Detroit Red Wings ja Chicago Blackhawks on oma hooajaks ettevalmistusi alustanud kahe omavahelise mänguga. Kui esimese võitis Blackhawks tänu Trevor Daley lisaajaväravale 5-4, siis teine läks Red Wingsile 4-1. Tomaš Tatar säras kübaratrikiga.
(foto: chatsports.com)
Tatar näitas head koostööd Brad Richardsiga. Oma eelmise hooaja meeskonna vastu mänginud Richards abistas enda uut tiimikaaslast kõigi väravate juures sööduga. Kübarale pandi punkt tühja väravasse läinud tabamusega.
Karikakaitsja maha murdmist jälgis kohapeal ka Gordie Howe, kes oli esimest korda pärast eelmise aasta insulti Joe Louis Arenat külastamas.
"See neetud Chicago Blackhawks." - nii võivad mõelda kõik Minnesota Wildi mängijad ja fännid. Pärast 4-aastast pausi on kolm hooaega järjest playoffidesse jõutud, aga kõigil aastatel on just Blackhawks meeskonna konkurentsist kukutanud. See seeria tuleb oma eesmärkide täitmiseks lõpetada.
(foto: Getty Images)
Kohanenud Vanek ja edukam ülekaalus mängimine annaks rünnakule vunki juurde
Mike Yeo meeskond skooris mullu 2.77 väravat mängus, millega platseeruti viisakal 12. kohal. Seda isegi vaatamata eelmise suve suure täienduse Thomas Vaneki karjääri ühele halvimale aastale. Austerlane suutis koguda 52 punkti, millest täishooaegade arvestuses halvem vaid tema debüütaasta (48 punkti). 31-aastast ründajat vaevasid kohanemisraskused.
"Vaatamata sellele, millega ma pidin hakkama saama - kehv tervis, erinevates kolmikutes mängimine, varasemast suurem playmakeri roll - jõudsin 20 värava ja 50 punktini, aga see polnud siiski selline minek, mida sooviksin näidata. Minu eesmärgiks on skoorida 30+ väravat," rääkis Vanek selle nädala alguses.
(foto: Jordan Doffing/MHM Photo)
Karjääri jooksul seni 298 kolli teinud ründaja pandi rohkem mängujuhina tegutsema seetõttu, et Wildi ründeliin on parajalt talendist tilkumas. Zach Parise, Jason Pominville, Mikko Koivu, Mikael Granlund...ja see nimekiri läheb aina edasi. Näiteks Nino Niederreiter oli Parise'i taga 24 tabamusega väravaküttide edetabelis teisel kohal, aga ta veetis enamuse hooajast tagumistes ründekolmikutes.
Samas ei kuulu täielik ründakul amoki jooksmine väga peatreeneri visiooni. "Vaatamata sellele, et skoorisime mullu palju rohkem kui inimesed arvavad, eriti hooaja teises pooles, ei ole me liiga parimate ründemeeskondade seas. Meie identiteet põhineb töökusel ja tugeval kaitsemängul," tunnistas Yeo hiljuti.
Sellest, et meeskonnal pole vaatamata suurele talendi kogusele rünnakul asjad päris korras, andis hästi aimu ülekaalus mängimise efektiivsus. Hädise 15.9%-ga suudeti edestada vaid kolme meeskonda. Playoffides tõsteti see avaringis St. Louis Bluesi 33.3% peale, aga eks kõik, mis järsult tuleb võib sama järsult ära kaduda ja nii juhtuski järgmises ringis.
Yeo teab ja loodab, et seda annab parandada: "Me teame, et meil on mängijate grupp, kes on paremad sellest kohast, mida eelmisel aastal ülekaalu osas näidati. Ent me ei jää ka lihtsalt paigale istuma ja lootma, et saame järsku liiga parimaks ülekaalu meeskonnaks. Me tahaksime seda olla, aga see sõltub mitmetest asjadest. Mängijatest ja sellest, kuidas nad ühele lainele saada."
Niigi tugev kaitseliin on jõudu juurde saamas
Wildi endale lastud 2.41-st väravast olid mullu paremad vaid viis meeskonda. Suur osa selles oli väravavahil Devan Dubnykil, kes transformeerus müstiliseks meheks, aga eks iga väravavaht vajab suurt toetust ka oma kaitsjatelt. Wildi sinise joone mehed suutsid seda pakkuda ja isegi olukorras, kus kaitseliini liider Ryan Suter oma mänguvormiga hädas oli.
(foto: tsn.ca)
Yeo oli Suteri panusega rahul, aga meeskonna üks asekaptenitest oli päris löödud. "Käisin tal pärast hooaja lõppu külas. Ta oli enda suhtes väga kriitiline ja ma ei arvan, et ta seda vääriks. Statistika osas ei olnud tegu ehk tema parima aastaga, aga ta tegi palju häid asju. Hooaja teises pooles olime me liiga parim meeskond ja tema oli meie liider," mainis Yeo.
