 |
| (foto: Dennis Wierzbicki/USA TODAY Sports) |
Blackhawks 1 - 2 (LA) Blues
Toews - Tarasenko x 2
Blues 3 - 2 (KV) Blackhawks
Backes, Brouwer, Shattenkirk - Ladd, Panarin
Blackhawks 2 - 0 Blues
Panarin, Shaw
Blues 2 - 4 Blackhawks
Tarasenko x 2 - Keith, van Riemsdyk, Kane, Anisimov
Blackhawks 5 - 6 (LA) Blues
Dano, Shaw, Teräväinen, Seabrook, Kane - Steen x 2, Fabbri, Bouwmeester, Backes, Tarasenko
St. Louis Blues
See, kuidas Blues ei suutnud kaks kevadet tagasi kodueelist seeria võiduks mängida pole muidugi midagi üllatavat. Ken Hitchcocki meeskonnast on saanud kuulus avaringi ebaõnnestuja. Kolm hooaega järjest on esimesel tõkkel langetud ning viimase seitsme playoffidega lõppenud hooaja jooksul on võidetud ainult üks seeria. Mullu langeti samuti 2-4 Minnesota Wildi vastu ja seda ka pärast divisjoni tiitliga kodueelise kindlustamist. Nii Wildi kui Blackhawksi vastu mindi seisus, kus põhiturniiri kohtumistes oldi kodumängude osas liiga parimate seas. Nii on see ka tänavu - kodupubliku ees teenitud 52-st punktist olid paremad vaid Dallas Stars ja Washington Capitals.
Vaatamata Vladimir Tarasenko karjääri esimesele 40 väravaga hooajale skooris Blues keskmiselt üsna keskpärased 2.67 väravat mängus. Selle võib kanda vigastuste süüks, kuna mitmed põhiründajad nagu Alexander Steen, Paul Stastny ja Jaden Schwartz jätsid kõik vahele korraliku portsu mänge. Koos Tarasenko ja Jori Lehteräga särava STL kolmiku moodustav Schwartz käis jääl üldse vaid 33 mängus. Nüüd on aga kõik terved ja erinevalt mitmest varasemast aastast läheb Blues karikamängudele ka korraliku hooga. Põhiturniiri viimasest 18-st mängust võideti 14. Seejuures skooriti selle perioodi jooksul keskmiselt 3.67 kolli. Samasse vahemikku mahtus ka viimaste aastakümnete pikim nulliseeria.
#stlblues recently-snapped shutout streak was the 3rd longest in the NHL since 1987 pic.twitter.com/KR2rBWMVNJ— Sportsnet Stats (@SNstats) March 30, 2016
Brian Elliotti ja Jake Alleni näol on Bluesil vägev kindapaar. Nende toel lasti endale põhihooajal keskmiselt 2.4 väravat, mis andis meeskonnale koha liiga esinelikus. Karikamänge alustatakse Elliottiga, kes oli tõrjete efektiivsuse osas 93%-ga põhiturniiri parim mees. 42 mängu jooksul lasi ta endale keskmiselt vaid 2.07 väravat. Hitchcocki käsutuses on võimas ja mitmekülgne arsenal. Nüüd on vaja panna see ka tulemusi tooma.
Edu võti: tugev vaim
Meeskond on suurepärase kvaliteediga ja kõva potentsiaaliga. Ent nii on see juba paar aastat olnud ja jõutud pole kuhugi. Pidevad avaringis langemised on pannud peale vaimse koorma, mida kindlasti vastased mängu käigus nöökimisega üritavad ära kasutada. Seda omamoodi needust pole muidugi ka kerge murda, eriti nüüd kui vastas on karikakaitsja. Ent põhihooajal sai Blues omavahelistes mängudes väga hästi hakkama ja see peaks meeskonnale näitama, et vastane on alistatav. Peab lihtsalt näitama tugevat vaimu ja eelnevad ebaõnnestumised mõtetes maha suruma.
