 |
| (foto: Jeff McIntosh/The Canadian Press) |
2013. aasta suvel St. Louis Bluesist Calgarysse jõudnud mängumees on sel hooajal jäänud ette 221. vastasmeeskonna pealeviskele. Järgmisena tuleb Roman Josi, kellel on nelja enam peetud mängu juures selleks numbriks vaid 180!. Russell on oma keskmise tõstnud 3.51 peale.
Osad ütlevad, et pealevisete blokeerimine on lihtsalt õnnemäng, kuid samas usuvad ka paljud, et tegu on siiski oskusega. Arvestades kui palju vaeva Russell enda sõnade kohaselt oma tehnika lihvimisele kulutab, siis võib seda aga tõesti pidada ikkagi oskuseks.
Aga kuidas siis ikkagi saada heaks pealevisete blokeerijaks ehk oma väravavahi parimaks sõbraks? Russell andis sel nädalal intervjuu, kus sellest pikemalt rääkis. Alljärgnevalt mõned olulisemad punktid.
- "Sa pead ründaja panema mõtlema, et tal on pealeviske võimalus olemas. Seejärel võtad sa selle viimasel sekundil ära. Ürita sundida ründajat esimest käiku tegema. Tuleb aga olla ettevaatlik. On mitmeid oskuslikke ründajaid, kellel on rohkelt pettemanöövreid. Kui sa viskud maha liiga vara, siis lähevad nad sinust lihtsalt mööda või läheb pealevise sinust läbi."
- "Pealevisete blokeerimine on suur osa Flamesi mängustrateegiast. Vähem väravale lendavaid litreid tähendab vähem lahtiseid litreid värava ees ning vähem väravavahti takistavat liikumist. Kui sa tavaliselt pealeviske blokeerid, siis oled ka heal positsioonil rünnaku alustamiseks. Seega on sellest kasu ka ründefaasis."
- "Kui sa pealeviske blokeerimiseks maha viskud, siis ürita kindlasti sellele ette jääda. Kui sa oled pealeviske trajektooril ees ja see läheb sinust läbi, siis oled tahtmatult väravavahile maskiks. See vähendab väravavahi reageerimisaega. Nendega tuleb koostööd teha ja tavaliselt on kaitse ja väravavahi vahel hea suhtlus, seega kaitsjana tead, kuidas nad soovivad teatud pealeviskeid vastu võtta."
- "Sa ei tohiks liiga kiirelt liiga madalale laskuda. Nii võid saada hoobi vastu kaela või lõuga või isegi näkku, kui sa ei kanna visiiri. Kui ma üritan põlvedel pealeviset blokeerida, siis peidan oma lõua õlapatjadesse. Nii olen nende poolt pooleldi kaitstud.
- "Oluline on ka hea kepikäsitlemine. Sellega saab mitmeid blokke teha ning pealeviske trajektoorid ära võtta. Tuleb teada täpselt, kus sa väljakul parasjagu asetsed. Ideaalis peaksid sa alati olema ründaja ja värava vahel. Pead olema valmis iga hetk liikuma, et katta ära pealeviske trajektoor, kui ründaja oma käigu ette võtab. Samuti tuleb ründajaga koguaeg kaasa liikuda."
Ennastsalgav kaitsetegevus on muidugi ka tervisele ohtlik, aga Russell tunnistas, et temal on tõsisemateks traumadeks olnud vaid murtud sõrm ja nukk ning kuna tegu oli väikese sõrme ja alumise nukiga, siis ei seganud need tal edasi mängimist. Lisaks on ta õnnelik, et pole veel pidanud Shea Weberi ühele korralikule pommile ette jääma.
Kommentaarid