Dallas sihib tähtede poole

Dallas Stars oli lõppenud hooajal üks positiivsemaid üllatajaid. Uue peatreeneri Lindy Ruffi juhendamisel jõuti pärast viieaastast pausi taas playoffidesse. Seal näitas 1999. aasta karikavõitja ka läänekonverentsi parima satsi Anaheim Ducksi vastu hambaid. Seeria suudeti venitada kuue mänguni. Meeskond on küll keskmise vanuse poolest üks liiga vanimaid, kuid Ruff leidis suurepärase koosluse kogemustest ja nooruslikusest. Viimase poole esindaja Tyler Seguin usub, et meeskonna tulevik on väga helge.

(foto: Getty Images)
"On raske panna lage meie meeskonnale ja sellele, milleks me võimelised oleme," tõdes eelmisel suvel Boston Bruinsist hangitud ründaja nädala alguses antud raadiointervjuus.

2010. aasta drafti teine valik hakkas lõppenud hooajal viimaks mängima oma potentsiaali kohaselt. Ta kogus 80. mänguga 84 punkti (37 väravat). Sellest olid kogu liiga peale paremad vaid Sidney Crosby, Ryan Getzlaf ja Claude Giroux. Tema varasem karjääri parim oli 67 silma.

Seguini näol on Stars endale saanud tõelise eliitklassi keskründaja, kelle ümber saab kogu meeskonna ehitada. Tema kõrvale on lisaks kogenud tööhobustele panna ka Kanada koondises Sotši olümpiakulla võitnud Jamie Benn ja vaid 19-aastane Vene võlur Valeri Nitšuškin, kelle täht tänavu ootamatult särama lõi.


Eelmise aasta drafti 10. valik kogus 79. mänguga 34 punkti (14 väravat), saades hooaja lõpuks keskmiselt jääaega vaid 14:58. Starsi peamänedžeri Jim Nilli sõnade kohaselt on Nitšuškin suve jooksul kõvasti musklit kasvatanud ja kogukamaks muutunud, mis peaks tema efektiivsust veelgi tõstma.

Lisaks on Stars võrreldes selle hooajaga kõvasti täienenud. Ottawa Senatorsist toodi vahetustehinguga ära Jason Spezza ning vabaagendina ka Aleš Hemsky. Spezza kõrval mängides leidis täna 31-aastaseks saav tšehh üle mitme aasta taas korraliku mängurütmi. Võib uskuda, et Ruff hoiab neid koos ka Dallases, mis tähendab, et Starsil peaks olema kaks väga ohtlikku ründekolmikut.

Starsi võimsusele lisab veel oma osa tugev väravavaht. Kari Lehtonen pole küll kunagi oma numbrite poolest säranud, aga ta on olnud kinni kehvades meeskondades. Esmalt Atlanta Trashersis ja seejärel kasvuraskustes Starsi rivistuses. Nüüd, kus tema ees on mängimas hea meeskond, peaks ka soomlase elu lihtsam olema ja võib ennustada karjääri keskmistest numbritest - sisse lastud väravate arv 2.71, tõrjed 91.4% - märgatavalt edukamat hooaega.

Näib, et meeskonnal pole tõesti lage ja lähiaastatel hakatakse tõusma aina uutesse kõrgustesse. Algab teekond tähtede poole.

Krug maandub Venemaal?

Boston Bruins on sel suvel mängijateturul olnud väga vaikne. Klubi on jännis oma palgaruumiga, mida põhimõtteliselt ei eksisteeri. Seda olukorras, kus on endiselt vaja sõlmida uued lepingud noorukite Reilly Smithi ja Torey Krugiga. Mõlemad tehingud näivad aga hetkel olevat sama kaugel kui need olid juba ka suve alguses. See annab kõvasti ainest kuulujuttudele. Üks neist viib lõppenud hooaja liiga parima noormängija valimisel neljandaks platseerunud Krugi Venemaale.

(foto: Jared Wickerham/Getty Images)
Väidetavalt on üks nimetu KHL-i klubi 23-aastasele kaitsjale pakkunud kopsaka aastapalga ning ka märkimisväärse boonuse lepingu allkirjastamise eest. Krugi agent Lewis Gross pole küll seda juttu kinnitanud, kuid samas ei lükanud seda ka tagasi.

