Selänne vabandas oma sõnade pärast

"Frustratsioonist tingituna andsin mitmeid kommentaare pärast meie 7. mängu kaotust Kingsile, mida ma poleks pidanud tegema. Olen mitmeid kordi öelnud, et Bruce on tore tüüp, kuid kahjuks olid meil erimeelsused seoses minu rolliga Ducksis. Mul on kahju, kui ma tegin Bruce'ile või kellelegi teisele haiget. See ei olnud mul kavas," olid Teemu Selänne sõnad pärast seda kui selgus, et ta oli oma endise treeneri värskelt ilmunud autobiograafias pihuks ja põrmuks teinud.

(foto: jaakiekkoexpertii.com)
Algselt keeldus Bruce Boudreau ise igasugustest kommentaaridest, kuid andis reporterite survele lõpuks siiski järele.


Keegi Ducksi poolelt Selännet hukka ei mõista. "Ta on väga võistlushimuline ja ta oli pettunud, et eelmine aasta ei läinud päris nii nagu ta soovis ning ta oli aasta lõpus frustreerunud. Teemu juba on kord selline," tõdes peamänedžer Bob Murray

"Pean sõbrana temaga rääkima," ütles Ryan Getzlaf. "Meil oli Teemuga mitmeid vestlusi lõppenud hooajal ja ka aasta enne seda. Kaptenina pean hoolikalt valima vestluseid, mida saan peatreenerile rääkida ja mida mitte. Teemu ei tea kõiki jutuajamisi, mis ma tema kohta viimase kahe aasta jooksul pidanud olen. Läksin mitmeid kordi tema heaks kostma, kuid vahest tuleb lihtsalt lasta treeneril ja peamänedžeril asjade üle otsustada."

Hooaja eelvaade: Tampa Bay Lightning

Kõik spordimeeskonnad ükskõik mis alal, ükskõik mis tasemel läbivad pika hooaja jooksul mitmeid raskusi. Need teevad lõpuks eesmärkide saavutamise veel magusamaks. NHL-is sai eelmisel hooajal enda suu ehk kõige magusamaks Tampa Bay Lightning. Aasta algas küsimärgiga väravasuul. Sellele järgnes paar kuud hiljem Steven Stamkose jalaluumurd ning kui kaks eelnevat küngast oli ületatud, siis teatas kapten Martin St. Louis, et soovib klubist lahkuda. Vaatamata kõigele lõi aga Lightning playoffide ukse pauguga lahti.

(foto: Kim Klement/USA TODAY Sports)
Idakonverentsi eelviimane koht vahetati välja kolmanda positsiooni vastu. Ette jäid vaid tõelised supermeeskonnad Boston Bruins ja Pittsburgh Penguins. Meeskond sai maitsta esimesi vilju, mis tõi endaga kaasa 2010. aastal peamänedžeriks määratud Steve Yzerman. Olgugi, et ka 2011. aastal mängiti playoffides ja seal jäädi Bruinsile konverentsi finaalis seitsme mänguga alla, siis Yzermani tõeliseks päranduseks võib pidada klubi filosoofia muutmist. Ta tõi endaga Detroit Red Wingsist kaasa eduplaani, mis seisneb edukas draftimises.

Lightning usaldas eelmisel hooajal koguni kümmet kollanokka. Neist seitse tegid kaasa vähemalt 40. kohtumises ja Ondrej Palat ning Tyler Johnson nomineeriti liiga parima uustulnuka auhinnale. Lightning on jõuliselt idakonverentsi tippu tagasi astunud ja plaanib sinna pikemaks ajaks jääda. Selleks on lõppenud suvel tehtud silmapaistvaid investeeringuid.

Kaitset on toodud kindlustama Anton Stralman ja Jason Garrison, rünnak on saanud rohkem kogemusi Brian Boyle'i ning Brenden Morrow näol ja mullustest playoffidest randmevigastuse tõttu eemale jäänud esiväravavaht Ben Bishop on saanud Jevgeni Nabokovi kehastuses korraliku varumehe.

"Täitsime kohad, mida pidime parandama," on öelnud abitreener Rick Bowness. "Vajasime ühte paremakäelist kaitsjat ja Stralmani saamine on meie jaoks tohutu samm edasi. Garrison mängib mõlemal äärel ja tal on tuline pealevise, mida saab kasutada arvulise ülekaalu juures. Lisasime Boyle'iga veidi suurust ning Morrow toob endaga head juhiomadused. Nabokov on väga suurte kogemustega. Kõik need liigutused võeti ette, et meeskonda paremaks muuta. Meie konverentsis on mitmed meeskonnad end täiendanud ja konkurentsis püsimiseks peame seda ka ise tegema."