Suter oli mullu keskmise mänguaja osas liiga liider (29:03) ja liigne koormus võis oma osa mängida selles, et 30-aastane jänki ei suutnud enda kõrgetele standarditele vastavat mängu näidata. Selle suhtes on aga heaks uudiseks see, et mitmed noored on peale kasvamas. Meeskonna pesamuna, 21-aastane Matt Dumba tegi eelmisel hooajal +13'ga selle arvestuses klubi kollanokkade rekordi. Lisaks küpsesid aasta võrra edasi 22-aastane Jonas Brodin ning 25sed Jared Spurgeon ja Marco Scandella. Samuti loodetakse palju ka suvel koos Robert Roobaga noortelaagris mänginud Mike Reillyst, keda peetakse ülekaalu spetsialistiks.
Devan Dubnyk ei pea liigse ootuste koorma all kannatama
Dubnyk tegi mullu hullumeelse aasta või õigem oleks isegi öelda poolaasta, kuna enne jaanuaris Minnesotasse saabumist konutas ta Arizona Coyotesi pingi peal. Wildi eest tuli 39 mänguga 27 võitu. Keskmiselt lasi ta endale vaid 1.78 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 93.6%. Sellist vormi on raske korrata, aga klubi seda ei ootagi.
"Me ei palu temalt, et ta oma selle aasta vormi igal aastal kordaks. See ei ole reaalne. Ent me usume, et ta suudab olla selles liigas hea väravavaht. Ta on jõudnud parimasse mängijaikka," rääkis suvel peamänedžer Chuck Fletcher.
Yeo on öelnud, et 29-aastast puurivahti ootab uuel hooajal ees kindlasti väiksem koormus. Eelmise hooaja lõpus alustati temaga praktiliselt kõiki mänge, kuid samas pole kadunud usk Darcy Kümperisse, kellelt loodetakse uut tõusu. 25-aastane kanadalane lasi mullu endale 2.6 väravat, tõrjete efektiivsusega 90.5%. Aasta varem ringlesid numbrid vastavalt 2.4 ja 91.5% ümber.
Hooaja väljavaated
Wild oli eelmise põhiturniiri lõpus liiga parim meeskond. Sealt saadud hooga mindi edukalt läbi ka playoffide avaringist, aga siis langeti üsna väikese vastupanuga (mängud 0-4) Blackhawksi vastu. Õppida on veel nii mõndagi, kuid Yeo hinnangul on meeskond valmis karikavõidule konkureerima, öeldes: "Arvame, et oleme konkurentsivõimelised ja karikanõudlejad."
Samal ajal on jäädud reaalsuse piiridesse, ega pole illusioone loodud. "Meie liiga on nii raske, et minu arvates oleks täielik ignorantsus, kui usuksime, et ei peaks vaeva nägema ja tugevalt esinema ning arvaksime, et meil ei seisa uuel hooajal ainuüksi playoffidesse jõudmiseks ees raskeid aegu. Reaalsus on see, et mängime läänekonverentsis ja oma divisjonis. Peame näitama oma parimat mängu ja vähemaga meil pikka pidu pole," lisas Yeo.
Mingis mõttes võib öelda, et raskused on meeskonda tabanud ka juba enne hooaja algust. Nimelt on Yeo kritiseerinud oma hoolealuste esitusi kontrollkohtumistes, olles eriti rahulolematu noortega: "Suhtlemine on ilmselgelt osa tööst, aga meie ülesandeks pole innustada tugevalt mängimisele ja tahtmisele siin olla." Oleks ikka pidanud kohe Robertiga lepingu ära tegema...
On ütlemata vägev mõelda, et NHL-i üks tugevamatest satsidest on meie mehe suhtes huvi üles näidanud. Wild on tõusuteel olev meeskond, kelle tuumik võib veel mitu head aastat edukalt koos mängida. Omadega on jõutud faasi, kus ollakse valmis suureks läbimurdeks, aga nagu eelpool mainitud - esimese asjana tuleb Blackhawks maha murda. See oleks aga isegi Tom Cruise'i jaoks keerukas missioon.
Kui Boston Bruins on mõnda noort mängumeest pisteliselt kasutanud, siis eelmise aasta drafti avaringi valikut David Pastrnaki on küll juba rohkelt usaldatud. 19-aastane tšehh tegi eduka debüüthooaja ning meeskonna asekapten Patrice Bergeron näeb temas tohutut potentsiaali.
(foto: csnne.com)
Pastrnak kogus mullu Bruinsi eest 46 mänguga 27 punkti (10+17). Tema esiletõus oli üks vähestest asjadest, millega playoffidest eemale jäänud meeskond rahule võis jääda. Enne läinudöist kontrollkohtumist Washington Capitalsi vastu jagas Bergeron talle rohkelt kiitust.
"Ta on väga rõõmus, et saab meeskonna juures olla, ta on õpihimuline ja toob energiat, mida noorelt kutilt vajad," märkis Bergeron. "Arvan, et tal on ka mitmeid liidriomadusi, mida ta aja jooksul arendab. Ta on suurepärane noor mees ja mängija.