Krug tõusis esile 2013. aasta playoffides. Väravaga New York Rangersi vastu sai temast esimene Bruinsi kaitsja pärast 1988. aastat ja Glen Wesley't, kes oma playoffide debüütmängus skoorinud. Olles täpne ka teises mängus sai temast alles neljas mängija Bruinsi ajaloos, kes skoorinud mõlemas oma esimeses playoff-matšis. Seeria lõpuks oli Krugil kirjas neli tabamust, mis tegi temast kogu liiga ajaloo esimese kaitsja, kes oma esimeses viies playoff-kohtumises sedavõrd resultatiivselt esinenud.


Ajaloo tegemine jätkus lõppenud hooajal. Novembris Pittsburgh Penguinsi võrku toimetatud lisaaja võiduvärav tegi temast läbiaegade esimese Bruinsi kollanokast kaitsja, kes lisaminutitel oma meeskonna kangelaseks on tõusnud.


Temast sai meeskonna väga väärtuslik liige ja esimene täishooaeg liigas lõppes 40 punktiga (14 väravat) 79. mängus. Playoffides lisas ta 12. kohtumisega veel kaks väravat ja kümme silma.

Sedavõrd noorelt Venemaale pagemine näib ebatõenäolise käiguna, kuid arvestades, et oma staatuse tõttu ei saa Krugile pakkumisi teha mitte ükski teine NHL-i klubi ja lepingu üksikasju ei saanud lasta otsustada ka vahekohtul, siis ega tal ei jää väga palju variante üle.

On ju ka sellest suvest olemas näide, kuidas üks piiratud vabaagent NHL-i tolmu jalge alt pühkis ja KHL-i siirdus. Selleks oli Vladimir Sobotka, kes uue lepingu ootamisest ära tüdines.

Kings külmutab Rob Blake'i numbri

Endise legendaarse kaitsja Rob Blake'i jaoks kujuneb uus hooaeg väga sündmusterohkeks. Lisaks sellele, et ta on üks kuuest, kes novembris Jäähoki Kuulsuste Halli liikmeks võetakse, tuleb pidulikud riided selga ajada ka 17. jaanuaril. Just sel kuupäeval riputab Los Angeles Kings Blake'i nr. 4 särgi STAPLES Centeri katuse alla. Temast saab klubi üle 50 aastase ajaloo jooksul alles kuues mängija, kelle number külmutatakse. Varasemalt on selle au osalisteks saanud Marcel Dionne (nr. 16), Dave Taylor (18), Luc Robitaille (20), Rogie Vachon (30) ja loomulikult Wayne Gretzky (99).

(foto: Los Angeles Times)
"On suurepärane au saada kuulsasse seltskonda, kelle särginumbrid on LA Kingsi poolt külmutatud," ütles Blake. "Tundsin alati, et LA on mängimiseks väga eriline koht ja minu jaoks oli tohutu au Kingsi särki kanda."

Blake'ile kuuluvad Kingsi kaitsjate rekordid nii mängude arvus, väravates, söötudes kui ka punktides. Ta mängis Kingsis kahel perioodil - 1990-2001 ja 2006-2008. Vahepealsetel aastatel esindas ta Colorado Avalanche'i värve, kellega võitis 2001. aastal ka Stanley karika, ning karjäärile pani ta punkti San Jose Sharksi rivistuses.

Teistkordselt sai ta oma nime Stanley karikale lõppenud hooajal. See oli tema jaoks esimene aasta Kingsi asemänedžerina. Blake oli sel aastal ka maailmameistrivõistlustel Kanada koondise peamänedžer.

Uudis Blake numbri külmutamisest tuleb vaid mõni päev pärast seda, kui Kings teatas, et Robitaille'i auks pannakse uue hooaja käigus püsti lausa kuju. See leiab koha STAPLES Centre'i ees teiste LA spordikuulsuste kõrval nagu näiteks Gretzky ja Magic Johnson. Sarnaselt Blake'ile on ka Robitaille hetkel klubi juures pintsaklipslasena töötamas.

