KHL-i meeskonnad jooksevad Johanseni teenetele tormi?

Kommentaare pole
Columbus Blues Jacketsi ja Ryan Johanseni, või siis pigem tema agendi, lepinguvaidlus on taas saanud uue pöörde. Nimelt on Johanseni agent Kurt Overhardt teatanud, et tema kliendi vastu tunnevad huvi mitmed KHL-i meeskonnad. Väidetavalt on Johanseni suhtes huvi üles näidanud kokku seitse Euroopa tugevaima jäähokiliiga meeskonda. Overhardt läks isegi nii kaugele, et teatas Moskva CSKA kavatsusest panna lauale konkreetne pakkumine - aasta eest viis miljonit dollarit.

(foto: Jamie Sabau/Getty Images)
CSKA poolsele käigule tõmbas aga kiirelt vee peale Sergei Fjodorov. Oma pika NHL-i karjääri jooksul mõned aastad ka Blue Jacketsit esindanud venelane on CSKA juures ametis peamänedžerina ning tõdes, et jutud Vene klubi pakkumisest on kellegi poolsed luulud. Tema ei ole Johansenile pakkumist teinud ja tal pole seda ka kavas teha.

Teiste Vene klubide huvi tõsidus on hetkel veel teadmata.

Johanseni esindaja viimane pakkumine Blue Jacketsile oli 2-aastane, 12 miljoni dollari suurune tehing. Ehk siis nõuab ta kaks korda rohkem, kui klubi on valmis välja käima.

Kummiliimina veniva saaga suhtes võttis nädalavahetusel sõna ka Blue Jacketsi asekapten Brandon Dubinsky, keda samuti Overhardt esindab. 28-aastane ründaja jageles viis aastat tagasi New York Rangersiga ja seal läksid lood viimaks päris skandaalseks.

"Peamänedžer Glen Sather ei andnud mulle isegi varustust kätte," meenutas Dubinsky, kes jäi laagrist kaheksaks päevaks eemale.

Ilma Johansenita mänginud Blue Jackets alustas oma hooajaeelseid matše topeltvõiduga. Üks koosseis alistas St. Louis Bluesi lisaajal 4-3 ja teine sai sama skooriga, kuid normaalajaga, hakkama Carolina Hurricanesi vastu.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Colorado Avalanche

Kommentaare pole
Kui vaadata pelgalt põhiturniiri, siis oli Colorado Avalanche playoffide suurim ebaõnnestuja. Kesk divisjoni võitja kukutati avaringis Minnesota Wildi poolt välja. Seejuures suutis Avalanche ära anda 2-0 ja 3-2 edu. Hooaja lõpus oldi kindlasti pettunud, kuid usun, et kui keegi oleks meeskonnale pakkunud playoffide kohta enne põhiturniiri algust, siis oleks sellega kindlasti ülirahul oldud. Avalanche polnud kolm hooaeg järjest playoffides mänginud ja oli eelneva hooaja lõpetanud läänekonverentsi viimasena.

(foto: Doug Pensinger/Getty Images)
Endise väravavahi Patrick Roy juhendamisel alustati võimsa 6-1 koduvõiduga Anaheim Ducksi vastu, mis oli lõpuks üks 12-st võidust, mis Avalanche oma esimeses 13. kohtumises võttis. See oli läbiaegade parim algus. Põhiturniiril koguti lõpuks 112 punkti, mis jääb klubi ajaloos alla vaid ühele hooajale - 2000/2001, mil postide vahel seisva Roy'ga võideti oma ajaloo teine, kuid seni viimane, Stanley karikas.

Nüüd on hakatud liikuma samas suunas. "Me jaoks oli tegu suure pööranguga," ütles eelmise hooaja kohta Matt Duchene. "Usun, et nüüd hakkategi nägema Avalanche'i mängimas hiliskevadel ja suvel."

