Läänekonverentsi finaal: Chicago Blackhawks vs Los Angeles Kings

Kui Los Angeles Kings kohtus eelmises ringis Anaheim Ducksiga playoffides läbiaegade esimest korda, siis Chicago Blackhawksiga mängitakse teist aastat järjest. Mõlemal korral on teed ristunud ka konverentsi finaalis. Mullu tuli Blackhawks toonase karikakaitsjaga ülikergelt toime võites mängudega 4-1. Kas samamoodi läheb ka sel korral? Kolm põhihooaja kohtumist läksid kõik Blackhawksile, kuid samuti oli Ducks põhihooajal Kingsi vastu võimu näidanud.

(foto: o.canada.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Kings 3 - 5 Blackhawks
Doughty, Kopitar, Toffoli - Kane x 2, Bickell, Krüger, Leddy
Blackhawks 1 - 0 Kings
Saad
Blackhawks 3 - 1 Kings
Hossa, Versteeg, Sharp - Martinez

Blackhawks

Karikakaitsja leidis ennast avaringis keerulisest seisust, kui St. Louis Bluesi vastu kaotati esimesed kaks mängu, kuid sellest alguse võbelemisest on nüüd üle saadud. Blues alistati lõpuks kindlalt neljamängulise võiduseeria toel ja samuti saadi pealtnäha kergelt hakkama ka Minnesota Wildiga. Blackhawksile lihtsalt ei tohi lasta seerias 2-2 seisu, sest siis võib oma asjad juba kokku pakkida. Mõnevõrra üllatuslikult on Blackhawks konkurentsi jäänud meeskondadest vähim pealeviskeid sooritav sats. Neid on keskmiselt vaid 27. Endale lastakse 31 ja pool ehk siis seis on veidikene kreenis. Samas on puurivaht Corey Crawford mängimas playoffides hoopis teistsugust mängu kui põhihooajal ja tema personaalsed numbrid - 1.97 väravat, tõrjed 93.1% - kõnelevad väga kõrgest kvaliteedist. Tema taseme tõus on Blackhawksi jaoks hea uudis, sest ründearsenali juures, kuhu kuuluvad Patrick Kane, Jonathan Toews, Patrick Sharp, Marian Hossa ja playoffide legend Bryan Bickell, ei ole väravate kirja saamine enamjaolt probleemiks.

Jälgi teda: Brandon Saad

21-aastane ründaja oli mulluse põhihooaja jooksul Blackhawksi jaoks positiivne üllatus. Playoffides kadus ta aga ära. 23. mänguga tuli vaid kuus punkti (1 värav). Tänavu alustas ta lõpumänge marulise tempoga saades esimesest kolmest matšist kirja neli punkti. Järgneva üheksaga on ta aga kirja saanud vaid kolm punkti. Sarnaselt Bluesi vastu peetud seeriale, alustas ta hästi ka Wildi vastu, kuid vajus lõpuks varju. Blackhawksile oleks suureks plussiks kui Kingsi vastu nii ei läheks.

Kings

Esmalt väärib Kings loomulikult oma seniste kangelastegude eest aplausi. Meeskond on end tänavu juba kaks korda mänginud kehva olukorda, kuid nendest on välja tuldud. Samas ei saa see lõpmatult kesta, sest tõenäosusteooria ütleb, et õnn saab ükskord otsa. Seega oleks soovituslik mitte hakata sel korral seitsmenda mänguga flirtima. Kingsi keskmine väravate arv 3.21 on selge eneseületamine, kui võtta arvesse ülimalt nüri põhihooaeg. Võib arvata, et mingi aeg hakkab see number langema ja siis tuleb kohaneda taas kaitsele keskendumisega. Kuniks raud on kuum, tuleb seda aga edasi taguda ja playoffides pole seni olnud kuumemaid vendi kui Anze Kopitar ja Marian Gaborik. Blackhawksil jätkub kindlasti mõtteainet, kuidas see duo maha jahutada. Samas isegi kui see õnnestub pole edu garanteeritud. Kingsi teisedki kolmikud on teravaks muutunud, isegi unekott Mike Richards.

