Wild alustab hooaega kolmepealise lohega

Minnesota Wildi värav oli lõppenud hooajal justkui needuse all. Kes iganes sinna astus, see leidis ennast mõne aja pärast ka laatsaretist. Kogu hooaja peale kokku käisid puuris ära viis meest - Josh Harding, Darcy Kümper, Niklas Bäckstöm, John Curry ja Ilja Brõzgalov. Seejuures said kõik postide vahel ka enamvähem korralikult hakkama. Mõni muidugi paremini kui teised aga see selleks. Nüüd on meeskonna peatreener Mike Yeo öelnud, et uuel hooajal hakkavad esikinda kohale võitlust pidama kolm meest.

(foto: Nam Y. Huh/AP Photo)
Kuldse ja kindlasti ka näljase kolmiku moodustavad Harding, Kümper ja Bäckström. Kõigi lemmikkosmoloogi Brõzgalovi agent teatas küll lõppeva nädala alguses, et venelane sooviks Wildis karjääri jätkata, kuid võib arvata, et teda siiski enam tagasi ei tooda. Kindlasti jääb ka Curry lihtsalt AHL-i väravavahiks.

Kolmepealise lohe esinumbrina alustab kindlasti Harding. 30-aastane kanadalane oli lõppenud hooajal uskumatus vormis - 29. kohtumisega 18 võitu, selja taha 1.66 väravat, tõrjed 93.3% - enne kui pidi juba mitmendat korda oma karjääri jooksul keskenduma teda painava polüskleroosi ravimisele.

Tervis vedas lõppenud hooajal korduvalt alt ka Bäckströmi. Alustades hooaega pärast väga ilusat aastat, mil ta oli üks kolmest väravavahist, kes omadele enim võite oli toonud, murdis vigastustetont soomlase üsna varakult maha. Hooaja lõpuks jäid talle kirja päris kurvad numbrid - 21. kohtumisega 5 võitu, selja taha 3.02 per mäng ja tõrjed 89.9%.

2009. aasta drafti 6. ringi valik Kümper oli meeldivaks üllatuseks. Enne Brõzgalovi tulekut hoidis ta Wildi kenasti playoffide konkurentsis ja kogus lõpuks kollanoka kohta soliidsed numbrid - 26-st 12 võitu, 2.43 ja tõrjed 91.5%. Playoffides puksis ta Brõzgalovi ka enda selja taha, enne kui oli tema kord haigevoodisse langeda. Saksa juurtega kanadalane on hetkel küll tehniliselt võttes vabaagent, kuid kui uskuda Yeo sõnu, siis on paberite määrimine vaid formaalsus.

"Meil on kolm kvaliteetset väravavahti. Kui kõik püsivad terved, saavad nad võistelda ja meie jaoks mänge võita," ütles kahe hooaja vahel oma lepingut pikendanud Yeo sel nädalal.

Näib, et enda seljatagune on Wildil korralikult lapitud. Saagu siis esikindaks lõpuks ükskõik kes. Uuel hooajal vajab ehk enim parandamist hoopis ründemäng. Olgugi, et Wild on õnnistatud selliste talentidega nagu Mikko Koivu ja Zach Parise, suudeti eelmisel hooajal keskmiselt kirja saada vaid 2.4 väravat mängu kohta. Sellega platseeruti liigas 24. kohale.

Endine Predatorsi ründaja klubi fännidele: "Neali sarnast väravamasinat pole te varem näinud!"

Nashville Predators pole oma ajaloo jooksul kordagi omanud tõelist tippründajat. Võib öelda, et selleks pole ka võimalust olnud, kuna 16 aastat klubi peatreeneri toolil istunud Barry Trotz on tuntud oma kaitsva mängustiili poolest. Seetõttu on klubi läbiaegade väravate rekord hooaja kohta vaid 33. Sellega sai viis aastat tagasi hakkama Jason Arnott. Olles aga nüüd kahe hooaja vahel endale hankinud James Neali, on lootust, et see rekord satub uuel hooajal tule alla. Seda arvab ka klubi endine ründaja Steve Sullivan.

(foto: tattoodonkey.com)
Sullivan tegi oma mängijakarjääri jooksul NHL-is kaasa üle tuhande põhihooaja mängu. 16-st hooajast veetis ta viis ja pool aastat Nashville'is. Predatorsi värvides jäi tema enda parimaks hooajal 2005/06 kirja saadud 31 kotti. Oma saavutusi ta aga nähtavasti väga palju ei hinda, kuna jagab rohkelt kiidusõnu klubi uuele ründajale.

"Usun, et Nashville'i fännid näevad James Neali näol klubi ajaloo kõige puhtamat ja naturaalsemat väravakütti," tõdes Sullivan lõppeval nädalal antud usutluses.

Mees peaks teadma, mida ta räägib. Sullivan oli Pittsburgh Penguinsis Neali meeskonnakaaslane hooajal 2011/12, kui 26-aastane ründaja sai kirja oma senise karjääri parimad 40 väravat.

"James suudab skoorida iga nurga alt. Ta on jääl olles koguaeg ohtlik. Ta on väga kiire ja tal on uskumatu pealevise," ei olnud Sullivan kiitusega kitsi. "Loodan, et ta suudab teha mitmeid olulisi väravaid."

Nealil on seni 413 põhihooaja mänguga kirjas 161 väravat. Endine Dallas Starsi draftivalik on selgelt nautinud viimaseid hooaegu Sidney Crosby kaaslasena, kuid Nashville'is tuleb nüüd omapäi hakkama saada. Jääme põnevusega ootama, milleks ta võimeline on.

Vanameister Kaberle soovib NHL-i naasta

Tomaš Kaberlel on ette näidata muljetavaldav resümee. Sinna kuulub täiuslik komplekt medaleid Tšehhi koondise eest - 2005 MM kuld, 2006 MM hõbe ja 2006 OM pronks - ja Boston Bruinsi värvides võidetud Stanley karikavõitja sõrmus aastast 2011. Lisaks on ta neli korda valitud ka NHL-i Tähtede mängule. Ometi sai kogenud kaitsja karjäär ookeani taga eelmisel suvel järsult otsa. Montreal Canadiens ostis tema lepingu välja olles teda eelneval hooajal mängitanud vaid kümnes kohtumises. Õige hokimehe hing on aga teadupärast sama visa kui Bruce Willise oma ja nii sihib Kaberle veel ühte NHL-i lepingut.

(foto: hockeynight.ru)
Märtsis 36-aastaseks saanud kaitsjal on selja taga edukas hooaeg Tšehhi liigas Jaromir Jagrile kuuluvas klubis HC Kladno. Nelja kolli ja 20. söödupunktiga näidatud hea vorm viis ta hooaja käigus ka neljandat korda Tšehhi olümpiakoondisesse.

"Tšehhi liigas oli väga tore mängida, kuna mängisin hokit seal, kus ma seda ka üles kasvades tegin ja ma tahtsin alati seda teha," tunnistas Kaberle sel nädalal antud intervjuus. Just Kladnos alustas ta hooajal 1994/95 oma profikarjääri, mis viis ta ookeani taha 90ndate lõpus. Toronto Maple Leafs kasutas tema peale oma 1996. aasta drafti 8. ringi valiku.

Kuigi uue keskkonnaga kohanemine oli tema jaoks alguses raske, siis juba 2002. aastal mahtus ta Tähtede mänguks "Muu maailma" meeskonda. Lõpuks keevitas vaid 16 000 elanikuga Rakovniku linnas sündinud mees endale kokku korraliku karjääri. Parimaks hooajaks oli 2005/06, kui ta kogus 67 punkti (9 + 58). Mõistagi oli ootamatu karjääri lõpp tema jaoks korralikuks hoobiks.

"Tundsin ennast sel hooajal hästi. Tegin kaasa kümnes kohtumises, kui järsku mulle enam mänguaega ei antud," meenutas Kaberle kurba lõppu Montrealis. Vanameister pani limiteeritud mänguajaga - 13:33 mängu kohta - kolm söötu ja saavutas efektiivuse näitajaks +4, kuid jäi seejärel meeskonnast täielikult eemale.

Kodumaal veedetud vaheaasta jooksul on Kaberle nautinud suuremat mänguaega ja leidnud, et võib veel endiselt NHL-is kasulik mängija olla.

"Pärast hooaega tundsin ennast hästi ja usun, et suudan veel paar aastat mängida ning sel juhul oleks seda mõttekam teha NHL-is," ütles Kaberle, kes lisaks eelpool mainitud meeskondadele on põgusalt kuulunud ka Carolina Hurricanesi rivistusse.

Väidetavalt on Kaberlel juba ühe NHL-i meeskonnaga treeninglaagriks kokkulepe olemas, kuid selle osas jäi ta saladuslikuks öeldes: "Sellel ei ole vahet. Kõik näevad hiljem nagunii kellega tegu on."

Tagasi Torontosse? Mõne keldriklubi kaitset lappima? Või liitub hoopis New Jersey Devilsi Tšehhi leegioniga?

NHL loodab juubelihooajaks lisada neli uut meeskonda?

NHL tähistab kolme aasta pärast oma 100. juubelit ja mis oleks parim viis selle tähistamiseks, kui liiga laienemisega täiesti hulluks minna? Kui varasemalt on higiste peopesadega räägitud sellest, kuidas NHL loodab Las Vegasesse kolida ühe meeskonna, siis nüüd on läinud liikvele spekulatsioonid, et 2017. aastaks saavad endale meeskonna kõik need linnad, kes varasemalt selle vastu huvi on tundnud. Lisaks Pattude linnale ka Quebec City, Seattle ja Toronto.

(foto: motownmeltdown.wordpress.com)
Komissar Gary Bettman on varasemalt suhtunud liiga potentsiaalsesse laienemisesse negatiivselt, kuid on väidetavalt nüüdseks oma meelt muutnud. Viimasest laienemisest on möödas 15 aastat ja oleks ju paras aeg käes. Vaadates tagasi, kuidas eelmisel suvel muudeti liiga formaati nii, et idakonverentsi paigutati 16 meeskonda ja läände jäeti 14, siis on justkui võimalike klubiomanikega juba avalikult flirditud.