23-aastane kanadalane tegi mullu oma karjääri edukaima aasta, kui kogus 71. matšiga 70 punkti. Tema ja eelmise aasta parimaks uustulnukaks valitud Nathan MacKinnon on vaid mõned Avalanche'i noortest ja andekatest mängumeestest. Duchene'i eakaaslane Ryan O'Reilly oli mullu 28 tabamusega meeskonna suurim väravakütt ja 21-aastane Gabriel Landeskog kannab juba vanusest hoolimata rinna peal kapteni C-d. Väravavahi kohta on väga noor ka 26-aastane Semjon Varlamov. Avalanche on selgelt meeskond, keda ootab helge tulevik. Kuid see ei tähenda, et meeskond ei võiks juba algaval hooajal tõeliseks tippsatsiks kujuneda.

"Ütlesime eelmisele aastal, et soovime hokimaailma šokeerida ja seda me ka tegime," tõdes Roy nädalavahetusel antud intervjuus. "Kuid nüüd suudame šokeerida vaid playoffide võiduga."

Samas on Avalanche üks väheseid meeskondi, kelle kohta võib öelda, et koosseis on suve jooksul nõrgenenud. Vastupidist on raske väita, kui meeskond on ilma jäänud oma esitsentrist. Valusal kombel kaotati Paul Stastny ka oma divisjonirivaalile. MacKinnon edutatakse tema rolli ja noor kanadalane pole üldsegi mitte halb asendusmees, kuid meeskonna südamikust on siiski üks väga hea mängija nüüd puudu.

Suvel on teiste seas sisse toodud Jerome Iginla, kuid vanurite puhul ei tea kunagi ette, mis vormi nad näidata suudavad ja nagu tõestas Teemu Selänne hiljutine skandaal, siis ei tea, kas neile ka peatreenerid meeldivad. Oma karjääris kõik, välja arvatud Stanley karikavõidu, ära teinud Iginla on tulnud Avalanche'i väga motiveeritult, aga pole kindel, kuidas ta noorte meeskonnakaaslastega sammu suudab hoida. Kuigi ta on meeskonnale toonud juurde hindamatu väärtuse - kogemused.

"Olen koosseisuga üsna rahul," tõdes hiljuti Joe Sakic, kellest sai nädalavahetusel ametlikult klubi peamänedžer. "Meie selgroo moodustavad noored mängijad ja oleme nad ümbritsenud veteranidega, kellel on rohkelt liidriomadusi."

Hooaja küsimus - kuidas kaitse vastu peab?

Roy tegi sarnaselt oma mängija karjäärile oivalise debüüthooaja ka peatreenerina. Tema juhendamisstill istus ideaalselt tema ulja iseloomuga, kuid ei sobinud hästi kokku tema mängija karjääri kogemusega. Endise väravavahina lasi ta oma maskis mehel pidavalt teha lisatööd. Vaid viis meeskonda lasid hooaja peale kokku enda vastu sooritada rohkem väravaviskeid kui Avalanche. Kümnes kohtumises lasti endale vähemalt 40 peale viset ja vahemikus 35-39 pealeviset 18. matšis. Võrreldes mulluse aastaga on kaitsekuuiku uus liige vaid Brad Stuart, mis vihjab sellele, et Roy'l on usku oma meestesse ja sellesse filosoofiasse, mis ta nendele sisestanud on. Samas maksis hoolimatu kaitsetegevus playoffides kätte. Kõik, kes endale lõpumängudes keskmiselt üle kolme värava selja taha lasid, need kukkusid ka avaringis välja. Avalanche'i puhul oli see number 3.14. Lisaks jätkusid probleemid võimaluste kinkimisega. Playoffides olid endale lastud väravavisete poolest kehvemad vaid Tampa Bay Lightning ja Columbus Blue Jackets. Oma ambitsioonide ellu viimiseks vajab kaitse selgelt rohkem tähelepanu, kui just Roy taaskord Varlamovile imejooki ei anna.
Loe edasi...