Jälgi teda: Dustin Brown

Kapten Brown oli Kingsi kahe aasta taguses karika võidujooksus punkt per mäng mees. Viimastel aastatel on tema produktiivsus aga selgelt langenud. Ometi on ta alles 29-aastane ehk käes peaksid olema karjääri parimad aastad. Tänavuse põhihooaja lõpetas ta vaid 27 punktiga (15 väravat) 79-st mängus. Playoffides on ta samuti seni kahvatu olnud - kaks väravat ja kuus punkti. Kindlasti ei loeta tema panust vaid punktides, kuna tegu on väga füüsilist mängustiili omava ründajaga, aga veidi suuremat produktiivsust võiks temalt kindlasti loota. Eriti siin Blackhawksi vastu, kui ta on mängimas esimeses kolmikus koos Gaboriku ja Kopitariga. Nendele meestele läheb põhitähelepanu ja Brown peab suurema vabaduse väravateks realiseerima.

Ennustus: Blackhawks edasi 4-2

Näib rumal Kingsi võimalusi maha teha, kuna mitmeid kordi on suudetud raskest seisust välja ronida, kuid eks see näitab ka veidi meeskonna nõrkust. Blackhawks on mõlemast ringist pääsenud ühemängulise varuga. On peetud vähem mänge ja kui lisamängude väsimust võib pidada omamoodi müüdiks, siis kõigi nende lisakohtumistega kaasneb ju ka suurenenud vigastuste oht. Ega me keegi ei tea, mis seisus mängijad hetkel on. Kingsi üks põhikaitsjatest Jake Muzzin näiteks jäi Ducksi vastu peetud viimases kohtumises esimesel kolmandikul ühe jõuvõtte tagajärel kõikuma ja pidi riietusruumi lahkuma. Ta küll naases mängu, kuid vaid klubitohtrid teavad, mis seisus ta täpsemalt on.

Nash lõpetas põua, Rangers tegi Canadiensi maatasa

Seni playoffides kuival istunud Rick Nash pidi ootama 15 kohtumist, et lõpuks tänavune esimene värav kirja saada. Tema tabamus oli üks seitsmest (!), mis Rangers idakonverentsi finaali avamängus Montreal Canadiensi väravasse sokutas. Kodus mänginud Canadiens sai kirja vaid kaks väravat, seega tuli avakohtumisest Rangersile ülikindel ja ka magus 7-2 võit. Teerulli roolis oli kaitsja Ryan McDonagh, kes sai kirja neli punkti - 1 värav + 3 söötu.

(foto: Paul J. Bereswill)
Lisaks Carey Price'i üllatavale kollapsile, väärib eriliselt märkimist ka see, et tervelt kolm Rangersi väravat tuli arvulises ülekaalus. Kõik viimasel kolmandikul, mil Price puhkas juba jalga. 20-st pealeviskest tõrjus ta vaid 16.

"Hea, et tegu on 7-mängulise seeriaga ja meil on võimalus esmaspäeval uuesti proovida," ütles Rene Bourque, kes sai kirja oma playoffide viienda tabamuse. "See mäng tuleb lihtsalt unustada."

Seda ei unusta aga kindlasti Rangersi puurivaht Henrik Lundqvist, kes sai Montrealist kirja oma esimese võidu alates aprillist 2009. Selleks piisas 20-st tõrjest.

Seitsmest ühe enda arvele saanud Brad Richards tunnistas, et väravate laviin tuli suuresti ka õnne abiga, kuid kaitsja Marc Staal seda arvamust ei jaganud, öeldes: "Tegime suurepärase alguse ja hakkasime koheselt tempot seadma. Kasutasime kiirelt paar võimalust ära, mis lükkas meile hoo sisse."

Rangers oli kuue ja poole minutiga 2-0 ees. Bourque'i tabamuse toel jõudis Canadiens teise kolmandiku keskel ühe värava kaugusele, kuid Richards ja Chris Kreider kasvatasid kolmandiku lõpus Rangersi edu kolme peale. Niigi keerulises seisus võttis kodumeeskond viimase perioodi alguses paar rumalat karistust ja saun oli valmis.