Lisaks võib Lightning uueks hooajaks saada veel ka ühe lisarelva rünnakul, kui otsustatakse meeskonda kaasata eelmise aasta drafti 3. valik Jonathan Drouin. Tema kohta on Bowness öelnud: "Me kõik loodame, et ta on valmis panustama ja aitama meid järgmisele tasemele. Hooajaeelses treeninglaagris on ta kindlasti meie kõige lootustandvam nooruk, kelle puhul näeme, et ta on valmis mängima ja korralikult panustama."

Suvel silmnähtavalt oma niigi head koosseisu parandanud Lightningu puhul on isegi hakatud rääkima sellest, kuidas meeskond võib olla valmis selleks, et Bruins ja Penguins ida tipust tõugata. Oma divisjonikaaslase Bruinsiga on alati oldud hädas, kuid suvi on Bostonis olnud väga vaikne, sest klubi üritab leida võimalusi palgalimiidi sisse mahtumiseks. Penguins alustab uue peatreeneriga ja korraliku ümberkujundamise läbinud koosseisuga.

"Alles 12 kuud tagasi räägiti sellest, et meil pole mitte mingisuguseid võimalusi playoffidesse jõuda," rääkis hiljuti peatreener Jon Cooper. "Meil on endasse meeletult palju usku, kuid ei ole mõtet playoffidest rääkida, enne kui sinna on kvalifitseerutud. Meie jaoks on oluline, et me ei tee tänavu sammu tagasi, vaid jätkame edasi sammumist."

Hooaja küsimus - kas Bishop oli lihtsalt ühe hooaja liblikas?

Enne eelmist hooaega oli Bishop kaasa teinud vaid 45. põhihooaja matšis. Tema karjääri numbrid olid keskpärased ja olles käinud ära USA MM-koondises lasi ta ennast teismelisel John Gibsonil pingile mängida. Kindlasti mõjus see osalt motivatsioonina sellele hooajale, mis tegi temast ühe liiga enim hinnatud väravavahi. Kuid kas ta suudab seda taset nüüd hoida? Keskmine sisse lastud väravate arv 2.23 ja tõrjed 92.4% on tõelised tippklassi numbrid. Iseenestest peaks tal isegi olema võimalik neid tänavu parandada, kuna kamba noorte asemel on teda nüüd turvamas kogenumad mängijad, kuid seni kuni seda juhtunud ei ole võib tema tõelises tasemes kahelda küll. Lõppude lõpuks oli Jonathan Cheechoo kord liiga suurim väravakütt. Suvel on Bishop saanud 2-aastase lepingu pikenduse, mis toob talle aastas sisse ligi kuus miljonit dollarit. Aeg-ajalt kipub ikka nii minema, et vaimult nõrgad mängijad annavad pärast priske lepingu saamist koheselt kvaliteedis järele. Lightningu heaolu nimel peab lootma, et seda ei juhtu. "Ta oli eelmisel hooajal meie MVP. Me sõltusime oma väravavahist väga palju," on Cooper tema kohta öelnud. Kui nüüd MVP peaks järsku ansamblist välja vajuma, siis teeb meeskond küll oma loodetud edasi sammu asemel selge vähikäigu.

DRAAMA: Johanseni agent solvus Blue Jacketsi peale

Columbus Blue Jacketsi staarihakatis Ryan Johansen istus eile lennuki peale. Seda aga mitte selleks, et tänaseks treeninglaagri alguseks linna kohale lennata, vaid hoopis selleks, et sealt ära minna! Johanseni lepingudraama võttis uue pöörde, kui klubi avalikustas pakkumised, mis tema jaoks lauale on löödud. See ei meeldinud mängijat esindavale agendile Kurt Overhardtile, kes oma kliendi lennuki peale kamandas ja hiljem klubi raadioeetris maa tasa tegi.

(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Pikale veninud lepingukõnelusi kommenteeris Blue Jacketsi president John Davidson eile sõnadega: "Kui näete neid numbreid, mis meie lauale visatakse, siis ei peaks me neile isegi mitte vastama. Olukord on sedavõrd halb. See on häbiväärne. Ja kui kutt jääb meeskonnast eemale, siis pole midagi teha. Huvitav, kas agent maksab talle tagasi raha, mis tal saamata jääb."