Kanada klubide madalseis jätkub

Jäähoki sünnimaa Kanada näitas tänavu taaskord võimu, kui Sotši olümpiamängudel uisutati üsna muretult kullale. Sellega on Kanadal nüüd kirjas kaks järjestikust olümpiavõitu ja kolm viimasest neljast. Kui jätta kõrvale naljaturniir MM, siis on Kanada hokimaailma täielikult domineerinud. Vahtralehe maa jaoks pole aga kõik nii roosiline kui tundub. Püha Graal Stanley karikas võideti viimati Kanada klubi poolt 1993. aastal ja kohalike klubide jätkuva madalseisu pärast tilguvad mitmed südamed verd.

(foto: Twiter @GoalieWays)
Los Angeles Kingsi tänavune karikavõit oli muidugi samuti omamoodi triumfiks Kanada ja üldse Põhja-Ameerika hoki jaoks. Nimelt oli sel hooajal Kingsi rivistusse kogu liiga peale vähim eurooplasi. Neid oli vaid kolm - Marian Gaborik, Anze Kopitar ja Slava Voinov. Vahtralehe mehikesi oli seevastu 12 ja jänkisid viis.

Samas oli aga Montreal Canadiens ainus Kanada klubi, kes tänavu Stanley karika playoffides kaasa lõi. Kõik teised jäid lõpumängudest väga kaugele. Viimati oli Kanada ühe esindusega playoffides aastal 1973.

Canadiens on kindlasti ka uuel hooajal Kanada suurim lootus. Noore tuumikuga sats pressis end tänavu konverentsi finaali välja ning peaks just tänu oma keskmisele vanusele püsima pikalt Kanada parima klubina. Mitmete võtmemängijatega on suve jooksul lepinguid pikendatud ja ühtlase kvaliteediga meeskond saab edasipidi koos arengut jätkata. Usutavasti ei teki Canadiensil playoffidesse jõudmisega suuri probleeme.

Enne Canadiensi tänavust esile tõusu võis Kanada lipulaevaks pidada Vancouver Canucksit. Karikafinaalis mängiti alles nii hiljuti kui 2011. aastal. Seal jäädi napilt mängudega 3-4 alla Boston Bruinsile, ehk siis Kanada pikk karikavõidupõud oli lõpule päris lähedal. Pärast seda edukat aastat on aga Canucks selgelt alla käinud. Järgnesid kaks avaringi lüüasaamist ning tänavu jäädi playoffidest üldse eemale. Meeskonna uueks peatreeneriks on toodud noorte arendamise poolest tuntud Willie Desjardins, seega tundub, et Canucks on keskendumas kaugemale tulevikule.

Toronto Maple Leafsi on raske playoffidesse pakkuda, kui viimase kümnendi jooksul on seal mängitud vaid korra, aga alati on keeruline ka 13-kordset karikavõitjat võimalike kandidaatide seast kõrvale heita. Olgu see siis meeskonna varjatud kvaliteedi või kohalike fännide suurte ootuste tõttu. Samas on Leafs Atlandi divisjonis olles paraja supi sees - Bruins on võimas, Tampa Bay Lightning läheb aina paremaks, Canadiens kerkis tänavu esile ja näib võimatuna see, et Detroit Red Wings üldse kunagi playoffidest võiks kõrvale jääda.

Atlandi divisjoni kuulub ka Ottawa Senators. 2007. aastal karikafinaalis Anaheim Ducksile kaotanud klubi on viimastel hooaegadel olnud väga ebastabiilne. Heale hooajale järgneb ebaõnnestumine ja vastupidi. Samas, kuna lõppenud aasta näol oli tegu altminekuga, siis äkki õnnestub nüüd taas playoffidesse pääseda? Jälgides viimase aja mustrit, siis võiks see just nii olla. Küll näib aga, et pärast Jason Spezza minema saatmist, soovib meeskond nooreneda ja ees ootavad mõningad kasvuraskused.

Omamoodi kummalise hooaja tegi Winnipeg Jets. Meeskonnas oli mingisugune sisu, mis aitas pärast Paul Maurice'i palkamist tõusta ka hirmsa konkurentsiga läänekonverentsis üheks parimat mängu näitanud satsiks, kuid kui "uue peatreeneri efekt" kadus, siis vajuti taas keskpärasusse. Võib eeldada, et ka uus hooaeg veedetakse playoff-kohtadest väljaspool. Kui just Maurice oma võlujoogi pudelit taas üles ei leia.

