 |
| (foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports) |
Ducks 4 - 3 (KV) Predators
Getzlaf, Ritchie, Rakell, Eaves - Wilson, Ellis, Forsberg
Predators 5 - 0 Ducks
Ellis, Neal x 2, Sissons, Forsberg
Ducks 6 - 1 Predators
Ritchie, Silfverberg x 2, Perry, Cogliano, Kesler - Wilson
Anaheim Ducks
Tänavusega on Ducks oma 7. mängu deemonitest jagu saanud. 2. ringi vastasseisus Edmonton Oilersiga tundus otsustavas kohtumises kiirelt, et ikka läheb asi vana rada pidi edasi, aga varajasest kaotusseisust suudeti siiski kosuda. Tegu on küll kogenud meeskonnaga, aga võib arvata, et lõpuks ühe 7. mängu võitmine annab ikkagi enesekindlust ja -usku juurde. Eelmisel suvel Randy Carlyle'i palkamisega kümne aasta tagusesse aega tagasi pöördumine ei tundugi enam kukalt kratsima paneva otsusena.
2007. aastal klubile seni ainsa karikavõidu toonud peatreener on Ducksist vorminud satsi, keda on raske maha murda, aga kes samas võib tormiliselt skoorida. Suurepäraseks tõestuseks selle kohta Oilersi vastu 5. mängus vähem kui nelja minutiga tehtud kolm väravat, mis aitasid lõpuks ülimagusa võiduni. Kõva kaitset iseloomustab omakorda hästi see, kuidas mõlemad senised seeriad on lõpetatud mänguga, kus endale lastud vaid üks värav.
Kuid samas on kaitsenumbritel halvaks kombeks minna ka üsna koledateks. Enne ülikindlat viimast matši lasti Oilersil endale kuue mängu peale viies panna vähemalt kolm tükki. 6. mängus tuli isegi kohutav 1-7 kaotus. Põhihooaja lõpus pikalt audis olnud esiväravavaht John Gibson on mänginud väga kõikuva tasemega. Pärast kahte ringi on tema tõrjete efektiivsuseks vaid 90.8% ning meeskonna endale lastud keskmine nii kaugele jõudnud satsi kohta kohutavalt kõrge 3.00.
Kaitsega seoses on jätkuvalt väga hädine ka Ducksi karistuste surmamise edukus. Selle osas saavutatud 69% ei tohiks kuidagi kokku käia ühe konverentsi finaalis mängiva meeskonnaga, aga ometi on suudetud seda seaduspärasust eirata. Seda tänu oma resultatiivsusele. 3.18 väravat mängus on kinniste playoffide kohtumiste peale imetlustvääriv saak. Seejuures on rünnak kuum olnud vaatamata 13.9%-lisele ülekaalule. Edurivi on hästi vedamas Ryan Getzlaf, kes kordas eelmises ringis kümne punkti kogumisega klubi ühe seeria rekordit. Neist neli tulid ühe väga domineeriva esituse käigus.
Juba eelneva ringi eelvaates sai kirjutatud, et Carlyle'i hoolealused peavad erimeeskondade efektiivsust tõstma ja nüüd tuleb end korrata. Predatorsi näol on vastas sats, kes tippklassist nii ülekaalu (20%), kui vähemuse (87.5%) osas. Hooaja 2014/15 Chicago Blackhawks on alates aastast 1990 kõige kehvema karistuste surmamise efektiivsusega Stanley karika võitnud meeskond. See oli 79%, mis siiski kõvasti parem, kui see mida Ducks suudab hetkel näidata.
Ducks edeneb, kui...
Gibsoni vorm paraneb. 23-aastasena on ameeriklane veel väga noor väravavaht, aga ei saa öelda, et ta oleks kogenematu. Tema esimesed playoffide kohtumised tulid juba kolm aastat tagasi. Ometi on klubi 2011. aasta drafti 2. ringi valik kõvasti väristamas. Koos tänavustega on tema karjääri keskmised näitajad karikamängudes - endale lastud väravad 2.81 ja tõrjete efektiivsus 90.9%. Need ei ole piisavalt head. Arvestades Pekka Rinne praegust vormi, siis võib Gibsoni ja tema meeskonna jaoks pidu samamoodi jätkates väga kiirelt ära lõppeda.
