10 kõige vingemat vabaagenti

Täna algab suvise mölutamise põnevaim osa. Alates tänasest on klubidel võimalus hakata sõlmima lepinguid vabaagentidega. Eelmise nädala lõpus avaldati, et uue hooaja palgalimiit on 69 miljonit dollarit, mis annab rohkelt ruumi manööverdamiseks. Vähemalt kümne miljoni jagu on hetkel vaba palgaruumi tervelt 26. klubil. Enim on seda Buffalo Sabresil, kellel seisab ees omamoodi ülesanne üldse miinimum palgalimiidi peale saada. See on uuel hooajal 51 miljonit. Sabres on hetkel 30 peal. Aga keda siis jahtida?

(foto: wikipedia.org)
Ryan Miller

Endine Sabresi nurgakivi on tänavu vabaagentide turul väravavahtide hulgas suurim nimi. Tema lõppenud hooaeg oli pisikene pettumus, suuresti seetõttu, et St. Louis Bluesiga liitudes ei suutnud klubi playoffide avaringist edeneda, kuid 33-aastasena on Milleril kindlasti endiselt veel rohkelt pakkuda. Esikinnast vajavad meeskonnad hakkavad kindlasti tema suunas vaatama. Enim räägitakse Vancouver Canucksist.

Matt Niskanen

Soome juurtega 27-aastasel kaitsjal on selja taga karjääri parim hooaeg. Põhihooajal kogus ta 81. kohtumisega 46 punkti, millele lisas veel playoffides 13-st üheksa. Kindlasti otsib ta vähemalt 5-6 aastast lepingut ja see meeskond, kes ta endale saab, võib enda seljatagust üsna kindlaks pidada. Niskanen ei ole küll tõeline tippkaitsja, aga ta on mees, kes õhtust õhtusse teeb oma töö ära ja kui leida talle sobiv paariline, siis on tegu väga efektiivse mängumehega.

Paul Stastny

Avalanche proovis ja proovis, aga tolku sellest polnud. Klubi asekapten läheb vabale turule ja on kindlasti seal üks nõutumaid mehi. Seni on ta oma karjääri jooksul 538 kohtumisega kogunud 458 punkti (160 väravat) ja selline mees kuluks igaühele ära. Samas võib kindel olla, et Stastny päris igale poole pole nõus minema. 28-aastasena on viimane aeg hakata mõtlema karika võitmise peale.

Christian Ehrhoff

Sabresist nurinaga lahkunud sakslane soovib samuti võimaliku karikanõudleja ridadesse siirduda ning selliseid kosilasi peaks talle rohkelt ukse taha tulema. Seni on tihedamini temaga seotud üleminekujuttudest läbi käinud Detroit Red Wingsi nimi. Ehrhoffi numbrid on viimastel aastatel langenud, kuid ta on olnud kinni kohutavas meeskonnas. Õiges keskkonnas mängides võib temast kujuneda ohtlik relv nii kaitses kui ka rünnakul.

Jerome Iginla

37-aastase legendiga on huvitavad lood. Ta on välja öelnud, et lepiks üheaastase lepinguga vaid Boston Bruinsis, teistelt nõuab ta kahte aastat. Iginla on kahtlemata supermees, kellega oma satsi tugevdada. Aastaid on juba kuhjaga turjal, kuid ta tegi tänavu oma karjääri 12. vähemalt 30 väravaga lõppenud hooaja. Olles aga endiselt meistrisõrmuseta jäänud on kindel, et tema pilk on konkurentsivõimeliste klubide suunas liikumas. Varasemad väljaütlemised tähendavad, et vanameister sooviks ka endale vähe püsivamat kodukohta.

Thomas Vanek

30-aastase austerlase hooaeg oli väga omanäoline. See algas Sabresis, kust ta siirdus kiirelt New York Islandersisse ja lõpuks leidis ta ennast hoopis Montreal Canadiensi särgist. Pärast sellist pöörast aastat võiks olla esmaseks eesmärgiks stabiilse pesitsuspaiga leidmine. Väidetavalt oma tema allkirjale jahti pidamas 8-10 meeskonda, seega valikuvõimalusi on tal küll ja veel. Puhta väravamasinana on ta vabaagentide seast selgelt parim mees, seega võib arvata, et tulemas on ka korralik palgapäev.