Pärast Mikka Kiprusoffi ja Jerome Iginla ajastu lõppu on Calgary Flames nüüdseks totaalselt lülitunud ümberehitamise režiimile. Kuigi playoffides pole nüüd mängitud viis järjestikust hooaega, siis algas täielik algusest ehitamine alles lõppenud hooajal. Võib arvata, et uus esiletõus võtab heal juhul 2-3 aastat aega. Kuigi väärib meenutamist, et enne kui hooajal 2003/04 tehti imeline karikafinaaliga lõppenud aasta, oldi playoffidest väljas seitse järjestikust hooaega.

Enne järjekordset hooaega võib taaskord küsida traditsioonilise küsimuse - kas nüüd on Edmonton Oilersi uue tõusu aeg? Kaheksa aastaga omab 80ndate supertiim Oilers Kanada klubide seas pikimat playoffide põuaperioodi. Samas peaks ju üks aeg tulema see hetk, mil kõik need kõrged draftivalikud ennast viimaks ära tasuvad. Vähemalt pole pärast lõppenud hooaega, mil lõpetati läänekonverentsi viimasena, enam ruumi allapoole kukkumiseks. Edasi saab minna vaid paremaks.

Hurricanesi ootab ees murdepunkt

2006. aastal Stanley karika võitnud Carolina Hurricanes alustab uut hooaega lootustega murda viieaastane playoffide põud. Kurva seeria murdmiseks peab Hurricanes välja ronima konkurentsitihedast Metro divisjonist, kus kõigi kaheksa meeskonna eesmärgiks on hooaja pikendamine. Playoffe hakatakse püüdma sama tuumikuga, kes suutis lõppenud hooajal idakonverentsis edestada vaid kolme meeskonda. Hurricanes peab oma kunagise hiilguse taastama, muidu võivad ees oodata veel tumedamad ajad.

(foto: Gerry Broom/AP Photo)
Meeskonna liider Eric Staal alustab oma 2009. aastal sõlmitud lepingu eelviimast hooaega. Uuest tehingust veel lõhna ei ole, kuna nagu näitab ka tänavune suvi, siis on klubi hetkel elamas säästurežiimi peal. Kahe hooaja vahel palgatud peamänedžer Ron Francis on isegi avalikult välja öelnud, et Staali uus leping sõltubki täielikult klubi eelarvest. Ehk siis tema teenete säilitamiseks ei hakata väga nahast välja pugema. Järgmisel hooajal on Staal tänu oma lõppevale lepingule ka juba ahvatlev kaup karikanõudlejatest klubide jaoks.

Alates 2010. aastast meeskonna kapteniks olev Staal ise veel nii kaugele ei mõtle. Hiljuti Hurricanesi kodulehele antud intervjuus tunnistas ta, et loodab suuri tegusid teha ikkagi Carolina klubi eest. "Me peame playoffidesse jõudma. Viimatisest korrast on juba liiga palju aega möödas," tunnistas Staal. "Kõik peavad selle nimel rohkem vaeva nägema."

Staal, kes on hetkel taastumas väikesest operatsioonist, mis tuli ettevõtta ühe suvise vigastuse ravimiseks, tegi lõppenud hooajal oma halvima aasta pärast kollanoka hooaega. 79. kohtumisega kogus ta 21 väravat ja 60 punkti. Kurioossel kombel sai ta kirja rohkem vähemuses visatud väravaid (2) kui enamuses sündinud tabamusi (1). Seda peaks aitama parandada meeskonna uus peatreener Bill Peters, kes eelneva kolme aasta jooksul Detroit Red Wingsi juures just erimeeskondade efektiivsuse eest vastutas.

Meeskonna kapteni sõnade kohaselt on Peters süstinud mängijatesse uut entusiasmi ja usku. Ta soovib olemasolevast seltskonnast maksimumi välja pigistada. Kuna Hurricanesil suuri tugevdamise plaane pole, siis näib Peters meeskonna jaoks ideaalse peatreenerina.

Francis on märkinud, et lisaks peatreeneritööle, peab meeskonna edu algama ka kapteni eeskujulikust esitusest. "Kapten peab väljakul olema kõige töökam mängija. Ta peab võitlema kogu hingest igas vahetuses, igal õhtul," on öelnud Francis, kes samuti Hurricanesi särki kandes C-tähte oma rinna peal on kandnud.