McDonagh, kes draftiti 2007. aastal liigase just Canadiensi poolt, kordas nelja punktiga Rangersi kaitsjate playoffide rekordit.


Rohkelt räägiti pärast mängu ka sellest, kuidas Martin St. Louis ema surm on Rangersil aidanud luua ühtsustunnet. Homme minnakse ühiselt ka France St. Louis ärasaatmisele.

Flyersi kaitsja pages Venemaale

Meeskonnad, kelle jaoks on hooaeg lõppenud saavad juba praegu uueks aastaks plaane teha. Sama teevad ka mängumehed, kellel on lepingud läbi saamas. Alates 1. juulist saab hakata meeldivate klubide vahel valikuid tegema. On aga mehi, kes seda ei plaani teha. NHL-i mängijate jaoks on aina rohkem ahvatlevaks muutumas siirdumine KHL-i. Philadelphia Flyersi Erik Gustafsson on näiteks, vähemalt praeguseks, NHL-iga lõpparve teinud ja jätkab oma karjääri Omski Avangardis.

(foto: USA Today)
25-aastane rootslane sai oma võimaluse NHL-is 2010. aastal. Flyers nägi temas hea potentsiaaliga mängumeest, kuid päris õiget läbimurret ei suutnud ta siiski teha. Koos tänavuse hooaja 31. kohtumisega jäi tema kontosse 91 põhihooaja mängu. Neis sai ta kirja 23 punkti (6 väravat).

Ta kuulus ka eelmisel aastal maailmameistriks kroonitud Rootsi koondisesse. Tema aastapalgaks oli tänavu miljon dollarit ehk 730 000 eurot. Võib arvata, et Venemaal on see summa märgatavalt suurem.

Flyersi uus peamänedžer Ron Hextall on seoses rootslase lahkumisega avaldanud suurt pettumust. Küll pole tema aga ainus, kes ookeani tagant Euroopasse on tagasi kolinud.

Just Omskist tänavuseks hooajaks NHL-i siirdunud Anton Belov jätkab uuel aastal Peterburi SKA-s. Edmonton Oilersi värvides jäi venelase kontole 57 mänguga 7 punkti (1 värav). Uue klubiga tegi ta tervelt 4-aastase lepingu. SKA-s mängib ka venelaste ebajumal Ilja Kovaltšuk.



Idakonverentsi finaal: Montreal Canadiens vs New York Rangers

Kui oleks mõnes kihlveokontoris panustanud sellele, et ida finaalis saavad kokku Montreal Canadiens ja New York Rangers, siis oleks sellele saanud üsnagi suure koefitsiendi. Idakonverentsi nähti tänavu täielikult Pittsburgh Penguinsi ja Boston Bruinsi pärusmaana, kuid Canadiens ja Rangers suutsid favoriidid auti lükata. See tähendab, et mõlemal on üle hulga aja võimalus mängida finaalis. Canadiens tegi seda viimati 1993. aastal ja Rangers aasta hiljem. Mõlemal korral võideti ka karikas.

(foto: Al Bello)
Omavahelised põhihooaja mängud

Canadiens 1 - 0 (pärast lisaaega) Rangers
Gionta
Canadiens 0 - 1 Rangers
Callahan
Rangers 0 - 2 Canadiens
Plekanec, Galchenyuk

Canadiens

Palju juttu on olnud sellest, kuidas Canadiens on seni Carey Price'i "selja peal elanud", kuid tähelepanuväärne on fakt, et konkurentsi jäänud meeskondadest omab Canadiens ka parimat rünnakut! 3.27 väravat mängus on korralik saak. Ise visatud ja endale lastud väravate suhe on ligi üks (0.91), mis teistest selgelt parem. Seega, Canadiens karikavõitjaks? Miks ka mitte? Ainsaks nõrgaks küljeks on playoffides seni olnud vähemuses mängimine. 80% efektiivsus ei ole kõige hullem, aga seda annab veel selgelt parandada. Suur osa mängijatest liigub vähemalt pool punkti mängus tempoga. Meeskonnas jätkub ohtlikust kõigis ründekolmikutes. Samuti on see veel täiendust saamas. Andekas ründaja Alex Galchenyuk, kes vigastas aprilli alguses põlve, on lähedal naasmisele. Põhihooajal suutis ta 65 kohtumisega koguda 31 punkti (13 väravat) ehk siis üks potentsiaalne poole punkti mees on juurde lisandumas.