Anton Stralman

Meeleolu New York Rangersis on kindlasti hetkel vähe nukker. Ja seda mitte ainult seetõttu, et karikafinaalis LA Kingsile alla jäädi. 27-aastane rootslane tegi enamjaolt kahvatu hooaja ja ega ta ei saagi eriti silmapaista, kuna tegu on väga kaitsva mängumehega, kuid playoffides, kus põhirõhk just enda seljataguse kindlustamisele läks, oli Stralman vägagi nähtav. Seega peab nüüd Rangers kahetsema, et põhihooaja jooksul mehe allkirja paberile ei saadud. Playoffide jooksul kerkis tema hind märgatavalt ja nüüd on mees ise valmis head vormi sisse kasseerima.

Dan Boyle

37-aastasena on Boyle sammukese-kaks on kiirusest kaotanud ja jaksa enam panustada nii uhkelt kui mõned hooajad tagasi, aga tegu on siiski väärtusliku mängumehega. Niisama kapi leiab kaitssesse enamvähem igalt poolt, aga Boyle'i näol saadaks väga hästi litrit liigutav mees, kes mängib stabiilselt heal tasemel, suudab meeskonda mitmekülgselt aidata ja võib oma kogemustega kiirendada noormängijate arengut.

Mike Cammalleri

Kuna tegu on samuti Calgary Flamesi särki kandnud mängijaga, siis võib ehk Cammalleri kohta öelda "vaese mehe Iginla". Ta on potentsiaalne 30 värava mees ja suutis tänavu üsna kehva Flamesi eest olla täpne 26. korral. Ta on karjääri jooksul playoffides olnud punkt per mäng mees. Viimasel ajal pole muidugi Flamesi liikmena sinna asja olnud, kuid potentsiaalsetele kosilastele see fakt kindlasti meeldib.

Martin Brodeur

Pigem sentimentaalne valik siia nimekirja, aga väärib siiski ära mainimist. Keegi muidugi täpselt ei tea, kes täpsemalt Brodeuri kosilaste nimekirja kuuluvad ja keda Brodeur ise jutule võtab. Kas ta soovib veel võimalust karika peale mängida või rahulduks esiväravavahi rolliga mõne keldriklubi juures? Lõppenud hooaega hinnati tema poolt karjääri halvimaks, kuid tähelepanuväärne on see, et sellegi poolest võitis New Jersey Devils temaga normaalajal rohkem mänge kui kaotas - 19 vs 14. Võites pooled oma mängudest jõuad ikkagi üldjuhul ka playoffidesse.

Nimekiri on koostatud piiranguteta vabaagentidest subjektiivse hinnangu põhjal ja suvalises järjekorras.

Sabresi uue hooaja plaan - soovitakse endiselt tappa saada

Buffalo Sabresi poolehoidja on hetkel väga nukker olla. Meeskond on täielikult keskendunud ümberehitamisele ja edu pole nii pea loota. Lõppenud hooajal õnnestus koguda vaid 52 punkti ja olgugi, et Ted Nolani juhendamisel meeskonna mäng paranes, siis uuel hooajal hakatakse sinna samasse auku sihtima. Christian Ehrhoffi lepingu väljaostmine on järjekordne märk sellest. Klubi loobus oma kõige väärtuslikumast mängumehest täiesti tasuta, kuna sakslase leping on üsna kummalise ülesehitusega.

(foto: Bill Wippert/Getty Images)
Ehrhoff sõlmis Sabresiga 2011. aasta suvel 10-aastase ja 40 miljoni dollari (veidi üle 29 miljoni euro) suuruse lepingu. Seejuures esimese hooajaga maksti talle juba kümme miljonit ära ja viimase kolme aasta töötasu oli vaid üks miljon.

Kolm aastat tagasi kuulusid Sabresi rivistusse veel sellised mehed nagu Thomas Vanek, Jason Pominville ja Ryan Miller ehk siis vaevalt, et Ehrhoff nägi ette seda, et klubi plaanib meeskonna "õhku lasta". Nii aga nüüdseks on juhtunud ja olles kogu lõppenud hooaja jooksul klubi seisukorra üle nurisenud, oli raske näha, et ta Sabresi värve veel kaua kanda saab.

Fännidele tuli üllatusena see, et 31-aastase kaitsja leping väljaosteti, selle asemel, et ta lihtsalt mõne tehingu käigus mujale kupatada. Vastu oleks kindlasti saanud rohkelt väärtuslikku "kaupa". Tegelikkuses oli aga igasugune vahetustehing välistatud.