Selle kõrval avaldati ka kolm pakkumist, mis Johansenile on tehtud: 1) kaheks aastaks kuus miljonit dollarit, 2) kuueks aastaks 32 miljonit, 3) kaheksaks aastaks 46 miljonit.

See ajas Overhardtil harja punaseks, kes plahvatas ühes raadiovestluses: "Tegu on äriga ja selle detailid peaksid jääma privaatseks. On kahetsusväärne, et nad võtsid ette sellise käigu. Me ignoreerime seda ja töötame heas usus edasi, et tehing lõpule viia."

Crosby ja Malkin jäävad treeninglaagri algusest eemale

Pittsburgh Penguins teatas, et erinevalt teistest ei alusta meeskonna suurimad staarid Sidney Crosby ja Jevgeni Malkin täna hooajaks ettevalmistumisega. Teadaandes seisavad peamänedžeri Jim Rutherfordi sõnad, kus ta märgib, et mõlemad kroonjuveelid olid vahetult enne treeninglaagri algust vigastada saanud. Crosby on kogu suve ravinud randmevigastust, millega ta mängis juba eelmise hooaja viimastel nädalatel. Malkin osales alles hiljuti ühes heategevusmängus ja miski tema puhul traumale ei viidanud.

(foto: suffolkvoice.net)
Teadaandele järgnenud Twitteri kihinas-kahinas on selgunud, et Crosby puhul ei ole tegu teda varem painanud randmetraumaga. Penguinsi kapten olevat teisipäeval treenist varakult lahkunud, kuid osales hiljem samal päeval peetud klubi golfiturniiril.

Meeskonna peatreener Mike Johnston on öelnud, et ka Malkini eemalejäämise taga ei ole ühtegi tõsist vigastust.

Penguins alustab oma hooajaeelsete matšidega meie aja järgi ööl vastu teisipäeva.

Teemu Selänne: "Mõne teise treeneriga mängiksin endiselt edasi."

Sel suvel pärast 23 NHL-i hooaega lõpuks uisud varna ja kepi nurka visanud Teemu Selänne võinuks enda hinnangul veel rahulikult edasi mängida. Nimelt on Soome legend golfi mängimise asemel veetnud suve hoopis autobiograafiat kokku seades ning raamatust nimega "Teemu" selgub, et tal olid Anaheim Ducksi peatreeneri Bruce Boudreauga väga külmad suhted. Omavahel ei oldud üldsegi mitte ühel lainel ja see tõi endaga kaasa mitmeid konflikte.

(foto: Getty Images)
"Mängiksin endiselt edasi, kui meie treener oleks keegi teine," ütleb Selänne raamatus. Ta vahetas Boudreauga viimased sõnad playoffide avaringi seeria ajal.

"Ootasin hetke, mil kõik olid jäält lahkunud ja läksin Boudreau juurde. Karjusin talle otse näkku kõik, mis ma asjadest arvan. Küsisin tema käest, et mis tal minu vastu on. Ütlesin talle, et alates sellest hetkest, mil ta meie treeneriks sai, pole ta minu vastu üles näidanud mitte kübetki austust. Sa ei pane mind kunagi jääle kui mängime 5 vs 3 või 4 vs 4 või kui oleme mängu lõpus üheväravalises kaotusseisus. Ole ükskordki aus ja vasta.

Ta ütles kogeledes, et otsuseid ei tee tema, vaid seda tehakse grupiga. Ma küsisin, et mis grupiga ja ta vastas, et peamänedžeri ning skautidega. Ma karjusin talle "Vau, missugune treener sa oled, kui sa isegi ei vastuta koosseisu valimise üle?". Ta proovis minema uisutada, kuid ma lihtsalt karjusin, et ma pole veel lõpetanud. Ütlesin talle, et kui ta playoffides midagi võita tahab, siis vajab ta mind. Mitte keegi ei ole nii võidujanuline kui mina."

Äsja Soomes ilmunud autobiograafias, mille tegemist alustati juba kümme aastat tagasi, on veel mitmeid intrigeerivaid laused. Nagu näiteks see: "Oleks olnud vale, kui me oleksime sellise treeneriga Stanley karika võitnud."

