Üks samm edasi, kaks sammu tagasi. See lause iseloomustab hästi Arizona Coyotesi käekäiku alates 2012. aastast, mil läänekonverentsi finaalis langeti. Meeskond on pärast seda playoffidest täielikult eemale jäänud ning kostitas eelmisel hooajal oma fänne järjekordselt ühe pettumust valmistava aastaga. Tänavune suvi on taas pakkunud kuhjaga põnevust, aga välja võib ikka kukkuda harjumuspäraselt.
Rünnak esimest korda Doan'ita
Peagi algav hooaeg saab Coyotesi jaoks pärast Arizonasse kolimist olema esimene, mil meeskonna särgis ei tule jääle Shane Doan. Alates 2003. aastast kaptenina tegutsenud ründajal ei nähtud 40+ vanuses meeskonnas enam rolli ja tema leping jäi suvel pikendamata. Lahku mindi üsna koledal viisil, aga samas oli ka Doan teinud väga koleda hooaja - 74 mänguga tuli vaid kuus väravat ja 27 punkti.
"Käes on aeg edasi liikuda," kommenteeris lahutust klubi omanik Andrew Barroway. "Me soovime ehitada võitvat meeskonda, mitte olla olukorras, kus väljakul on mõned fännide jaoks sümpaatsed mängijad ja tulemused teisejärgulised. Me soovime koheselt võitma hakata ja võite seda näha mõnedest meie suvistest käikudest. Ehitame meeskonda, mis oleks konkurentsivõimeline ja seda kohe praegu."
Peamänedžer John Chayka tegi suvel kaks suurt vahetustehingut, mis tõid kvaliteeti juurde igasse osakonda. Rünnakuga seoses sai meeskond endale New York Rangersist Derek Stepani, kelles nähakse satsi kindlat esitsentrit, keda juba iidamast-aadamast on otsitud. 27-aastane ameeriklane on New Yorgis olnud stabiilne 50+ punktiga mängija ning suurem vastutus võiks ta veelgi klassi võrra kõrgemale tõsta.
Keskründaja positsioonile on täiendust tulemas ka Dylan Strome'i näol. 2015. aasta drafti 3. mees on viimastel hooaegadel OHL-is küpsenud ja näib nüüd 20-aastasena olema valmis järgmiseks sammuks. Igatahes on juunioride liigas maa täiesti mustaks tehtud. Tema eelmise hooaja näitajad olid 35 mängu peale 22 väravat ja 76 punkti. Kuigi temalt ei oodata ainult säravaid ründenumbreid.
"Me loodame temas näha üle kogu väljaku kasulikku tsentrit, kes mitmes valdkonnas panustab. Seda positsiooni on noorena väga raske edukalt mängida," märkis Chayka suvel.
Viimane jupp vihjab sellele, et Strome võib veel jääda oma tõelist võimalust ootama. Küll peaks aga klubi noorukitest pauguga esindusmeeskonna ukse lahti lööma Clayton Keller. Eelmise aasta drafti 7. valik tegi läinud kevadel 18-aastasena NHL-is oma esimesed sammud ära. Need tõid kolme mängu peale kaks söödupunkti. Järgnesid vägevad esitused MM-turniiril, kus ta oli USA koondises seitsme punktiga (5+2) üks resultatiivseimatest. Sellele eelnes juunioride MM-i kuld ja pärast 11 punkti kogumist turna tähtede meeskonda valimine. Aasta varem oli Keller U18 MM-i MVP.
Uusi edusamme oodatakse ka mitmetelt teistelt noormängijatelt. Neist mõned on juba jõudnud seisu, kus pärast äralangemist oleks vaja uuesti tõusta. Eelkõige kehtib see hiljuti 22-aastaseks saanud Anthony Duclairi kohta, kes kogus mullu 58 matšiga vaid 15 silma (5+10) ja kukkus AHL-i. Vähikäigu tegi ka Max Domi, kes pärast debüüthooajal tulnud 52 silma piirdus ainult 38-ga (9+29). Kuigi tema saab oma kahvatut statistikat põhjendada faktiga, et ühe kakluse käigus tulnud käeluu murd röövis üle 20 mängu. Tema puudumine oli üks peamistest põhjustest, miks meeskond suutis keskmiselt mängu peale vaid 2.33 väravat teha.