Hooaja valusa kõrvavigastusega lõpetanud sakslase lepinguga kaasnes ka punkt, mille kohaselt tema enneaegse karjääri lõpetamise puhul oleks Sabresit tabanud kümne miljoni suurune palgaruumi vähendamine. Seda isegi juhul, kui endine San Jose Sharksi ja Vancouver Canucksi mängumees oleks esindanud mõne teise klubi värve.

Sakslase elu on nüüd aga muidugi nagu lill. Olles juba kolme aastaga 22 miljonit kätte saanud, tiksub talle kuni hooaja 2027/28 lõpuni Sabresi poolt väike taskuraha (üle 857 tuhande dollari) pangaarvele ja lisaks saab ta nüüd veel uue lepingu mõne teise klubi käest. Võib ka arvata, et üsna priske, kuna kaitsjate osas on tänavune vabaagentide turg niruda võitu.

Ehrhoffi lahkumise järgselt jääb Sabresile vaid viis kaitsemängijat ehk siis plaan ka uuel hooajal peksupoisi rolli täita sujub ideaalselt. Tuleb aga muidugi märkida, et ega uue hooaja punase laterna koht polegi kõige hullem positsioon. Tõenäoliselt saab just see klubi enda kätte imelapse Connor McDavidi.

Täna on viimane võimalus amnestia klausliga lepinguid lõpetada. Teiste seas saavad juba homme vabaagentidena uut kodu otsima hakata ka Florida Panthersi kogenud kaitsja Ed Jovanovski, New Jersey Devilsi Anton Voltšenkov ja San Jose Sharksis läbikukkunud Martin Havlat.

Lightning plaanib midagi suurt

Kui näis, et Tampa Bay Lightning on draftieelselt Jason Garrisoni hankimisega oma põhikäigu suvisel mängijateturul juba ära teinud, siis tegelikkus on hoopis teine. 29-aastase kaitsja hankimine oli alles algus ja Lightning plaanib homme avaneval vabaagentide turul olla suur mängur. Klubi peamänedžer Steve Yzerman on teinud mitmeid käike, et vabastada võimalikult palju palgaruumi. Fännid on ärevuses ja ootavad korralikke täiendusi, kuna töösuhted on lõpetatud mitmete lemmikutega.

(foto: centericechat.com)
B.J. Crombeen on kaugel talendikast mängijast ja ta on NHL-is avasüli võtnud vastu "politseiniku" rolli. Fännidel on teda kerge armastada isegi kui ta enamuse oma kaklustest kaotab. Vähemalt on ta entusiastlik ja tõeline meeskonna mängija.

28-aastase ründaja karjäär jätkub aga nüüdsest Arizona Coyotesis. Lightning loobust temast ja eelnevalt Edmonton Oilersist hangitud Sam Gagnerist järgmise aasta drafti 6. ringi valiku eest. Gagneri eest oli Oilersile antud Teddy Purcell. Kuna vastutasu oli sedavõrd väike, siis oli tehingu näol selgelt tegu palgaruumi vabastamisega.

Kaks draftivalikut tuli Nate Thompsoni loovutamise eest, kuid selleski käigus kumab selget soovi lihtsalt mees oma palgafondist maha saada. Anaheim Ducksilt saadi 29-aastase ründaja vastu 4. ja 7 ringi valikud. Thompson pole samuti suuremat sorti talent, aga tegu on tööloomaga, kes igas meeskonnas tähtsat rolli omab. Lisaks tegi Thompson lõppenud hooajal mitmeid olulisi väravaid, seega on lahkuminek kindlasti karm.

Halva asja juures on aga fännide jaoks vähemalt see hea külg, et mõlemad lemmikud saadeti läänekonverentsi. See tähendab, et võõras särgis külastavad nad Tampa Bay Times Forumit vaid korra. Lisaks on Thompsonil Ducksi särgis väga hea võimalus karika peale heidelda ja mine sa tea. Kui Yzermanil tõesti tõsi taga on, siis ehk ollakse ise seal finaalis Ducksi vastaseks (kui Kings üldse edaspidi kellelegi sõnaõigust annab).