Uued kuulujutud on tõstetud sellele tasemele, et sats Las Vegases on juba raudpolt kindel värk. Seejuures ei tooda meeskonda maksuparadiisi mitte läbi kolimise vaid luuakse täiesti uus klubi. Pantrid ja sõbrad võivad kergendatult hingata.

Nelja uue klubi liitumistasuna peaks NHL-i kukrusse rändama 1.4 miljardit dollarit (1.06 miljardit eurot). See on tähtis fakt selle poolest, kui lihtsalt mõni muu klubi ümberkolida, siis jääks see tasu saamata. Olgugi, et osad klubid töötavad selge kahjumiga, on hetkel NHL-i saatmas rekordilised tulud. See tähendab, et dollarimärke silmade ees nägevaid kohalikke korraldajaonusid peaks leiduma kõigist kohtadest, mis juba aastaid oma NHL-i klubist unistanud on.

Asekomissar Bill Daly on muidugi tulnud kiirelt välja ja öelnud, et kogu laienemise jutt on lihtsalt hapukurgihooaja tagajärg, kuid nagu ikka - kus suitsu, seal tuld.

Rahaahne agent rikub Johanseni ja Blue Jacketsi vahelisi suhteid?

Uue hooaja treeninglaagrid algavad vähem kui kuu aja pärast, kuid Columbus Blue Jackets pole oma liidrilt Ryan Johansenilt endiselt uueks lepinguks allkirja kätte saanud. Kahte osapoolt lahutavad väidetavalt tervelt kolm miljonit dollarit. Ehk siis uuest tehingust ollakse veel ka üsna kaugel. Kas selles kõiges saab süüdistada Johanseni agenti Kurt Overhardti? Kui varasemalt on läbirääkimisi kommenteerinud Johansen ise, siis nüüd on Overhardt otsa üle võtnud ja tema suust kõlavad ähvardavad laused.

(foto: Getty Images)
Kui NHL-il oleks paljude teiste hooaja auhindade kõrval välja jagada suurima läbimurde teinud või enim arenenud mängija auhind, siis oleks võinud selle lõppenud hooaja eest kindlasti Johansenile kätte suruda. Olles varasema karjääri jooksult keskmiselt mängu kohta kogunud 0.3 punkti, kergitas suve jooksul 22-aastaseks saanud ründaja selle näidu 0.77 peale. Nähtavasti proovib järsu tõusu arvelt rikastuda ka Overhardt, kellel on varasem ajalugu karmide võtete kasutamisega.

Kyle Turris ja Johanseni meeskonnakaaslane Brandon Dubinsky on vaid mõned tema kliendid, kes on palgatõusu nimel boikoteerinud hooajaeelset laagrit. Nüüd on see teema aktuaalne ka Johanseni puhul. Overhardt on tunnistanud, et Johansen on valmis treeninglaagris mitte osalema, lisades: "Kui teda laagris pole, siis on kogu surve klubi peal."

25 aastat agendina tegutsenud Overhardt nõuab Johansenile tervelt seitsme miljoni dollari suurust aastapalka. "Ryan on väga unikaalne, esimese kolmiku ründaja NHL-is. Temasuguse talendi jaoks on selgelt olemas turg. On mitmeid meeskondi, kes himustavad teda tema füüsise, mänguoskuste ja jätkuva arengu tõttu," ütles Overhardti hiljuti oma kauba kliendi kiituseks.

33 väravaga oli Johansen lõppenud hooajal väravaküttide edetabelis 11. mees. Tõsiasi, mis lisab lepingukõneluste juures veelgi õli tulle. Lõppude lõpuks teenib Dave Bolland uuel hooajal üle viie miljoni, miks peaks Johansen vähem saama?

Vaata talendika ründaja kõiki väravaid lõppenud hooajast:

Johnston soovib Crosby rolli vähendada

Tänavuste playoffide üks kuumimaid teemasid oli Sidney Crosby ebaefektiivne mäng. Selle tagajärjel lõppes Pittsburgh Penguinsi hooaeg juba idakonverentsi poolfinaalis. Pärast järjekordset enam kui saja punktiga lõppenud põhihooaega olid Crosby raskused üllatavad. Hiljem on selgunud, et selles võis enamjaolt süüdistada randmevigastust. Ilma oma kapteni 100%-lise mänguta tabasid Penguinsi suured raskused. Meeskonna uus peatreener Mike Johnston loodab, et Crosby rolli vähendamisega suudab Penguins hooaja kõige tähtsamas faasis paremaid esitusi näidata.

(foto: sportfantalk.com
Crosby nimele jäi tänavustes playoffides vaid üks värav. Penguins sai avaringis raskustega jagu Columbus Blue Jacketsist ja kuigi New York Rangersil läks Crosby & Co välja lülitamiseks vaja seitset mängu, siis oli 3-kordse Stanley karikavõitja esitus ka teises ringis hambutu.

Et kaptenit lõpumängudeks säästa, loodab Johnston vähendada Crosby õlgadele pandavat vastutust.

"Peame kindlustama selle, et teised meeskonna mängijad suudavad osa vastutustest enda peale võtta. Nii liidriomaduste kui ka mänguliste esituste näol," sõnas Johnston sel nädalal antud intervjuus. "Crosby on kapten ja liider, kuid kõik ei olene vaid temast."

Johnston loodab eelkõige, et suurema vastutuse võtavad endale meeskonna vanemad liikmed nagu Chris Kunitz ja Pascal Dupuis.

Kindlasti sõltub Penguinsi edu ka sellest, kuidas mängib lõppenud hooajal tõsise trauma üle elanud kaitse tugisammas Kris Letang ning väravavaht Marc-Andre Fleury. Novembris 30-aastaseks saav puurilukk alustab oma praeguse lepingu viimast aastat. Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford on andnud mõista, et uue lepingu osas klubipoolset kiirustamist ei toimu. See peaks tähendama, et Fleury'l on juba alates hooaja esimesest mängust jalgealune tuline ning motivatsiooni osas ei tohiks probleeme tekkida. Kõigile klubijuhtidele meeldivad lepinguaastatel nahast välja pugevad mängijad. Iseeasi kas seda vormi suudetakse hoida ka siis kui rasvane palgatšekk on kätte saadud.

JULGE SAMM: Flames hankis Devin Setoguchi

Calgary Flamesist on uue hooaja eel raske sotti saada. Klubi on suve jooksul otsinud võimalusi, kuidas meeskonda parandada ning saanud sellega ka hakkama, kuid midagi ahhetama panevat pole siiski toimunud. Mingi idee suunas ollakse uue peamänedžeri Brad Trelivingu juhtimisel aga liikumas. Suvise pusle kokkupanemise uusimaks tükiks on Devin Setoguchi. Flames on kunagise 30 värava mehe võtnud üheaastase lepingu peale lootustega, et risk tasub end ära.

(foto: slam.canoe.ca)
Setoguchi pani 31 korda pirni põlema hooajal 2008/09 San Jose Sharksi eest mängides. Sharks kulutas tema peale 2005. aasta (loe: Crosby) drafti 8. valiku, jättes teiste seas valimatta Anze Kopitari ja Paul Stastny. Seda võis üsna pea hakata kahetsema, kuna Setoguchi ei suutnud ühele uhkele hooajale (kokku 65 punkti) järgmiseid lisada.

2011. aasta suvel saadeti ta Minnesota Wildi vahetustehingu käigus, mis viis Brent Burnsi San Josesse. Ka kümnetuhande järve osariigis ei löönud tema täht särama ja lõppenud hooajal saabus tõeline madalpunkt - Winnipeg Jetsi eest vaid 11 väravat ja 27 silma.

Flames maksab Setoguchile aasta eest kolmveerand miljonit dollarit. Treliving on kiitnud 27-aastase ründaja füüsilist vormi, kuid alles hooaja käigus peaks selguma kas tegu on maha visatud rahaga või hoopis ülikavala investeeringuga. "The Goochi" lõppenud hooaja palk oli neli korda suurem!

Nazem Kadri soovib saada liiga üheks parimaks mängijaks

Maailma kõige väärtuslikum jäähokiklubi Toronto Maple Leafs vajab uue tõusu tegemiseks uusi tähti. Spekuleeritakse, et kui Tampa Bay Lightningu liidri Steven Stamkose leping saab kahe aasta pärast läbi, siis asub Leafs tõsiselt tema allkirja jahtima, et temast teha uue generatsiooni liider. Seda muidugi juhul, kui Lightningu uueks kapteniks tõusnud ründaja vahepeal lepingut ei pikenda. Samas on sel juhul olemas ka plaan B. Nazem Kadri on rääkinud eesmärgist tõusta NHL-i üheks parimaks mängumeheks.

(foto: fightingforstanley.ca)
Liibanoni juurtega ründaja tähistab oktoobri alguses 24. sünnipäeva, ehk siis aega suurte sihtideni jõudmiseks on veel maa ja ilm. Eeldatavasti ei olnud juhus, et Leafs jõudis mullu pärast seitsme aasta pikkust pausi playoffidesse just siis, kui Kadri oli põhimõtteliselt punkt per mäng mees. Ta paugutas 48. põhihooaja kohtumisega 18 väravat ja 46 punkti. 2009. aasta drafti seitsmendal valikul näib olevat tohutult potentsiaali. Seda näeb ta ka ise.

"Aina rohkem küpsemaks saades ja liigaga kohenedes on üks minu eesmärke olla üks parimaid mängijaid. Ja seda mitte ainult meie meeskonnas. Usun, et see on minu jaoks väga realistlik eesmärk," märkis Kadri sel nädalal antud intervjuus.