Evander Kane usub, et suudab teha 50 väravaga hooaja

Kommentaare pole
Evander Kane'i võib pidada hokimaailma Mario Balotelliks. Winnipeg Jetsi ründajal on tohult talenti, kuid oma potentsiaali kohaselt suudab ta mängida vaid harva. Lisaks sellele on tal halb harjumus sattuda kollase meedia lehekülgedele. Näiteks kaebati ta kevadel kohtusse seoses eelmisel suvel toime pandud kallaletungiga. Nüüd on 23-aastane kanadalane aga vähemalt enda sõnade kohaselt valmis pöörama elus uue lehekülje. Ta sihib 50 väravaga hooaega.

(foto: Bruce Fedyck/USA TODAY Sports)
"Kui mind draftiti, siis ütlesin, et olen suuteline tegema 50 väravaga hooaja ja ma tean, et olen endiselt selleks võimeline. See sõltub suuresti ka püsivate ja õigete kolmikukaaslastega mängimisest ning tervisest," rääkis 2009. aasta drafti 4. valik hiljutises intervjuus.

Potentsiaali "ovetškinlikeks" teguteks peaks tal tõesti jaguma. Kane skooris hooajal 2011/12 30 korda. Kurb tõsiasi on aga see, et pärast seda on ta kirja saanud vaid 36 tabamust. Ebastabiilsed esitused on tema nime mitmeid kordi viinud ka erinevate üleminekute kuulujuttudesse. Temal endal aga lahkumismõtteid ei ole.

"Olen hetkel Winnipeg Jetsi liikmena õnnelik. Ootan põnevusega treeninglaagrit ja loodan, et teen hea hooaja," rääkis Kane.

Vancouveris sündinud ründaja on viimase kolme hooaja peale liigas 60 minuti kohta enim väravale viskeid kirja saanud mees. Kui ta leiab oma kaaslastega õige klapi ja litter hakkab kõigi nende pealevisete juures soodsalt põrkama, siis ehk näeme tõesti tema poolt peagi 50 väravaga hooaega. Selleks tuleb aga kindlasti oma mänguvälist käitumist koomale tõmmata.

Viimane "balotellindus" on tal kirjas selle kuu algusest. Nimelt teatas Jetsi üks kogenumaid liikmeid Blake Wheeler, et Kane pole enam väga noor ja ta peab oma taset tõstma ning samuti rohkem liidriomadusi näitama. Sellele vastamiseks kasutas Kane Twitterit.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

Kommentaare pole
St. Louis Blues on hea näide selle kohta, et hooajaeelsed arvamused võivad osutuda väga valeks. Ken Hitchcocki meeskond oli paljude hinnangul lõppenud hooaja suurim favoriit, kuid teekond Stanley karika suunas lõppes juba playoffide avaringis. Ryan Milleri hankimise näol oli Blues veel hooaja käigus lappinud ära oma suurima augu, kuid otsustavas faasis oli see just väravavahi nõrk mäng, mis meeskonda alt vedas. Kuid uuel aastal on taas võimalik uuesti proovida.

(foto: Jonathan Daniel/Getty Images)
Kuues Chicago Blackhawksi vastu peetud playoff-kohtumises lasi Miller enda selja taha keskmiselt 2.7 väravat ning tema tõrjeprotsent oli alla 90. Mõistagi ei veennud see ka klubi juhtkonda teda uueks hooajaks tagasi tooma. Endisel Buffalo Sabresi puurilukul lasti vabaagendina liituda Vancouver Canucksiga ning uueks aastaks läheb usaldus tandemile Jake Allen - Brian Elliott.

Rohkelt on muutusi ka teistes liinides. Rünnakule on toodud Paul Stastny, kes liitus vabaagendina divisjonirivaali Colorado Avalanche'i rivistusest, ja kaitsesse on Toronto Maple Leafsist Roman Polaki vastu toodud Carl Gunnarsson. Lisaks on soodsate lepingutega oma pinki parandatud.