Rootsi viikingid kaitseliini liidrid
Pärast Doani lahkumist kujuneb Oliver Ekman-Larssonist Coyotesi uus kaanepoiss ja võib päris julgelt panustada sellele, et temast tuleb ka uus kapten. OEL pole aga enam ainus Tre Kronori esindaja Coyotesi sinisel joonel. Suvel toodi Chicagost ära kolmekordne karikavõitja Niklas Hjalmarsson, kellel lisaks võidusõrmustega motiveerimisele veel mitu muud head külge.
Hjalmarsson puudus eelmisel hooajal üheksast kohtumisest, ent sai sellele vaatamata kirja karjääri parimat tähistavad 181 blokeeritud pealeviset. Tema 903 blokki on alates hooajast 2009/10 kogu liiga peale paremuselt viies näitaja. 2014. aasta OM-hõbe on eelkõige tuntud oma kaitsemängu poolest, aga aeg-ajalt sähvatab ka rünnakul ja mis kaitsjate puhul eriti tähtis - ta on väga hea distsipliiniga. Vähem kui 10 000 elanikuga Eksjös sündinud mängumehel on karistusminutite arvestuses karjääri "parim" hooaja 2014/15 44 minutit.
Vaid Buffalo Sabres lasi eelmisel hooajal Coyotesi 34.1-st enda väravale rohkem pealeviskeid ja Hjalmarssoni tulek peaks olukorda märgatavalt parandama. Koos sellega kaasneks areng mitmes teises valdkonnas. Endale lastud väravate keskmine vajab näiteks parandamist 3.15 pealt. Coyotesi endale lastud keskmine on kolm aastat järjest olnud üle kolme või selle lähedal. Nii on võimatu kuhugi purjetada.
Enne hooaja algust võib kaitsesse täiendusi veel ka juurde tulla. 19-aastane Jakob Chychrun, kellel 20 punktiga (7+13) selja taga igati viisakas debüüthooaeg, oskas suvel oma põlve katki teha ja vigastus jätab ta teadmata ajaks väljakult eemale.
Väravas uus esinumber
Koos Doani ajastuga on Arizonas lõppenud ka Mike Smithi aeg. Kuus hooaega meeskonna väravasuul seisnud puurivaht jätkab karjääri Calgarys ning uueks esikindaks tõuseb Antti Raanta. 28-aastane soomlane toodi koos Stepaniga New Yorgist ära tehinguga, mille käigus loobus klubi ühest tänavuse drafti avaringi valikust. Tegu on ambitsiooni näitava lükkega ja sellist hinda makstes võib arvata, et ka usk Raantasse on suur.
2015. aastal Chicagos Stanley karikani jõudnud mees on seni kogu karjääri olnud varukinnas, saades mängude osas maksimumina kirja mullused 30 matši. 2013. aastal draftimata mängijana liigase pääsenud väravavahil on senine statistika suurepärane - 94 mänguga 47 võitu, endale lastud keskmine 2.32, tõrjed 91.7% ja üheksa nullimängu. Need on seni aga tulnud väikese koormuse ja kahe väga hea meeskonna eest mängides. Kuid see ei vähenda tema eneseusku.