Andekas ründaja, kes kuulus sel aastal ka Kanada MM-koondisesse, rääkis ka oma lootustest tõusta Leafsi esitsentriks ning märkis, et võinuks lühendatud hooajal olla isegi veel parem.

"Tundsin, et oleksin olnud isegi rohkemaks võimeline. Ma ei ole veel sel tasemel, kus ma tahaksin olla, aga see oli kindlasti samm õiges suunas," tunnistas Kadri, kes kogus tänavu põhihooajal 50 silma (20 väravat).

Kadri alustab uuel hooajal senise lepingu viimast aastat. Võimalikult suure palgatõusu välja mängimine peaks olema piisavaks motivatsiooniks, et kõikide kaitsjate õudusunenäoks kujuneda.

Jean-Sebastien Giguere teatas karjääri lõpust

Teemu Selänne auring, mille ta tegi Anaheim Ducksi viimases põhihooaja mängus koos vastaste väravavahi Jean-Sebastien Giguere'iga, on nüüd osutunud ka viimase jaoks pidulikuks areenilt lahkumise hetkeks. 37-aastane kanadalane riputab varustuse seinale pärast osalemist 597. NHL-i põhihooaja mängus. Neis kogus ta 262 võitu ja tegi 38 nullimängu. Giguere'i lahkumine tähendab seda, et enam ei mängi liigas mitte ühtegi mängumeest, kes varasemalt Hartford Whalersit esindanud, enne seda kui klubi 1997. aastal Carolinasse koliti.

(foto: Getty Images)
Viimased kolm hooaega Colorado Avalanche'ist mänginud väravavahi kõige rõõmsamad hetked tulid just Ducksi rivistuses. Ta valiti 2003. aastal playoffide kõige väärtuslikumaks mängijaks olgugi, et toonane Mighty Ducks jäi Stanley karika finaalseerias mängudega 3-4 alla New Jersey Devilsile. Seega on ta üks vaid viiest playoffide MVP-st, kes valitud lõpumängude parimaks olgugi, et tema meeskonda jäi finaalis kaotajaks.

See, mis 2003. aastal jäi tegemata, tehti ära neli aastat hiljem. Finaalis pandi Ottawa Senators paika mängudega 4-1.

Lisaks eelpool mainitud klubidele esindas Giguere oma karjääri jooksul ka Calgary Flamesi ning Toronto Maple Leafsi värve.

Vaata videot Giguere'i kõige uhkematest tõrjetest:


Mängijakarjääri järgse üle pärast "Giggy" muretsema ei pea. Ta kuulub QMHJL-is mängiva Blainville-Boisbriand Armada omanikkonda.

Islandersis algas omanikuvahetus

Paar kuud tagasi sai kirjutatud sellest, kuidas New York Islanders võib endale peagi leida uue omaniku. Nüüd on asjad selle poole liikuma hakanud. Senine omanik Charles Wang sai sel nädalal kaubale endise Washington Capitalsi kaasomaniku Joe Ledecky ja tema äripartneri Scott (mitte Jevgeni vend) Malkiniga. Tehingu üksikasju pole seni veel avaldatud, kuid Ledecky'st ja Malkinist on saanud Islandersi väikeosanikud. Enamusosalus võetakse üle kahe aasta jooksul.

(foto: Jim McIsaac/Getty Images)
Ledecky'le kuulus 24%-line osalus Capitalsis 90ndate lõpus. Malkin on Londonis basseeruva firma Value Retail juht.

"Olen elevil, et Jon ja Scott on minuga ühinenud Islandersi viimaseks hooajaks Nassau Veterans Memorial Coliseumis. Ootan meievahelist pikka ja edukat partnerlust," ütles tehingu kommentaariks Wang, kellest sai klubi omanik 2004. aastal.

"Oleme rahul, et meil tekkis võimalus saada New York Islandersi juures Charlesi partneriteks, et jahtida meie ühist unistust, milleks on viies Stanley karikavõit," tõdes Ledecky.

Islanders on viimase üheksa hooaja jooksul playoffides mänginud vaid kaks korda. Üle 30-aastase karikavõidupõua lõpetamiseks tuleb rohkelt vaeva näha.

Nõutud meheks osutunud Kevin Hayes liitus Rangersiga

Nimi Kevin Hayes ei ütle hokisõpradele kindlasti suurt midagi, kuid 22-aastane ründaja on viimased nädalad olnud liiga üks kuumimaid nimesid. Chicago Blackhawksi 2010. aasta 1. ringi draftivalik sai eelmisel nädalal vabaagentiks, kuna ta ei jõudnud Blackhawksiga lepingu osas kokkuleppele. See andis talle võimaluse pidada läbirääkimisi teiste meeskondadega ja nüüd on Bostonis sündinud Hayes endale ka uue klubi välja valinud. Selles sai tänavune Stanley karika lüüasaanud finalist New York Rangers.

(foto: commitedindians.com)
Hayes tegi Bostoni ülikooli eest tänavu oivalise hooaja. 39 põhihooaja matšiga kogus ta 67 silma, millest 28 olid väravad. Ta nomineeriti ka ülikoolihoki aasta mängija auhinnale, mille võitis lõpuks teine Bostoni ülikooli kasvandik Johnny Gaudreu. Viimane tegi oma NHL-i debüüdi juba sel hooajal ära. Calgary Flames, kes valis ta 2011. aasta draftis, lasi mehe üheks kohtumiseks jääle ja sealt tuli ka kohe noore mängumehe esimene värav.

Seos Gaudreuga oli põhjuseks, miks kuulujutud paigutasid Hayesi hoogsalt uueks hooajaks samuti Flamesi rivistusse, kuid huvilisi oli teisigi. Võib isegi isegi öelda, et pool liigat soovisid temalt allkirja kätte saada. Tegu on võimsa kasvuga ründajaga - 191cm ja 93kg - ning nagu statistika näitab, siis omab ta uhkete füüsiliste näitajate kõrval ka korralikku tehnilist pagasit. Teiste seas lootis Hayesi endale meelitada ka mehe kodulinna klubi Boston Bruins.

Lõpuks andis Hayes, kelle vend Jimmy mängib Florida Panthersis, siiski oma allkirja Rangersile ja seda suurte lootustega. "Treenerid ja kõik, mis klubis toimub, istub mulle ideaalselt. New Yorki minemine on minu ja mu perekonna jaoks suurepärane võimalus," ütles Hayes tunnistades, et talle imponeerisid ka Rangersi viimase aja edukad hooajad. "Suures Õunas" ootab teda Chris Kreideri näol ka üks endine ülikoolikaaslane.

Kas noor mängumees Rangersi eest ka jääle saab on muidugi omaette küsimus. Ründajate osas on meeskond üsna sügav ja vähemalt regulaarset mänguaega on talle raske ennustada. Kui ta muidugi koheselt lammutama ei hakka.

Leping Hayesiga on kaheaastane. Aastapalgaks on 900 000 dollarit, kuid selle kõrval on rohkelt ka boonusklausleid koguväärtusega 2.85 miljonit.

Blackhawks saab Hayesist ilmajäämise kompensatsiooniks järgmise aasta drafti 2. ringi valiku.

Teekonna lõpp? Sharks jättis Thorntoni kapteniametist ilma

San Jose Sharksi hooaeg sai eepilise lõpu. Seda paraku negatiivsest küljest vaadatuna. Playoffide avaringis oldi ühe mängu kaugusel hilisema Stanley karikavõitja Los Angeles Kingsi välja lülitamine, kuid seda ei kasutatud ära. Neli korda! NHL-i 97-aastase ajaloo jooksul mängis üks meeskond 3-0 edu maha alles neljandat korda. Mõistagi oli see tohutuks pettumuseks. Suvel on rohkelt haavu lakutud ning kuulujuttudest varju otsitud. Üks spekulatsioonidest on nüüd aga tõeks saanud - Joe Thornton jäeti kapteni C-st ilma.

(foto: jegkorongblog.com)
Jutud, et Sharks soovib Thorntoni kapteniametist taandada läksid lahti koheselt pärast playoffidest välja pudenemist. Õige liider poleks ju lasknud sellisel katastroofil sündida. Või äkki hoopis õige peatreener? Või õige klubi juhtkond? Tont seda teab, mis Sharksi piinliku kokkuvarisemise esile kutsus. Selles mõttes on Thorntoni süüdistamine keeratud selgelt üle võlli.

Alates 2006. aastast klubis mängib ründaja vääriks kindlasti rohkem lugupidamist. Samas on muidugi Sharksil varasemgi ajalugu seoses kaptenite vahetamisega. Alates 2004. aastast C-d rinna peal kandnud Patrick Marleau jäi uhkest nimetusest ilma 2009. aastal, mil Rob Blake saabus San Josesse oma karjääri lõpetama.

Thornton tõusis Sharksi kapteniks 2010. aastal olles eelnevalt seda ametit pidanud ka Boston Bruinsi särki kandes. Ta on aastaid olnud meeskonna kõige efektiivsem ründemängija, kogudes enamjaolt oma punktid sööduandjana. On raske uskuda, et Sharks on valmis temast loobuma, kuid suvel on liikunud jutud noorenduskuurist ning Thorntoni särgilt C-tähe ära rebimine on justkui klubipoolne vihje mängijale, et ehk on käes aeg minna lahku.

Lisaks on Marleau asekapteni kohast ilma jäetud. Klubi peamänedžer Todd McLellan ütles otsusest teada andes, et pärast hooajaeelset laagrit võib Thornton äkki taas kapteniks saada, kuid see jätab õhku küsimuse - mille pärast siis seda praegust kammajaad üldse korraldada?

Kuigi tõsi on ka see, et lõppude lõpuks on kapteniamet spordis selgelt ülehinnatud.

