Pilt paralleeluniversumist! Väravavaht Crosby

Pittsburgh Penguins alustas selle nädala keskel kolmemängulist ringreisi. Esimene peatus oli Winnipegis ning nüüd ollakse Minnesotas. Divisjoni tiitel ja playoffide pilet on taskus, seega on paras aeg lõõgastumiseks. Kapten Sidney Crosby näiteks on veetamas aega lacrosse'i meeskonna Minnesota Swarm treeningutel. Seal oli tal võimalus tutvuda ka väravavahi ametiga. Mine sa tea, ehk avastas ka enda juures uued oskused. Kui Marc-Andre Fleury playoffides taaskord väristama hakkab, siis on asendus olemas.

(foto: NLL-i Twitteri konto @NLL)
Põnev fakt: Penguins pole tänavu normaalajal kaotanud mitte ühtegi 30-st kohtumisest, kus Crosby on saanud kirja kaks või enam punkti. Võidetud on kõik 18, kus Crosby on saanud kirja kaks või enam söödupunkti.

Veel vigastusi: uuteks ohvriteks Bernier ja Foligno

Eile Boston Bruinsi vastu ülitähtsa 4-3 lisaaja võidu saanud Toronto Maple Leafs jäi hommikult ootama veel häid uudiseid. Pidi selguma meeskonna esiväravavahi Jonathan Bernier vigastuse tõsidus. Eelmisel suvel Los Angeles Kingsist hangitud kanadalane lahkus mängust viimasel kolmandikul. Samuti tabas eile valus hoop Columbus Blue Jacketsit. Philadelphias alistati küll Flyers 2-0, kuid päris lõpuhetkedel lendas vigastusega auti meeskonna üks suurimaid punktitoojaid Nick Foligno.

(foto: USA Today)
Tänaseks on selge, et mõlemad mehed vigastasid põlve ning ühtlasi on ka mõlema jaoks keset pingelist lõpuheitlust põhihooaeg läbi. Leafs peab nüüd väravasuul jätkama James Reimeriga, kellega koos on viis mängu jutti kaotatud. Mõlemad Reimer ja Bernier olid heas hoos hooaja alguses ning siis ka Leafsil põhimõtteliselt konkreetne esinumber puudus, kuid hooaja keskel kerkis selleks siiski Bernier. Maple Leafsi playoffide lootus ripub juuksekarva küljes ja asub nüüd ka Reimeri õlgadel.

(foto: Mike Stobe/Getty Images)
Folignol oli mullu Columbuses pettumust valmistanud debüüthooaeg (45 mänguga vaid 19 punkti), kuid ta tõusis tänavu meeskonna üheks võtmemängijaks. Tehes 70 mänguga 18 + 21 jääb Blue Jackets temast kindlasti puudust tundma. Huvitaval kombel sai eile vigastada ka Buffalo Sabresis mängiv Nicki noorem vend Marcus, kelle jaoks samuti hooaeg läbi. Vanem veli ja Bernier võivad veel tänavu jääle saada, kuid selleks peavad nende meeskonnad playoffidesse kvalifitseeruma.

Aleksandr Ovetškin - oma meeskonna vaieldamatu liider või hoopis nõrgim lüli?

Aleksandr Ovetškin on üks maailma parimaid hokimängijaid. Selles pole kahtlust. Tuleb Sidney Crosby ja järgmisena võibki juba nimetada Ovetškinit. Kuigi see on suuresti maitse küsimus. NHL-i TOP3 sekka kuulub ta kindlasti. Washington Capitals on õnnega koos, et selline superstaar klubi rivistuses mängib. Või kas ikka on? Taas on tõusnud aktuaalseks venelast terve tema karjääri jooksul painanud probleem. Suurepäraste oskuste ja väravavaistu kõrval puudub tal meeskonnamänguks vajalik mentaliteet.