Uus hooaeg on Staali ja Hurricanesi jaoks murdepunktiks. Staal peab leidma oma punkt per mäng vormi ja tegema Hurricanesist "oma meeskonna", viies klubi playoffidesse. Vastasel juhul näib tõenäolisena see, et Hurricanesi tulevik saab olema ilma temata ning esialgu tõotab see tulevik olema ka väga tume.

Ovetškin ei pea pluss/miinus näitajast väga palju lugu

Aleksandr Ovetškin võitis lõppenud hooajal oma karjääri neljanda Rocket Richardi trofee. Venelasest snaiper paugutas 51 väravat. Tegu oli tema 9-aastase karjääri jooksul viienda vähemalt 50 väravat toonud hooajaga. Kõigi statistika valdkondade osas ei räägitud enim aga mitte Ovetškini väravatest vaid hoopis sellest, kuidas ta oli efektiivsusnäitaja +/- arvestuses üks kogu liiga halvimaid vendi. SovSportile antud intervjuus selgus nüüd, et mees ise oma kohutavast -35'st väga palju ei arvanudki.

(foto: Rob Carr/Getty Images)
Usutluses mainis Ovetškin, et lugu oleks halb olnud alles siis, kui talle oleks miinust kogunenud 40 jagu. "Ma oleks siis teinud ajalugu," ütles Washington Capitalsi ründaja. Ovit "edestasid" selles arvestuses vaid Steve Ott 38 ja Alexander Edler 39-ga. Koos Phil Kesseliga oli ta ainus esimese kümne väravaküti seast, kes hooaja miinuspoolel lõpetas.

Ovetškini arvates on +/- näitaja vaatamine üsna mõttetu tegevus. Ta tõi välja selle, kuidas kunagine meeskonnakaaslane Jeff Schultz lõpetas hooaja 2009/10 kogu liiga parima +50'ga, mis tõi talle kopsaka lepingu. See osteti aga Capitalsi poolt vaid kolm hooaega hiljem välja, kuna kaitsja mängutase langes drastiliselt. Lõppenud hooajal teenis Los Angeles Kingsi tütarmeeskonna eest AHL-is mänginud Schultz vaid 700 000 dollarit.

"+/- näitaja ütleb mängija ja tema oskuste kohta väga vähe," tõdes Ovetškin, kes sattus hiljuti kodumaal väikesesse autoavariisse. Uudisteportaal super.ru kirjutas, et Capitalsi ründetäht kaotas kontrolli oma G-klassi Mercedes Benzi üle, millele järgnes väikene plekimõlkimine.

(foto: super.ru)
Uuel hooajal ootab Ovetškinit ees seni kaitsva mängustiili pooldajana tuntud Barry Trotzi juhendamisel mängimine. Sellesse suhtub venelane esialgu ettevaatlikult. "Iga uue treeneriga kaasneb ümberehitamine. Tal on oma taktika ja visioon mängust," ütles Ovetškin.

Ettevalmistus uueks hooajaks näib Capitalsi kaptenil sujuvat aga ideaalselt. Treeningutel on Ovetškin näidanud tõelist "lennukust".



Aeg näitab, kas Ovetškiniga suudab kaasa lennata ka uue näoga Capitals.

Hoop Flyersile: Timonen teadmata ajaks audis

Philadelphia Flyers peab uut hooaega alustama ilma Kimmo Timonenita, kellega sõlmiti suve alguses uus leping.Võimalik, et soomlaseta tuleb hakkama saada kogu aasta. 39-aastast kaitsehunti vaevab verehüüve paremas jalas ja mõlemas kopsus. On üsna tõenäoline, et sedavõrd hilises vanuses tabanud tõsine trauma tähendab ka 1998. aastal liigaga liitunud soomlase karjääri lõppu. Uueks hooajaks suurte lootustega meeskonda ehitanud Flyers on sunnitud olukorda ümberhindama.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
NHL-is üle tuhande põhihooaja mängu teinud Timonen pidi olema Flyersi üpriski kogenematu kaitseliini liider. Tema puudumise tõttu kannatab kindlasti ka meeskonna arvulises ülekaalus mängimise efektiivsus.