Ducksil on selja taga klubi ajaloo edukaima põhiturniiriga hooaeg. Boudreau tüüris meeskonna 54 võidu ja 116 punktini. Playoffides langeti teises ringis pärast Los Angeles Kingsi vastu peetud seitsmemängulist seeriat. Anaheimist ei ole Boudreau veel ka nii pea kuhugi minemas. Nädal tagasi sõlmis ta klubiga uue lepingu, mis kehtib 2017. aasta suveni.

Hooaja eelvaade: Philadelphia Flyers

Kui sellise ajalooga klubi nagu Philadelphia Flyers jääb playoffidest eemale, siis on tegu korraliku tagasilöögiga. Täpselt nii juhtus üleeelmisel hooajal, kuid kõigi asjaosaliste õnneks oli tegu vaid ajutise langusega. Või õigemini öeldes peaaegu kõigi jaoks. Peatreener Peter Laviolette elas suve üle, kuid tal lasti uuel hooajal juhendada vaid kolmes kohtumises. Algselt ei suutnud paati kuidagi moodi tasakaalustada ka Craig Berube, kuid lõpuks pääseti siiski üsna muretult playoffidesse ja seal pakuti avaringis New York Rangersile tõeliselt tuline seeria.

(foto: Jamie Sabau/Getty Images)
Hiljem karikafinaali jõudnud Rangers sai otsustavas 7. matšis Flyersist jagu vaid 2-1. Kohutavalt alanud hooaeg võinuks saada veel ilusama punkti arvestades, et Rangers läks konverentsi poolfinaalis kokku Pittsburgh Penguinsiga, kelle vastu oli Flyers viiest põhihooaja matšist võitnud neli. Igatahes on eelmise aasta masendus kiirelt unustatud, kuigi tänavunegi suvi tõi endaga mitmeid murepilvi.

Uus hooaeg on juba uksele koputamas, kuid meeskonna esikaitsja Kimmo Timoneni saatus on endiselt küsimärgi all. On vaid kindel see, et pärast tõsist traumat on soomlane jääle naasmisest väga kaugel. "Tegu on suure tagasilöögiga," on tunnistanud peamänedžer Ron Hextall. "Teisiti ei saaks seda kirjeldada, kuid me üritame sellega kohaneda ja teha kõik mis võimalik, et meeskonda paremaks muuta. Kahtlemata ei saa me öelda, et me ei ole ole teinud sammu tagasi, kui oleme ilma Kimmost, tema rahulikust ja tasakaalukast mängustiilist, kogemustest ning austusest, mida tema suhtes riietusruumis tuntakse."

Hädalahendusena on kaitseliini toodud tugevdama Michael Del Zotto, kellel on selja taga pettumust valmistanud hooaeg, ning juba varasemalt hangiti Nick Schultz, kuid mõlemad on selgelt kaugel sellest kvaliteedist, mis Timonen meeskonnale annaks. Edasist kaitse tugevdamist takistab kitsas rahaline seis.

Enne täienduste otsimist tuleb Flyersil oma palgakoormust vähendada. Hetkel ollakse palgalimiidist üle ligi viie miljoni dollari võrra. Selle sisse mahtumisele aitab kaasa see kui peapõrutusega seotud probleemide tõttu praktiliselt juba karjääri lõpetanud Chris Pronger pannakse taas vigastatud mängijate reservlist ja sama taktikat võidakse kasutada ka Timoneni puhul, kuid väga palju paindlikust see siiski juurde ei anna. Seda kummalisem oli klubi suvine otsus tuua meeskonda R.J. Umberger. Tema leping on küll kaks aastat lühem, kui tema eest Columbus Blue Jacketsile loovutatud Scott Hartnellil, kuid selle tehingu vilju saabki maista alles paari aasta pärast.

Lisaks vaevab Flyersit Vincent Lecavalier leping. Ta võtab palgaruumist enda alla 4.5 miljonit, kuid on tõenäoline, et alustab hooaega neljanda kolmiku tsentrina. Endistest superstaarist on üritatud suvel lahti saada, kuid loomulikult ei taha keegi nii kallist rollimängijat endale võtta.