Jälgi teda: Max Pacioretty

Väledal Pacioretty'l oli väga edukas põhihooaeg 39 väravaga, mis tema karjääri parim saak. Playoffides läks aega, et tema produktiivsus taastuks, aga näis, et Bruinsi vastu hakkas ta lõpuks üles soojenema. Ta lõpetas seeria väravaga kahes järjestikuses mängus. Mõlema puhul oli Canadiensi jaoks tegu ellujäämismänguga ehk siis Pacioretty pani sel kõige olulisemal hetkel oma "suure poisi püksid" jalga. Sama võib tema poolt oodata ka Rangersi vastu.

Rangers

Rangersil läks mõlemas eelnevas ringis edenemiseks vaja seitset mängu, seega peaks meeskond olema võrreldes konkurentidega väsinum. Kui üldse playoffide eufoorias väsimust tunda jõuab. Keskmiselt 2.14 sisse lastud väravat tähendab, et Rangers on playoffide parim kaitsemeeskond. Henrik Lundqvist on pärast kõikuvat hooaja algust tõusnud suurepärasesse vormi ja selge see, et meid ootab ees väga põnev puurilukkude duell. Rangersi suurimaks nõrkuseks on olnud seni enamuses mängimine. Vahepeal mindi ligi 40 üritust ilma väravata ja see on efektiivsuseks jätnud vaid 10.9%. Teoorias peaks Canadiensi vähemuse kehv protsent aitama seda parandada. Küll näib aga, et mitte miski ei suuda parandada Rick Nashi mänguvormi. Ründetuus on läinud 17 playoff-mängu ilma väravata. Madalamate kolmikute mehed on seni rünnakut kenasti kandnud, aga kauaks saab sellele lootma jääda? Eriti kui vastu tuleb meeskond, kus paugutavad enamvähem kõik.

Jälgi teda: Martin St. Louis

Kui St. Louis teatas hooaja keskel oma soovist Tampa Bay Lightningust lahkuda, siis näis see üsna kummalise käiguna. Lightning oli võrreldes Rangersiga liigatabelis selgelt paremal positsioonil. Tagant järgi targana võib nüüd aga öelda, et tegu oli ainuõige otsusega. St. Louis saab jätkata suuri karikamänge, samas kui tema endised klubikaaslased vaadavad juba aega golfi väljakutel. Seni on tema poolt 14. kohtumisega tulnud 8 silma, mis on korralik saak. Penguins suutis teda esimeses viies kohtumises nulli peal hoida, aga viimasteks mängudeks sai ta ülisuure emotsionaalse laengu oma ema surmast ning see näis kandvat ka tervet meeskonda.

Ennustus: Rangers edasi 4-3

Näen Rangersit parema meeskonnana, kuid aastate jooksul on Montrealis kohutavalt mängitud ja Bell Centre'is valitseb praegu vastaste jaoks vägagi hirmutav atmosfäär. Rangers on Canadiensi vastu võõrsil võitnud vaid kaks viimasest 13-st mängust. Kuuel korral on jäädud nulli peale. Carey Price on hetkel selgelt eluvormis, aga sama võib öelda ka Henrik Lundqvisti kohta. Kui aga vaadata hetkevormist kaugemale, siis on rootslasel rohkem kogemusi. NHL-is on ta mänginud küll vaid kaks hooaega kauem kui Price, aga tasub meeles pidada, et koondise eest mängides on tal selja taga mitmed suurturniirid. Price tõusis Kanada postide vahele tänavu alles esmakordselt.

