksa hooaja käigus alles kolmas, mida Versteeg pole alustanud Talloni valvsa pilgu all. Chicagos alanud karjäär liikus juba 2011. aastal Toronto ja Philadelphia Floridasse, kus tuli 23 värava ja 54 punktiga Versteegi karjääri parim aasta. Miks mitte uuesti proovida? Kuna tänavu on 29 matsiga tulnud vaid 4+13, siis peaks ta Carolinast ka üsna soodsalt kätte saama.

Coyotes koolitas taas Ducksi

Kui oleks võimalik käigu pealt muuta mängude kalendrit, siis jätaks Anaheim Ducks kindlasti valikust välja need kolm kohtumist, mis veel Arizona Coyotesi vastu pidada tuleb. Läinud ööl mindi tänavu teist korda vastakuti ning Coyotes andis taas võõrsil koolituse selle kohta, kuidas mängima peab.

(foto: Harry How/Getty Images)
Coyotes võitis kohtumise lisaajal 4-3. Kuigi mängu algus vihjas täiesti teistsugusele tulemusele. Anders Lindbäck lasi vastase esimesest kolmest väravale läinud pealeviskest kaks sisse ning Ducks oli seitsme minutiga Chris Stewarti ja Ryan Kesleri tabamustest 2-0 ees. Ent nähtavasti uinutati end ära.

Dave Tippetti meeskond alustas tagasitulekut kohe teise kolmandiku alguses. Anthony Duclair murdis ülekaalust seitsemängulise põuaperioodi. 20-aastane ründaja on tänavu skoorinud kuus korda ja neist neli on tulnud Ducksi vastu.

Heas hoos oli taas ka Coyotesi teine noor äss Max Domi. Tema kaks kolli tõid külalistele viimaseks perioodiks eduseisu. Domi ja Duclair on kokku oma karjääri esimesest kahest Ducksi vastu peetud mängust kogunud kaheksa punkti.

Sami Vatanen tõi viimase kolmandiku keskel kodumeeskonnale viigi, aga vaatamata 18 pealeviskele Lindbäcki neljandat korda enam üle mängida ei õnnestunud. Rootslane lõpetas 33 tõrjega. Teises puuris piirdus Frederik Andersen 24 tõrjega.

Viimase sai Anderseni selja taha kaasmaalane Mikkel Bødker. Ducks jäi kesktsoonis litriga lohakaks, Bødker röövis selle ära ning üks ühele võimaluse realiseerimine ei olnud keeruline.25-aastane ründaja on NHL-i ajaloos kolmas taanlane, kes lisaajal võiduvärava skoorinud.


Coyotes võitis viimati võõrsil Ducksi vastu kaks mängu järjest hooajal 2010/11.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Kui panna ritta liiga suurimaid kukkujaid, siis on Arizona Coyotes selle edetabeli esirinnas. Tunamullu ülinapilt, kahe punktiga playoffidest välja jäänud meeskond langes 89 punkti pealt 56 peale ning edestas lõpuks vaid ühte meeskonda. Uus hooaeg tõotab tulla samasugune.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Ründes Doan, Vermette ja lasteaed

Antoine Vermette on üks vähestest Coyotesi mängijatest, kellel eelmisest hooajast ka midagi head meenutada. Kogenud ründaja saadeti hooaja lõpuks Chicagosse, kust ta on nüüd tagasi Stanley karikavõitja sõrmusega. Väga nukra pilguga võib seda vaadata meeskonna kapten Shane Doan, kes väärib ülimat austust oma lojaaluse eest, aga kes on oma võiduvõimaluse tõenäoliselt käest lasknud.

Vermette ja Doan on veteranid, keda hakkavad uuel hooajal ümbritsema mitmed noormängijad. Max Domi, Anthony Duclair ja Dylan Stome on kõik kõrgelt hinnatud ründetalendid. Klubi kaasomanik Anthony LeBlanc teatas hiljuti, et Coyotesi noormängijate valik on konkurentidele kadedust tekitamas ja see kolmik moodustab koorekihi.

(foto: Norm Hall)
Coyotes on tuleviku meeskond, kuigi eelroana antakse eeldatavasti mitmetele noortele juba tuleval hooajal võimalus. Vähemalt sellised signaalid liikusid suve keskel. Kuigi peamänedžer Don Maloney on kõvasti kiitnud ka vanemaid tegijaid.

