 |
| (foto: Jasen Vinlove/USA TODAY Sports) |
Blues 4 - 2 Wild
Jaškin, Tarasenko, Lehterä - Scandella, Parise
Wild 6 - 3 Blues
Stewart, Vanek, Parise, Brodin, Fontaine, Koivu - Tarasenko, Schwartz, Stastny
Blues 1 - 3 Wild
Backes - Vanek, Niederreiter, Brodziak
Wild 2 - 3 (KV) Blues
Koivu, Parise - Tarasenko x 2, Backes
St. Louis Blues
Blues langes mullu kuue mänguga Chicago Blackhawksi vastu. Seeria esimesed kaks mängu võideti - mõlemad lisaajaga ja esimene kolmandal lisaajal (!) - aga edasi sarnast õnne enam polnud. Õnn ja mänguvorm kadusid juba ka põhihooaja lõpus, kui Blues lasi kuue järjestikuse kaotusega käest Kesk divisjoni tiitli ning võimalik, et ka Presidentide trofee. Tänavu saadi divisjoni tiitel kätte ning liiga esikohast jäi puudu vaid neli punkti. Meeskond näitas suurepäraseid numbreid kõigis statistilistes valdkondades - 2.91 väravat mängus (liiga 5. koht), 2.40 endale lastud väravat (4.), ülekaalu efektiivsus 22.3% (4.), vähemuse efektiivsus 83.7% (7.koht).
Suviste käikudega ehitati üles võimas koosseis, mille viimane ründekolmik võinuks mõnes nõrgemas meeskonnas olnud üks põhikolmikutest. Vahepeal oli meeskonnas isegi kolm kõrge klassiga väravavahti. Peamänedžer Doug Armstrong on kõvasti vaeva näinud, et Hitchcockile võimalikult head vahendid kätte anda. Nüüd on peatreeneri töö valikust ühtne löögirusikas vormida. Seda just pidades silmas playoffe, kus Blues on pärast oma algusaastaid - 1968-70 kaotati kolm korda järjest finaalis - olnud pigem statisti rollis.
Kesk divisjoni võitmine on muidugi kvaliteedi märk. Tänavu said seal kõik seitse meeskonda kätte 90 punkti piiri. Mullu pääseti läänest viimasena playoffidesse 91 silmaga. Bluesi pikimad kaotusteseeriad oli nelja- ja kolmemängulised. Mõlemat oli aga vaid üks ja seegi näitab meeskonna võimsust. Põhiturniiri võitnud New York Rangersil näiteks oli kaks kolmemängulist kaotusteseeriat. Kui võtta kõike statistika põhjal, siis peaks just Rangers vs Blues olema tänavune finaalseeria paar. Numbrid aga ei mängi. Seda teevad mängijad ja peatreener ning avaringis ei ole kergeid kohtumisi tulemas.
Edu võti: Jake Alleni mäng
Hitchcock on avamänguks teinud huvitava otsuse. Väravasuul alustab Jake Allen, kes oli põhiturniiril pigem teine number. Ta sai jääle 37 kohtumises, samas kui Brian Elliotile jäeti 46 matši. 24-aastane Allen veetis kogu eelmise aasta AHL-is, aga tegi tänavu kõrgliigas korraliku debüüthooaja - ta sai kirja 22 võitu, lastes enda selja taha keskmiselt 2.28 väravat. Tõrjete efektiivsuseks jäi 91.3%. Elliotti numbriteks olid 26, 2.26 ja 91.7%. Allenile on antud usaldus tänu suurepärasele põhihooaja lõpule. Enda viimases neljas mängus lasti ta kõigis vaid ühe värava. Noor puurivaht võib suure usalduse ja võimaluse avasüli vastu võtta, kuid alati on muidugi risk, et ta põleb läbi.