Kuna mängijateturult on täiendusi raske loota, siis peab Flyers vaatama oma noortesüsteemi suunas. Mullustes playoffides üllatas hea mänguga ründaja Jason Akeson ja see võib julgustada klubi usaldama ka oma nooremaid kaitsjaid. Nõudmised nendele on aga suured. "Nad peavad tulema ja jätma endast tohutu mulje. Minu arvamus on, et kui noormängija ei tee su meeskonda paremaks, siis on talle endale parem mängida rohkem minuteid kusagil mujal. Nad peavad tulema ja tõestama meile, et suudavad Philadelphia Flyersist teha parema hokiklubi," on Hextalli karm, kuid õiglane hinnang.

Hooaja küsimus - kas Claude Giroux supervorm jätkub?

Flyersi kapten Giroux tegi sarnaselt meeskonna üldisele käekäigule mullu kohutava hooaja alguse. Ta kogus oktoobris vaid kuus silma ja sai oma esimese värava kirja alles 16. mängus. Ometi oli tal hooaja lõpuks koos 86 silma (28 + 58). Eriti "hulluks" läks 26-aastane ründaja siis, kui ta jäeti Kanada olümpiakoondisest välja. Alates sellest hetkest (7. jaanuar) kogus ta 40. matšiga 48 silma. Hiljuti toimunud liiga traditsioonilisel hooajaeelsel meediapäeval korraldas ESPN üritust väisanud tähtmängijate hulgas küsitluse - kes oleksid need kolm mängijat, kes võiksid ühe eduka meeskonna alustaladeks olla? Sidney Crosby oli mõistagi kõige populaarsem valik, kuid vaid üks mängija asetas enda esikohale. Selleks oli just Giroux. Suvel Kanada võimuesindajatega väikesesse pahandusse sattunud mehel on ülim usk oma võimetesse ja see võib viia selleni, et peagi näeme ehk taas uut saja punkti meest. Giroux oli sellele juba lähedal kaks hooaega tagasi, mil ta kogus 93 punkti ja seda vaid 77. kohtumisega. Kui nüüd mulluse hooaja lõpu minek uude aastasse kaasa tuua, siis on vägagi reaalne saada see maagiline piir kätte.

ÕNNETU MEES: Josh Harding on taas vigane

Minnesota Wildi väravavaht Josh Harding on taas laatsaretis. Vaid mõned päevad enne hooajaeelse treeninglaagri algust on ta jalga vigastanud ning liigub ringi karkudel. Tema vigastus paneb meeskonna üsna täbarasse olukorda. Olgugi, et peatreener Mike Yeo on eelnevalt rääkinud, kuidas meeskonnal on kolm tasemel väravavahti, siis reaalne seis on nüüd selline, et olemas on vaid üks puurivaht. Selleks on soomlane Niklas Bäckström.

(foto: USATSI)
Darcy Kümper on endiselt ilma lepinguta. Wild soovib temaga sõlmida kahesuunalist kontrahti, kuid noor väravavaht ei ole valmis enam AHL-is mürama ja soovib ühesuunalist lepingut.

Hiljuti hüppas mängu ka Kümperi agent, kes tuli lagedale väitega, et tema klient on KHL-ist saanud "mega" pakkumise, kuid seegi pole siiski asjade käigule tõuket andnud.

Hardingu vigastus võib tähendada seda, et Wild pöördub ootamatult tagasi Ilja Brõzgalovi juurde või toob endale mõne teise vabaagentist väravavahi. Näiteks on saadaval Tomaš Vokoun ja Martin Brodeur.

Hooaja eelvaade: Columbus Blue Jackets

Columbus Blue Jackets on väga hea eeskuju hetkel liiga tagumises otsas virelevatele klubidele selle suhtes, et õigete otsuste tegemisel on võimalik kiirelt august välja ronida. Blue Jackets oli pikka aega lihtsalt üks naljanumber, kelle võis iga hooaja alguses rahulikult playoffide konkurentsist välja arvata. Enne eelmist hooaega oldi lõpumängudele jõutud vaid korra. Nüüd on aga kõik pea peale pööratud - Jackets on iga hipsteri lemmikmeeskond, keda peetakse üllatusvõimeliseks.

(foto: Getty Images)
Eelmisel hooajal murti end playoffidesse ja jõuti seal ka lähedale tõelise üllatuspommi lõhkamisele, mil Pittsburgh Penguinsi väntsutati kuues kohtumises. Seda hoolimata tõsiasjast, et eelmise suve suur investeering Nathan Horton sai vigastustest tingituna kaasa teha vaid 36. kohtumises ja meeskonna esisnaiper Marian Gaborik sai jääle vaid 18. matšis, enne kui ta Los Angeles Kingsi vahetati.