11 hooaega Bostonis mänginud Bergeron usub, et Pastrnakist kujuneb meeskonna jaoks väga väärtuslik mängumees: "Oma suhtumisega ja sellega, kuidas ta mängib, on ta juba näitamas küpsust. Tema jaoks on taevas piiriks."
Noor ründaja ei hakanud ka pärast kiidulaulu tagasi hoidma. Capitalsist saadi jagu 2-1 ning tema tegi oma meeskonna mõlemad väravad. Võidutabamus tuli lisaajal, mis sai kesta vaid 12 sekundit.
Phil Kessel on kiirelt eluga uues linnas ja meeskonnas kohanenud. Pittsburgh Penguins ajas läinud ööl esimest korda tänavuste kontrollkohtumiste käigus kõik oma ässad jääle ning Kessel panustas Carolina Hurricanesi üle saadud 7-3 võidus kahe väravaga.
(foto: cbc.ca)
Esimene oli ilus suunamine, mis pani punkti kuue väravaga avakolmandikule.
Teine tuli mängu keskel ja sellega lõpetati ka skoorimine ära.
Kaks tabamust tuli vaid nelja pealeviskega. Koostöö Sidney Crosby ja Chris Kunitziga on saanud paljulubava alguse.
Kui enim on räägitud imest, mille Ottawa Senators eelmise hooaja lõpus korda saatis, siis ega väiksemat mõõtu polnud ka Calgary Flamesi saavutus. Kogu aasta jooksul näitas sügav statistika, et meeskond mängib üle oma võimete, aga need numbrit lugesid lõpuks vähe. Murti viieaastane playoffideta periood ja jõuti lausa 2. ringi välja.
(foto: calgarysun.com)
Noortelt ründajatelt oodatakse taas suurt panust
Olles kogu karjääri jooksul olnud maksimum 50 punkti mees, ületas Jiri Hudler 31-aastasena 70 punkti piir. 78 mänguga tulnud 76 silma oli ülekaalukalt tema karjääri parim näitaja. Samuti sai uhkelt üle löödud väravate (31) ja söötude (45) tippmargid. 2008. aastal Detroit Red Wingsiga Stanley karika võitnud ründaja elas noorte meeskonnakaaslate kõrval üle omamoodi ümbersünni.
Hudler saab mullu keskmiselt 2.89 väravat skoorinud rünnakus olema olulisel kohal ka uuel hooajal, aga tema edu sõltub sellest, kas noored ässad suudavad kõrgetasemelist klassi hoida. Johnny Gaudreau tegi 64 punktiga (24+40) oivalise debüüthooaja ning 60 punkti meheks tõusis ka Sean Monahan (31+31). Meeskonna edu nimel on tähtis, et noored ei jääks loorberitele puhkama.
"On oluline, et kõik meie mängijad teeksid veel ühe sammu edasi. Meie jaoks on julgustav, et omame mitmeid mängijaid, kes pole veel oma lage saavutanud. Monahanil on meie meeskonnas oluline roll ja ta on endiselt väga noor. On veider rääkida sellest, et tal on nii noores eas täita väga tähtis roll, aga nii nagu kõigi mängijate puhul, on ka temal väljakutse teha järgmine samm. Sama kehtib ka Johnny kohta ning see nimekiri jätkub veel," rääkis suvel peamänedžer Brad Treveling, kes võrdles Monahani hiljuti NHL-i kõigi aegade punktitabeli neljanda mehe Ron Francisega.
Seis on Flamesi edurivis ütlemata kaunis, kuna juba on eelmise aasta drafti 4. mehe Sam Bennetti näol tulemas peale veel noorem ja ehk isegi osavam tüüp. Et päris lasteaiaks kätte ära ei läheks, siis on Treveling ründesse kogemusi juurde hankinud. Michael Frolik sai vabaagendina 5-aastase lepingu.
"Michael annab meile kogemusi. Ta on kutt, kes võitnud Stanley karika, mänginud playoffides ja suudab teha mitmeid asju. Ta on uskumatult hea karistuste surmaja, kes lisab meeskonda kiirust, visadust ja tööeetikat," kommenteeris Treveling tehingut.
Kuigi Frolik pole ka muidugi mees, kes kohe-kohe kepi nurka viskab. Vaatamata sellele, et kirjas on üle 500 põhihooaja mängu ning sõrmes karikavõidu sõrmus, tähistab tšehh järgmisena alles on 28. sünnipäeva. Meeskonna vanimad ründajad on Hudler, David Jones ja Matt Stajan, kes on kõik 31sed. Nendegi poolt on enne langust kindlasti veel nii mõndagi tulemas.
Kaitse on saanud suurepärase täienduse
Bob Hartley meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.6 väravat mängus, millega kuuluti paki keskele. Enda tsoonis tehti tublit tööd, eriti pealevisete blokeerimisel, aga tegu numbriga, mida saab kindlasti parandada ja seda saab nüüd teha koos Dougie Hamiltoniga, kellega sõlmiti 6-aastane leping.