(foto: Getty Images)
Omades ühte liiga parimat mängijat peaks Capitals olema kindel playoffide meeskond ja potentsiaalne tiitlinõudleja. Esimese väitega võib enamvähem tõene. Kuus hooaega järjest on suudetud playoffidesse kvalifitseeruda, kuid tihtipeale kujuneb sellest lihtsalt üle finišijoone lonkamine. Tänavu on üleval tõsine oht, et see seeria saab ka lõpu. Tiitlivõidust on Capitals võib isegi öelda, et valgusaastate kaugusel. Ja nii see ka jääb kui Ovetškin oma mängu ei muuda.

Iga hokimängija unistus on Stanley karika võit, kuid vähesed jõuavad selleni, sest pikal teekonnal on vaja meeskonna heaks tuua ohvreid. Ovetškinil on vundamentaalne viga - tal justkui puudub selline instinkt. Ta on aastaid olnud liiga üks ohtlikumaid väravakütte, kuid kõigist neist väravatest on vähe kasu kui meeskond alati, mil tema jääl on, mängib kaitses vaat, et nelja mehega. 48 väravaga on Ovetškin tänavu liikumas oma karjääri kolmanda suurima väravakütti tiitli suunas, kuid ta on +/- arvestuses liiga viimane! -36 näitaja tähendab, et on 766 liigas regulaarselt jääl käinud meest, kes on temast kasulikumad!

+/-1 arvestus pole küll see lõplik kasulikkuse näitaja, kuid annab siiski aimu meeskonna edukusest konkreetse mängijaga. Näiteks, kui sel nädalal piinlikus 0-5 kaotusmängus Dallas Starsi vastu Ovetškin taaskord oma passiivse kaitsetööga silma jäi, siis ütles Boston Bruinsi peatreener Claude Julien: "Võin kindlalt väita, et minu mehed haaravad iga kohtumise järgselt paberilehe, kus kirjas nende +/- näitaja ning nad jälgivad seda pingsalt."

Kuna Ovetškini üheks leivanumbriks on arvulises enamuses mängimine - sealt saab ta suure osa oma väravatest - siis pole tal võimalik ka seda näitajat positiivuse poole suunata. Nende väravate eest plusse ei jagata. Seega jääbki Vene superstaaril üle endalt küsida - kas ta on rahul, et võidab igal hooajal suurima väravaküti tiitli või soovib ta konkureerida ka Stanley karikale? Selleks tuleb muuta oma mängu.

Pärast kaotust Starsile jäi ta avalikult hambuse ka Capitalsi peatreenerile Adam Oatesile, kes just tema nime neljanda värava puhul välja tõi. Hea huumorisoonega vastasfännid on pidavalt Ovetškini passiivsest kaitsetööst vorminud pildimaterjali, kus tema käitumist võrreldakse mängukonsooli peal mängimisega. Alati kui Ovetškin jalad sirgelt mõnda vastaste ohtlikku olukorda takistama tuleb, siis on justkui konsooli pult ühenduse kaotanud.


Eelnev gif on pärit mullustest playoffidest. Meeskonnakaaslased teevad kõik, mis võimalik, et vastaste värava sündi takistada, kuid Ovetškin, kes on ka Capitalsi kapten ja peaks justkui eeskuju näitama, pole absoluutselt huvitatud oma värava ees toimuvast. Kui sa ei pinguta playoffides, siis kus veel üldse seda teha? Pult läks katki ka Starsi vastu:


Võttes arvesse Capitalsi keerulist olukorda, siis võib öelda, et pealinnaklubi jaoks on playoffid juba ka käimas. Idakonverentsi viimasest playoff-kohast jäädakse nelja punkti kaugusele. Mängida on jäänud veel vaid kuus kohtumist. Praegu tuleb anda endast kõik, et klubi playoffidesse aidata, kuid Ovetškin ei tee seda.

On vägagi tõenäoline, et Capitals playoffidest ka välja jääb ja Ovetškin püsititab paar uut negatiivset rekordit. Pittsburgh Penguinsi Mike Bullard viskas hooajal 1983/84 51 väravat, kuid lõpetas hooaja -33'ga. Suurema miinusega vähemalt 50 värava skoorijaid pole seni olnud. Rich Nash jagas hooajal 2003/04 liiga suurima väravaküti tiitlit koos Ilja Kovaltšuki ja Jerome Iginlaga kui tema +/- lahtris ilutses -41. Nüüd New York Rangersit esindav mees on seni ainus, kes enam kui -15 juures liiga edukaim väravakütt on olnud.