Tagasilöök Sabresile: muudeti drafti reegleid

Buffalo Sabres tahab uuel hooajal olla halb. Nagu väga halb. Halvemast halvem. Veel hullem kui lõppenud hooajal. Selleks on tehtud kõik, mis võimalik. Eesmärgiks on taaskord lõpetada põhihooaja viimase satsina, et endale haarata tuleva aasta drafti 1. valiku õigus. Järgmise aasta draft on viimase aja sügavaim ning selle reklaamnäoks on Connor McDavid. 17-aastast kanadalast promotakse kui hokijumala (loe: Sidney Crosby) teist tulekut. Sabresi meisterplaan on aga nüüd saanud väikese tagasilöögi. NHL muutis drafti reegleid.

(foto: Getty Images)
Reeglite muudatus seisneb selles, et hooaja viimasena lõpetav meeskond omab nüüd väiksemat tõenäosust saada endale 1. valik. 25% pealt on see kukkunud 20% peale. Samas on kergitatud nende meeskondade šansse, kes lõpetavad tagantpoolt 5.-14.

Uuel hooajal eelviimasena lõpetava meeskonna võimalused saada drafti avavalik endale on 13.5%, tagantpoolt kolmanda omad 11.5% ja neljanda omad 9.5%.

Ühtlasi andis NHL teada, et kõik need tõenäosusprotsendid võivad nüüd aasta-aastalt hakata muutuma.

Juba on selge ka see, et ka 2016. aasta draft tuleb senistest täiesti erinev. Ühe loosimise asemel toimub neid kolm tükki. Esmalt selgitatakse välja see, kes saab valida esimesena, siis see, kes teisena ja loositakse ka see, kes saab kolmandana valida. See tähendab, et kui seni oli põhihooajal viimasena lõpetanud meeskonna jaoks 2. valikukoht halvim, kuhu kukkuda võimalik, siis nüüd on selleks 4. koht.

Sabres jäi teadupärast tänavu oma "õiglaselt" välja võideldud 1. valikuõigusest ilma.

Endine Canadiensi mängija: "Subban mängib nagu poisike."

Pärast uue lepingu sõlmimist on P.K. Subban üks liiga enim tasustatud kaitsemängijad. Lisaks sellele saab temast pärast Brian Gionta lahkumist tõenäoliselt ka uus Montreal Canadiensi kapten. Olles aasta tagasi valitud hooaja parimaks kaitsemängijaks on Subban suure karjääri alguses. Tema uhke leping ja mängustiil ei meeldi aga igaühele. Üheks neid on NHL-is üle 1300 mängu kaasa teinud Aleksei Kovaljov. Viis hooaega Canadiensis mänginud venelane ei usu Subbani kaitsevõimetesse.

(foto: sportsofboston.com)
"Ta on hea mängija, kuid kaitses oma meeskonnale ohtlik," ütles Kovaljov sel nädalal antud intervjuus. "Võrdlen teda Brian Leetchiga, kellele meeldis samuti rünnata. Subban ei tee väljakul alati õigeid otsuseid ja mängib nagu poisikene tänaval."

Kovaljov on endine Leetchi meeskonnakaaslane New York Rangersist. 1994. aastal võideti koos Stanley karikas. Venelane usub, et Subbanile tõi 8-aaastase ja 72 miljoni dollari suuruse lepingu tema eelmise hooaja vorm. "Ta võitis Norrise trofee, mis võib olla põhjuseks, miks ta sellise lepingu sai," tõdes Kovaljov, kes tunnistas ka väikest kadetust, et tema ajal selliseid summasid ei liikunud. Venelane teenis kogu oma 19-aastase karjääri jooksul kokku "vaid" 54 miljonit.

Ründaja karjäär lõppes eelmise hooaja alguses, mil Florida Panthers pärast 14 mängu tema teenetest loobus. Tema karjääri lõppnumbriteks jäid 1316 põhihooaja mängu, 430 väravat ja 1029 punkti. Ta võitis Ühendatud meeskonna rivistuses 1992. aastal olümpiakulla ning lisaks on tal kodus ka paar pronksi Venemaaga - 2002 OM ja 2005 MM.

Oma karjääri aina ahvatlevamaks muutuvas Šveitsi liigas lõpetanud Kovaljov näeb Canadiensi uue kaptenina Subbani asemel hoopis Max Pacioretty't.

Kingsi fännid on loonud humoorika veebisarja

Chris Pavlica ja Zach Baumgartner on Los Angeles Kingsi fännid. Lisaks on nad ka filmitegijad. Pangem kaks asja kokku ja me saame tulemuseks humoorika veebisarja nimega "Dewy Show". Sari jälgib nimikangelase Drew Doughty ja tema meeskonnakaaslaste seiklusi pärast järjekordset Stanley karikavõitu. Sarja tegemisel on kasutatud ülimalt lahedat tehnikat - animatsioon on ühendatud päris näitetööga. Mõnus meelelahutus valmib ilma ühegi sponsorita ehk täiesti vabatahtliku tööna.


Esimeses osas hakkab Dewy koos Trevor Lewise aka Lewy'ga plaanima eepilist ja alkoholirohket pidu.


Teises osas üritatakse peoks rahvast kokku ajada, kuid lõpuks ilmub kohale vaid endine tiimikaaslane Dustin Penner.


Jääme ootama kolmandat osa. Ja veel rohkem Jonathan Quicki vandumist.

Rekordite maias Michael Leighton naaseb NHL-i

Lõppenud hooaja Donetski hokiklubis veetnud väravavaht Michael Leighton sõlmis küll mais lepingu samuti KHL-is elu alustava Sotši klubiga, kuid nüüd on ta otsustanud siiski naasta NHL-i. 33-aastane mängumees liitub Chicago Blackhawksiga, kes ta omal ajal ka draftist valis. Erinevate klubide vahel pendeldades on Leighton endale kümne aastaga kogunud küll vaid 105 NHL-i põhihooaja mängu, kuid tegu on puurivahiga, kellele kuuluvad hokimaailmas mitmed rekordid.

(foto: Getty Images)
Tema oli puuris, kui Philadelphia Flyers käis ära 2010. aasta Stanley karikafinaalis. Teekonnal sinna sai temast ainus väravavaht liiga ajaloos, kes on ühe playoff-seeria jooksul suutnud teha kolm nullimängu. See oli idakonverentsi finaalis Montreal Canadiensi vastu.

Leightonist sai omal ajal ka esimene Blackhawksi puurivaht, kes oma debüütmängust puhaste paberitega välja tuli. Oma esimesel perioodil - hooaeg 2002/03 - käis ta Blackhawksi eest jääl vaid kaheksas kohtumises.

Lisaks Flyersile ja Blackhawksile on ta NHL-is esindanud ka Nashville Predatorsi (üks mäng) ja Carolina Hurricanesi värve.

Küll on tal aga selja taga värvikas AHL-i karjäär. Ta on olnud osaline liiga pikimas mängus (võitja selgus viienda lisaaja kolmandal minutil), kus ta tegi 98 tõrjet, mis samuti liiga rekord. Kummalisel kombel õnnestus tal lõppenud hooajal Donetski rivistuses teha kaasa ka KHL-i ajaloo pikimas mängus. Seal selgus võitja neljandal lisaperioodil.

Leighton sõlmis Blackhawsiga üheaastase lepingu ja hakkab turvama Corey Crawfordi seljatagust. Mänguaja nimel tuleb astuda võitlusesse soomlase Antti Raantaga.

Sabresi Chris Stewart: "Me oleme playoffide meeskond."

Spordimaailma autsaiderite mängueelseid ütlusi on alati veidi kummaline lugeda. Eales ei tunnistata enne avavilet seda, et selgelt tugevamale vastasele alla jäädakse. Ikka üritatakse näha enda plusse ja võiduvõimalusi. Vahest "joppab" ja kaotust suudetaksegi vältida, kuid enamjaolt läheb kõik siiski loogilist rada mööda. Eriti kummaline on aga lugeda sellist eneseupitamist terve hooaja kontekstis. Buffalo Sabresi ründaja Chris Stewart on andnud mõista, et meeskonda ees karm heitlus playoffide koha peale.

(foto: Reuters)
"Ma ei kahtle hetkekski, et paberi peal oleme me kindel playoffide meeskond," ütles sel nädalal antud intervjuus 26-aastane ründaja, kes hangiti läinud veebruaris tehingu käigus, mis viis Ryan Milleri St. Louis Bluesi. "Astusime 1. juulil suure sammu edasi ja usun, et üllatame uuel hooajal kindlasti mitut meeskonda."

Sabres hankis endale juuli alguses vabaagentide turult kaitsja Andrej Meszarose ja ründajad Cody McCormicku, Matt Moulsoni ning Brian Gionta. Lisaks toodi vahetustehinguga meeskonda kaitsja Josh Gorges.

Kõigi uute nägude puhul on tegu korralike NHL-i mängijatega, kuid on raske uskuda, et see viisik muudab Sabresi väga palju paremaks sellest tasemest, mida lõppenud hooajal näidati. Sabresi 52 punkti oli halvim saak ühe meeskonna poolt alates Atlanta Trashersi debüüthooaega 14 aastat tagasi. Nüüdne Winnipeg Jets kogus siis vaid 39 silma.

Üllatusvõimelised ollakse kindlasti, aga seda võib öelda kõigi NHL-i peksupoiste kohta. Paar üllatuspommi lõhkas Sabres ka lõppenud hooajal, kuid kokkuvõttes ei olnud suurtest võitudest üldse tolku. Näiteks tehti kaks korda ära nii San Jose Sharksile kui ka Boston Bruinsile. Korra alistati ka Los Angeles Kings! See jäi kummalisel kombel endise peatreeneri Ron Rolstoni viimaseks mänguks.

Milleri järgne ajastu saab uuel hooajal täielikult tuurid sisse. Kui juba koos temaga playoffidest viimastel aastatel vaid und näha sai, siis kuidas võiks see ilma temata reaalsuseks saada? Sabresi uus väravavahtide tendem on Michael Neuvirth ja Jhonas Enroth. Esimene on Washingtonis näidanud head potentsiaali, kuid on hetkel pigem varumehe kaliibriga puurivaht. Enrothil on selja taga vaid 81 NHL-i mängu ehk siis isegi mitte terve hooaja jagu kohtumisi. Ta säras eelmise aasta MM-il Rootsi eest mängides, kuid on seni NHL-is olnud kahvatu.