(foto. calgarysun.com)
22-aastane kaitsja on teinud kiire tähelennu ja täiendab suurepäraselt kaitseliini, kus on juba ees üks liiga parimaid kaitsevendi Mark Giordano ning tublid tööhobused (ja teine kord ka valusa viskega vanad) Dennis Wideman, T.J Bordie ja blokkide meister Kris Russell. "Dougie on meile ilmselgelt abiks ja lisab sinisele joonele rohkem sügavust," on Treveling kiitnud.
Nii väravate (10), söötude (32) kui punktide (42) arvestuses karjääri parima aasta teinud Hamilton toob kõige muu kõrval leevendust ka sügava statistika osas, millega Flames mullu kimpus oli. Noor kaitsemees oli Bostonis üks meeskonna efektiivsemaid mängijad ning tegi järjepidevalt enda kõrval mängivad mehi paremaks.
"Koos Dougiega oleme saanud suuremaks, paremaks ja kiiremaks. 22-aastaselt on ta juba NHL-is hea tasemega kaitsja ning ta areneb veel paremaks. Me ei ole seni isegi kogu tema kvaliteeti näinud, teame et ta saab meie eest hästi hakkama," muljetas hiljuti Hartley.
Väravas valitseb ebakindlus
Flames võttis aasta tagasi palgale Anaheimist minema löödud Jonas Hilleri ja pigistas šveitslasest välja hea hooaja. 33-aastane puurivaht tõi 44-st stardist 28 võitu, tõrjus 91.8%-lise efektiivsusega ning lasi endale keskmiselt 2.36 väravat. Aga...ta kõrbes playoffides. Avaringis notiti Vancouver Canuks kuue mänguga maha, kuid Hiller lasi otsustavas mängus esimese kolme pealeviskega kaks väravat ning tema mäng lõppes seitsme ja poole minutiga ära.
Edasi tulid vastu vanad sõbrad Anaheimist ja viiemängulises seerias sai ta mängida vaid veidi üle 22 minuti. Avamängus tuli selle ajaga kolm tükki tuppa. Selline hooaja lõpp peaks andma võimaluse Karri Rämöle, aga 29-aastane soomlane pole seni suutnud oma aktsiaid väga kõrgele viia.
Olles kaasa teinud 143 mängus on Rämö tõrjete efektiivsus napilt üle 90ne (90.5%) ja keskmiselt on ta lasknud 2.92 väravat. Pärast KHL-is veedetud nelja aastat on ta lombi taha naasnud selgelt parema puurivahina, aga ka 2.60 ja 91 ümber ringlevad numbrid pole päris esiväravavahi väärilised. Flames on aga endale just püsivat nr. 1-te otsimas.
Hooaja väljavaated
Treveling on rääkinud ambitsioonikast plaanist võita lähiajal meistritiitel ja ega teistsuguste eesmärkide puhul polegi mõtet kaasa mängida, kuid Hartley on esialgu jäänud veel tagasihoidlikuks. "Eelmisel aastal ütlesime mängijatele, et nad ei vaataks lehti ja TV-d, ega usuks, et nad jäävad playoffidest eemale. Sel aastal on meie sõnum sama - ärge uskuge neid, kes järsku ütlevad, et te olete head," mainis 55-aastane peatreener eelmisel nädalal.
Tõde on see, et Flames tegi mullu nii mõndagi, mille kordamine saab olema keeruline. Näiteks saadi 31 oma 45-st võidust läänekonverentsi satside vastu. Vaid Ducks tegutses selles piinakambris paremini (34). Lisaks domineeris Hartley meeskond oma divisjoni. Aastaid järjest saadi Canucksi käest peksa, aga järsku murti see needus ja lõpuks saadi Vaikse ookeani divisjoni vastu 29-st mängust 22 võitu. Ducks jäi näiteks 18 peale.
Usutavasti ei saa enda divisjoni vastu mängimine uuel hooajal nii kerge olema. Selle osas peaks tulema tagasilangus. Samas on aga meeskond pärast Hamiltoni ja Froliku lisamist selgelt oma kvaliteeti parandanud. Usutavasti tuleb playoffidesse jõudmiseks mullusele 97 punktile juurde panna, mis eeldab seda, et kui tulemused enda divisjoni vastu kannatavad, siis tuleb mõnelt teiselt seltskonnalt rohkem silmi nokkida.
Läinud ööl tegid tänavuse drafti esinumbrid Connor McDavid ja Jack Eichel oma hooajaeelsete mängude debüüdid. Mõlemad olid hoos ning viisid oma meeskonnad võiduni. Edmonton Oilers alistas Calgary Flamesi 4-2 ning Buffalo Sabres oli 3-2 üle Minnesota Wildist.
(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
McDavid kogus kaks söödupunkti. Ta aitas Leon Draisaitlil teha seisuks 2-2 ning sai hiljem teise silma pähe Nail Jakupovi poolt tühja võrku pandud värava juures.