Canadiens on liiga popim klubi. Kes on sinu lemmik?


Hiljuti avaldatud uurimistöö tulemus on üllatav, aga samas ei ole ka. Üllatav selle pärast, et esiotsa ei kuulu mitte ühtegi nii öelda "uuema generatsiooni" satsi. On vaid need, kel ajalugu ulatub juba aastakümnete taha. Samas on näiteks uurimise NBA tulemustes Miami Heat teisel kohal. Aga tegelikult ei ole see ka üllatav. Miks? Üks põhjustest on kindlasti see, et NHL ei ole näinud seni seda, et kahe hooaja vahel moodustub järsku supertiim. Teiseks, hokifännid kipuvad ka üsna truud olema. Olgu või aastate kaupa ebaõnnestumisi, aga omasid ei hüljata. Ollakse küll veidi pahased, kuid see kõik ununeb kui saab alustada uue hooajaga.

Kolm esimest on Kanada klubid olgugi, et hokisünnimaa pole "oma" liigas tükkaega trooninud (Montreal Canadiens 1993). Seegi näitab meeskondade toetust nii heas kui halvas. Anaheim Ducks, Tampa Bay Lightning on viimaste seas olgugi, et lühikese ajaloo jooksul on juba võidetud ka Stanley karikas, mis võinuks "bandwagon"-fänne ligi meelitada. Lisaks jääb silma, et Penguins on tipust ikkagi üsna kaugel. Samas on Crosby ja teised tähed. Ei meelita seegi ühte fänni klubi juurde. Nähtavasti saadakse hokipisik ja oma lemmikklubi emapiimaga kaasa. Suur vahe on loomulikult ka liigade populaarsuses, mis samuti mõjutab uurimistulemusi. Kujutan ette, kuidas hulk hiinlasi hakkavad iga hommik esimese asjana Heati kohta uudiseid guugeldama, aga hokist pole seal vast mitte keegi kuulnud.

Leafsile magus võit Bruinsi üle, Bluesile klubi rekord

Toronto Maple Leafs oleks sel nädalal nagu talveunest ärganud ja tundes ebaõnnestumise lõhna, üritatakse iga hinna eest selle eest ära pageda. Nädala keskel Calgary Flamesi vastu võidule lisati nüüd triumf Boston Bruinsi üle. Eelmisel hooajal vinge playoff-seeria pakkunud meeskonnad ei hoidanud tagasi ka sel korral.


Kohtumine sai äkilise alguse kui vaid pärast seitset minutit oli tablool seis 1-1. Leafsi poolt täpne Paul Ranger, Bruinsi tabamuse autoriks Brad Marchand. Kodupublik oli aga elektrit täis ning tõukas (Bruinsi eksimuste kaasabil) oma meeskonna teise kolmandiku algushetkedel juba 3-1 eduseisu. Esimese kolmandiku lõpus oli täpne Tyler Bozak ja kohe teise alguses James van Riemsdyk. 24-aastane vasak äär jõudis sellega karjääri esimese 30 väravaga hooajani. Võit näis olevat kotis aga Leafs loomulikult endale elu kunagi lihtsaks ei tee. Eriti veel Bruinsi vastu kui meenutada veel mullust vapustavat kokku kukkumist. Tänu Milan Lucici ja suurepärases hoos oleva Patrice Bergeroni (viimases üheksas mängus üheksa väravat) tabamustele läks mäng lisaajale. Oma hooaja 19. väravaga lõpetas arvulises ülekaalus mängu Nazem Kadri  Ülitähtsad kaks punkti Leafsile, kuid pole head ilma halvata. Väravavaht Jonathan Bernier sai viimase kolmandiku keskel vigastada.