"Meie meeskond on nüüd palju sügavam ja nii peabki see olema," tõdes Hitchcock suvel. "Läänekonverentsis tuleb pidevalt oma koosseisu täiendada. On ka teisi meeskondi, kes on palju tugevamaks saanud. Chicago on läinud paremaks, LA on tugevam, kuna edutab mitmed noormängijad. Anaheim on parem, Dallas on parem, Nashville on parem, Colorado on tippmeeskond. Peame nendega sammu pidama."

Blues oli mullu liikumas oma ajaloo üheksanda divisjonitiitli suunas, kuid kinkis selle lõpuks ühe punktiga Avalanche'ile. Põhiturniir lõpetati kuue järjestikuse kaotusega. Osalt võib kindlasti ka seda süüdistada selles, et playoffides juba avaringi mängudega välja langeti. Põhihooajal kohati väga võimas olnud hoog rauges sellest lihtsalt sedavõrd palju. Seda tuleb uuel hooajal vältida.

Hitchcock plaanib uuel aastal ka veidi oma filosoofiat muuta. Füüsise asemel läheb suurem fookus tehnilise mängu peale. "Oleme füüsiliselt nõrgemad, kuid üleminekul kaitsest rünnakule paremad," rääkis ta oma kaitseliini kohta.

Meeskond on kaks aastat järjest playoffide avaringis välja kolisenud ja on ütlemata selge, et kolmas selline hooaeg tähendaks Hitchcockile minekut. Ta on koos peamänedžeri Doug Armstrongiga ehitanud üles väga võimsa koosseisu, kuid see ei tähenda midagi, kui karikat ei õnnestu endale haarata. Just seda tuli St. Louis'i püüdma ka Stastny. "Meeskonna koosseisu vaadates on selge, et karikavõidu aken on klubi jaoks lahti just nüüd ja praegu," ütles ta pärast klubiga lepingu allkirjastamist.

Hooaja küsimus - mida suudavad sisse toodud eurooplased?

26-aastane tsenter Jori Lehterä on KHL-is olnud tõeline superstaar. 178. matšiga on ta kogunud 153 silma (55 väravat). Eurohoki ja NHL on aga kaks täiesti erinevat asja. Seda võib küsida mitmetelt snaipritelt, kes Vene klubides vähemalt üle mängu värava kirja saavad, kuid NHL-is pikki põuaperioode kannatasid. Soomlane saab Bluesis kokku oma endise Novosibirski Sibiri kolmikukaaslase Vladimir Tarasenkoga. Nad mängisid Sibiris koos pool aastat hooajal 2011/12, enne kui venelane Peterburi SKA-ga liitus. Mõlemad olid siis punkt per mäng mehed ja näis, et nende vahel on suurepärane keemia. Kas nad suudavad seda ka NHL-is näidata? Usun, et Hitchcock asub seda kindlasti agaralt katsetama. Kui soomlane saab kiirelt jalad alla, siis on Bluesil üks liiga võimsaim kesktormajate valik - Stastny, David Backes, Lehterä. Teine huvitav Euroopast toodud mees on Joakim Lindström. 30-aastane ründaja saabub Bluesi Rootsi liiga MVP-na, kuid on varasemalt juba kaks korda proovinud ookeani taga läbi lüüa ning see pole õnnestunud. Bluesil pole ka ründetalentidega erilisi probleeme, seega alustab Lindström eeldatavasti tagumistest kolmikutest kui sedagi - Bluesil on koguni 13 ründajat ühesuunaliste NHL-i lepingutega (kui piiratud vabaagendi Jaden Schwartziga ka lõpuks kokkuleppele jõutakse). Vähese mänguaja juures saab oma võimete näitamine olema keeruline. Seega peab rootslane kiirelt oma võimalusest kinni haarama.
Loe edasi...