Kuningad nautisid pardipraadi

Anaheim Ducksi ja Los Angeles Kingsi vaheline seitsmes matš pidi mõlema poole fännidele pakkuma unustamatu elamuse. Pinget oli tohutult õhus ja seda nii väljakul kui ka selle kõrval, kui meenutada veel ühte fännide vahelist intsidenti. Kogu ootusärevus sai aga väga ootamatu lõpu. Ducks seisis pool mängu hirmunult nagu autotulesid vahtiv hirv ja siis kui lõpuks midagi tegema hakati, oli rong juba ammu läinud. Kings võitis otsustava matši 6-2 ja läheb läänekonverentsi finaalis kokku Chicago Blackhawksiga.

(foto: Jeff Gross/Getty Images)
2012. aasta karikavõitja tegi üsna kiirelt sotid selgeks. Juba 15. minutiks oli seis 3-0. Ducks oli kolmandiku teises pooles mängu tagasi ronimas, kui õnnestusid mitmed võimsad jõuvõtted ja Corey Perry sai kasutada ka karistusviske võimalust, kuid 3-0 värav torkas õhupalli tühjaks. Oli selge, et Kingsi häälestus oli palju parem. Väravale visked jäid pärast esimest 20 minutit Kingsi kasuks 16-6.

"Esimesel kolmandikul mängisid nagu mehed poisikeste vastu", märkis Ducksi peatreener Bruce Boudreau. "Nad olid suuremad, jõulisemad ja sihikindlamad. Me tegutsesima täpselt oma algse plaani vastaselt."

Lõpuks jäi Kings pealevisete arvestuses ette 30-27. 12-ga neist seisis Ducksi poolelt silmitsi Jonas Hiller, kes lasti läbipõlenud nooruki John Gibsoni asemel puuri teise kolmandiku lõpus.

Kings võitis tänavu juba kuuenda ellujäämismängu. Aga mis viga seda teha, kui satsis on sellised mehed nagu Justin Williams, Jeff Carter ja Mike Richards? See kolmik on nüüd kokku võitnud 16 7. mängu ja pole kaotanud mitte ühtegi! Williams on härra 7. mäng isiklikult. Kuus korda on ta oma karjääri jooksul pidanud nendes kohtumistes kaasa tegema ja tal on pärast Ducksi vastu lammutamist kirjas kuus väravat ja ka kuus söötu. "Olen uhke oma numbrite üle, aga kõige uhkem selle üle, et olen kõik kohtumised võitnud," kommenteeris härra 7. mäng ise.

"Mängime oma parimat hokit siis kui oleme vastu seina surutud. Usun, et keegi ei arvanud, et sellest tuleb suureskooriline mäng, aga saime Justini väravast hoo sisse," märkis Anze Kopitar, kes oli üks viiest Kingsi mehest, kes said kokku kaks punkti. Kokku on tal punkte tänavustes playoffides nüüd 19 ja vahe teistega on märgatav. Nelja punkti kaugusel on Ducksi Ryan Getzlaf ja meeskonnakaaslane Marian Gaborik, kes viskas läinud ööl oma playoffide üheksanda tabamuse. Tema troonib selle tabeli tipus.

Ajalooliselt on 7. mängus olnud koduseinad suureks faktoriks, kuid tänavu on lood hoopis vastupidi. Minnesota Wild, New York Rangers, Montreal Canadiens ja Kings ise, seejuures kaks korda, on külalistena endale edasipääsu kindlustanud.


Ducksi väljakukkumine tähendab ka seda, et läinud öine mäng jäi Soome legendi Teemu Selänne jaoks tema karjääri viimaseks. Talle jäi kirja 1581 põhihooaja ja playoffide mängu ning 1519 punkti (728 väravat). Mõistagi saadeti "Finnish Flash" uhkelt ära.


Kui vahepeal liikusid jutud, et Selänne võib edasi siirduda KHL-i, siis nüüd märkis ta, et ei taha eriti California päikese alt ära kolida ja loodab sealsele hoki arengule kaasa aidata.

Kings alustab oma seeriat Blackhawksiga homme meie aja järgi kell 22.