Flyersi peamänedžer Ron Hextall tegutses kurva uudise teada saamise järgselt kiirelt tuues meeskonda vabaagendina ringi hõljunud Michael Del Zotto. Endisel New York Rangersi ja Nashville Predatorsi mehel on rohkelt põhjust enda tõestamiseks, kuid uuele hooajale läheb ta siiski vastu suure küsimärgina. Leping Flyersiga on üheaastane, palgaks 1.3 miljonit dollarit, mida on üle kahe korra vähem kui ta teenis lõppenud hooajal.

Del Zottost, Mark Streitist, Luke Schennist ja Andrew MacDonaldist koosnev kaitsetuumik ei näi just kõige kindlama üksusena. Nähtavasti ootab Flyersi fänne ees veel üks frustratsiooni rohke hooaeg. Kuid neutraalsed hokisõbrad võivad rõõmustada - Flyersi mängud tõotavad taaskord tulla suureskoorilised.

Canadiens andis Subbanile 8-aastase lepingu

Suve kõige tähelepanuväärsem lepingudraama on nüüdseks läbi. P.K. Subban ja Montreal Canadiens käisid küll vahekohtu ees juba ära, kuid lõpuks saadi siiski ilma kolmanda osapooleta kokkuleppele. Vastavalt reeglitele oli Subbanil ja Canadiensil võimalus enne kohtuotsuse teada saamist veel lepingukõnelusi pidada ning viimasel hetkel saadi ka kaubale. 25-aastane kaitsja lukustati kaheksaks aastaks. Lepingu koguväärtuseks on 72 miljonit dollarit ehk veidi üle 53 ja poole miljoni euro.

(foto: allhabs.net)
Pika lepinguga väldib Canadiens võimalust, et Subban kõnnib kahe aasta pärast, mil temast oleks saanud piiranguteta vabaagent, lihtsalt mitte millegi eest minema. Samas oli see kõik võimalik vaid teoorias. Subban on Montrealis selleks, et taastada klubi kunagised hiilgeajad.

"Kui ma saaksin, siis teeksin Montrealiga 20-aastase lepingu. Mu perekond ja ka mina ise oleme üliõnnelikud, et mu tulevik on seotud Montreal Canadiensiga," ütles Subban lepingu kommentaariks.

Subban teenib järgmisel kahel hooajal 7 miljonit dollarit enne kui tehing ületab neljaks aastaks kümne miljoni piiri. Oma senise 4-aastase karjääri jooksul on Subban teeninud kokku "vaid" veidi üle kaheksa miljoni. NHL-is on nüüd temast enim teenivaid kaitsjaid vaid kuus.

"Oleme väga rahul, et sõlmisime P.K. Subbaniga pikaajalise lepingu. See aitab meil kindlustada meeskonna tuleviku," teatas pressile Canadiens. "Vaatama noorele vanusele on ta väga kogenud ja toob meeskonda nakatavat energiat. Tema tasemega kaitsemängijad on NHL-is haruldane nähtus."

Viimase kahe hooaja jooksul on Subban kaitsjate arvestuses kogunud enim punkte (91). Mõned keskendumisprobleemid tähendavad, et oma põhitegevusele, ehk kaitsetööle, tuleb veel veidi tähelepanu pöörata, kuid võib uskuda, et aasta tagasi saadud hooaja parimale kaitsemängijale jagatav Norrise trofee ei jää tema karjääri ainsaks.

Vaata Subbani kõiki lõppenud hooaja väravaid:


Põnev fakt: Canadiens oli 2009. aastal valmis Subbanist loobuma...ja ka Max Pacioretty'st...ja ka Carey Price'ist. Praeguse meeskonna tuumiku moodustav trio pandi teiste seas lauale, et Tampa Bay Lightningust kätte saada toona veel karjääri tipus olnud Vincent Lecavalier. Tehingule pani NHL-i komissar Gary Bettman käe ette, sest Lightningu omanikud olid omavahel tülis.

Devils palkas meeskonna juurde endise pokkeriässa

Sügav statistika analüüs ja numbrid on hetkel spordimaailmas tegemas võidukäiku. Tihti on spordimeeskondade jaoks ahvatlevad uued liikmed algselt lihtsalt numbrid. Neid võrreldakse olemasolevate andmetega ja selgitatakse välja sobivus. Siis kui kõik klapib on alles aeg vaadata konkreetse mängija isikuomadusi. Statistikale põhinev meeskondade ehitamine on üha populaarsemaks kujunemas ka NHL-is. On ju ka Los Angeles Kings just sedamoodi kokku pandud.