Giroux jätab treeninglaagri vahele

Kommentaare pole
Hooaja eelvaates sai kirjutatud kuivõrd oluline on Claude Giroux roll Philadelphia Flyersi edus. Lisaks on selgelt dokumenteerinud eelmise hooaja nukker hooaja olgus, mil meeskonna kapten oli kohtuvas vormis. Lühidalt öelduna: kui pole Giroux'd, siis pole ka Flyersil õiget minekut. Nüüd on 26-aastane ründaja ennast hooajaeelse treeninglaagri esimesel päeval sedavõrd tõsiselt vigastanud, et aastaks ettevalmistumine on tema jaoks lõppenud.

(foto: wisetrail.com)
Klubi peamänedžer Ron Hextall teatas, et Giroux jääb alakeha vigastusega kaheks nädalaks jäält eemale. Spekuleeritakse, et see on just mehe kube, mis hetkel kõige paremini ei kära. Giroux peaks terveks saama järgmiseks nädalavahetuseks. Pärast seda, kui Flyers on just Washington Capitalsi vastu oma kontrollkohtumistele punkti pannud.

Flyers lootis laagris Giroux ja Jakub Voracekile partneri leida, kuid nüüd ei tule nendest plaanidest midagi välja. Kokku on klubil laagris tervelt 36 ründajat!

Ilma ühe võtmemängijata on hooajaks ettevalmistusi alustanud ka karikakaitsja Los Angeles Kings. Ülakeha vigastus ei lase Drew Doughty't jääle. Kurvad sõnumid tulid sel nädalal ka Detroidist, kus teatati, et Red Wingsi laagrist jääb Anthony Mantha sääreluu mõra tõttu eemale. Mänguvalmis peaks ta olema alles 6-8 nädala pärast. Toronto Maple Leafs avas laagri ilma Tyler Bozaki ja David Clarksonita ning Anaheim Ducks jäi esimesel päeval ilma jalga väänanud Kyle Palmierist.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

Kommentaare pole
San Jose Sharksil on selja taga ajalooline hooaeg. Küll seda aga vaid tänu valusale faktile, et just nemad olid NHL-i ajaloos alles neljandaks meeskonnaks, kes suutis playoffides 3-0 edu maha mängida. Sarnaselt üleeelmisele hooajale kukutas Sharksi konkurentsist Los Angeles Kings ja sel korral oli allajäämine eriti valus, kuna Kings läks edasi ja haaras lõpuks Stanley karika endale. Julma saatuse vingerpussina tuleb uue hooaja esimeses matšis taaskord Kingsiga vastamisi minna.

(foto: USA TODAY Sports)
Lõppenud hooaeg oli Sharksi jaoks kümnes järjestikune playoffidega aasta, kuid meeskond on varasemalt kogunud endale suurtes mängudes ebaõnnestuva satsi maine. Kaotus Kingsile andis nendele juttudele veelgi hoogu juurde. Seniseks suurimaks saavutuseks on konverentsi finaalid, kus on mängitud kolm korda. Need on aga kokku kaotatud mängudega 3-12.

Klubi peamänedžer Doug Wilson ütles pärast Kingsile allajäämist, et kavatseb ehitada noorema ja agressiivsema meeskonna, kuid vähemalt sel suvel on sinna poole liigutud vaid tibusammudega. Õigupoolest pole selle nimel üldse midagi erilist tehtud. Sellest annab aimu fakt, et suurimaks täienduseks on tuntud löömamees John Scott.

Joe Thorntonilt kapteni C ära rebimise võib mingis mõttes liigitada koosseisu värskendamise alla, kuid see pole üldsegi garanteeritud, et lõpuks 35-aastasele ründajale seda tagasi ei anta. See oli justkui mõeldud käiguna, et legend meeskonnast ära ajada, kuid Thorntonil pole nähtavasti mitte mingisuguseid kavatsusi seda teha. Eks käib pidev playoffides ebaõnnestumine ka tema au pihta ja iga nukra suvega tuleb aina enam juurde tahtmist uuesti üritada.