Hakkavad selguma läbikukkumise põhjused ehk vigastused

Homseks on Stanley karika konkurentsi jäänud vaid neli meeskonda. Välja kukutatud satside fännid on jäänud läbikukkumise pärast kukalt kratsima. Mitmed meeskonnad ja mängijad ei suutnud hooaja kõige olulisemas faasis oma parimat mängu näidata. Kogu raske töö läks luhta. Oma osa ebaõnnestumises on kindlasti vigastustel. Kui pead hooaja kõige tähtsamates kohtumistes saama hakkama ilma võtmemängijate panuseta, kuna neid vaevab trauma, siis on tegu väga julma saatuse vingerpussiga.

(foto: Greg M. Cooper/USA TODAY Sports)
Üks neist, kes mängis playoffides valuvaigistite toel, oli Zdeno Chara. Boston Bruinsi kapten tegi Montreal Canadiensi vastu peetud otsustavas 7. kohtumises võimalik, et ühe oma karjääri halvima mängu. Olles ka eelnevalt ebakindlalt tegutsenud olid juba enne seda matši õhus kuulujutud, et teda on veavamas mingisugune vigastus. Spekulatsioonid said pärast Bruinsi pudenemist ka kinnituse. 206 sentimeetrit pikk hiiglane oli 3. matšis murdnud ühe oma sõrmedest.

Otsustavas mängus oli ta jääl vaid 23 minutit ja 40 sekundit. Alates 2010. aastast pole Chara nii vähe jääaega mitte üheski väljakukkumismängus saanud. Playoffide keskmine mänguaeg oli tal üle nelja minuti väiksem kui mullu.

Käevigastusega mängis otsustavaid kohtumisi ka Jussi Jokinen. Teda vaevas parema käe ranne. Seda enam tuleb imetleda 31-aastase soomlase numbreid - 7 väravat ja 3 söötu. Ta oli Pittsburgh Penguinsi suurim väravakütt.

Minnesota Wildi ründaja Matt Moulson mängis kubemevigastusega. Tema produktiivsus oli sellega selgelt häritud. Kümne kohtumisega tuli vaid kolm punkti (1 värav). Suurimat ovotsiooni valu eiramise võimekuses väärib aga kindlasti teine Wildi mees Charlie Coyle. 22-aastasel ründajal olid Chicago Blackhawksi vastu peetud 6. kohtumiseks mõlemad õlad liigesest väljas käinud. Tal oli raskusi litri kontrollmise ja söötmisega, kuid veetis siiski jääl üle 20 minuti ning sai kirja ka kolm pealeviset.

On mehed ja on hokimehed.

Penguins vallandas Shero

Playoffide 2. ringis New York Rangersi vastu konkurentsist pudenenud Pittsburgh Penguins on leidnud ebaedus esimese süüdlase. Oma töökohaga pidi selle eest maksma peamänedžer Ray Shero. Eile hilisõhtul hakkasid ringlema jutud, et ametist vabastatakse nii Shero kui ka peatreener Dan Bylsma, kuid viimane siiski pääses veel kirve langemisest. Tema tulevikus suhtes peab otsuse tegema uus peamänedžer. Seniks täidab selles rollis ametikohuseid praegune abiline Jason Botterill.

(foto: fromthepoint.com)
Shero toodi Pittsburghi 2006. aasta mais, kui ta oli pikalt töötanud esmalt Ottawa Senatorsi ja seejärel Nashville Predatorsi asemänedžerina. Tema valitsemisajal jäi Penguinsi kontosse kaks Stanley karikafinaali, millest üks õnnestus ka võita. See oli 2009. aastal mängudega 4-3 Detroit Red Wingsi vastu.

"Ray on hea inimene ja tal oli Penguinsi suhtes positiivne mõju. Täname teda tehtud töö, eriti 2009. aasta karikavõidu, eest. Soovime talle ja tema perekonnale kõike parimat," seisis klubi omanike Mario Lemieux ja Ron Burkle'i ühisavalduses.