"Mul on olnud privileeg mängida koos Corey Crawfordiga Chicagos ja Henrik Lundqvistiga New Yorgis ning samuti olen töötanud suurepäraste väravavahtide treeneritega," rääkis Raanta mõni nädal pärast klubivahetust. "See on minu jaoks olnud samm-sammu haaval protsess. Eelmisel aastal tundsin, et mu mängu on tulemas õige tasakaal ja minu enesekindlus läks aina paremaks. Tundsin, et andsin meeskonnale igal õhtul võiduvõimaluse. Saab olema teisi väravavahte ja algab võitlus esikinda koha pärast, aga tunnen, et minu mäng liigub õiges suunas. Arvan, et olen valmis tegema veel ühe sammu, mängima rohkem ja olema esinumber."
Chayka on öelnud, et tema näeb Raantas selget esikinnast ning ta olevat kõigi vaateväljas olnud väravavahtide seas olnud ka esimene valik. Varumehena jätkab 25-aastane Louis Domingue, kellele läksid eelmisel hooajal kirja noore karjääri halvimad näitajad 3.08 ja 90.8%.
Enne suurt ampsu nositakse väikeseid seemneid
Klubi omanik on rääkinud suurejoonelistest plaanidest, mis ta loodab kiirelt realiseerida. Meeskonna uus peatreener Rick Tocchet on olnud veidi tagasihoidlikum.
"Me soovime, et oleksime arvestatavad tegijad," on Tocchet öelnud uue hooaja kohta. "Ma ei hakka võitude või kaotuste arvu pakkuma. Ma ei ütle, et me jõuame playoffidesse ja võidame Stanley karika. Küll võin aga öelda, et kui ma suudan neid kutte iga päevaga veidi paremaks teha, siis võin seda eduks pidada. Me suudame selle teostada. Tean, et me saame paremaks."
Viimasel kahel aastal Pittsburghis abitreenerina võiduka lõpuni jõudnud kanadalase puhul on kiidetud just tema individuaalset tegelemist mängijatega ning tema suhtlemisoskust. Phil Kessel on nimetanud teda oma karjääri parimaks treeneriks ja seda oli ka tulemustest näha. Ameeriklane tegi 70 punktiga (23+47) oma viimaste aastate parima hooaja. Nendevaheline klapp oli isegi sedavõrd hea, et hooaja lõpus polevat peatreener Mike Sullivan enam üldse Kesseliga rääkinud, lastes Tocchetil kogu töö ära teha.
Kui Tocchetil õnnestub samasuguse personaalse lähenemisega innustada ka noori koiotte, siis peaks uuel hooajal tegu olema ühe põnevaima meeskonnaga. Playoffide kohta on tema meeskonnale küll raske pakkuda, aga 70 punkti pealt peaks tulema kena tõus. Ja samal ajal, mine sa tea. Toronto Maple Leafsi puhul nägime eelmisel hooajal hästi, mis võib juhtuda ühe liiga punase laternaga, kellel õige treeneri käe all hea grupp noori mängijaid kokku saab.
 |
| (foto: howlinhockey.com) |
Peagi algav hooaeg saab Coyotesi jaoks pärast Arizonasse kolimist olema esimene, mil meeskonna särgis ei tule jääle Shane Doan. Alates 2003. aastast kaptenina tegutsenud ründajal ei nähtud 40+ vanuses meeskonnas enam rolli ja tema leping jäi suvel pikendamata. Lahku mindi üsna koledal viisil, aga samas oli ka Doan teinud väga koleda hooaja - 74 mänguga tuli vaid kuus väravat ja 27 punkti.
"Käes on aeg edasi liikuda," kommenteeris lahutust klubi omanik Andrew Barroway. "Me soovime ehitada võitvat meeskonda, mitte olla olukorras, kus väljakul on mõned fännide jaoks sümpaatsed mängijad ja tulemused teisejärgulised. Me soovime koheselt võitma hakata ja võite seda näha mõnedest meie suvistest käikudest. Ehitame meeskonda, mis oleks konkurentsivõimeline ja seda kohe praegu."