Wilsoni plaan meeskonda noorendada on halvatud ka selle poolest, et Sharks on üks liiga kehvema noormängijate valikuga klubi. Seetõttu olid ka 20-aastane Tomaš Hertl ja 21-aastane Matthew Nieto juba eelmisel hooajal meeskonnas aktiivses rollis. Nende selja tagant ei ole väga palju uusi talente juurde tulemas. Näib, et eelmise hooaja Sharksi ja uue hooaja Sharksi suurimaks muutuseks saab olema see, et Brent Burns nihutatakse taas kaitsesse.

Viimasel kahel hooajal on Burnsi rohkem mängitud ründajana ja üldse mitte pahade tulemustega - 99. matšiga 31 kolli ja 37 söötu - kuid pärast Dan Boyle'i teenetest loobumist on kaitses auk, mis on vaja lappida ning Burns ise on samuti kahe käega selle plaani poolt.

"Hankisime ta selleks, et ta oleks tõeline kaitsetäkk," on Wilson tunnistanud. "Ka Brent ise tahab rohkem kaitses mängida. Temasugune suure keha ja väga hea pealeviskega mängija on kaitses meeskonnale väga kasulik."

Wilson näeb Burnsist potentsiaali tõusta kaitsjana samasuguseks tegijaks nagu seda on Kingsi Drew Doughty või Montreal Canadiensi P.K. Subban. Lisaks on 2011. aasta suvel Minnesota Wildist hangitud Burns just kaitsjana varasemalt osalenud Tähtede mängul. See oli sel samal aastal, mil ta sai sinise joone mehena kirja 17 väravat.

Osalt on muidugi vaikne suvi olnud ka mõistetav. Iseenesest ei tee see piinlik allajäämine Kingsile meeskonda, kes on mitu aastat järjest playoffides mänginud, järsku katki ja teadupärast pole tark hakata midagi parandama kui see katki ei ole. Vaid Boston Bruins oli eelmisel hooajal Sharksist parem kodumeeskond. Lisaks Bruinsile oli vaid Anaheim Ducksil ja St. Louis Bluesil parem väravate suhe. Seejuures lasid vaid neli meeskonda enda selja taha vähem väravaid kui Sharks.

Hooaja küsimus - kes tõuseb esiväravavahiks?

Antti Niemi on üks liiga hinnatuimaid väravavahte. Ta on läbiaegade esimene soomlasest puurilukk, kes on võitnud Stanley karika. Tänavusest aastast on tal kodus OM-i pronksmedal. Ta on vaid 31-aastane ja tal on kindlasti veel rohkem suuri mänge ees. Ei peaks justkui kahtlust olema, et temale loodab Sharks ka uuel hooajal, kuid on olemas siiski üks "aga". Nimelt, mida enam hooaeg edasi läks seda julgemalt hakkas Sharks mullu kasutama oma varumeest Alex Stalocki. Juulis 27-aastaseks saanud jänki ka õigustas seda usaldust, tuues 18-st matšist mida ta alustas 12 võitu, keskmise sisse lastud väravate arvuga 1.87 ja tõrjete efektiivsusega 93.2%. Ühtlasi lõi ta Jevgeni Nabokovilt üle klubi rekordi, kui suutis jaanuari teises pooles oma seljataguse puhtana hoida 178 minutit ja 55 sekundit. 2005. aastal draftitud mees kerkis kiirelt ja ootamatult Niemi seni kindlana paistnud kohta ohustama. Väravavahi poleemikale valab loomulikult õli tulle ka see playoffide košmaar. Niemi tuli sealt näiteks välja numbritega 3.74 ja 88.4%, Playoffides on väravavahil ülioluline roll ja seega on kindlasti nii mõnigi tähtis nina kulisside taga suures kollapsis suuresti tema süüd näinud. Ei oleks üldsegi üllatav, kui Niemi peaks tänavu Stalockile veel rohkem mänge ära kinkima.
Loe edasi...