Seega Stewarti ütlused tunduvad ulmelise optimismina. Või äkki peab ta hoopis silmas kujutletavaid playoffe, mis mängitakse drafti avavaliku õiguse peale.

Simon Gagne üritab come-backi

Suvi hakkab lõppema, mis tähendab, et NHL-i kujutletav töötukassa pole enam sedavõrd ülekoormatud kui varem. Kuid paljud otsivad endale siiski endiselt uut töökohta. Isegi selline legend nagu Martin Brodeur on vähem kui kaks kuud enne uue hooaja algust lepinguta. Teiste kõrval on endale uut NHL-i lepingut ihaldamas ka Simon Gagne. Lõppenud hooaja vahele jätnud ründaja liitub järgmisel kuul Boston Bruinsi hooajaeelse treeninglaagriga.

(foto: thesportsfansjournal.com)
34-aastane ründaja mängis viimati Philadelphia Flyersi rivistuses. Oranžis särgis algas 90ndate lõpus ka tema NHL-i karjäär. Ta on kahel korral valitud Flyersi hooaja parimaks mängumeheks. 264 väravaga on ta klubi läbiaegade suurimate väravaküttide nimistus 9. kohal.

Tema näol on tegu 2002. aasta olümpiavõitjaga ning kaks aastat tagasi sai ta LA Kingsi rivistuses oma nime ka Stanley karika peale. See on aga tema viimaste aastate ainus tipphetk. Enne enesealgatuslikku aastast pausi suutis ta ennast viimase kahe hooaja peale kokku jääle ajada vaid 72. kohtumises.

Bruins on suve jooksul Jerome Iginla ja Shawn Thorntoni näol jäänud ilma suurest kogemustepagasist. Gagnega lepingu sõlmimine võiks seda kaotust veidi leevendata. Iseasi kui heas mänguvormis kunagine tippründaja on.

Kurioosel kombel sündis just Bruinsi vastu Gagne karjääri tähtsaim värav. See oli 2010 aasta idakonverentsi poolfinaalseeria 7. mängus. Tema poolt võrku toimetatud võiduvärav tegi Flyersist toona alles kolmanda meeskonna, kes playoffides suutnud pärast mängudega 0-3 taha jäämist järgmisesse ringi jõuda.

Coyotesit ootab ees veel üks nimevahetus

Kahe hooaja vahel nime muutnud Arizona Coyotesit ootab ees veel üks transformatsioon. Uue nime saab endale ka klubi koduhall. Varem naljakat Jobing.com Arena nime kandnud Glendale'is asuv jäähall saab uuel hooajal endale nimeks Gila River Arena. Coyotes on kasiinoketiga sõlminud üheksaaastase halli nime sponsorluslepingu. Gila River Casinos on olnud Coyotesi pikaajaline partner ja omab nüüd veel olulisemat rolli klubi püüdlustel tõusta iga-aastaseks playoffide meeskonnaks.

(foto: stayglendaleaz.com)
2003. aastal valminud jäähalli nimi oli algselt lihtsakoeline Glendale Arena. Kohalik tööotsingu firma Jobing.com sai 220 miljonit dollarit maksma läinud halli nimeõigused endale 2006. aastal. Selle eest maksti 30 miljonit dollarit. Tehing pidi olema 10-aastane, mis lõppenuks 1. jaanuaril aastal 2017, kuid see otsustati varem katkestada.

Olgugi, et halli mahutavus on 19 000 pealtvaatajat külastasid Coyotesi mänge lõppenud hooajal keskmiselt vaid 13 775 inimest. See tähistas liiga kõige väiksemat näitajat. Loodetavasti aitavad kõik need suvised nimevahetused sellelt piinlikult positsioonilt ettepoole tõusta.

Ametlikuks nime muutmiseks peab oma loa veel andma Glendale'i linnavalitsus, kuid arvestades, et sellest tehingust läheb 600 00 dollarit linna kukrusse, siis ei peaks sellega probleeme tekkima.

Vaadates eriti terava pilguga peatreeneri tooli suunas, usub siinkirjutaja, et Coyotes pole oma värskenduskuuriga veel lõpetanud.

Ken Holland tegi Red Wingsiga uue lepingu

Kui küsida, et kes on hetkel ametis olevatest peamänedžeritest see kõige asisem, siis kõlab ühe esimese nimena kindlasti Ken Holland. Õigupoolest peaks Detroit Red Wingsi juhi nimi olema üldse see kõige esimene, mis suust välja lipsab. Alates tema ametisse astumist 1997. aastal on klubi kõigil hooaegadel mänginud playoffides ja võitnud Stanley karika kolm korda. Lisaks on võidetud neli Presidentide trofeed ja viis konverentsi tiitlit. Selle aja perioodi jooksul on Red Wings kogu liiga peale olnud enim võite kogunud meeskond. Ja need ilusad ajad jätkuvad veel mitu aastat.

(foto: hockeyworldblog.com)
Holland on pikendanud Red Wingsiga lepingut, mis hoiab ta Mootorite linnas kuni 2018. aasta suveni. Tema senine kontraht oli lõppemas järgmisel suvel. "Ken on üks NHL-i juhtivaid direktoreid ja ta on viimase kahe kümnendi jooksul Red Wingsi edus olnud üks võtmeisikuid," teatas pressile klubi omanik Mike Ilitch.

Enne peamänedžeri ametisse astumist töötas Holland Red Wingsi juures kolm aastat abimänedžerina ja seitse aastat skaudina. Lisaks on ta 80ndate keskpaigas klubi värve kolm korda ka mängijana esindanud.

Pärast Hollandilt allkirja saamist on nüüd Red Wingsil vaja pikendata lepingut ka peatreeneri Mike Babcockiga. Legendaarne peatreener alustab uue hooajaga oma praeguse tehingu viimast aastat.

Kes on Senatorsi esikinnas?

Pärast Daniel Alfredssoni lahkumist aasta tagasi ja Jason Spezzast loobumist sel suvel, on Ottawa Senators alustamas uut ajajärku. Helgema tuleviku nimel on loobutud minevikust ja fännidel uuele hooajale suuri lootusi ei maksa panna. Eriti kuna Senators on tekitanud endale segaduse väravasuul. Hooajale minnakse vastu põhimõtteliselt kahe esikindaga. Lõppenud hooajal esiletõusnud rootslase Robin Lehneriga tehti juuli viimasel päeval uus kolmeaastane leping ja kõnelused uue tehingu osas on alanud ka Craig Andersoniga.

(foto: Errol McGihon/Ottawa Sun)
Kindla põhiväravavahi puudumine kipub alati meeskondadele jama kaela tooma. Küsige seda Vancouver Canucksilt või New Jersey Devilsilt. Ometi on Senators valmis sirge seljaga minema vastu keerulistele aegadele.

Enne 2011. aastal Senatorsi maandumist sai 1999. aastal draftitud Anderson mitmel pool kätt proovida, kuid stabiilset kodu ta endale ei leidnud. Rääkimata stabiilsest mängutasemest. Algus Ottawas oli aga paljulubav. 2010/11 hooaja keskel klubisse saabudes tegi ta kaasa 18. kohtumises, millest tõi 11 võitu numbritega 2.05 ja 93.9%. Supervorm, mis algas debüütmängus Toronto Maple Leafsi vastu 47 tõrje ja nullimänguga, tõi ameeriklasele ka neljaaastase lepingu, mille lõpp terendab järgmisel suvel.

Pärast teise hooaja langust oli Anderson mullusel, lühendatud hooajal taas hoos. Ta lasi enda selja taha keskmiselt vaid 1.69 väravat ja tõrjed tulid 94.1% efektiivsusega. Mõlemad olid liiga parimad näitajad.

Supervormi ei suutnud Anderson aga tänavu hoida. Tõrjeprotsent vajus 91.1 peale ja tema selja taha leidsid tee täpselt kolm väravat mängus. Mais 33-aastaseks saanud puurivahi esitused olid lausa nii kohutavad, et kõik spordiennustuste huvilised võisid keelt lipsata kui selgus, et tema Senatorsi väravasuul alustab. Tegu oli vaat, et riskivaba panusega.

Andersoni hooaja võttis ideaalselt kokku üks viimaseid põhihooaja mänge. Senators läks kodus Montreal Canadiensi vastu kuue minutiga 3-0 ette, kuid kolmandiku lõpuks oli seis viigis ja Canadiens võitis 7-3. Seejuures pani hilisem idakonverentsi finalist Andersoni suunas teele vaid 23 pealeviset.

Häbistatud väravavaht vastas sellele kaotusele küll kahe järjestikuse võiduga, mille jooksul lasi enda selja taha vaid ühe litri, kuid näis, et tema aeg ühes klubis on järjekordselt otsa saanud. Oli justkui aeg mantel Lehnerile edasi anda.

Sel suvel 23-aastaseks saanud rootslane oli üks seitsmest väravavahist, kes hooaja jooksul nädala parimaks mängijaks valiti. See oli novembri keskel, kui Senators võitis temaga kõik nädala kolm mängu. Lehner lasi neis kohtumistes enda selja taha vaid 1.33 väravat mängus ja tõrjete efektiivsus oli 95.8%.

Lõpuks olid küll tema numbrid Andersoniga võrdväärsed - 3.06 ja 91.3%. - kuid arvestades vanusevahet võiks olla mõistlik samm edutada Lehner meeskonna uueks esinumbriks. Eriti kuna pärast mineviku tähtedest loobumist ootab nagunii ees uus algus.