(foto: devilsarmyblog.com)
Kingsi edu on kaasa toonud selle, et isegi kõige põikpäisemad peatreenerid hakkavad rohkem numbrite poole vaatama. Detroit Red Wingsi Mike Babcock on tuntud kui karmikäeline treener, kes näeb eduvalemina ründekolmikute vahelist keemiat, mis tõttu värskendab ta neid pidevalt. Samas on ka tema tunnistanud, et soovib statistikamaailmaga paremini tuttavaks saada. Juba lihtsalt seepärast, et arendada ennast treenerina.

New Jersey Devils on aga oma numbrite kummardamisega läinud nüüd nii kaugele, et meeskonna juurde on toodud endine professionaalne pokkerimängija Sunny Mehta. Kes suudaks paremini numbritega rehkendada kui üks pokkeriäss, eks ole?

Mehta on ka mitme pokkeriõpiku autor ning Devilsi peamänedžer Lou Lamoriello näeb temas meest, kes võib numbrite mängu viia hoopis uuele tasemele.

"Statistika on alati olnud osa mängust. Andmete analüüs on hetkel väga populaarne. Et teistest sammukese eespool püsida uurisime ja intervjueerisime mitmeid inimesi," tunnistas Lamoriello, kellel endal on samuti matemaatika taust.

Mehta ametinimetuseks ongi andmede analüüsi direktor.

Ducks külmutab Selänne numbri

Teemu Selänne on hetkel veel kaalumas, kas jätkata oma karjääri KHL-is või mitte, samas kui Anaheim Ducksil on plaanis järjekordne samm, millega soomlase NHL-i karjääri tähistada. Selänne nr. 8-st saab esimene number, mille 20 hooaega tagasi liigaga liitunud klubi külmutab. See toimub tuleva aasta 11. jaanuaril, mil Ducksi koduhalli Honda Centerit külastab Winnipeg Jets. Meeskond on küll ajalooliselt teise taustaga, kuid külaliste poolt peaksid kohal olema samad fännid, kes nägid "Finnish Flashi" esimesi uhkeid esitusi.

(foto: grantland.com)
Selänne debüteeris NHL-is originaalse Winnipeg Jetsi eest hooajal 1992/93. Noorest soomlasest sai koheselt superstaar. Ta paugutas 76 väravat ja 132 punkti, mis jäävad liiga uustulnukate rekorditena püsima kindlasti veel pikaks ajaks. Kui mitte igaveseks.

Jets vormus 1996. aastal suvel Phoenix Coyotesiks, mis tänaseks saanud juba Arizona Coyotesiks. Omamoodi sümboolsel kombel lahkus Selänne koos originaalse Jetsiga. 95/96 hooaja keskel algas tema seiklus Anaheimis. On järgnenud veel mõned hooajad San Jose Sharksis ja üks Colorado Avalanche'i värvides, kuid enamuse karjäärist veetis Selänne siiski Ducksi särgis.

Selänne käes on 12 Ducksi klubi rekordit. Nende seas enim väravaid (457), söödupunkte (531), punkte (988) ja kübaratrikke (13).

"Teemu on meie klubi ikoon ja väärt seda, et temast saab klubi ajaloo esimene mängija, kelle number külmutatakse," andsid teada Ducksi omanikud Henry ja Susan Samueli.

Ees ootab väga eriline õhtu, mida ootab pikkisilmi ka peakangelane ise. "Samuelid ja kogu Ducksi organisatsioon on Anaheimist teinud väga erilise koha nii mulle kui ka mu perekonnale. Ootan põnevusega võimalust jagada seda erilist õhtut fännidega, kes on mind 18 aastat toetanud," ütles Selänne, kes aitas Ducksi ka klubi seni ainsa Stanley karikavõiduni aastal 2007.

Tänapäevane Jets on kunagise Atlanta Trashersi järglane. Teisisõnu täiesti teine klubi võrreldes sellega, kust Selänne karjäär alguse sai, kuid klubi fännid on ju sellegi poolest samad. Neist vanemad mäletavad kindlasti, kuidas soomlane tegi juba viiendas mängus oma esimese kübaratriki.