Iga aastase favoriidina on loomulikult piinlik playoffidest varakult välja langeda. Penguins on alates oma viimasest karikavõidust konverentsi finaali jõudnud vaid korra ja see lõppes mullu Boston Bruinsi vastu 0-4 häbiga.

"On aeg, et klubi liiguks uues suunas. Jagame fännidega pettumust selle suhtes, et me pole viimase viie aasta jooksul playoffides edu saavutanud. Usume, et uus juht toob uue lähenemise ja energia, mis aitab meil tõusta tagasi karikavõidu konkurentsi", seisis samuti Lemieux ja Burkle'i avalduses.

Praegune peamänedžeri kohusetäitja Botterill on Penguinsis töötanud alates 2007. aastast. Kaks aastat hiljem edutati ta asemänedžeriks pärast seda kui Chuck Fletcher lahkus Minnesota Wildi.

Kes on Callahan - St. Louis tehingu võitja? Vol. 2

New York Rangersi edenemist idakonverentsi finaali ei tervitanud juubeldades vaid "Suure Õuna" klubi fännid. Kergelt rahulolevad olid ka Tampa Bay Lightningu toetajad. Osalt seetõttu, et hooaja keskel klubist lahkunud kapten Martin St. Louis omab kindlasti veel paljude fännide südames päikesepoolset tuba. Teisalt selle pärast, et kui St. Louis Ryan Callahani vastu vahetati, kaasati tehingusse mitmed draftivalikuid. Üks neist sõltus sellest kui edukas on Rangers playoffides.

(foto: Getty Images)
Koos Callahaniga sai Lightning Rangersilt 2015. aasta drafti 1. ringi valiku ja tänavuse drafti 2. ringi valiku. Küll oli aga selle viimase puhul küljes see nõks, et see muutub 1. ringi valikuks kui Rangers jõuab ida finaali, mis nüüd ka juhtunud on.

See valikutega sahkerdamine võib veel jätkuda. Nimelt juhul kui suvel vabaagendiks saav Callahan pikendab Lightinguga lepingut, siis saab Rangers Tampalt oma järgmise aasta 7. ringi valiku vastu 2. ringi oma.

Kas Callahan Lightninguga uue lepingu teeb on muidugi küsimärgi all. Klubi poolt on selge huvi olemas. Peatreener Jon Cooper ütles pärast playoffe: "Seniks, kuni mina meeskonda juhendan tahan ma Callahani pingile istuma."

Väidetavalt oli mees ka ise eluga Tampas rahul. "Talle avaldas kõik muljet, alates klubist, lõpetades linna ja fännidega, kõik oli positiivne," ütles sel nädalal Callahani agent Steven Bartlett.

Selge on aga see, et Callahan peab oma suure palganumbri nõudmistest loobuma. Seetõttu ei saanud ta Rangersiga hooaja jooksul kaubale ja ka Lightning ei taha väga palju kulutada. Väidetavalt soovis Callahan Rangerilt kuueaastast lepingut palgaga 36-39 miljonit dollarit. Olles Lightningus edukalt mänginud võib arvata, et ta ei ole sellest loobunud. Samas on Lightningul tema suhtes see eelis, et Floridas ei pea tasuma osariigi tulumaksu ja Callahan võiks seega leppida väiksema palgaga.

Olles pärit Rochesterist, mis asub Buffalo külje all, liiguvad ka jutud, et Callahan võib siirduda Sabresisse. Samuti ei välista miski seda, et suvel saab ta siiski Rangersiga kaubale. See jätaks Lightningu üsna pika ninaga. "Kaptenite tehingust" oldaks siis väljutud vaid hulga draftivalikutega ja vastupidiselt varasemale arvamusele, on nüüd kaalukauss vajumas Rangersi poole. St. Louis on playoffides toonud kaheksa punkti ja tüürinud Rangersi ida finaali, samas kui Lightning saadeti juba tükkaega tagasi pakkima.