Soov Andersonilt uuele lepingule allkiri saada vihjab aga siiski sellele, et Senators pole veel valmis Lehnerit usaldama. Või ei olda siis valmis Andersonile käega lööma. See tähendab seda, et sarnaselt Maple Leafsile minnakse uuele hooajale vastu sama targalt kui vana lõpetati. Pealkirjas püstitatud küsimusele on võimatu vastata.

Dallas sihib tähtede poole

Dallas Stars oli lõppenud hooajal üks positiivsemaid üllatajaid. Uue peatreeneri Lindy Ruffi juhendamisel jõuti pärast viieaastast pausi taas playoffidesse. Seal näitas 1999. aasta karikavõitja ka läänekonverentsi parima satsi Anaheim Ducksi vastu hambaid. Seeria suudeti venitada kuue mänguni. Meeskond on küll keskmise vanuse poolest üks liiga vanimaid, kuid Ruff leidis suurepärase koosluse kogemustest ja nooruslikusest. Viimase poole esindaja Tyler Seguin usub, et meeskonna tulevik on väga helge.

(foto: Getty Images)
"On raske panna lage meie meeskonnale ja sellele, milleks me võimelised oleme," tõdes eelmisel suvel Boston Bruinsist hangitud ründaja nädala alguses antud raadiointervjuus.

2010. aasta drafti teine valik hakkas lõppenud hooajal viimaks mängima oma potentsiaali kohaselt. Ta kogus 80. mänguga 84 punkti (37 väravat). Sellest olid kogu liiga peale paremad vaid Sidney Crosby, Ryan Getzlaf ja Claude Giroux. Tema varasem karjääri parim oli 67 silma.

Seguini näol on Stars endale saanud tõelise eliitklassi keskründaja, kelle ümber saab kogu meeskonna ehitada. Tema kõrvale on lisaks kogenud tööhobustele panna ka Kanada koondises Sotši olümpiakulla võitnud Jamie Benn ja vaid 19-aastane Vene võlur Valeri Nitšuškin, kelle täht tänavu ootamatult särama lõi.


Eelmise aasta drafti 10. valik kogus 79. mänguga 34 punkti (14 väravat), saades hooaja lõpuks keskmiselt jääaega vaid 14:58. Starsi peamänedžeri Jim Nilli sõnade kohaselt on Nitšuškin suve jooksul kõvasti musklit kasvatanud ja kogukamaks muutunud, mis peaks tema efektiivsust veelgi tõstma.

Lisaks on Stars võrreldes selle hooajaga kõvasti täienenud. Ottawa Senatorsist toodi vahetustehinguga ära Jason Spezza ning vabaagendina ka Aleš Hemsky. Spezza kõrval mängides leidis täna 31-aastaseks saav tšehh üle mitme aasta taas korraliku mängurütmi. Võib uskuda, et Ruff hoiab neid koos ka Dallases, mis tähendab, et Starsil peaks olema kaks väga ohtlikku ründekolmikut.

Starsi võimsusele lisab veel oma osa tugev väravavaht. Kari Lehtonen pole küll kunagi oma numbrite poolest säranud, aga ta on olnud kinni kehvades meeskondades. Esmalt Atlanta Trashersis ja seejärel kasvuraskustes Starsi rivistuses. Nüüd, kus tema ees on mängimas hea meeskond, peaks ka soomlase elu lihtsam olema ja võib ennustada karjääri keskmistest numbritest - sisse lastud väravate arv 2.71, tõrjed 91.4% - märgatavalt edukamat hooaega.

Näib, et meeskonnal pole tõesti lage ja lähiaastatel hakatakse tõusma aina uutesse kõrgustesse. Algab teekond tähtede poole.

Krug maandub Venemaal?

Boston Bruins on sel suvel mängijateturul olnud väga vaikne. Klubi on jännis oma palgaruumiga, mida põhimõtteliselt ei eksisteeri. Seda olukorras, kus on endiselt vaja sõlmida uued lepingud noorukite Reilly Smithi ja Torey Krugiga. Mõlemad tehingud näivad aga hetkel olevat sama kaugel kui need olid juba ka suve alguses. See annab kõvasti ainest kuulujuttudele. Üks neist viib lõppenud hooaja liiga parima noormängija valimisel neljandaks platseerunud Krugi Venemaale.

(foto: Jared Wickerham/Getty Images)
Väidetavalt on üks nimetu KHL-i klubi 23-aastasele kaitsjale pakkunud kopsaka aastapalga ning ka märkimisväärse boonuse lepingu allkirjastamise eest. Krugi agent Lewis Gross pole küll seda juttu kinnitanud, kuid samas ei lükanud seda ka tagasi.

Krug tõusis esile 2013. aasta playoffides. Väravaga New York Rangersi vastu sai temast esimene Bruinsi kaitsja pärast 1988. aastat ja Glen Wesley't, kes oma playoffide debüütmängus skoorinud. Olles täpne ka teises mängus sai temast alles neljas mängija Bruinsi ajaloos, kes skoorinud mõlemas oma esimeses playoff-matšis. Seeria lõpuks oli Krugil kirjas neli tabamust, mis tegi temast kogu liiga ajaloo esimese kaitsja, kes oma esimeses viies playoff-kohtumises sedavõrd resultatiivselt esinenud.


Ajaloo tegemine jätkus lõppenud hooajal. Novembris Pittsburgh Penguinsi võrku toimetatud lisaaja võiduvärav tegi temast läbiaegade esimese Bruinsi kollanokast kaitsja, kes lisaminutitel oma meeskonna kangelaseks on tõusnud.


Temast sai meeskonna väga väärtuslik liige ja esimene täishooaeg liigas lõppes 40 punktiga (14 väravat) 79. mängus. Playoffides lisas ta 12. kohtumisega veel kaks väravat ja kümme silma.

Sedavõrd noorelt Venemaale pagemine näib ebatõenäolise käiguna, kuid arvestades, et oma staatuse tõttu ei saa Krugile pakkumisi teha mitte ükski teine NHL-i klubi ja lepingu üksikasju ei saanud lasta otsustada ka vahekohtul, siis ega tal ei jää väga palju variante üle.

On ju ka sellest suvest olemas näide, kuidas üks piiratud vabaagent NHL-i tolmu jalge alt pühkis ja KHL-i siirdus. Selleks oli Vladimir Sobotka, kes uue lepingu ootamisest ära tüdines.

Kings külmutab Rob Blake'i numbri

Endise legendaarse kaitsja Rob Blake'i jaoks kujuneb uus hooaeg väga sündmusterohkeks. Lisaks sellele, et ta on üks kuuest, kes novembris Jäähoki Kuulsuste Halli liikmeks võetakse, tuleb pidulikud riided selga ajada ka 17. jaanuaril. Just sel kuupäeval riputab Los Angeles Kings Blake'i nr. 4 särgi STAPLES Centeri katuse alla. Temast saab klubi üle 50 aastase ajaloo jooksul alles kuues mängija, kelle number külmutatakse. Varasemalt on selle au osalisteks saanud Marcel Dionne (nr. 16), Dave Taylor (18), Luc Robitaille (20), Rogie Vachon (30) ja loomulikult Wayne Gretzky (99).

(foto: Los Angeles Times)
"On suurepärane au saada kuulsasse seltskonda, kelle särginumbrid on LA Kingsi poolt külmutatud," ütles Blake. "Tundsin alati, et LA on mängimiseks väga eriline koht ja minu jaoks oli tohutu au Kingsi särki kanda."

Blake'ile kuuluvad Kingsi kaitsjate rekordid nii mängude arvus, väravates, söötudes kui ka punktides. Ta mängis Kingsis kahel perioodil - 1990-2001 ja 2006-2008. Vahepealsetel aastatel esindas ta Colorado Avalanche'i värve, kellega võitis 2001. aastal ka Stanley karika, ning karjäärile pani ta punkti San Jose Sharksi rivistuses.

Teistkordselt sai ta oma nime Stanley karikale lõppenud hooajal. See oli tema jaoks esimene aasta Kingsi asemänedžerina. Blake oli sel aastal ka maailmameistrivõistlustel Kanada koondise peamänedžer.

Uudis Blake numbri külmutamisest tuleb vaid mõni päev pärast seda, kui Kings teatas, et Robitaille'i auks pannakse uue hooaja käigus püsti lausa kuju. See leiab koha STAPLES Centre'i ees teiste LA spordikuulsuste kõrval nagu näiteks Gretzky ja Magic Johnson. Sarnaselt Blake'ile on ka Robitaille hetkel klubi juures pintsaklipslasena töötamas.

Kanada klubide madalseis jätkub

Jäähoki sünnimaa Kanada näitas tänavu taaskord võimu, kui Sotši olümpiamängudel uisutati üsna muretult kullale. Sellega on Kanadal nüüd kirjas kaks järjestikust olümpiavõitu ja kolm viimasest neljast. Kui jätta kõrvale naljaturniir MM, siis on Kanada hokimaailma täielikult domineerinud. Vahtralehe maa jaoks pole aga kõik nii roosiline kui tundub. Püha Graal Stanley karikas võideti viimati Kanada klubi poolt 1993. aastal ja kohalike klubide jätkuva madalseisu pärast tilguvad mitmed südamed verd.

(foto: Twiter @GoalieWays)
Los Angeles Kingsi tänavune karikavõit oli muidugi samuti omamoodi triumfiks Kanada ja üldse Põhja-Ameerika hoki jaoks. Nimelt oli sel hooajal Kingsi rivistusse kogu liiga peale vähim eurooplasi. Neid oli vaid kolm - Marian Gaborik, Anze Kopitar ja Slava Voinov. Vahtralehe mehikesi oli seevastu 12 ja jänkisid viis.

Samas oli aga Montreal Canadiens ainus Kanada klubi, kes tänavu Stanley karika playoffides kaasa lõi. Kõik teised jäid lõpumängudest väga kaugele. Viimati oli Kanada ühe esindusega playoffides aastal 1973.