Nashville Predators
Peamänedžeri David Poile'i hea vaistuga kokku pandud Predators mängib klubi ajaloo jooksul esimest korda konverentsi finaalis ja on selles mõttes kogenematu, aga kindlasti ei saa öelda, et seerias ollakse autsaider. Tegu on meeskonnaga, kes seni pakkunud kõige veenvamaid esitusi ja seda väga heade vastaste vastu. Ducks on taas üks hea mõõdupuu. Kuigi aasta tagasi näidati juba, et Vaikse ookeani divisjoni valitseja alistamine on võimalik.
Täpselt nagu eelmisel hooajal alustab Peter Laviolette'i meeskond ka seekord võõrsilmängudega. Mullu pandi kahe 3-2 võiduga pakkudelt minema. Eufooria taandus kiirelt, kui järsku jäädi seerias 2-3 tagaajajaks, ent kahe võiduga lõpetades õnnestus ikkagi 2. ringi pilet lunastada. Kaugel polnud siis ka juba konverentsi finaali koht, aga pärast kõva pressimist sai ramm San Jose Sharksi vastu lõpuks täielikult otsa ning 7. mäng kaotati kuivalt 0-5.
Mullune nii ligidal, aga samas kaugel olemine andis aga kindlasti väärtuslikud õppetunnid. Nii meeskonna mängijatele, peatreenerile kui Poile'ile, kes peagi pärast seda tegi hulljulge sammu, saates kapteni Shea Weberi Montreali. Uue hooaja algus midagi head selle järgselt ei lubanud, kui esimesest kaheksast kohtumisest kuus kaotati, ent siin me nüüd siis oleme. Kui poleks Pittsburgh Penguinsi mängus, siis võiks äkki isegi väita, et Predators on karikavõidu favoriit.
Laviolette'i meeskonnad on alati olnud tuntud agressiivse rünnaku poolest. 2006. aastal Stanley karikat võites tegi tema Carolina Hurricanes playoffides keskmiselt 3.49 väravat ja 2010. aastal idakonverentsi finaalis olnud Philadelphia Flyers pani 3.30 kollli. Ent Predators on tänavu 52.aastase ameeriklase juhendamisel olnud harukordselt hea kaitses. Isegi nii hea, et kui Chicago Blackhawks avaringis kergelt kukutati, siis ütles Patrick Kane, et vastane mängis koledat mängu. See väidetav kole mäng on toomas aga ilusaid tulemusi.
Kahe seeria peale on seni olnud vaid kaks kohtumist, kus Predators endale lasknud rohkem kui kaks väravat. Rinne on tõrjunud 95.1%-ga, mis ajaloo parim näitaja ühe hooaja jooksul vähemalt kümnes karikavõistluste mängus kaasa löönud puurivahtide hulgas. Väga muljetavaldav on ka see, et rünnak pole kaitsele keskendumisest väga suurt hoopi saanud. 2.80 tabamust mängus on täitsa viisakas näitaja.
Predators edeneb, kui...
Ründajad annavad suurema panuse. Predators on Weberi ajastust edasi liikunud, aga tänavustes playoffides on see end meelde tuletanud. Meeskonna ühed resultatiivsemad mängijad on kaitsjad. Ryan Ellis jagab Ryan Johanseniga punktitabeli esikohta ning viie enim punkte kogunud mängija seas on tervelt kolm kaitsjat. 37.5% meeskonna väravatest on seni sinise joone meestelt tulnud. Põhihooaja vastav näitaja oli 18.9%. Mis saab siis, kui kaitsemeestel enam litriõnne pole? Rinne vorm tundub ka olevat lõpuni hoidmiseks liiga hea. Üks aeg võiksid ründemängijad ikkagi oma põhitööga tegelema hakata.
Ennustus: Predators finaali 4-3
Tegu on päris võta üht ja viska teist seeriaga. Mõlemat poolt saab eelistada ning see annab hea eelduse selleks, et tuleks maksimumarv mänge. Küll aga peab lõppkokkuvõttes siiski konverentsi finaalide uustulnukat eelistama. Eelnevad esitused on olnud raudkindlad ja muu hulgas ainsad kaks kaotust ka vaid minimaalse vahega tulnud. Parema õnne korral võiks siin maal olla äkki isegi puhaste paberitega. Ducks on samal ajal olnud ebastabiilne - kohati väga hea, aga siis jälle kehv.
Kommentaarid