Tõusid esile mitmed noormängijad eesotsas Ryan Johanseni ja Cam Atkinsoniga. Samas on see esimese puhul toonud kaasa iselaadi probleemi. Eelmise hooaja suurima väravakütiga ei saada kuidagi moodi uue lepingu osas kokkuleppele. See on viinud selleni, et klubi peamänedžeri Jarmo Kekäläineni suust on tulemas juba ähvardava alatooniga laused. "Üritame iga hinna eest enne treeninglaagrit lepingu ära teha. Kui seda ei juhtu, siis keskendume täielikult meeskonnale ja nendele kuttidele, kes kohal on," ütles soomlane nädala alguses.

Treeninglaagrid algavad neljapäeval, mil mängijad läbivad füüsilised testid. Blue Jackets alustab oma hooajaeelsete matšidega pühapäeval. Seejuures peetakse erinevate meeskondadega lausa kaks kohtumist!

Kekäläinen jätkas: "Võimalik, et asi on selles, et ma olen eurooplane, aga ma soovin, et kõik oleksid laagris kohal ja alustaksid koos ettevalmistusega. Tahan, et kõige tähtsam oleks meeskond. See tõi meile edu eelmisel hooajal ja ka aasta enne seda. Meie edu tuleb sellest, et me oleme hea meeskond, mitte kamp individualiste või tähti või keda iganes. Me ei ole tähti täis meeskond. Minu jaoks on ülioluline, et läbime treeninglaagri koos."

Blue Jacketsil jääb üle loota, et 22-ründaja tõesti võtab enne neljapäeva mõistuse pähe või siis omakorda raputab veidi oma agenti, et too klubi nõudmistele järgi annaks. Nii läks näiteks New Jersey Devilsi talendika kaitsja Eric Gelinasega, kes pärast pikka vägikaika vedu võttis endale aastase ja veidi alla miljoni dollari sissetoova lepingu. Seejuures ütles Gelinas: "Ma olen mängija ja ülekõige soovin ma mängida. Ma ei tahtnud laagrist eemale jääda, kuna see oleks mu arengule põntsu pannud."

Hooajaeelsed koosseisu probleemid on viimane asi, mida Blue Jackets vajab. Viimasel kahel hooajal on aastat alustatud kohutava vormiga - mullu võideti esimest 15-st matšist vaid 5 - ja võiks hoopis kogu energia kulutada selle parandamisele.

Hooaja küsimus - kuidas karmis konkurentsis ellu jäädakse?

Nii nagu teiste Metro divisjoni liikmete puhul, peab ka Blue Jacketsi juures märkima, et playoffide unistust üritatakse ellu viia liiga kõige tasavägisemast seltskonnast. New York Islanders mängis mullu mitu kuud ilma John Tavaresita ja ebastabiilse postide vahelise seisuga. Väravavahtide vigastused häirisid ka Carolina Hurricanesi. New Jersey Devils oli karistusvisete seeriates harukordselt kehv ja Washington Capitalsil polnud kaitset ning Barry Trotzi. Rääkimata veel nendest meeskondadest, kes Blue Jacketsit edestasid. Philadelphia Flyers tegi uskumatult kehva hooaja alguse, New York Rangers käis ära karikafinaalis ja Pittsburgh Penguins on lihtsalt Pittsburgh Penguins. On igati loogiline, et pärast playoffidesse jõudmist ei hakata latti madalamale sättima, kuid uuel hooajal tõotab selle eesmärgi täitmine olla varasemast raskem. Seda nii koos Johanseni kui ka ilma temata.

Canadiens läheb uuele hooajale ilma kaptenita

Mitmed meeskonnad on kahe hooaja vahel otsimas endale uut kaptenit. Mõned seetõttu, et kapten on mõne tehinguga minema kupatatud või siis on tal lihtsalt lastud vabaagendina lahkuda. Mõni on isegi täiesti enesealgatuslikult hakanud meeskonnast uut C-tähe kandjat otsima. Montreal Canadiens oli üks nendest, kelle kapten lahkus vabaagendina. Viis hooaega klubis veetnud ründaja Brian Gionta on uueks hooajaks liitunud Buffalo Sabresiga. Tema poolt vabastatud C-d aga ei õmmelda uuel hooajal mitte ühegi Canadiensi mängija särgi peale.

