 |
| (foto: Getty Images) |
Predators 3 - 2 Ducks
Weber, Neal, Salomäki - Rakell, Santorelli
Ducks 4 - 2 Predators
Rakell, Vatanen, Cogliano, Stewart - Weber, Järnkrok
Predators 5 - 1 Ducks
Nystrom, Ellis, Ribeiro, Ekholm, Wilson - Sekac
Anaheim Ducks
Ducks oli mullu ühe võidu kaugusel jõudmaks pärast 2007. aastat esimest korda uuesti finaali. Chicago Blackhawksi vastu oli võimalus kaks korda seeria ära otsustada, kuid mõlemas mängus lasti endale viis väravat ja see tegi ülesande väga raskeks. Selle osas peaksid tänavu olema aga palju paremad võimalused. Ducks oli põhiturniiril liiga parim kaitsemeeskond. Kokku lasti endale 184 kolli, mis tegi keskmiseks 2.24 mängu kohta. John Gibson lõpetas 2.07-ga otse liiga parima maskis mehe Ben Bishopi selja taga ning Frederik Andersen jäi 2.30-ga napilt esikümnest välja. Meeskond lasi endale hooaja lõikes keskmiselt vaid 27.5 pealeviset mängus ehk puurivahte aitasid kõvasti ka väljakumängijad.
Silmapaistvat tööd tegid väljakumängijad ka erimeeskondade osas. Bruce Boudreau meeskonnast sai alates 1969. aastast alles neljas sats, kes olnud liiga parim nii ülekaalu (23%) kui vähemuse (87.2%) osas. Seejuures võib vastaste jaoks enim hirmutav olla see, et meeskond oli pikalt ülekaalu efektiivsuse tabelis liiga viimaste hulgas. Pärast jõulupausi algas aga Ducksil suur tõus ja koos sellega veeti end ka ülekaalu osas tippu. Pikalt lahendati neid olukordi hooaja teises pooles üle 30%-lise efektiivsusega, enne kui viimastel nädalatel taas veidi maha jahtuti. Kuid võimalik, et nüüd saadakse hoog uuesti sisse, sest vastu tuleb päris kahvatu karistuste surmaja (81.2%).
Pikalt vaevu üle kahe värava skoorinud Ducks sai ülekaalu toel lõpuks ka keskmise väravate arvu enamvähem normaalsele tasemele (2.62). Väravasaak pärast hooaja murdepunktiks osutunud jõulupausi oli aga tervelt 3.14. Playoffides on muidugi mängud võrreldes põhihooajaga täiesti teistsugused, aga uuel aastal näidatud hoog on Ducksist teinud kindla karikanõudleja. Kui see üldse vahepeal kahtluse alla sattus. Eks see tegelikult oli teada, et hooaja esimene pool oli lihtsalt ebaloogiliselt kehv. Boudreau sats näitas aasta tagasi pärast statistilise poole pealt üsna kahvatut põhihooaega otsustavates mängudes väga head minekut. Võib vaid ette kujutada, milleks nüüd võimelised ollakse.
Edu võti: liigse enesekindluse vältimine
Kui oled viimase nelja kuu jooksul liiga parim meeskond olnud, siis ei saa pahaks panna seda, kui end veidi imetled. Meeskonnal peaks enesekindlus hetkel laes olema. Ent enesekindluse ja ülbuse vahel on päris peenike piir. See võiks olla peamine asjaolu, mis Ducksi edenemist ohustab. Palju karmimad proovikivid on veel ees, aga meeskond ei saa endale avaringis lõdvalt võtmist lubada.
Nashville Predators
Üks Predatorsi varasematest seeria võitudest oli just Ducksi vastu. Barry Trotzi juhendamisel alati ettevaatlikult tegutsenud meeskond pani 2011. aasta avaringi seeria igas kohtumises kotti vähemalt kolm tükki ning edenes 4-2 võiduga. Resultatiivset mängu oleks kahtlemata vaja ka nüüd, kui vastas üks tõeliselt raudne kaitse. Põhiturniiril skooris Predators keskmiselt 2.73 kolli mängus, millega jäädi esikümne sappa. Seejuures oli väravate keskmine pärast Ryan Johanseni hankimist 2.95. Kaua ihaldatud tõelise esitsentri saamisega täideti oma eesmärk. Meeskonna rünnak sai tõuke ning kuna kaitse on esmaklassiliselt mehitatud, siis võib lootusrikkalt tulevikku vaadata.
Samal ajal peab aga ka märkima, et tänavu on Peter Laviolette'i käsutuses olev kaitse enamjaolt vaid paberi peal kindel olnud. Pekka Rinne tegutses põhiturniiril väga ebastabiilse tasemega ning kui su väravavaht alt veab, siis ei aita ka liiga parim kaitsepaar Shea Weber - Roman Josi. Rinne tänavused numbrid 2.48 ja 90.8% on tema karjääri ühed halvimad. Soomlase allakäik oli üllatav, kuna üle paari aasta õnnestus tal uuesti kogu maratoni käigus terve püsida.
Vigastusteta koosseis on kusjuures aastate jooksul saanud väga oluliseks faktoriks. Viimase seitsme aasta karikavõitjad Chicago Blackhawks, Los Angeles Kings, Boston Bruins ja Pittsburgh Penguins on kõik selle ajavahemiku sees kuulunud liiga parima tervisega satside hulka. Nashville'is unistatakse ka kindlasti karikast ja see on hea märk, et tänavu oli Predatorsist ainult kolm meeskonda parema tervisega. Esimesena lõpetas selle osas Colorado Avalanche. Järgnesid Blackhawks ja Kings. Ega ometi tänavu jälle karikas ühele neist ei lähe?
Edu võti: Pekka Rinne
Rinne kukutab või siis viib meeskonna edasi. 33-aastane puurilukk lasi mullu avaringis Blackhawksi vastu keskmiselt 2.68 väravat ja tõrjus 90.9%-ga. Playoffides on tema karjääri keskmisteks 2.47, 91.4%. Pole siis ka ime, et meeskond on võitnud ainult kaks seeriat. Selleks, et tuleks kolmas peab soomlane kraad-kaks kangemalt tegutsema. Ja abi peaks muidugi tulema ka kogu meeskonna kaitsemängust. Kui sellega jäädakse oma tuttavale tasemele, siis on raske tandemile Gibson - Andersen vastu saada.
Ennustus: Ducks edasi 4-1
Predators on sümpaatne sats, aga nii mõndagi ütleb see fakt, et pikalt püsis tänavu seis sellisena, et Weberist ja Josist oleks saanud liiga ajaloo kolmas kaitsjate paar, kes meeskonna punktitabelit juhtinud. Lõpuks Weberi hoog aeglustus veidi ning Filip Forsberg tõukas üsna viimasel hetkel Josi esikohalt. Hambaid näidatakse kindlasti kõvasti, nii nagu ka aasta tagasi Blackhawksi vastu, kuid vastane on siiski liiga ebamugav. Kui Ducks suudab liigset enesekindlust vältida, siis võiks õnnestuda teist aastat järjest lühikese seeriaga alustamine.
Kommentaarid