Mike Ribeiro ja Coyotesi teed läksid lahku

Coyotesi nimevahetus läks drafti ajal sujuvalt ja võib lausa öelda, et märkamatult, kuid järgmisena on astutud väga järsk samm. Vaid üks hooaeg pärast hiigellepingu sõlmimist on nüüdne Arizona Coyotes loobunud Mike Ribeiro teenetest. Portugali juurtega ründaja sõlmis aasta tagasi klubiga nelja-aastase ja 22 miljoni dollari (veidi üle 16 miljoni euro) suuruse lepingu, mille väljaostmine läheb ka liiga ajalukku. Ribeiro lõhki rebitud leping on suuruselt NHL-i läbiaegade seitsmes.

(foto: hockeyworldblog.com)
Olles mullu lühendatud hooaja jooksul Washington Capitalsi särgis punkt per mäng mees, tabas Ribeirot järsk taseme langus. 80. põhihooaja kohtumisega kogus ta vaid 47 punkti (16 väravat). Põhjust tema suhtes viltu vaatamiseks andis see enam kui küllalt, aga ametlik põhjus miks 34-aastasest veteranist loobuti oli "käitumisega seotud probleemid".

NHL-i läbiaegade suurima lepingu väljaostmine toimus eelmisel suvel, mil Tampa Bay Lightning loobus Vincent Lecavalier 11-aastasest ja 85 miljoni dollarilisest lepingust.

Hiljuti on paberipurustajast läbi lastud ka harrastus köielkõndija David Boothi ja kokaiini nina Ryan Malone'i lepingud.

Draft: Austraalia tõusis Eestiga samale pulgale

Tänavune draft on nüüdseks läbi. 210. valiku seas oli lõpuks esindatud 11 riiki. Loomulikult osutus enim valituks noori Kanada mängumehi - kokku 80. Hoki sünnimaale järgnes USA 64-ga. Valituks sai ka kuradi tosin venelasi ning üheksa soomlast. Oma jalad said unelmate liiga ukse taha taas ka kaks lätlast. Esmakordselt ajaloos osutus valituks ka üks Austraalia mängumees. Kängurumaa oma Toivo Suursooks sai 20-aastane Nathan Walker, kelle peale kulutas Washington Capitals 3. ringi eelviimase valiku.

(foto: The Daily Telegraph)
Walesis sündinud Walkeril peaksid olema ka üsna head šansid NHL-is jääle saada. Näiteks aastate 1982-2000 kohta koostatud uurimuse kohaselt saavad vahemikus 61-90 valitud mängumehed unelmate liigas vähemalt ühe mängu kirja 53.7% juhtudest. Ehk siis on hea võimalus, et Austraalia saab oma NHL-i mehe enne kui Eesti.

Puuduvad andmed, kas Walkerit õnnitles personaalselt ka Aleksandr Ovetškin, kes tegi seda Capitalsi 1. ringi valiku Jakub Vrana puhul.


Kui aasta tagasi said draftis valituks vaid kolm tšehhi ja mitte ükski neist avaringis, siis sel korral võeti kaheksa tükki ja neist tervelt kaks 1. ringis. Vrana kõrval ka David Pastrnak (Boston Bruins).

Eestlaste ainsaks seoseks tänavuse draftiga oli see, et valituks sai ka üks Robert Rooba ja Siim Liiviku klubikaaslane. Minnesota Wild võttis 109. valikuna Espoo Bluesi noortemeeskonna väravavahi Kaapo Kähköneni.

Üleminekute karussell keerleb: Penguins loobus Nealist, Garrison Tampasse

Drafti 1. ring oli üsna üllatustevaene, kuid tervikuna oli õhtu lõbus. Vancouver Canucks asus aktiivselt palgaruumi vabastama ja draftivalikutega sahkerdama. Ryan Kesleri üleminekust saadud 85. valik kasutati koheselt Derek Dorsetti peale, kes toodi New York Rangersist. Tegu on mehega, kes mängis WHL-is Canucksi uue peatreeneri Willie Desjardins'i juhendamisel, seega ei pea tehingu tagamaid pikalt uurima. Lisaks loobus Canucks ka Jason Garrisonist, kes anti 2. ringi draftivaliku eest Tampa Bay Lightningule.

(foto: Marissa Baecker/Getty Images)
Kõik justkui vihjab sellele, et Canucks on valmis restart-nuppu vajutama ning uuesti otsast alustama. Klubi peamänedžer Jim Benning on need jutud (veel praeguse seisuga) aga tagasi lükanud. "Hankisime mängijad, kes meie hinnangul panustavad uuel hooajal meie edusse," ütles Benning 

Samas on Keslerist ja Garrisonist vabanemisega saanud Canucks juurde rohkelt palgaruumi. Liikvele on läinud jutud, et vabaagentide turul hakatakse jahtima väravavaht Ryan Millerit.