St. Louis Blues on nagu keskmine Eesti tippsportlane. Jõutakse suurvõistlustele, läbitakse kvalifikatsioon ja tullakse koju tagasi. Sel aastal kukkus Blues playoffides kohe avaringis välja ja nii kolmandat korda järjest. Kesk divisjoni tiitli toonud hooaeg sai päris piinliku lõpu.
(foto: Chris Lee)
Rünnakule lisati jõulisust
St. Louis Blues ja New York Rangers olid eelmisel hooajal ainsad, kes mahtusid nii ise tehtud väravate kui kaitsenumbrite osas liiga esimese viie sekka. Kui asi katki pole, siis teadupärast pole seda ka mõistlik parandada. Nii on Blues uuele aastale peale minemas praktiliselt sama satsiga. Ründeliinis on ainsa uue näona Washingtonist T.J. Oshie vastu toodud Troy Brouwer, kes lisab jõulisust.
"Suurus on midagi, mida ei saa õpetada. Meie konverentsis pead mängima jõulise ja kaaluka koosseisuga. Arvan, et see teeb meist meeskonna, kelle vastu on keerulisem mängida," kommenteeris peamänedžer Doug Armstrong tehingut.
Brouwer on mitmekülgne mees, kes võib edukalt esimeses ründekolmikus väravaid jahtida või siis tagumistes kolmikutes vastaseid hirmutada.
Puhaste snaipritega pole Bluesil probleeme olnud. Vladimir Tarasenko oli mullu kogu liiga peale ainus vend, kes sai vähemalt 35 väravat ja söötu, Alexander Steen tegi oma teise järjestikuse 60 punktiga hooaja ning Jaden Schwartz sai kõigis valdkondades hakkama karjääri tippmargiga.
"Minu ajal pole meil varem nii palju osavaid mängijaid olnud, aga oskused ja ettevaatlik hoki ei vii võitudeni. Peame rohkem hoolimatult mängima nagu varem ja sellest me Dougiga ka rääkisime. Sa saad seda teha ning olla samal ajal ka vastutustundlik. Vajame, et rohkem mängijaid oleks osalised nii rünnakul kui kaitses," rääkis suvel peatreener Ken Hitchcock.
Bluesi jaoks on heaks uudiseks ka see, et kunagine 70+ punkti mees Paul Stastny, kes aasta tagasi megalepinguga palgale võeti, on oma teisel hooajal valmis andma suurema panuse. "Tunnen ennast nüüd paremini. Kõik ütlevad, et neil on olnud hea suvi, aga tunnen end füüsiliselt ja vaimselt värskemana ning olen ootamatusteks rohkem valmis," rääkis Stastny eelmisel nädalal.
(foto: Scott Rovak/Getty Images)
Enne Tarasenko uut lepingut klubi palgaedetabelit juhtunud ründaja jäi mullu vaid 46 punkti peale. Olles eelmisel aastal Colorado Avalanche'i eest playoffides seitsme mänguga kogunud kümme silma, tuli nüüd kuue matšiga vaid üks ainus. Kui tema end käima saab, siis lükkab Hitchocki meeskond oma väravate keskmise kindlasti üle kolme. Mullu jäi selleks 2.91.
Ohtlikud relvad ka sinisel joonel
Stastny polnud muidugi ainus Bluesi ründaja, kes playoffides justkui kangestus. Kukkus välja nii, et seal kujunes kaheksa punktiga meeskonna resultatiivseimaks kaitsja Kevin Shattenkirk. Põhihooajal tuli 26-aastase ameeriklase poolt 44 punkti ja seda vaid 56 matšiga! Üks õnnetu kokkupõrge Aleksandr Ovetškiniga lõppes tema jaoks rebenenud kõhu- ja kubemelihasega.
Shattenkirki kõrval on sinisel joonel veel teine korralik punktimasin Alex Pietrangelo näol. Tema kogus mullu 46 silma. Senise 5-aastase karjääri jooksul on tal kirjas kaks 50 punktiga hooaega. Ei ole just palju neid meeskondi, kellel tuleb kaitsest rünnakule selline panus. Arvestades seda on avaringis langemine lubamatu. Ent seda soovitakse kangesti muuta.
"Mängijad tundsid, et nad ei esinenud playoffides oma võimete kohaselt. Meid on tabanud tõeline pettumus ja arvan, et näeme varasemast kõrgemal tasemel keskendumist nende poolt, kellele edu tõeliselt korda läheb. Usun, et näete mõnede mängijate poolt, kes ei taha, et see kunagi uuesti juhtub, hoopis teistsuguse käiguga esitusi," on Hitchcock maininud.
Väravas kindel tandem
Kõige muu kõrval saab Blues loota kindlatele väravavahtidele. Pole vahet, kas postide vahel seisab Brian Elliott või Jake Allen, juba ette on teada, mis sealt saab ja see peaks meeskonnale süstima enesekindlust. 30-aastane Elliott tegi mullu neljanda tugeva hooaja järjest. Ta sai 45-st stardist 28 võitu, lastes endale keskmiselt 2.26 väravat. Tõrjete efektiivsuseks kujunes 91.7%.