Minnesota Wild
Wildil mingisugust väravavahtide draamat ei ole. Jaanuari keskel hangitud Devan Dubnyk on parim, mis meeskonnaga viimaste aastate jooksul on juhtunud. Kui jätta välja Dubnyki tänavused numbrid Arizona Coyotesi eest, siis oleks mulluse hooaja AHL-is lõpetanud mees puurivahtide tähtsates statistilistes valdkondades isegi Carey Price'ile ära teinud. Keskmiselt lasi ta vaid 1.70 väravat (Price 1.96) ja tõrjete efektiivsuseks oli 93.9% (Price 93.3%). 28-aastane kanadalane tõusis fööniksina tuhast ja lausa seda nii lennukalt, et kerkis üheks NHL-i parimaks väravavahiks.
Suur osa Dubnyki esiletõusus on kindlasti ka sellel, et tema ees on mänginud kvaliteetne meeskond. Edmonton Oilers on aastaid oma kaitsega musta huumorit pakkunud, samas kui Coyotes edestas tänavu põhihooaja lõpus vaid ühte meeskonda. Dubnykit aitas kõvasti liiga parim erimeeskond vähemuses mängimise arvestuses. Wild saavutas selle efektiivsuseks 86.3%. Selle toel keerati kaitse lukku. Mike Yeo meeskond lasi endale keskmiselt 2.41 väravat mängus, millest olid paremad vaid viis satsi. 2.77-ga oldi ka rünnakul korralikud. Ligi kolm mängus skooriti vaatamata sellele, et ülekaalu efektiivsus jäi 15.9% peale. See andis tagantpoolt neljanda koha.
Enne playoffe võib ainsaks mureallikaks olla Dubnyki koormus. Imeväravavaht lasi 39 mängu järjest enne, kui lõpuks puhkust sai. Playoffide 20-minutilised lisaajad annavad veelgi koormust juurde ja kui neid liiga palju tuleb, siis võib Dubnyk mingi hetk lihtsalt, kas katki minna või tasemes selgelt järele anda. Yeo ei saanud talle põhihooajal puhkust anda, kuna enne tema saabumist oli meeskond parajas jamas. Uus väravavaht kergitas aga järsku kogu meeskonna enesekindlust ning taset ja nii uisutati lõpuks põhihooaja lõpuni välja.
Edu võti: kodumängud
Minnesota on "hoki osariik" ja seda näitati mullu uhkusega, kui Chicago Blackhawksi vastu peetud 2. ringi seeriaks valmis võimas valgusšõu. Tulemused olid samuti vägevad - kuuest kodumängust tuli viis võitu. Tänavuse põhiturniiri käigus ei olnud aga kodus kindluseks. 41-st mängust saadi 22 võitu ja sellega jäädi liiga lõpuosasse. Võõrsil olid lood hoopis teistsugused. Koos Dubnykiga jõuti liiga rekordit kordava 12 järjestikuse võiduni ning aasta lõpetati 24 võõrsilvõiduga. Vaid Blues ja Rangers said kodust eemal rohkem võite. Bluesi vastu on muidugi ka välismängud tähtsad, kuna esimesed kaks peetakse just St. Louisis, aga arvestades müstilist põhiturniiri seeriat, siis pigem peitub võti kodumängude võitmises.
Ennustus: Wild edasi 4-3
Kõik sõltub Dubnykist. Kui mingi hetk vankril tõesti rattad alt ära tulevad, siis võib Blues siin kiirelt uut ja vana teha. Arvestades aga Hitchcocki meeste varasemat playoffide ebaõnnestumist ja Wildi kvaliteeti, siis usun, et üllatustulemus on siin üsnagi reaalne. Igatahes, kui oleks sunnitud raha välja käima ja panustama sellele, kes edasi läheb, siis ei julgeks küll midagi Bluesi peale panna. Wildiga on samas lugu teistsugune. Eriti arvestades, et kihlveokontorid pakuvad Wildi edenemise puhul raha rohkem kui kahekordselt tagasi.
Kommentaarid