Peamänedžer John Chayka tegi suvel kaks suurt vahetustehingut, mis tõid kvaliteeti juurde igasse osakonda. Rünnakuga seoses sai meeskond endale New York Rangersist Derek Stepani, kelles nähakse satsi kindlat esitsentrit, keda juba iidamast-aadamast on otsitud. 27-aastane ameeriklane on New Yorgis olnud stabiilne 50+ punktiga mängija ning suurem vastutus võiks ta veelgi klassi võrra kõrgemale tõsta.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
"Me loodame temas näha üle kogu väljaku kasulikku tsentrit, kes mitmes valdkonnas panustab. Seda positsiooni on noorena väga raske edukalt mängida," märkis Chayka suvel.
Viimane jupp vihjab sellele, et Strome võib veel jääda oma tõelist võimalust ootama. Küll peaks aga klubi noorukitest pauguga esindusmeeskonna ukse lahti lööma Clayton Keller. Eelmise aasta drafti 7. valik tegi läinud kevadel 18-aastasena NHL-is oma esimesed sammud ära. Need tõid kolme mängu peale kaks söödupunkti. Järgnesid vägevad esitused MM-turniiril, kus ta oli USA koondises seitsme punktiga (5+2) üks resultatiivseimatest. Sellele eelnes juunioride MM-i kuld ja pärast 11 punkti kogumist turna tähtede meeskonda valimine. Aasta varem oli Keller U18 MM-i MVP.
Uusi edusamme oodatakse ka mitmetelt teistelt noormängijatelt. Neist mõned on juba jõudnud seisu, kus pärast äralangemist oleks vaja uuesti tõusta. Eelkõige kehtib see hiljuti 22-aastaseks saanud Anthony Duclairi kohta, kes kogus mullu 58 matšiga vaid 15 silma (5+10) ja kukkus AHL-i. Vähikäigu tegi ka Max Domi, kes pärast debüüthooajal tulnud 52 silma piirdus ainult 38-ga (9+29). Kuigi tema saab oma kahvatut statistikat põhjendada faktiga, et ühe kakluse käigus tulnud käeluu murd röövis üle 20 mängu. Tema puudumine oli üks peamistest põhjustest, miks meeskond suutis keskmiselt mängu peale vaid 2.33 väravat teha.
Rootsi viikingid kaitseliini liidrid
Pärast Doani lahkumist kujuneb Oliver Ekman-Larssonist Coyotesi uus kaanepoiss ja võib päris julgelt panustada sellele, et temast tuleb ka uus kapten. OEL pole aga enam ainus Tre Kronori esindaja Coyotesi sinisel joonel. Suvel toodi Chicagost ära kolmekordne karikavõitja Niklas Hjalmarsson, kellel lisaks võidusõrmustega motiveerimisele veel mitu muud head külge.
Hjalmarsson puudus eelmisel hooajal üheksast kohtumisest, ent sai sellele vaatamata kirja karjääri parimat tähistavad 181 blokeeritud pealeviset. Tema 903 blokki on alates hooajast 2009/10 kogu liiga peale paremuselt viies näitaja. 2014. aasta OM-hõbe on eelkõige tuntud oma kaitsemängu poolest, aga aeg-ajalt sähvatab ka rünnakul ja mis kaitsjate puhul eriti tähtis - ta on väga hea distsipliiniga. Vähem kui 10 000 elanikuga Eksjös sündinud mängumehel on karistusminutite arvestuses karjääri "parim" hooaja 2014/15 44 minutit.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Enne hooaja algust võib kaitsesse täiendusi veel ka juurde tulla. 19-aastane Jakob Chychrun, kellel 20 punktiga (7+13) selja taga igati viisakas debüüthooaeg, oskas suvel oma põlve katki teha ja vigastus jätab ta teadmata ajaks väljakult eemale.