(foto: Ryan Remiorz/Canadian Press)
Klubi tegi eile teatavaks, et uuele hooajale minnakse peale hoopis nelja asekapteniga. Nendeks on Andrei Markov, Tomaš Plekanec, Max Pacioretty ja P.K. Subban.

Spekuleeriti pikalt, et meeskonna uueks kapteniks tõuseb Subban - eriti pärast seda kui ta oma tuleviku klubiga pikaks ajaks sidus - kuid nähtavasti soovib peatreener Michel Therrien enne nii tähtsat otsust oma noore kaitsetäku poolt näha stabiilsemat mängu. Võimalik, et selle otsuse mitte tegemist mõjutasid ka erinevate legendide väljaütlemised.

Canadiens oli kaptenita ka hooajal 2009/10, mil amet jäi vabaks eelmisel nädalal karjääri lõpust teatanud Saku Koivu lahkumise järgselt. Ehk siis tegu ei ole mitte mingisuguse suure katastroofiga. Eriti kui võtta arvesse, et pärast Rick Nashi lahkumist pole Columbus Blue Jacketsil kaptenit olnud juba kaks aastat!

Samas on Canadiensi üks endine kapten Vincent Damphousse teatanud, et tegu on üsna piinliku looga. "Mulle ei meeldi, et Montreal Canadiens, ajalooline klubi, ei oma kaptenit. Ma ise olin meeskonna kapten ja mäletan kui uhke ma selle üle olin. On oluline kaptenit omada ja on kummaline kui seda pole," tõdes Damphousse, kes kuulus ka Canadiensi seni viimasesse karikavõidu saanud meeskonda aastal 1993.

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Järjekordse hooaja eel võib taas küsida, et mida hullu peaks juhtuma, et Detroit Red Wings playoffidest eemale jääks? Seda pole juba üle kahe kümnendi juhtunud. Kuid võimalik, et see seeria satub nüüd tõsise tule alla. Red Wings pole suvel endale hankinud mitte ühtegi täiendust ja näib, et uuele hooajale läheb peale sama seltskond, kes kukutati playoffide avaringis Boston Bruinsi poolt. Uuel hooajal loodetakse suurt panust oma noormängijate poolt.

(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports)
Räägitakse tõsisel toonil, et septembri keskel 20-aastaseks saav Anthony Mantha tõuseb esimeseks mängijaks, kelle Red Wings sel sajandil (!) koheselt esindusmeeskonda võtab (viimati juhtus see 1999. aastal Jiri Fisheriga). Eelmise aasta draftis 20. valitud ründajal on selja taga ülivõimas hooaeg QMJHL-is, kus ta kogus 57. matšiga koguni 120 punkti. Ta valiti põhihooaja MVP-ks ja tõusis suureks kangelaseks ka playoffides. Tema värav, mis sündis 54 sekundit enne finaalseeria 7. matši lõppu, tõi Val-d'Or Foreurs'le liiga võidukarika.

Red Wingsi puhul on tavaks karastada noormängijaid AHL-is ja mõned neist veedavad seal lausa mitmeid aastaid. Mantha võiks selle sammu vahele jätta ja noormees ise januneb küll juba suure mängu järele. "Ilmselgelt soovin sel aastal Detroidis mängida. Lähen treeninglaagrisse eesmärgiga endale koht välja teenida. Kui see ei õnnestu, siis lähen AHL-i ja näitan, et suudan seal domineerida, et võimalikult kiirelt saada kutse esindusmeeskonnaga liitumiseks," ütles noor kanadalane eelmisel nädalal.

Mantha ei ole ka ainus, kes ennast Red Wingsi tulevikumehena näeb. Klubi AHL-i meeskond võitis 2013. aastal Calderi trofee ja sellest satsist said mitmed mängijad eelmisel hooajal oma võimaluse NHL-is. Reilly Sheahan kogus 42. matšiga 24 punkti, Tomaš Jurco 36. kohtumisega 15 silma ja Gustav Nyquistil oli vaja vaid 57 kohtumist, et 28 tabamusega tõusta meeskonna suurimaks väravakütiks. Lisaks temale oli juba mullu aktiivses rollis ka Tomaš Tatar, kes jäi kõrvale vaid üheksast matšist, Hooaja lõpetas ta 19 + 20'ga.

Nyguist on ehe näide Red Wingsi filosoofiast. Ta teenis endale püsiva koha meeskonna juures alles 24-aastaselt. Tema mängijaõigused omandati juba 2008. aasta draftis.