"Meil on terve (Martin) Hanzal, oleme teinud lepingu Brad Richardsoniga, kes mulle väga meeldib. Boyd Gordon on mängija, keda me teame ja väga armastame," on Maloney öelnud keskründaja positsiooni kohta.

Noored plaanitakse paigutada äärtele ning üldplaanis tundub, et peatreeneril Dave Tippettil on valikuvõimalus kindlasti suurem, kui eelneval hooajal. Coyotesi rünnak oli nii nüri, et resultatiivsustabeli kaks esimest kohta kuulusid kaitsjatele. Nendest üks Keith Yandle'ile, kes poole hooaja pealt Duclairi Arizonasse toonud tehingus New Yorki saadeti.

Kuigi tõele au andes, siis Mikkel Bødker saanuks seda seisu muuta, kui hooaega poleks katkestanud põrna eemaldamine. Jaanuaris ette võetud opi järel arvati, et taanlase mängupaus jääb mõnenädalaseks, aga kuna meeskonna käekäik läks aina halvemaks, siis ei lastud teda enam jääle. Enda sõnul operatsiooniga üheksa kilo kaotanud ründaja lõpetas aasta 45 mängust kogutud 14+14'ga.

Kaitsesse on lisatud kogemust

Coyotes lõpetas läinud hooaja sinisel joonel üsna noore koosseisuga. Märtsis 22-aastaseks saanud Connor Murphy oli kaitsjate seas mängude arvult kolmandal kohal. Tema ees olid 25-aastane Michael Stone ja 24-aastane Oliver Ekman-Larsson, kes oli ainus, kellel õnnestus kaasa teha kõik 82 kohtumist. Nendes kogutud 43 punktiga oli rootslane liigas resultatiivsuselt 22. kaitsja. Samas ei saanud aga sinise joone meestest mitte keegi vastu tema 23 kollile.

Ekman-Larssonist loodetakse palju, aga vähemalt uuel hooajal on temal asuvat survet veidi leevendamas paar kogenud kaitsjat. Tagasi on hooaja lõpuks St. Louis Bluesile loovutatud Zbynek Michalek ja uue näona täiustab kaitseliini Nicklas Grossmann. Põhimeheks on aga ikkagi OEL.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
"Minu arvates on ta NHL-i üks parimatest kaitsjatest ja ta on endiselt veel arenemas," märgib Maloney. "Usun, et tal on veel tohutult arenguruumi. Tema mängijatarkus, sööduoskus ja liikumine on need, mis silma paistavad. Ta on meie sinise joone nurgakivi. Peame saama veel üks-kaks temasugust sinna ja siis oleme meeskond, kellega tuleb arvestada."

Olles vaatamata noorele vanusele kaasa teinud juba rohkem kui sajas mängus on Murphy üks nendest, kellest klubi palju loodab. Samuti tekitab elevust 23-aastane Brandon Gormley, keda eelmisel hooajal perioodiliselt kasutati. Duo ei ole arvatavasti nii potentsiaalikas, kui Ekman-Larsson, kes tegi juba 20-aastaselt täishooaja, aga kui liiga üheks parimaks kaitsjaks tituleeritud mehe kõrvale saadakse paar korralikku panustajat, siis on seis juba täitsa roosiline. Kuid seda tõesti heal juhul paari aasta pärast. Ja loodetavasi on siis Arizonal veel oma meeskond. Arvestades selle suve sündmusi võib selle kahtluse alla seada.

Milline Mike Smith väravasse ilmub?

Coyotes oli alles kolm aastat tagasi läänekonverentsi finalist. Puurivaht Mike Smith tegi siis elu hooaja. Sellele on aga järgnenud ebastabiilsus ja pükste värav. Tänavune MM-turniir kasvatas 33-aastase väravavahi enesekindlust, kuid uuel hooajal ei ole tema ees mängimas Jake Muzzin, Tyson Barrie, Aaron Ekblad ja sõbrad. Koiotid lasid endale eelmisel hooajal keskmiselt 33.2 väravale läinud pealeviset, millest olid kehvemad vaid kolm meeskonda.