(foto: Carlos Gonzalez/Star Tribune)
Viis aastat noorem Allen, kes tõusis playoffide ajaks esinumbriks, oli esimest aastat püsivalt suure klubi juures ja pani enamvähem samasse auku, kuhu Allen - 2.28, 91.3%. Kuigi, kuna mõlemal jäid tõrjed alla 92%, siis on veel ka märgatavalt arenguruumi. Blues pole näiteks kogu meeskonna tõrjeprotsendi osas kolm aastat järjest liiga esikümnesse mahtunud. Mullu jäädi 91.2% peale ja sellega jagati 12. kohta koos Florida Panthersiga.
Playoffides lasi Allen samuti võrdlemisi vähe väravaid (2.2), aga tõrjed olid vaid 90.4%. Vastas oli supervormi näidanud Devan Dubnyk ja nii ei suudetud seeriat isegi seitsmemänguliseks venitada. Seejuures läks otsustav matš untsu tänu Alleni kehvale esitusele. "Ma polnud kogu aasta jooksul olnud rohkem keskendunud kui täna, aga tulid kaks väravat, mis ei tohi selles hooaja faasis sisse minna," tunnistas mees ise vahetult pärast mängu, lisades et see jääb teda pikemaks ajaks kummitama. Loodetavasti on ta siiski uue hooaja alguseks sellest üle saanud.
Hooaja väljavaated
Puhtalt meeskonna kvaliteeti hinnates võiks Bluesi visata seltskonda, kelle seast tuleb tõenäoliselt 2016. aasta Stanley karikavõistluste võitja. Nii tegid ka paljud hinnatud spetsialistid aasta tagasi. Lõpuks oli aga ookeani taga palju punaseid põski. Eks ajalool ole ikkagi omad põhjused ja seda ignoreerida on rumal.
Tundub, et Bluesil on tekkinud vaimne blokk seoses playoffides mängimisega. Võimalik, et sellest saab üle vaid uue peatreeneriga. Hitchcock on teeninud taas ühe uue võimaluse, aga tema ise on samuti mängijate asemel kritiseerinud hoopis neid kelle juhendamisel sats mängib, kaasa arvatud iseennast. Samal ajal on teda toetamas fakt, et alates hetkest, mil ta St. Louisi saabus (2011. aasta) on Blues olnud kogu liiga peale enim punkte kogunud sats (389).
Usutavasti lammutavad Hitchcocki hoolealused taas põhiturniiril kõvasti. Brouweri hankimine võib lõpuks olla ka see viimane pusletükk, mis meeskonnal aitab järgmise sammu teha. Playoffides on tihti võitudeks vaja mingisugust koledat väravat ja neid 30-aastane ründaja oskab teha. Kui Hitchcock on rääkinud, et nii mõnigi mees ei taha enam kunagi piinlikku langemist üle elada, siis avastavad ehk oma "räpase poole" veel ka mõned teised mängijad.
22-aastane kaitsja Oscar Klefbom on seni mänginud vaid 77 NHL-i mängus ja tema kollanoka leping pole isegi veel lõppenud, aga Edmonton Oilers on tema esitustest piisavalt palju näinud, et rootslane pikemaks ajaks ära lukustada. Käed löödi seitsmeks aastaks.
(foto: Perry Nelson/USA TODAY Sports)
2011. aasta drafti avaringi valik teenib värskelt sõlmitud lepinguga 29.2 miljonit dollarit. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis on Oilersi jaoks tegu väga hea tehinguga, kuid kui asjad hakkavad metsa poole kiskuma, siis tuleb hiljem tagasi vaadata ja kiruda seda otsust, mis vahetult enne hooaja 2015/16 algust tehti.
Klefbom on seni 77 mängus kogunud 23 punkti (3+20). Enamust neist tuli eelmisel hooajal, kui 20 silma sai ta kokku vaid 60 mänguga. Kaitsjate osas oli ta punktide arvestuses Justin Schultzi järel teisel kohal. Lisaks teenis vaid Schultz temast keskmiselt rohkem mänguaega.
Noor mängumees on klubi jaoks kujunenud kiirelt väärtuslikuks lüliks ja ideaalmaailmas möllab ta rõõmsalt Oilersi sinisel joonel vähemalt kuni 2023. aasta suveni. Halval juhul tuleb temast aga uus Jared Cowen. 2009. aasta drafti avaringi valik tegi 2011. aastal eduka hüppe NHL-i, aga pärast kahe aasta tagust lepingupikendust, mille kohaselt teenib ta nelja aasta jooksul 12.4 miljonit dollarit, pole temalt suurt midagi tulnud (vaid 24 punkti). Ja nüüd on Ottawa Senatorsil raske temast lahti saada.
"Ilmselgelt on mõlema osapoole jaoks (selle tehingu juures) omad riskid, aga kui sa kellessegi nii pikaks ajaks investeerid, siis vaatad tema iseloomu, vastupidavust, oskuseid ja prognoosi. Ta on üsna hea palganumbriga meiega seotud kuni 29-aastaseni," kommenteeris peamänedžer Peter Chiarelli.