"Eelmisel aastal võitsid nad Calderi karika ja aitasid meid lõppenud hooajal playoffidesse. Seal ei õnnestunud meil hästi esineda, kuid nad on kõik head hokimängijad ja nad on suvel veel paremaks saanud," on öelnud meeskonna peatreener Mike Babcock.

Samas on kõik eelpool mainitud noorukid ründemängijad. Meeskonda täiustavaid kaitsjaid tuleb veel aasta-kaks oodata, kuna sinise joone mehed arenevaid naturaalselt veidi aeglasemalt. Hetkel on kaitseliini noorim liige Danny DeKeyser, kuid ta on piiratud vabaagent ja temaga pole veel uue lepingu suhtes kokkuleppele jõutud.

Red Wings oli eelmisel hooajal ainus playoffidesse pääsenud meeskond, kelle väravate suhe oli negatiivne. -8 saadi kirja just suuresti nõrga kaitse tõttu. Playoffide meeskondadest lasi enda selja taha rohkem väravaid vaid Philadelphia Flyers (235 vs 230).

Lisaks DeKeyseri lepingule pakub Babcockile muret ka meeskonna veteranide aina nõrgenev tervis. Pavel Datsjuk ja Henrik Zetterberg käisid mõlemad eelmisel hooajal jääl vaid 45. kohtumises. Eelmisel suvel hangiti vabaagentide turult suurte lootustega Stephen Weiss, kuid tema tervis lubas kaasa teha vaid 27. kohtumises. Ühtlasi on endine Florida Panthersi mees nüüd viimase kahe hooaja jooksul kirja saanud vaid 43 mängu. Uueks hooajaks üritatakse veel tagasi tuua Daniel Alfredssoni, kuid teda on vaevamas seljahädad, mis ei lase tal tõenäoliselt ka treeninglaagris kaasa lüüa.

Küsimärgid seoses mitme võtmemängija tervisliku seisundiga on toonud ka kriitikarahe peamänedžerile Ken Hollandile, kes pole suve jooksul meeskonda täiendanud. Alates 1997. aastast selles ametis olnud endise väravavahi vastus kriitikale on aga olnud lihtne: "Me peame hästi draftima ja mängijaid arendama, et kindlustada meeskonna edu ka tulevikus. Vabaagentide turg ja vahetustehingud on hea organisatsiooni puhul vaid lisakäikudeks."

Seega Red Wingsil on sajaprotsendiline usk töösse, mida on viimase kümnendi jooksul tehtud. Oma draftivalikuid nähakse meeskonna praegustele liidritele ideaalsete mantlipärijatena ning see filosoofia peaks garanteerima selle, et Red Wingsi järjestikuste playoff-kohtade seeria ei lõppe veel nii pea.

Hooaja küsimus - millal ilmub välja see vana hea Jimmy Howard?

Jimmy Howard jäi neli aastat tagasi liiga parima uustulnuka valmisel teiseks. Teda edestas vaid Buffalo Sabresi kaitsja Tyler Myers. Küll võib aga ka seda teist kohta pidada suureks saavutuseks, kuna ei juhtu just väga tihti, kui väravavahid hooaja parima uustulnuka juttudesse mahuvad. Alates hetkest, mil ta legendaarselt Chris Osgoodilt kindad üle võttis on ta teinud kolm väga tugevat hooaega, kuid ka kaks üsna nadivõitu aastat. Eelmine hooaeg läks numbritega 2.66 ja 91% just nende viimaste hulka. Seda pärast hooaega, mille jooksul tegi Red Wings mehest mitmeks aastaks oma esiväravavahi. Temaga sõlmiti 6-aastane leping, mille koguväärtuseks on 31.8 miljonit dollarit. Eelmisel hooajal käisid teda kimbutamas ka vigastused, kuid seda ei saa kehva aasta puhul vabanduseks tuua. Uuel hooajal peab Howard taas leidma oma "heade aegade" vormi, mil tema selja taha on hooaja kohta keskmiselt toimetatud napilt üle kahe värava mängus. Seda eelkõige selle nimel, et Red Wings taas playoffidesse pääseks, kuid ka seetõttu, et Petr Mrazeki näol on klubi süsteemist sirgumas üks väga hea väravavaht. Mõnede juttude kohaselt nähakse sõbrapäeval 23-aastaseks saavale tšehhile meeskonnas kohta juba järgmisel hooajal.