Zenon Konopka jäi keelatud ainetega vahele

Buffalo Sabresi jõujunn Zenon Konopka on saanud halva uudise selle näol, et tema dopinguproovist on leitud keelatud aineid. 33-aastast ründajat ootab ees 20-mänguline võistluskeeld. Poola juurtega mehel on suvel klubiga ka leping lõppemas, seega väga võimalik, et tema karjäär NHL-is on sellega ka läbi. Mängukeeld on kindlasti kõiki võimalikke kosilasi eemale peletav fakt. Vähemalt oli tal aga julgust oma viga tunnistada, ega hakanud seda kellegi teise krae vahele lükkama.

(foto: Bill Wippert/Getty Images)
"Kahetsen sügavalt seda, et olen andnud positiivse dopinguproovi. Võtan selle osas täieliku vastutuse. Profisportlasena olen ise vastutav selle eest, mida ma tarbin ja vaid mind ennast saab selles süüdistada," oli kirjas Konopka ametlikus teadaandes.

Küll aga oli väidetavalt tegu tahtmatu teoga. "Tarbisin vabalt kätte saadavat ravimit, milles olid keelatud ained. Ma ei olnud piisavalt hoolas uurimaks välja, et see ei sisalda keelatud aineid. Ma ei võtnud seda selleks, et oma sportlikku võimekust parandada."

Lisaks vabandas Konopka klubi, kõigi oma meeskonnakaaslaste ning sõprade ja vanemate ees.

Hooajal 2005/06 vabaagendina liigasse jõudnud mees alustas tänavust hooaega Minnesota Wildi rivistuses, kuid siirdus jaanuaris Sabresisse. 59 põhihooaja mänguga jäi tema kontole üks värav, kaks söötu ning 88 karistusminutit. Karjääri jooksul peetud 346 mänguga on ta NHL-is teeninud tervelt 1082 karistusminutit.

Sharks jätkab sama kaardiväega

Pärast eepilist Los Angeles Kingsi ees omatud 3-0 edu maha mängimist võis arvata, et San Jose Sharks hakkab suve jooksul tegelema suurte ümberkorraldustega. Sellele arvamusele andis hoogu juurde see, kui pärast playoffidest pudenemist peatreenerile Todd McLellanile avalikult toetust ei avaldatud. Vaikuse periood on nüüdseks aga läbi. Klubi omanik Hasso Plattner avaldas avaliku kirja, kus andis mõista, et jätkatakse nii McLellani kui ka peamänedžeri Doug Wilsoniga.

(foto: russianmachineneverbreaks.com)
"Olen väga pettunud, kuidas hooaeg 2013/14 lõppes. 3-0 edu juures järgmisesse ringi jõudmine oli klubi ja selle fännide jaoks suureks hoobiks. Meie meeskond on üles ehitatud selleks, et jõuda playoffides kaugele ning see eesmärk ei muutu. Olen kahe nädala jooksul Doug Wilsoniga mitmeid kordi kohtunud ja ta on jaganud toetust ametis oleva personali suhtes ning jaganud soovitusi seoses koosseisu muudatustega. Ma toetan teda täielikult," oli Plattneri kirjas üles märgitud.

Võib arvata, et Sharks läheb uuele hooajale vastu enamvähem samas koosseisus. Kaheksa mängijaga on küll lepingud lõppemas, kuid neist vaid üks - kaitsja Dan Boyle - omab meeskonnas olulist rolli. Suurimad ründetähed Patrick Marleau, Joe Thornton ja Brent Burns on klubiga seotud kuni 2017. aasta suveni. Samal aastal lõppeb leping ka võtmekaitsja Marc-Edouard Vlasiciga. Ehk siis meeskonnal on kindel tuumik, millega edasi minna ja seda on vaja täiustada vaid komplimenteerivate mängijatega.

Meeskonnal on tegelikult tohutult potentsiaali, kuid seda pole suudetud veel realiseerida. Sharksi tänavuse hooaja võttis ideaalselt kokku Kingsile kaotatud 7. mängu järgne Thorntoni reaktsioon.


Võib aga arvata, et 34-aastasena jagub Sharksi kaptenil kindlasti jõudu veel mõneks karikavõidu ürituseks.