Winnipeg Jetsi vaevavad vanad tuttavad probleemid

Winnipeg Jets oli mullu üle hulga aja playoffides tagasi ning läks tänavuse hooaja alguses näiliselt edasi sealt, kus asjad kevadel pooleli jäid. Hooaja esimesest viiest mängust võideti neli. Teiste seas saadi jagu ka nüüdseks liiga liidriks kerkinud New York Rangersist. Pärast ilusat algust on aga meeskonda hakanud vaevama vanad tuttavad probleemid.

(foto: Charles Krupa/AP Photo)

Paul Maurice'i meeskond kogus mullu kogu liiga peale enim kaheminutilisi karistusi ning seis on sama ka nüüd. 18 kohtumisega on keskmine saak ligi viis karistust mängu peale (4.78). Samal ajal on vähemuse mängimise efektiivsus keskpärane 80.3%. Nii on igal õhtul keeruline mängida.

Viimasest kuuest kohtumisest on Jets võitnud vaid ühe. Järjestikuseid kaotuseid on kokku viis. Eelmisel nädalal oldi lähedal negatiivse seeria murdmisele, kui Dallasest oli läänekonverentsi liidri vastu tulemas magus võit, aga kõik lõppes siiski pisaratega.

Jets oli kohtumist domineerimas ning sai kaitsja Tyler Myersi hooaja esimesest väravast viimase kolmandiku keskel kätte 3-3 viigi. Kuid mõned minutid hiljem võttis Dustin Byfuglien vastase kinni hoidmise eest karistuse ja Jamie Benn realiseeris olukorra ära. Starsi kapteni hooaja 11. tabamus osutus võiduväravaks. Lõppskoor 6-3 tehti tühja väravasse läinud tabamuste toel.

Byfuglien on teist hooaega järjest üks liiga suurimaid patustajaid. Kui mullu napsas Steve Downie kaheminutiliste karistuste osas tema eest esikoha endale, siis hetkeseisuga on Jetsi mees seda jagamas koos Toronto Maple Leafsi kapteni Dion Phaneufiga. Mõlemal on kirjas 13 karistust.

(foto: unsportsmanlike-conduct.com)

30-aastane kaitsja on üks meeskonna liidritest, aga eeskuju, mida ta annab, on väga negatiivne ning nagu tulemused näitavad, siis ka nakkav. Liigsete karistustega kaevatakse endale pidevalt auku ning see on viinud selleni, et ligi pooled (4) tänavustest kaotustest (10) on tulnud nii, et vastase võiduvärav on läinud kirja ülekaalust.

Kehva distsipliini kõrval vaevab meeskonda ka segane seis väravasuul. Laupäevane 0-7 kaotusmäng Nashville Predatorsi vastu oli viimase kuue kohtumise jooksul kolmas, kus keset mängu väravavahti vahetati. Ondrej Pavelec ja Michael Hutchinson moodustasid mullu suurepärase tandemi, aga tänavu on mõlemad hätta jäänud.

Pavelec tegi eelmissl hooajal numbritega 2.28, 92% karjääri parima aasta. Tänavu pole aga suurt midagi välja tulnud. Ta on seni keskmiselt lasknud 2.96 väravat ning tõrjunud vaid 90.1%-lise efektiivsusega. Hutchinson alustas tugevalt, korjates neli võitu järjest ja lastes vaid ühes rohkem kui ühe värava, aga temagi numbrid on pärast ilusat oktoobrit kõvasti alla käinud - 2.77, 91.5%. Predatorsi vastu kestis ta vaid 12 minutit. Seitsme pealeviskega läksid kolm tükki tuppa.

(foto: Christopher Hanewinckel/USA TODAY Sports)

Olles puurivahtide mõistes veel noor (25-aastane) on kõikuv mängutase igati mõistetav. Eriti kuna tal oli enne tänavust hooaega kogemusi vähem kui poole saja mängu jagu. Ent mullu sai juba nii kõva märk maha pandud (2.39, 91.4%), et praegune ebakindlus näib lubamatuna.

Kuigi eks kaks vana tuttavat probleemi on ka omavahel seotud. Parema distsipliiniga meeskond teeks väravavahtide elu kindlasti kergemaks. Maurice'i ülesandeks peakski nüüd olema taguda pähe kõigile, et karistuste võtmise peale ei käi võidujooks. Või siis loobuma põhipatustajast. Byfuglienil on suvel leping läbi saamas ning praeguste esitustega pole ta kuidagi oma väärtust tõestamas. Pigem vastupidi.

Samas võib muidugi hästi minna ja Maurice ei peagi midagi tegema. 0-7 kaotus võiks meeskonnale, kellelt palju oodatakse, äratuskellana mõjuda. End tuleb kiirelt käsile võtta, sest vastasel juhul vaadatakse peagi kõigile oma konverentsis tagant järele. Ega oma divisjonis see enam kaugel polegi. Aina paremasse hoogu minev Colorado Avalanche jääb ühe vähem peetud mängu juures maha kolme punktiga.

Jaga:

Facebook Google+ Twitter