2012. aastal juuniorite MM-i kulla võitnud ja sel aastal ka täiskasvanute koondises maailmameistrivõistlustel mänginud Klefbom ei plaani pettumust valmistada: "See on palju numbreid, palju raha ja palju aastaid, aga ma ei soovi kusagil mujal olla. Arvan, et meid ootavad ees mõned väga head aastad."
Pärast suviseid ümberkorraldusi on Boston Bruinsi rivistuses mitu vaba kohta ja hooajaeelses treeninglaagris käib nende peale kindlasti armutu heitlus. Üks koosseisu soovijatest on venelane Aleksandr Hohlatšjov, kellel AHL-is mängimisest kõrini saanud.
(foto: Patrick Semansky/AP Photo)
2011. aasta drafti 2. ringis valitud ründaja on AHL-is Providence Bruinsi eest kogunud täpselt 100 punkti (36+64). Kaks aastat järjest on ta lõpetanud meeskonna resultatiivseima mängijana. NHL-is on seni talle antud aga vaid neli kohtumist ja nendest on kirjas baranka. Kuid sellele vaatamata nõuab ta endale häälekalt võimalust.
"Olen juba kaks aastat oma võimalust oodanud. Nad peaksid otsuse tegema - andma mulle võimaluse või...ma ei tea," rääkis Hohlatšjov laagris reporteritele.
AHL-is jätkamine ei kuulu kuidagi noore mängumehe plaanidesse. Kuigi tal on veel aasta lepingust minna.
"Olen juba 22-aastane. Kui nad mulle võimalust ei anna, siis miks ma siin olen? Ma ei mängi Providence'is kogu oma elu. Nad ütlesid mulle, et ootaksin oma võimalust. Ootan seda siiamaani," lisas Hohlatšjov.
Võimalik, et noorhärra tahab endale klubivahetust korraldada. Või on siis plaan naasta kodumaale, kus tema isa Igor tegutsenud Moskva Spartaki peamänedžerina.
Hooajal 1998/99 NHL-iga liitunud Nashville Predators tegi mullu esimese hooaja peatreeneriga, kelle nimi pole Barry Trotz. Võis arvata, et ees ootavad kasvuraskused, kuid Peter Laviolette sai oma esimesel aastal väga hästi hakkama. Meeskond oli pikalt põhiturniiri võidu konkurentsis ja jõudis pärast kaheaastast pausi uuesti playoffidesse.
(foto: nbcsports.com)
Soovitakse rohkem väravaid
Tänu Pekka Rinnele ja kaitseliinile, mille liidriks Shea Weber, ei pea Nashville'is kunagi endale lastud väravate pärast väga muretsema. Küll aga on probleemiks olnud enda väravatesaak ning seda soovitakse parandada. "Meie kolmas ja neljas ründekolmik olid ühtlase tasemega, kaitses väga head, aga rünnakul ei tulnud nende poolt eriti midagi. Ma ei taha olla ahne, aga soovin veidikene veel kvaliteeti tõsta," kommenteeris hiljuti peamänedžer David Poile.
Eelmisel hooajal keskmiselt 2.76 kolli teinud rünnakut on täiendatud KHL-i tähe Steve Mosese ja Buffalo Sabresist kinga saanud Cody Hodgsoniga. "Ta on kutt, kes oli tasuta saadaval, kellel on skoorimise võimed olemas. Miks mitte võtta riski? Ta pole (kasvult) suur, aga on kiire ja suudab skoorida," kirjeldas Poile 26-aastast ründajat.
Moses tegi eelmisel hooajal põhiturniiril 36 kolliga KHL-i rekordi. 60 mänguga lisas ta nende kõrvale ka 21 söötu. Mõned Euroopas lammutanud tähed on varem NHL-is läbi kukkunud ja kukuvad kindlasti ka tulevikus, aga enne seda tuleb neile võimalus anda ning Predators on seda teinud.
Rünnakul oldi mullu hädas, kuna James Neali debüüthooaeg ei osutunud nii edukaks kui loodeti. Hooajal 2011/12 Pittsburgis tervelt 40 kolli teinud ründajat vaevasid terviseprobleemid ja 67 kohtumisega tuli vaid 23+14. Samas oli ta sellest hoolimata meeskonna üks edukamaid väravakütte. Vaid Filip Forsberg sai tema 23-st rohkem kirja (26). Augusti keskel 20. sünnipäeva tähistanud rootslane tegi suurepärase debüüthooaja.
Seis olnuks meeskonna jaoks väga nutune, kui poleks olnud 2013. aasta kevadel tehtud vahetustehingut, millega Forsberg Washingtonist üle toodi. Või õigemini ära rööviti, arvestades et vastu läksid Michael Latta (seni 70 mänguga 10 punkti) ja Martin Erat (uueks hooajaks otsapidi KHL-is).
Forsberg ja Mike Ribeiro olid eelmisel hooajal meeskonna ainsad vähemalt 60 silmaga mehed. Seejuures tulid nende järel punktide osas juba kaks kaitsjat - Weber (45) ja Roman Josi (55). Särtsu oleks tõesti ette rohkem vaja. Eelmise hooaja väravatesaak oli viimase kolme hooaja parim, aga seegi andis kogu liiga peale alles 14. koha.
