Draft: kes teevad õigeid valikuid, kes mitte?

Täna algab selle aasta noormängijate draft, mis paljude hinnangul on sama põnev kui mõni playoffide seitsmes mäng. Sellel on ka oma tõepõhi all, kuna üks samm võib samamoodi klubi käekäiku kardinaalselt muuta. Ajalugu näitab, et need meeskonnad, kes teevad draftis häid valikuid, on edukad ka mängulise poole pealt. Näiteks tänavu konverentsi finaali jõudnud meeskondadest kolm on viimase kümne aasta jooksul teinud silmapaistvaid otsuseid ka draftis. See on nagu majale vundamendi ehitamine.

(foto: russianmachineneverbreaks.com)
Montreal Canadiens, Chicago Blackhawks ja Los Angeles Kings on kõik viimase kümne aasta jooksul draftist valinud kolm mängumeest, keda võib praeguse seisu juures lugeda liiga eliitmängijate sekka.

Canadiens - Max Pacioretty, P.K Subban, Carey Price
Blackhawks - Patrick Kane, Jonathan Toews, Duncan Keith
Kings - Drew Doughty, Anze Kopitar, Jonathan Quick

See kuldne number kolm on tõeline kvaliteedinäitaja. Nelja tähte pole mitte keegi viimase kümnendi jooksul suutnud välja valida. Eelpool mainitud kolmiku kõrval on osava silmaga tegutsenud ka San Jose Sharksi (Logan Couture, Marc-Edouard Vlasic, Joe Pavelski), Pittsburgh Penguinsi (Jevgeni Malkin, Sidney Crosby, Kris Letang), Boston Bruinsi (Patrice Bergeron, Phil Kessel, Tyler Seguin) ja Colorado Avalanche'i (Nathan MacKinnon, Matt Duchene, Gabriel Landeskog) skaudid. Tuukka Raski näol võib muidugi Bruinsile panna kirja ka neljanda mehe, kuna ta saadi endale üliodavalt ja juba aasta pärast draftimist, kuid tegu oli siiski Toronto Maple Leafsi valikuga.

Kõik need kolme staariga meeskonnad olid tänavu kenasti playoffides ja neid võib kindlasti ka tulevikus karikajageluses näha. Samas tõestas New York Rangers, et hakkama võib saada ka teisiti. Rangers pole viimase kümnendi jooksul draftist hankinud mitte ühtegi eliitmängijat (Henrik Lundqvist võeti aastal 2000)! Küll oli aga see tänavune Rangersi karikafinaali jõudmine pigem erand, mis kinnitab reeglit.

Seejuures kuulub "staarita klubisse" (kokku on neid liikmeid viis) ka Detroit Red Wings, keda samal ajal hinnatakse üheks paremini draftivaks meeskonnaks. Red Wings on hetkel kulgemas väga rammusa vana rasva peal. Henrik Zetterberg võeti omal ajal 210. valikuna, Pavel Datsjuk 171. mehena ja nii edasi. Red Wings on varasemalt väga hästi draftinud, ka hilistes ringides, ja see on mingis mõttes viimase kümnendi mehi tagasi hoidmas. Võib öelda, et see on lausa klubi filosoofia - lasta noorukitel madalamal tasemel võimalikult kaua mängida, et nad oleksid viimaks emaklubiga liitudes suurteks tegudeks valmis. Seda kinnitab tänavune Gustav Nyquisti läbimurre. Rootslane sai valituks juba 2008. aastal, kuid ta lasti regulaarselt tõelise hoki lõhna nuusutama alles tänavu, mil ta on 24-aastane.

Ebaõnnestujate viisiku hulga kuuluvad ka Winnipeg Jets (varasem Atlanta Trashers), Florida Panthers ja Calgary Flames. Neid klubisid võib pidada kohutavate otsuste tegijateks nii jääl peal kui ka kõrval. Draftist pole hangitud mitte ühtegi superstaari ja see kajastub ka meeskondade tulemustes. Viimase kümnendi jooksul on kamba peale kirjas seitse playoff-kohta ja neistki viis lähevad Flamesi kontole, kes sai osa Jerome Iginla tippaastatest.

Hoopis omaette (ja huvitav) teema on Edmonton Oilersiga. Taylor Halli näol on Oilersil üks staar kirjas ja ka mitmeid teisi potentsiaalikaid mängumehi, kuid meeskond pole playoffides mänginud alates aastast 2006. Klubil on viimaste aastate jooksul olnud kasutada mitmeid kõrgeid draftivalikuid (viimase nelja aasta jooksul kolm esimest valikut!) ja protsentuaalselt on neist NHL-is vähemalt 50 mängu pidanud tervelt 45.6%, mis ülekaalukalt liiga parim näitaja, kuid meeskond on edust väga kaugel (tänavu jäi playoffidest puudu 24 punkti).

See vihjab filosoofiale, mis on Red Wingsi vastand. Noorukid kiirustatakse meeskonda ja olgu nad nii talendikad kui tahes, ei suuda nad meeste mänguga kohaneda. Sarnane juhtum on ka Buffalo Sabresiga. Vähemalt 50 mängu on teinud 39% viimase kümnendi draftivalikutest, kuid esile on kerkinud vaid üks tõeline staar (Thomas Vanek) ja kunagise tippklubi tulemused on hakanud kannatama. Viimase kümnendi jooksul on playoffides käidud vaid neli korda.

Kui 50+ mängu teinud mängijate juurest liikuda edasi 200+ juurde, siis toimub Oilersi puhul drastiline protsendi kukkumine. Ligi 50-st jääb alles vaid 14%. Liiga keskmised näitajad on vastavate kategooriate puhul 31.1% ja 15.2%. Seda teist keskmist kergitavad märgatavalt Bruins ja Canadiens, kes on suutnud viimase kümnendi puhul valida vastavalt 21.6% ja 24.1% juhtudest liigasse mängijad, kes teevad kaasa enam kui 200. kohtumises. Selles arvestuses on halvimad New Jersey Devils (7.5%) ja Tampa Bay Lightning (6.7%).

Headel draftivalikutel on otsene seos meeskonna eduga, kuid samas tuleb talentide eest ka õigesti hoolitseda. Bruins on oma teemanteid lihvinud nii hästi, et loovutanud lausa kaks superstaari teistele ja samas on kasvatatud rohkelt soliidseid mängumehi, kes tähekeste asemel musta töö ära teevad. Oilers on oma noorukid liialt kiirelt mängu visanud ning koos nendega nüüd läbi jää vajunud.

Kommentaarid