Kui Bruinsil on Atlandi divisjoni tiitel juba ammu kotis, siis läinud ööl jõudis selleni ka Pittsburgh Penguins. Ise alistati Winnipeg Jets 4-2 ja kuna Philadelphia Flyers jäi üllatuslikult kodus 0-2 alla Columbus Blue Jacketsile, siis ei suuda keegi enam pingviine Metropoliit divisjonis püüda. Seejuures Blue Jacketsi jaoks oli tegu läbiaaegade esimese võiduga Rocky kodulinnas. Väravavaht Sergei Bobrovski tegi endise meeskonna vastu 37 tõrjet. Penguinsile kaotanud Jets pudenes ühtlasi playoffide konkurentsist.

Viimasel ajal on liigas rohkelt rekordeid kukkunud ning see seeria sai jätku. St. Louis Blues sai Buffalo Sabresi vastu kodus 2-1 võidu, mis tähendab, et Kesk divisjoni liidril on nüüd 52 võitu. Aastal 1967 liigaga liitunud klubi hooaja parim saak oli seni 51 võitu. See oli hooajal 1999/2000 kui põhihooaja edukaima meeskonnana saadi endale ka Presidentide trofee. Küll langeti siis aga playoffides välja juba avaringis. Kas ajalugu kordub?

(foto: Frank Gunn/Canadian Press)

Oilersi fänni tuhande dollari vabandus

Toronto Maple Leafs pole ainuke kunagine suurklubi, kes tänapäeval vaid säravate aegade hale vari on. Samasse patta võib panna ka Edmonton Oilersi. 80-ndatel suuresti tänu läbiaegade parima hokimängija Wayne Gretzky kangelastegudele viis Stanley karikat võitnud klubi alustab igat hooaega lootusega fööniksina tuhast tõusta. Alati ootab aga Oilersi fänne ees pettumus. Meeskond mängis viimati tõsiseid mänge ehk playoffe ligi 3000 päeva tagasi (2005/06 kui finaalis jäädi alla Carolina Hurricanesile) ning tänavugi jäädi lõppfaasist kaugele.

(foto: Getty Images)
Terve hooaja vältel on klubi fännid olnud tulivihased ja pettumusest on ka mängude käigus jääle lennanud rohkelt meeskonna särke. See loomulikult aga kuskile ei vii ja üks klubi toetaja on ka kaasfännide käitumise pärast nüüd vabandust palunud. Kohalikus ajalehes ilmunud kirja peale kulunud ruumi eest tuli tasuda tuhat dollarit (725 eurot).


Väidetavalt võttis ka klubi selle peale temaga ühendust ning tänas toetuse eest. Ebaõnnestunud hooaeg tähendab aga seda, et Oilers saab taas ühe kõrge draftivaliku. Terve kartulikoti täis on neid viimastel aastatel kogutud. Seni pole neist küll tolku olnud, kuid alati on ju olemas järgmine hooaeg.

Ja kui kenasti küsida, siis ehk saab isegi oma hüljatud särgid tagasi. Meeskonna väravavaht Ben Scrivens on valmis kõiki vastavasisulisi soove täitma.


Red Wingsi Mitch Callahani ootab ees kulukas hambaravi

Hokimängija elu pole kerge, see on kõigile teada. Igas kohtumises võib juhtuda midagi, mis rikub tükiks ajaks su heaolu. Liiguvad ringi "politseinikud" ja pidevalt peab puiklema litri eest. Detroit Red Wingsi organisatsiooni kuuluv Mitch Callahan., kes hetkel mängib AHL-is Red Wingsi farmklubis Grand Rapid Griffins, sai hiljutises kohtumises Iowa Wildi vastu litriga sedavõrd tõsiselt vastu hambaid, et meeskonnakaaslased pidid neid hakkama jäält üles otsima ja kokku korjama.

(foto: jrkingshockey.com)
Märtsi lõpus ka Red Wingsi eest kohtumises Columbus Blue Jacketsi vastu oma NHL- debüüdi teinud parem äär jäi õnnetult ette meeskonnakaaslase Ryan Sprouli pealeviskele. Ees ootab üsna kulukas hambaravi.

Praeguse välimusega võiks Callahan vabalt mõnes õudusfilmis mängida.

------------------------------

Ikka päris paha vigastusega on tegu.