Chicago Blackhawks
Blues on vähemalt esimeses mängus kohe õnnega koos. Põhiturniiri lõpuosas korjatud mängukeeld lõppeb Duncan Keithil alles playoffide avaringi teiseks mänguks. Joel Quenneville'i meeskond suutis temata põhihooaja täitsa kenasti lõpetada, aga tegu on ikkagi mulluste playoffide kõige väärtuslikuma mängijaga ning kindlasti tuntakse temast puudust. Keith on võimas minutite sööja ning oma meeskonnale toeks kõigis olukordades. Temata antakse järele igas valdkonnas. Seejuures on ka koos temaga mängides meeskonnal tänavu olnud üks nõrk koht.
Blackhawks läheb Bluesi 21.5%-lise ülekaalu efektiivsusele vastu 80.3%-lise vähemuse efektiivsusega. Sellega jäädi põhihooajal liiga viimase kaheksa sekka. Hitchcocki hoolealustel peaks olema päris korralik võimalus võita erimeeskondade lahing, sest 22.6%-ga ainult Anaheim Ducksi 23%-le alla jäänud Blackhawksi ülekaalu meeskond läheb vastu 85.1%-lise efektiivsusega tegutsenud vähemuse meeskonnale. Blues jäi selle osas samuti alla vaid Ducksile. Korralik karistuste surmamine on hea võimalus ohjeldada rünnakut, mis genereeris põhihooajal 2.85 väravat mängus. Kuigi otseselt sõltub edu lisaks oma tugevale vaimule ka Patrick Kane'i ohjeldamisest.
See on päris uskumatu, et järgmisel hooajal oma 100. juubelit tähistava NHL-i ajaloos polnud enne Kane'i mitte ühtegi ameeriklasest mängumeest, kes aasta liiga resultatiivseima mängijana lõpetanud. Kane on selle peale ka ise ahhetanud, meenutades, kuidas Pat LaFontaine 1993. aastal pingelises heitluses Mario Lemieux'le alla jäi. Kane haaras Art Rossi trofee endale 106 punktiga, edestades mullust võitjat Jamie Benni 17 silmaga. Tegu alates 2000. aastast suurima vahega kahe esimese vahel. Sama oli see ka hooajal 2013/14 Sidney Crosby ja Ryan Getzlafi puhul. Suure edu põhjusena tõi Kane eriliselt välja just meeskonna ülekaalus mängimise efektiivsuse. 37 punkti tuli tal nendest olukordadest. 2013. aasta playoffide MVP vedas enda kõrval ka Artemi Panarini 77 punkti peale, mis tegi karikakaitsjast ühe kahest meeskonnast, kellel oli resultatiivsustabeli esikümnes kaks mängijat.
Edu võti: Corey Crawford
Blackhawks on võimas, aga iga-aastaselt tuuakse võimaliku nõrkusena välja Corey Crawford. Meeskonna esiväravavaht andis eelmisel hooajal kahtlejatele kõva vastuse, kui lasi endale finaalseerias kuues mängus neljal korral alla kahe väravaga. Nüüd peab end aga uuesti tõestama ja 31-aastane puurilukk ei alusta sellega just kõige paremast seisust. Crawfordil jäi põhiturniiri lõpus mitu nädalat vigastuse tõttu vahele ja väidetavast peatraumast naasmine ei olnud edukas, kui tal ei õnnestunud meeskonda 3-0 edu pealt viimases mängus võiduni tüürida. Seejuures kaotas ta kõik oma viimased neli põhihooaja starti ja võitis viimasest 13-st vaid neli. Väärib ka meenutamist, et mullu alustas ta avaringis päris kohutavalt. Seega on kõik pilgud uuesti Crawfordi peal.
Ennustus: Blackhawks edasi 4-3
Kuue aasta jooksul Stanley karika kolm korda võitnud meeskonda on raske ükskõik millises vastasseisus mitte eelistada. Blues on vast viimaste aastate parimas seisus, seega peaks tulema huvitav ja pikk seeria. Kuid Hitchcocki mehed pole erinevalt vastasest end pingeolukorras tõestanud ja see peaks lõpuks ka otsustavaks saama. Kuigi võimalik, et teekonnal järjekordse finaalikoha ja äkki isegi uue karikavõidu suunas osutab just avaringi vastane enim vastupanu.
Kommentaarid