Riskantne aga kõrge tasuvusega täiendus ka kaitses
Nagu mainitud sai, siis kaitses ei ole Predatorsil probleeme - eelmisel hooajal lasti 2.46 väravat mängus, millega kuuluti liiga esikümnesse - aga eks paigal tammumine viib lõpuks stagnatsioonini. Sinisele joonele on lisatud Barrett Jackman.
(foto: sportingnews.com)
Suurte kogemustega - kirjas üle 800 mängu - kanadalane on karjääri jooksul olnud mees, kes igal õhtul oma alati ära teeb, aga võib arvata, et St. Louis Bluesil ikkagi olid põhjused, miks tal minna lasti. 34-aastasena ei ole liiga kunagine parim uustulnuk enam oma parimal tasemel, seega on sarnaselt Mosese toomisele tegu riskantse sammuga. Aga see võib olla kõrge tasuvusega, kui mees endale uue hingamise leiab.
Poile on oma lükkega väga rahul: "Ma arvan, et ta sobib meile ideaalselt. Ta lisab veteranina liidriomadusi, füüsilisust ja tema suurim väärtus on meie jaoks vähemuses mängimine. Teoorias on tema esimene, kes karistusi surmama asub ja ma ei saa kirjeldada kui tähtis see meeskonnasisese tasakaalu suhtes on. Saame Weberile ja Josile nendes olukordades puhkust anda."
Predatorsil vajab parandamist vähemuses mängimise efektiivsus, mis oli mullu 80.8%-ga liiga tagumises otsas. Weberi ja Josi säästmine on samuti kahtlemata tähtis. Mõlemad kaitselõvid mängisid mullu keskmiselt üle 26 minuti mängus ja kuulusid selle osas liiga esimese viie sekka.
Väravas tuttav paar
Kui mõned vahetavad puurivahte - eriti varumehi - nagu sokke, siis Predators läheb juba kolmandale hooajale vastu sama paariga. Pekka Rinnat on toetamas Carter Hutton. 29-aastase kanadalase roll on ka olulisel kohal, kuna soomlast on viimasel kahel aastal vigastused kiusanud. Mullu jäi küll paus üsna lühikeseks ja sattus ideaalsele ajale, kui Tähtede mängu tõttu tehti pikem paus, aga on selge, et päris raudmehega tema puhul tegu pole.
(foto: Bill Greenblatt/UPI)
Hutton sai eelmisel hooajal jääle 18 kohtumises. 17-st stardist tuli kuus võitu. Keskmiselt lasi ta 2.61 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 90.2%. Aasta varem läks märksa edukamalt - 34-st stardist 20 võitu, väravaid 2.62, tõrjed 91%. Tema puhul on saanud tuttavaks seis, kus ühele edukale mängule järgneb kaks-kolm veel, aga sama on ka ebaõnnestumiste korral.
Rinne tegi pärast puusatraumast taastumist mullu ilusa tagasituleku. Numbrid 41 võitu, 2.18 endale lastud väravat ja tõrjed 92.3% viisid ta karjääri jooksul kolmandat korda hooaja parima puurivahi kandidaatide sekka. 32-aastasena peaks tal veel mitu head hooaega veel ees olema. Predatorsi edu suhtes on tema hea vorm elulise tähtusega.
Hooaja väljavaated
Suvel on meeskonnas mõned muudatused olnud, aga enim loodab klubi hoopis sellest, et on saavutatud püsivus. "Ennekõike oleme me meeskonda parandanud sellega, et hoidsime seda koos. Viimase paari aasta jooksul on olnud väga palju muutuseid ja arvan, et vajasime tänavu rohkem stabiilsust. Eelmistel aastatel ei suutnud me võita, ega jõudnud playoffidesse, seetõttu vajasime muudatusi," on Poile rääkinud.
Predators naases playoffidesse kenade esitustega, kui lõpuks Stanley karika võitnud Chicago Blackhawks pandi avaringis korralikult higistama. Uuel hooajal on kindlasti potentsiaali enamaks. Või siis järgmisel hooajal. Tulevik tundub helge. "Kõik on endiselt noored ja arenevad. Oleme juba suure teekonna läbinud, aga siinsete poiste jaoks on tegu loodetavasti pika ja eduka rännaku algusega," ütles Forsberg suvel.
Eelmisel hooajal jõuti 104 punktini ja seda isegi nii, et viimasest 27-st mängust kaotati 19. Näidati head ning mitmekülgset mängu ja see pakub usku, et asjad võivad paremini sujuda. Kesk divisjonist pole muidugi kerge välja saada ja seal mängimise kõrval tundub hambaarsti külastamine meeldiva ettevõtmisena, aga eelmisel hooajal oli Predators lähedal oma ajaloo esimesele divisjoni tiitlile. Juba see näitab, et tegu on satsiga, keda peab tõsiselt võtma.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