(foto: Paytick McDermott/Getty Images)
Algav hooaeg toob Smithile tõenäoliselt uuesti suure koormuse, mis tähendab, et piinlikute tulemuste vältimiseks on soovitav üles leida see mõne aasta tagune vorm. Maloney usub, et Smith on selleks suuteline: "Mike Smith pani eelmisel hooajal oma aastale suurepärase punkti. Tean, et ta teeb parema hooaja."

Kui eelmisel hooajal 61-st stardist vaid 14 võitu toonud väravavaht kõrgetasemelist mängu näidata ei suuda, siis on Coyotesi jaoks lood hapumast hapumad. Uuel hooajal on Smithi varumeheks Anders Lindbäck, kes seni kukkunud läbi praktiliselt kõigis klubides, kus ta on käinud. Coyotes on rootslase jaoks viimase viie aasta jooksul viies erinev meeskond. Kuigi tõsi, kohutava Buffalo Sabresi eest mängides näidatud tõrjeprotsent 92.4% tõestab, et päris lootusetu juhtumiga ei ole ka tegu.

Hooaja väljavaated

Kuna Edmonton Oilers on ennast viimaks käsile võtnud, siis saab Coyotes olema läänekonverentsi ainus selge peksupoiss. Aga pole hullu. See on lihtsalt osa taassünni protsessist. Põhja vajumine on ette võetud ka suurepärasel ajal, kuna järgmise aasta draftist on saadaval "oma poiss" Auston Matthews. Kas poleks mitte sobiv, et karjääri loojangul olev Doan annab temale tõrviku üle?

"Mitte keegi ei taha seda uuesti üle elada," on Tippett eelmise hooaja kohta öelnud. Kevadel liikusid jutud, et 54-aastane peatreener kaalub klubist lahkumist, kuid nähtavasti on ta siiski vastu võetud filosoofiaga leppinud. Kolm aastat on veel lepingust minna ja tumedad ajad tuleb lihtsalt ära kannatada.

"Oleme realistid seoses sellega, millised väljakutsed meil ees seisavad, peame mängima väga kindlat kaitset ja loodetavasti üks või kaks noort mängijat üllatavad meid ning me saame edasi liikuda," rääkis Maloney eelmise kuu alguses. Sellest lausest võib välja lugeda, et loodetakse parimat, aga ollakse valmis halvimaks. Vähemalt on meeskonna koosseis palju värvikam, kui see hall seltskond, kellega Sabres eelmisele hooajale peale tuli.

Red Wings sai Nyquistilt allkirja kätte

Detroit Red Wings on edukalt suutnud vältida vahekohtu saagat Gustav Nyquistiga. Rootslane seoti ära neljaks aastaks ning ilusad esitused tõid talle ka kena palgatõusu. Tänavu vaid veidi üle miljoni dollari teeninud Nyquist paneb uuel hooajal tasku neli miljonit.

(foto: David Guralnick/Detroit News)
Hooajaks 2018/19 kerkib 25-aastase ründaja palk 5.5 miljoni peale. Lepingu koguväärtuseks on 19 miljonit, mis teeb keskmiseks palgaks 4.75 miljonit. Jõuti mõlemaid pooli rahuldanud kokkuleppeni.


"Olema väga rõõmsad, et sidusime Gustavi veel neljaks aastaks ära," lausus peamänedžer Ken Holland vahetult pärast seda, kui allkirjad olid lepingule läinud. "Ta on kiirelt tõusnud meie meeskonna tähtsaks osaks ja ta on kriitilises tähtsusega lüli seoses Red Wingsi tulevikuga. Tal on algamas karjääri parimad aastad."

Rootsi koondisega eelmisel aastal OM-hõbeda ja MM-pronksi võitnud ründajal on NHL-is seni 179 mänguga kirjas 115 punkti (59+56).

Enne 20. juulil algavaid vahekohtu istungeid on enda uue lepingu osas klubiga kokkuleppele jõudnud ka teine Rootsi viiking. Lõppenud hooajal AHL-i ja NHL-i vahel kolanud Magnus Pääjärvi sai St. Louis Bluesilt aastase kontrahti, mis toob talle sisse 700 000 dollarit.

Samuti on aastase lepingu saanud Mikkel Bødker, kes oli tänavu õnnetu Arizona Coyotesi üks parimatest mängijatest. 3.75-miljoniline töötasu tähendab, et vaid kapten Shane Doan teenib uuel hooajal Coyotesi mängijate hulgas taanlasest rohkem.