Bylsma ootab juba järgmist ametiposti

Kommentaare pole
Peagi algav hooaeg saab olema üle kuue aasta esimene, mil Dan Bylsma ei istu Pittsburgh Penguinsi peatreeneri toolil. Samuti ei alusta ta aastat ka mitte ühegi teise meeskonna tüürina, kuna sel suvel vabad olnud ametikohad ei sümpatiseerinud talle piisavalt. See aga ei tähenda, et Penguinsi 2009. aastal Stanley karikavõiduni tüürinud mees istub lihtsalt kodus, käed rüpes. Hoopis vastupidi. Bylsma plaanib teha kõik endast oleneva, et uueks töökohaks võimalikult hästi valmis olla.

(foto: James Guillory/USA TODAY Sports)
"Kui hooaeg algab, siis olen ma omas elemendis," tunnistas Bylsma sel nädalal antud intervjuus. "Asun jälgima numbreid ja statistilist analüüsi mängudest. Kui mul tekib võimalus peatreeneri karjääri jätkamiseks, siis olen selleks kindlasti valmis."

Täna 44ndat sünnipäeva tähistav jänki tunnistas, et ei tunne Penguinsi vastu mitte mingisugust kibestumist ja vallandamine ei ole teda oma võimetes kahtlema pannud.

"Soovin kindlasti sadulasse tagasi hüpata ja treenerina jätkata," ütles Bylsma. "Nüüd on mul alates hooaja algusest vaja kodutööd teha. Valmistun uueks tööks ette ja saan paremaks ning ootan õiget võimalust."

Tänavu ka USA olümpiakoondist juhendanud peatreener tunnistas, et oli kontaktis paari meeskonnaga, kes sel suvel endale uut lootsi otsisid, kuid ei pidanud ühtegi neist enda ja oma perekonna jaoks õigeks.
Loe edasi...

Veel üks pauk Blue Jacketsile: Horton audis

Kommentaare pole
Columbus Blue Jacketsil on käed-jalad tööd täis, et enne hooaja algust Ryan Johanseniga uus leping ära teha, kuid nüüd tuleb tegeleda veel ühe probleemiga. Nathan Horton ei saa seljavigastuse tõttu hooajaeelses treeninglaagris kaasa teha ning tõenäoliselt jääb ta üldse kuni uue aastani jäält eemale. Suvine seljatrauma järgneb aastatagusele õla operatsioonile ja kevadisele kõhulihase rebendile, mis lasid endise Boston Bruinsi ja Florida Panthersi ründaja mullu jääle vaid 36-ks kohtumiseks.

(foto: grantland.com)
Eelmisel aastal sõlmitud 7-aastane ja 37.1 miljoni dollari suurune leping tähendab, et Blue Jacketsile on iga Horton poolt kirja saadud punkt läinud maksma üle 289 000 dollari. Mullu suutis ta panustada vaid viis väravat ja 14 väravasöötu.

"Ta sõlmis suure lepingu - tegin ise sel suvel enamvähem samasuguse - ja see tekitab tahtmise ennast tõestada," tunnistas asekapten Brandon Dubinsky. "Tunneme talle kaasa ja loodame, et ta saab terveks. Kuid soovime kindlasti, et ta ei kiirustaks. 100%-line Nathan Horton 60-ks või 70-ks kohtumiseks on kindlasti parem kui 70%-line vana 82-ks matšiks."

Erinevad koosseisu probleemid on võimalus Blue Jacketsi noorte jaoks tõestada, et nemad väärivad tähtsamat rolli meeskonnas. Võimalik, et sellest lõikab enim kasu 21-aastane Boone Jenner, kes lõpetas mulluse debüüthooaja 16 + 13'ga.

Vähemalt sai Horton just tänu vigastusele eelmisel hooajal omapärase rekordi omanikuks.
Loe edasi...

Jaromir Jagr: "Tahan mängida, kuni olen 50-aastane."