-------------------------------

Kindel, et soovid seda näha?

-------------------------------

Täiesti kindel?

--------------------------------

OK, aga sa oled hoiatatud!

--------------------------------

(foto: Callahani Twitteri konto @Mcally15)

Bruinsi võimas seeria sai viimaks läbi!

1. märts oli see päev, mil Boston Bruinsi pidi viimati ühest kohtumisest ilma ühegi punktita lahkuma. Kodujääl kaotati siis üllatuslikult 2-4 Washington Capitalsile. Pärast seda õnnestus kuuekordsel Stanley karika võitjal kokku panna 16-mänguline punktiseeria, millega püsitati ka klubi uus rekord. Kõik ilus sai aga läinud ööl lõpu Detrot Red Wingsi vastu. Asekapteni David Krejci karjääri 500. mängu domineeris küll selgelt Bruins, kuid kodus mänginud Red Wings pidas survele vastu ja sai tänu noortele tähtedele kaks võidupunkti.

(foto: CBS Boston)
Väravale visked olid lõpuks Bruinsi kasuks 35-20, kuid lõpuks polnud sellest mingit tolku. Tänu Johnny Boychuki ja Carl Söderbergi väravatele oli Bruins küll 10 minutit enne lõppu 2-1 juhtimas, kuid siis algas Red Wingsi noorte täkkude šõu. Vaid 21-aastane slovak Tomaš Jurco viigistas seisu ning võiduvärava viskas 24-aastane rootslane Gustav Nyquist.


Rohkete vigastuste juures on noorukite esiletõus olnud Red Wingsi jaoks üks meeldiv kõrvalnähtus. Nyquist on näiteks alates 20. jaanuarist olnud liiga suurim väravakütt 23 tabamusega. Alates märtsi teisest poolest mängib mees nii nagu oleks deemonist haaratud - viimase kümne mänguga on kirjas 12 väravat!

Red Wingsi suurimad tähed Pavel Datsjuk, Henrik Zetteberg ja Johan Franzen on kõik tänavu pidanud vahele jätma üle 20 kohtumise, kuid kollanokad on klubi siiski turvaliselt playoffidesse tüürimas. Kui kogenud kalad ka otsustavateks mängudeks tervise korda saavad, siis vaadake ette!

Läinud mängude õhtul sai aga oma playoffide pileti juba kätte 2012. aasta Stanley karika võitja Los Angeles Kings. See lunastati stiilse 4-0 võiduga Phoenix Coyotesi vastu. Jonathan Quickil piisas hooaja kuuenda nullimängu kirja saamiseks vaid 17-st tõrjest. Kokku on tänavu Kingsil nüüd 12 nullimängu, mis tähistab klubi rekordit.

Oma toetajatele pakkus närvikõdi taaskord Anaheim Ducks. Nagu viimasel ajal kombeks, siis anti vastasele alguses edu sisse enne kui võit endale haarati. Seekord tuldi Edmonton Oilersi vastu välja 0-2 kaotusseisust. Corey Perry sai kirja kolm punkti (kaks väravat).

Paul MacLean - nii hea treener, et teda tehti kaks tükki

On üsna levinud arusaam, et igal inimesel on maailmas olemas vähemalt üks teisik. Teoorial tundub olevat ka hea alus, sest maailmas elab nüüdseks juba üle seitsme miljardi inimese. Sellise pundi seast peaks ühe endaga sarnase inimese ikka leidma. Vähemalt peaks see olema tõenäoline. Ottawa Senatorsi peatreener Paul MacLean on üks nendest õnnelikest, kes oma teisikut ka päris oma silmaga lähedalt näinud on.


MacLeani doppelgängeriks on mees nimega Mike Watson, kes ilmus esimest korda avalikkuse ette kaks aastat tagasi. Olles pärast pikka pausi kasutanud ära oma töökoha poolt pakutavaid uhkeid istekohti otse kodumeeskonna pingi taga, jäi mees ka kaamera silma ette. Sellele järgnes loomulikult interneti kuulsus. Igal mängul härra Watson ei käi, aga kui ta aeg-ajalt jälle kohale ilmub, jätkub kihinat-kahinat pikemaks ajaks. Koju tuli sel korral minna kurvalt, sest Senators kaotas 1-2 New York Islandersile.