Väravas uus esinumber
Koos Doani ajastuga on Arizonas lõppenud ka Mike Smithi aeg. Kuus hooaega meeskonna väravasuul seisnud puurivaht jätkab karjääri Calgarys ning uueks esikindaks tõuseb Antti Raanta. 28-aastane soomlane toodi koos Stepaniga New Yorgist ära tehinguga, mille käigus loobus klubi ühest tänavuse drafti avaringi valikust. Tegu on ambitsiooni näitava lükkega ja sellist hinda makstes võib arvata, et ka usk Raantasse on suur.
2015. aastal Chicagos Stanley karikani jõudnud mees on seni kogu karjääri olnud varukinnas, saades mängude osas maksimumina kirja mullused 30 matši. 2013. aastal draftimata mängijana liigase pääsenud väravavahil on senine statistika suurepärane - 94 mänguga 47 võitu, endale lastud keskmine 2.32, tõrjed 91.7% ja üheksa nullimängu. Need on seni aga tulnud väikese koormuse ja kahe väga hea meeskonna eest mängides. Kuid see ei vähenda tema eneseusku.
"Mul on olnud privileeg mängida koos Corey Crawfordiga Chicagos ja Henrik Lundqvistiga New Yorgis ning samuti olen töötanud suurepäraste väravavahtide treeneritega," rääkis Raanta mõni nädal pärast klubivahetust. "See on minu jaoks olnud samm-sammu haaval protsess. Eelmisel aastal tundsin, et mu mängu on tulemas õige tasakaal ja minu enesekindlus läks aina paremaks. Tundsin, et andsin meeskonnale igal õhtul võiduvõimaluse. Saab olema teisi väravavahte ja algab võitlus esikinda koha pärast, aga tunnen, et minu mäng liigub õiges suunas. Arvan, et olen valmis tegema veel ühe sammu, mängima rohkem ja olema esinumber."
Chayka on öelnud, et tema näeb Raantas selget esikinnast ning ta olevat kõigi vaateväljas olnud väravavahtide seas olnud ka esimene valik. Varumehena jätkab 25-aastane Louis Domingue, kellele läksid eelmisel hooajal kirja noore karjääri halvimad näitajad 3.08 ja 90.8%.
Enne suurt ampsu nositakse väikeseid seemneid
Klubi omanik on rääkinud suurejoonelistest plaanidest, mis ta loodab kiirelt realiseerida. Meeskonna uus peatreener Rick Tocchet on olnud veidi tagasihoidlikum.
"Me soovime, et oleksime arvestatavad tegijad," on Tocchet öelnud uue hooaja kohta. "Ma ei hakka võitude või kaotuste arvu pakkuma. Ma ei ütle, et me jõuame playoffidesse ja võidame Stanley karika. Küll võin aga öelda, et kui ma suudan neid kutte iga päevaga veidi paremaks teha, siis võin seda eduks pidada. Me suudame selle teostada. Tean, et me saame paremaks."
Viimasel kahel aastal Pittsburghis abitreenerina võiduka lõpuni jõudnud kanadalase puhul on kiidetud just tema individuaalset tegelemist mängijatega ning tema suhtlemisoskust. Phil Kessel on nimetanud teda oma karjääri parimaks treeneriks ja seda oli ka tulemustest näha. Ameeriklane tegi 70 punktiga (23+47) oma viimaste aastate parima hooaja. Nendevaheline klapp oli isegi sedavõrd hea, et hooaja lõpus polevat peatreener Mike Sullivan enam üldse Kesseliga rääkinud, lastes Tocchetil kogu töö ära teha.
Kui Tocchetil õnnestub samasuguse personaalse lähenemisega innustada ka noori koiotte, siis peaks uuel hooajal tegu olema ühe põnevaima meeskonnaga. Playoffide kohta on tema meeskonnale küll raske pakkuda, aga 70 punkti pealt peaks tulema kena tõus. Ja samal ajal, mine sa tea. Toronto Maple Leafsi puhul nägime eelmisel hooajal hästi, mis võib juhtuda ühe liiga punase laternaga, kellel õige treeneri käe all hea grupp noori mängijaid kokku saab.