Kommentaare pole
Jaromir Jagr on mees, kes armastab hokit. Tema õnneks on ta ka väga hea hokimängija. Uuel hooajal peaks tal täis saama 1500 NHL-i põhihooaja matsi. Kuna Tšehhi legend läheb aastale peale pärast hooaega, mil ta oli põhimõtteliselt New Jersey Devilsi kõige väärtuslikum mängija pääsedes jääle kõigis 82. kohtumises ja lõpetades meeskonna edukaima skoorijana, siis lubab ta endale ka uhkeid eesmärke. Ta on öelnud, et soovib mängida, kuni on 50-aastane.

(foto: veooz.com)
"Ma armastan seda mängu. Ma ei oska öelda, kas algav hooaeg jääb minu jaoks NHL-is viimaseks. Kui ma püsin tervena, siis ei ole see kindlasti viimane hooaeg, mil ma hokit mängin. Tahan mängida, kuni olen 50-aastane. Võib olla isegi kauem. Kuid soovin mängida NHL-is, kui olen selleks veel piisavalt hea," rääkis 42-aastane Jagr eile antud intervjuus.

Varasemalt on NHL-is mänginud vaid üks 50+ mees. Selleks oli legendaarne Gordie Howe, kes tegi oma debüüdi 1946. aastal ja tõmbas uisud viimast korda jalga 51-aastaselt hooajal 1979/80.

Nähes Jagrit treeninglaagri esimesel päeval, ütles Devilsi peatreener Peter DeBoer tema kohta: "Ta näeb välja nagu 25-aastane. Ta on suurepärases vormis ja väga elevil."

Kui igiliikur suudab uuel hooajal ka mängida nagu 25-aastane, siis ei tundugi tema plaan väga ulmelisena.

Samas väärib märkimist, et lisaks kõvale hokimehele on Jagri puhul tegu ka suure naljamehena. Alles hiljuti mainis ta, et mängib kasvõi 70-aastaselt, et Wayne Gretzky rekordid üle lüüa.
Loe edasi...

Wildi pöörane õhtu: Kümperile viimaks leping, Harding palgata puhkusele

Kommentaare pole
Taaskord tuleb tõdeda, et elu kirjutamata seadus "ühe õnnetus on teise õnn" peab täiel määral paika. Minnesota Wild oli kogu suve hädas oma noorelt väravavahilt Darcy Kümperilt uueks lepinguks allkirja kätte saamisega, kuid eile hilisõhtul see viimaks õnnestus. Lepingu sõlmimisele andis tõuke tõsiasi, et meeskonna esikinnas Josh Harding peab jalavigastuse tõttu jäält 2-3 kuuks eemale jääma. Seejuures vigastas 30-aastane kanadalane ennast eriti kummalisel viisil.

(foto: 1500espn.com)
Nimelt olevat Harding ühe oma meeskonnakaaslasega sõnelusse sattunud ja vihastas sedavõrd, et lõi jalaga vastu seina. Kuna aga tema tervis on keskmisest mehepojast nõrgem, siis läks nii, et kahevõitluses jäi peale just sein. Tagatipuks saatis Wild mehe palgata puhkusele, kuna tegu polnud jääl saadud vigastusega.

24-aastane Kümper sai lõpuks selle, mis ta tahtis. Temaga sõlmiti ühesuunaline leping ja seda kaheks aastaks. Esimesel aastal teenib ta täpselt miljoni ning järgmisel hooajal poolteist miljonit dollarit.

Wild jõudis juba ka Ilja Brõzgalovi trenni kutsuda ning peamänedžeri Chuck Fletcheri sõnade kohaselt Kümperi uus leping tema seisu ei mõjuta, kuid võib arvata, et venelasel on nüüd väga väikesed võimalused ennast Wildi koosseisu mahutada. Kui ta just laagris pea peal seistes kõike ära ei tõrju.

Seega, artikli esimeses lauses välja toodud seaduspära on selle loo puhul tegelikult tõstetud lausa järgmisele astmele. Ühe mehe õnnetus on teise õnn, mis on omakorda kolmanda õnnetus.
Loe edasi...