Canadiens on kindlasti ka uuel hooajal Kanada suurim lootus. Noore tuumikuga sats pressis end tänavu konverentsi finaali välja ning peaks just tänu oma keskmisele vanusele püsima pikalt Kanada parima klubina. Mitmete võtmemängijatega on suve jooksul lepinguid pikendatud ja ühtlase kvaliteediga meeskond saab edasipidi koos arengut jätkata. Usutavasti ei teki Canadiensil playoffidesse jõudmisega suuri probleeme.

Enne Canadiensi tänavust esile tõusu võis Kanada lipulaevaks pidada Vancouver Canucksit. Karikafinaalis mängiti alles nii hiljuti kui 2011. aastal. Seal jäädi napilt mängudega 3-4 alla Boston Bruinsile, ehk siis Kanada pikk karikavõidupõud oli lõpule päris lähedal. Pärast seda edukat aastat on aga Canucks selgelt alla käinud. Järgnesid kaks avaringi lüüasaamist ning tänavu jäädi playoffidest üldse eemale. Meeskonna uueks peatreeneriks on toodud noorte arendamise poolest tuntud Willie Desjardins, seega tundub, et Canucks on keskendumas kaugemale tulevikule.

Toronto Maple Leafsi on raske playoffidesse pakkuda, kui viimase kümnendi jooksul on seal mängitud vaid korra, aga alati on keeruline ka 13-kordset karikavõitjat võimalike kandidaatide seast kõrvale heita. Olgu see siis meeskonna varjatud kvaliteedi või kohalike fännide suurte ootuste tõttu. Samas on Leafs Atlandi divisjonis olles paraja supi sees - Bruins on võimas, Tampa Bay Lightning läheb aina paremaks, Canadiens kerkis tänavu esile ja näib võimatuna see, et Detroit Red Wings üldse kunagi playoffidest võiks kõrvale jääda.

Atlandi divisjoni kuulub ka Ottawa Senators. 2007. aastal karikafinaalis Anaheim Ducksile kaotanud klubi on viimastel hooaegadel olnud väga ebastabiilne. Heale hooajale järgneb ebaõnnestumine ja vastupidi. Samas, kuna lõppenud aasta näol oli tegu altminekuga, siis äkki õnnestub nüüd taas playoffidesse pääseda? Jälgides viimase aja mustrit, siis võiks see just nii olla. Küll näib aga, et pärast Jason Spezza minema saatmist, soovib meeskond nooreneda ja ees ootavad mõningad kasvuraskused.

Omamoodi kummalise hooaja tegi Winnipeg Jets. Meeskonnas oli mingisugune sisu, mis aitas pärast Paul Maurice'i palkamist tõusta ka hirmsa konkurentsiga läänekonverentsis üheks parimat mängu näitanud satsiks, kuid kui "uue peatreeneri efekt" kadus, siis vajuti taas keskpärasusse. Võib eeldada, et ka uus hooaeg veedetakse playoff-kohtadest väljaspool. Kui just Maurice oma võlujoogi pudelit taas üles ei leia.

Pärast Mikka Kiprusoffi ja Jerome Iginla ajastu lõppu on Calgary Flames nüüdseks totaalselt lülitunud ümberehitamise režiimile. Kuigi playoffides pole nüüd mängitud viis järjestikust hooaega, siis algas täielik algusest ehitamine alles lõppenud hooajal. Võib arvata, et uus esiletõus võtab heal juhul 2-3 aastat aega. Kuigi väärib meenutamist, et enne kui hooajal 2003/04 tehti imeline karikafinaaliga lõppenud aasta, oldi playoffidest väljas seitse järjestikust hooaega.

Enne järjekordset hooaega võib taaskord küsida traditsioonilise küsimuse - kas nüüd on Edmonton Oilersi uue tõusu aeg? Kaheksa aastaga omab 80ndate supertiim Oilers Kanada klubide seas pikimat playoffide põuaperioodi. Samas peaks ju üks aeg tulema see hetk, mil kõik need kõrged draftivalikud ennast viimaks ära tasuvad. Vähemalt pole pärast lõppenud hooaega, mil lõpetati läänekonverentsi viimasena, enam ruumi allapoole kukkumiseks. Edasi saab minna vaid paremaks.

Hurricanesi ootab ees murdepunkt

2006. aastal Stanley karika võitnud Carolina Hurricanes alustab uut hooaega lootustega murda viieaastane playoffide põud. Kurva seeria murdmiseks peab Hurricanes välja ronima konkurentsitihedast Metro divisjonist, kus kõigi kaheksa meeskonna eesmärgiks on hooaja pikendamine. Playoffe hakatakse püüdma sama tuumikuga, kes suutis lõppenud hooajal idakonverentsis edestada vaid kolme meeskonda. Hurricanes peab oma kunagise hiilguse taastama, muidu võivad ees oodata veel tumedamad ajad.

(foto: Gerry Broom/AP Photo)
Meeskonna liider Eric Staal alustab oma 2009. aastal sõlmitud lepingu eelviimast hooaega. Uuest tehingust veel lõhna ei ole, kuna nagu näitab ka tänavune suvi, siis on klubi hetkel elamas säästurežiimi peal. Kahe hooaja vahel palgatud peamänedžer Ron Francis on isegi avalikult välja öelnud, et Staali uus leping sõltubki täielikult klubi eelarvest. Ehk siis tema teenete säilitamiseks ei hakata väga nahast välja pugema. Järgmisel hooajal on Staal tänu oma lõppevale lepingule ka juba ahvatlev kaup karikanõudlejatest klubide jaoks.

Alates 2010. aastast meeskonna kapteniks olev Staal ise veel nii kaugele ei mõtle. Hiljuti Hurricanesi kodulehele antud intervjuus tunnistas ta, et loodab suuri tegusid teha ikkagi Carolina klubi eest. "Me peame playoffidesse jõudma. Viimatisest korrast on juba liiga palju aega möödas," tunnistas Staal. "Kõik peavad selle nimel rohkem vaeva nägema."

Staal, kes on hetkel taastumas väikesest operatsioonist, mis tuli ettevõtta ühe suvise vigastuse ravimiseks, tegi lõppenud hooajal oma halvima aasta pärast kollanoka hooaega. 79. kohtumisega kogus ta 21 väravat ja 60 punkti. Kurioossel kombel sai ta kirja rohkem vähemuses visatud väravaid (2) kui enamuses sündinud tabamusi (1). Seda peaks aitama parandada meeskonna uus peatreener Bill Peters, kes eelneva kolme aasta jooksul Detroit Red Wingsi juures just erimeeskondade efektiivsuse eest vastutas.

Meeskonna kapteni sõnade kohaselt on Peters süstinud mängijatesse uut entusiasmi ja usku. Ta soovib olemasolevast seltskonnast maksimumi välja pigistada. Kuna Hurricanesil suuri tugevdamise plaane pole, siis näib Peters meeskonna jaoks ideaalse peatreenerina.

Francis on märkinud, et lisaks peatreeneritööle, peab meeskonna edu algama ka kapteni eeskujulikust esitusest. "Kapten peab väljakul olema kõige töökam mängija. Ta peab võitlema kogu hingest igas vahetuses, igal õhtul," on öelnud Francis, kes samuti Hurricanesi särki kandes C-tähte oma rinna peal on kandnud.

Uus hooaeg on Staali ja Hurricanesi jaoks murdepunktiks. Staal peab leidma oma punkt per mäng vormi ja tegema Hurricanesist "oma meeskonna", viies klubi playoffidesse. Vastasel juhul näib tõenäolisena see, et Hurricanesi tulevik saab olema ilma temata ning esialgu tõotab see tulevik olema ka väga tume.

Ovetškin ei pea pluss/miinus näitajast väga palju lugu

Aleksandr Ovetškin võitis lõppenud hooajal oma karjääri neljanda Rocket Richardi trofee. Venelasest snaiper paugutas 51 väravat. Tegu oli tema 9-aastase karjääri jooksul viienda vähemalt 50 väravat toonud hooajaga. Kõigi statistika valdkondade osas ei räägitud enim aga mitte Ovetškini väravatest vaid hoopis sellest, kuidas ta oli efektiivsusnäitaja +/- arvestuses üks kogu liiga halvimaid vendi. SovSportile antud intervjuus selgus nüüd, et mees ise oma kohutavast -35'st väga palju ei arvanudki.

(foto: Rob Carr/Getty Images)
Usutluses mainis Ovetškin, et lugu oleks halb olnud alles siis, kui talle oleks miinust kogunenud 40 jagu. "Ma oleks siis teinud ajalugu," ütles Washington Capitalsi ründaja. Ovit "edestasid" selles arvestuses vaid Steve Ott 38 ja Alexander Edler 39-ga. Koos Phil Kesseliga oli ta ainus esimese kümne väravaküti seast, kes hooaja miinuspoolel lõpetas.

Ovetškini arvates on +/- näitaja vaatamine üsna mõttetu tegevus. Ta tõi välja selle, kuidas kunagine meeskonnakaaslane Jeff Schultz lõpetas hooaja 2009/10 kogu liiga parima +50'ga, mis tõi talle kopsaka lepingu. See osteti aga Capitalsi poolt vaid kolm hooaega hiljem välja, kuna kaitsja mängutase langes drastiliselt. Lõppenud hooajal teenis Los Angeles Kingsi tütarmeeskonna eest AHL-is mänginud Schultz vaid 700 000 dollarit.

"+/- näitaja ütleb mängija ja tema oskuste kohta väga vähe," tõdes Ovetškin, kes sattus hiljuti kodumaal väikesesse autoavariisse. Uudisteportaal super.ru kirjutas, et Capitalsi ründetäht kaotas kontrolli oma G-klassi Mercedes Benzi üle, millele järgnes väikene plekimõlkimine.

(foto: super.ru)
Uuel hooajal ootab Ovetškinit ees seni kaitsva mängustiili pooldajana tuntud Barry Trotzi juhendamisel mängimine. Sellesse suhtub venelane esialgu ettevaatlikult. "Iga uue treeneriga kaasneb ümberehitamine. Tal on oma taktika ja visioon mängust," ütles Ovetškin.