(foto: Twitter)

Kaos Wildi väravasuul

Võib julgelt väita, et tänavusel hooajal ei ole õnnetumat meeskonda kui Minnesota Wild. Mullu läänest viimasena üle playoffide lävepaku astunud klubi läks hooajale vastu suurte lootustega 8. kohta parandada, kuid hokijumal teeb kõik selleks, et see jääks ära. Wild on hooaja käigus väravasuult kaotanud kolm meest ning võib lausa imeks pidada seda, et endiselt playoff-kohal püsitakse. Niklas Bäckström, Josh Harding, Darcy Kümper - kõik on tulnud, olnud ja läinud. Põhjuseks loomulikult vigastused.

(foto: Tom Olmscheid/AP)
Hooaeg algas Bäckströmiga. Soomlane oli mullu suurepärases hoos ning koos kaasmaalase Antti Niemi ja Henrik Lundqvistiga oma meeskonnale enim võite (24) toonud puurivaht. Samal tasemel ei suutnud 36-aastane veteran aga tänavust hooaega alustada. Wild kaotas esimesed kolm mängu ning viimases vigastas Bäckström ka põlve. See küll ei osutunud tõsiseks, kuid pead hakkas tõstma Josh Harding.

Kogu oma 8-aastase karjääri Minnesotas veetnud kanadalane osales mullu vaid viies põhihooajamängus. Põhjuseks 2012. aasta novembris avastatud tõsine haigus nimega polüskleroos, mis võib põhjustada nägemishäireid, käte-jalgade nõrkust ja lihasvärinaid. Sellise haiguse juures profispordiga tegelemine oli loomulikult mõeldamatu.

(foto: Jack Dempsey/AP)
Harding pühendas terve hooaja oma ravimisele. See on jätkunud ka tänavu, ta pole mänginud alates vana-aasta viimasest päevast. Samas oli ta nendes mängudes, kus ta osaleda jõudis tõeline supermees. Ühtlasi on ta endiselt liiga parim väravavaht nii tõrjeprotsendilt (93.3%) kui ka sisse lastud väravate arvult (1.66).

Vanemate kolleegide tervisemured andsid seejärel võimaluse 23-aastasele Darcy Kümperile. Algus oli küll Saksa juurtega noormehe jaoks kohutav - esimeses kahes mängus suutis ta 16-st väravale viskest tõrjuda vaid kümme - kuid teadupärast, kui algul ei saa vedama, siis pärast ei saa pidama. Ülejäänud 24 kohtumises, mis ta enne vigastust pidada jõudis, lasi ta enda selja taha rohkem kui kaks litrit vaid kümnes mängus.

(foto: Mark Humphrey/AP)
Väravavahtide vigastused viisid Wildi märtsi alguses ka selleni, et Edmonton Oilersist toodi drafti 4. ringi valiku vastu enda rivistusse Ilja Brõzgalov. Tänu Kümperi heale vormile on venelane seni postide vahele pääsenud vaid seitsmel korral, kuid suuresti temale tuleb Wildil põhihooaja viimastel nädalatel loota. Tema selja tagust on toodud katma 30-aastane John Curry, kes sai viimati NHL-is mängu kirja 2010. aastal. Üleeile peetud kohtumises LA Kingsi vastu oli varuväravavahirollis lausa 43-aastane Rob Laurie, kelle profikarjäär lõppes juba enam kui kümme aastat tagasi!

Heitlus läänekonverentsi viimastele playoff-kohtadele näeb hetkel välja selline: 7. Wild 89 punkti, 8. Stars 85, 9. Coyotes 85 ja siis juba pikema vahemaaga järgmised eesotsas Canucksiga.

Põnev fakt: Rob Laurie on ühepäevase lepinguga tänavu olnud erandkorras varuväravavaht ka Vancouver Canucksile. Samuti eelmisel hooajal Anaheim Ducksile.