Ettevalmistus uueks hooajaks näib Capitalsi kaptenil sujuvat aga ideaalselt. Treeningutel on Ovetškin näidanud tõelist "lennukust".



Aeg näitab, kas Ovetškiniga suudab kaasa lennata ka uue näoga Capitals.

Hoop Flyersile: Timonen teadmata ajaks audis

Philadelphia Flyers peab uut hooaega alustama ilma Kimmo Timonenita, kellega sõlmiti suve alguses uus leping.Võimalik, et soomlaseta tuleb hakkama saada kogu aasta. 39-aastast kaitsehunti vaevab verehüüve paremas jalas ja mõlemas kopsus. On üsna tõenäoline, et sedavõrd hilises vanuses tabanud tõsine trauma tähendab ka 1998. aastal liigaga liitunud soomlase karjääri lõppu. Uueks hooajaks suurte lootustega meeskonda ehitanud Flyers on sunnitud olukorda ümberhindama.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
NHL-is üle tuhande põhihooaja mängu teinud Timonen pidi olema Flyersi üpriski kogenematu kaitseliini liider. Tema puudumise tõttu kannatab kindlasti ka meeskonna arvulises ülekaalus mängimise efektiivsus.

Flyersi peamänedžer Ron Hextall tegutses kurva uudise teada saamise järgselt kiirelt tuues meeskonda vabaagendina ringi hõljunud Michael Del Zotto. Endisel New York Rangersi ja Nashville Predatorsi mehel on rohkelt põhjust enda tõestamiseks, kuid uuele hooajale läheb ta siiski vastu suure küsimärgina. Leping Flyersiga on üheaastane, palgaks 1.3 miljonit dollarit, mida on üle kahe korra vähem kui ta teenis lõppenud hooajal.

Del Zottost, Mark Streitist, Luke Schennist ja Andrew MacDonaldist koosnev kaitsetuumik ei näi just kõige kindlama üksusena. Nähtavasti ootab Flyersi fänne ees veel üks frustratsiooni rohke hooaeg. Kuid neutraalsed hokisõbrad võivad rõõmustada - Flyersi mängud tõotavad taaskord tulla suureskoorilised.

Canadiens andis Subbanile 8-aastase lepingu

Suve kõige tähelepanuväärsem lepingudraama on nüüdseks läbi. P.K. Subban ja Montreal Canadiens käisid küll vahekohtu ees juba ära, kuid lõpuks saadi siiski ilma kolmanda osapooleta kokkuleppele. Vastavalt reeglitele oli Subbanil ja Canadiensil võimalus enne kohtuotsuse teada saamist veel lepingukõnelusi pidada ning viimasel hetkel saadi ka kaubale. 25-aastane kaitsja lukustati kaheksaks aastaks. Lepingu koguväärtuseks on 72 miljonit dollarit ehk veidi üle 53 ja poole miljoni euro.

(foto: allhabs.net)
Pika lepinguga väldib Canadiens võimalust, et Subban kõnnib kahe aasta pärast, mil temast oleks saanud piiranguteta vabaagent, lihtsalt mitte millegi eest minema. Samas oli see kõik võimalik vaid teoorias. Subban on Montrealis selleks, et taastada klubi kunagised hiilgeajad.

"Kui ma saaksin, siis teeksin Montrealiga 20-aastase lepingu. Mu perekond ja ka mina ise oleme üliõnnelikud, et mu tulevik on seotud Montreal Canadiensiga," ütles Subban lepingu kommentaariks.

Subban teenib järgmisel kahel hooajal 7 miljonit dollarit enne kui tehing ületab neljaks aastaks kümne miljoni piiri. Oma senise 4-aastase karjääri jooksul on Subban teeninud kokku "vaid" veidi üle kaheksa miljoni. NHL-is on nüüd temast enim teenivaid kaitsjaid vaid kuus.

"Oleme väga rahul, et sõlmisime P.K. Subbaniga pikaajalise lepingu. See aitab meil kindlustada meeskonna tuleviku," teatas pressile Canadiens. "Vaatama noorele vanusele on ta väga kogenud ja toob meeskonda nakatavat energiat. Tema tasemega kaitsemängijad on NHL-is haruldane nähtus."

Viimase kahe hooaja jooksul on Subban kaitsjate arvestuses kogunud enim punkte (91). Mõned keskendumisprobleemid tähendavad, et oma põhitegevusele, ehk kaitsetööle, tuleb veel veidi tähelepanu pöörata, kuid võib uskuda, et aasta tagasi saadud hooaja parimale kaitsemängijale jagatav Norrise trofee ei jää tema karjääri ainsaks.

Vaata Subbani kõiki lõppenud hooaja väravaid:


Põnev fakt: Canadiens oli 2009. aastal valmis Subbanist loobuma...ja ka Max Pacioretty'st...ja ka Carey Price'ist. Praeguse meeskonna tuumiku moodustav trio pandi teiste seas lauale, et Tampa Bay Lightningust kätte saada toona veel karjääri tipus olnud Vincent Lecavalier. Tehingule pani NHL-i komissar Gary Bettman käe ette, sest Lightningu omanikud olid omavahel tülis.

Devils palkas meeskonna juurde endise pokkeriässa

Sügav statistika analüüs ja numbrid on hetkel spordimaailmas tegemas võidukäiku. Tihti on spordimeeskondade jaoks ahvatlevad uued liikmed algselt lihtsalt numbrid. Neid võrreldakse olemasolevate andmetega ja selgitatakse välja sobivus. Siis kui kõik klapib on alles aeg vaadata konkreetse mängija isikuomadusi. Statistikale põhinev meeskondade ehitamine on üha populaarsemaks kujunemas ka NHL-is. On ju ka Los Angeles Kings just sedamoodi kokku pandud.

(foto: devilsarmyblog.com)
Kingsi edu on kaasa toonud selle, et isegi kõige põikpäisemad peatreenerid hakkavad rohkem numbrite poole vaatama. Detroit Red Wingsi Mike Babcock on tuntud kui karmikäeline treener, kes näeb eduvalemina ründekolmikute vahelist keemiat, mis tõttu värskendab ta neid pidevalt. Samas on ka tema tunnistanud, et soovib statistikamaailmaga paremini tuttavaks saada. Juba lihtsalt seepärast, et arendada ennast treenerina.

New Jersey Devils on aga oma numbrite kummardamisega läinud nüüd nii kaugele, et meeskonna juurde on toodud endine professionaalne pokkerimängija Sunny Mehta. Kes suudaks paremini numbritega rehkendada kui üks pokkeriäss, eks ole?

Mehta on ka mitme pokkeriõpiku autor ning Devilsi peamänedžer Lou Lamoriello näeb temas meest, kes võib numbrite mängu viia hoopis uuele tasemele.

"Statistika on alati olnud osa mängust. Andmete analüüs on hetkel väga populaarne. Et teistest sammukese eespool püsida uurisime ja intervjueerisime mitmeid inimesi," tunnistas Lamoriello, kellel endal on samuti matemaatika taust.

Mehta ametinimetuseks ongi andmede analüüsi direktor.

Ducks külmutab Selänne numbri

Teemu Selänne on hetkel veel kaalumas, kas jätkata oma karjääri KHL-is või mitte, samas kui Anaheim Ducksil on plaanis järjekordne samm, millega soomlase NHL-i karjääri tähistada. Selänne nr. 8-st saab esimene number, mille 20 hooaega tagasi liigaga liitunud klubi külmutab. See toimub tuleva aasta 11. jaanuaril, mil Ducksi koduhalli Honda Centerit külastab Winnipeg Jets. Meeskond on küll ajalooliselt teise taustaga, kuid külaliste poolt peaksid kohal olema samad fännid, kes nägid "Finnish Flashi" esimesi uhkeid esitusi.

(foto: grantland.com)
Selänne debüteeris NHL-is originaalse Winnipeg Jetsi eest hooajal 1992/93. Noorest soomlasest sai koheselt superstaar. Ta paugutas 76 väravat ja 132 punkti, mis jäävad liiga uustulnukate rekorditena püsima kindlasti veel pikaks ajaks. Kui mitte igaveseks.

Jets vormus 1996. aastal suvel Phoenix Coyotesiks, mis tänaseks saanud juba Arizona Coyotesiks. Omamoodi sümboolsel kombel lahkus Selänne koos originaalse Jetsiga. 95/96 hooaja keskel algas tema seiklus Anaheimis. On järgnenud veel mõned hooajad San Jose Sharksis ja üks Colorado Avalanche'i värvides, kuid enamuse karjäärist veetis Selänne siiski Ducksi särgis.

Selänne käes on 12 Ducksi klubi rekordit. Nende seas enim väravaid (457), söödupunkte (531), punkte (988) ja kübaratrikke (13).

"Teemu on meie klubi ikoon ja väärt seda, et temast saab klubi ajaloo esimene mängija, kelle number külmutatakse," andsid teada Ducksi omanikud Henry ja Susan Samueli.

Ees ootab väga eriline õhtu, mida ootab pikkisilmi ka peakangelane ise. "Samuelid ja kogu Ducksi organisatsioon on Anaheimist teinud väga erilise koha nii mulle kui ka mu perekonnale. Ootan põnevusega võimalust jagada seda erilist õhtut fännidega, kes on mind 18 aastat toetanud," ütles Selänne, kes aitas Ducksi ka klubi seni ainsa Stanley karikavõiduni aastal 2007.

Tänapäevane Jets on kunagise Atlanta Trashersi järglane. Teisisõnu täiesti teine klubi võrreldes sellega, kust Selänne karjäär alguse sai, kuid klubi fännid on ju sellegi poolest samad. Neist vanemad mäletavad kindlasti, kuidas soomlane tegi juba viiendas mängus oma esimese kübaratriki.