Lightning saab Garrisoni näol endale kogenud kaitsja, keda klubi enda sõnade kohaselt soovis nagunii hakata vabaagentide seast otsima. Ehk siis väikese tasu eest (lisaks Garrisonile saadi veel vastu üks 7. ringi draftivalik ja ründaja Jeff Costello mängijaõigused) säästetakse närvikulu, mis läheks vabaagentide meelitamisele.

Oma esimese suvise ümberehituse käigu tegi drafti ajal ära ka Pittsburgh Penguins. Igasugused valikud jäeti sellest tehingust küll välja. James Neal saadeti Patric Hornqvisti ja Nick Spalingu eest Nashville Predatorsi.

Penguins saab kaks mitmekülgset mängumeest, et parandada oma üldist kvaliteeti. Predators, kes on iidamast-aadamast olnud hädas väravatega, saab ennast tõestanud väravaküti. Neal, kes oli tänavu vigastustega kimpus ja tegi nii öelda "kehva hooaja", lõpetas aasta 27. tabamusega 59-st mängust. Predatorsi klubi rekord ühe hooaja peale on 33 väravat!

Tänavuse drafti avavalikuks osutus Aaron Ekblad

Ilma konkreetse favoriidita ei osanud keegi ette näha, kellest saab tänavuse NHL-i drafti avavalik. Enne ürituse algust polnud päris selge ka see, kas selle valiku teeb üldse Florida Panthers, kellele see õnnega pooleks sülle kukkus, või siis keegi teine. Panthers oli kaks oma ajaloo eelnevast kolmest avavalikust "maha müünud" - 2002. aastal lasti Columbus Blue Jacketsil endale haarata Rick Nash ja aasta hiljem Pittsburgh Penguinsil Marc-Andre Fleury. Olenemata suurest huvist jättis Panthers tänavu aga oma valiku ning võttis esimesena Aaron Ekbladi.

(foto: Matt Slocum/AP)
Olgugi, et kindlat avavalikut polnud enne drafti algust teada, siis oli 18-aastane Ekblad sellegi poolest kihlveokontorite favoriit. Temast sai esimene kaitsjast drafti avavalik pärast 2006. aastat, mil St. Louis Blues valis Erik Johnsoni.

Teda kirjeldatakse kui ülimalt mitmekülgset talenti. Lisaks sellele, et kaitsjana suudab ta rohkelt panustada ka rünnakul (lõppenud hooajal OHL-is Barrie Coltsi eest 23 väravat), hinnatakse tema suurepäraselt arenenud füüsist ja jõudu.

Tuleviku suunas ehitavasse Pantherisse peaks ta sobima väga hästi.

Drafti teise valikuna läks aina kasvava Reinhartide klanni seekordne esindaja Sam Buffalo Sabresisse. Eelnevalt on NHL-i valitud nii tema isa kui ka kaks venda, kuid olles 2. valik tõusis Sam Reinhart nüüd selles konkurentsis esikohale. Samas on isa saavutused üsna mehised, mida sihtima saab hakata. Paul Reinhart kogus Calgary Flamesi ja Vancouver Canucksi eest mängides 648. põhihooaja matšiga 560 punkti.

Kolmandana sai valituks Leon Draisaitl, kellest sai sellega läbiaegade kõrgeimalt kohalt läinud sakslane. Temast sai üks paljudest noortest kukkedest Edmonton Oilersi rivistuses. Temagi näol on tegu teist põlve hokimehega. Tema isa Peter mängis kolmedel olümpiamängudel.

Esimese Euroopas mänginud mehena läks 8. valikuna William Nylander. Kanadas sündinud rootslase valis enda ridadesse Toronto Maple Leafs. Isa Michael mängis NHL-is erinevate klubide eest 920 kohtumist ehk siis temalgi on eesmärk, kuhu sihtida. Enne drafti arvati, et esimese "euromängijana" läheb Kasperi Kapanen, kuid 17-aastane soomlane vajus alles 22-ks, kust haaras ta endale Pittsburgh Penguins. "Edukaimaks" soomlaseks osutus hoopis Julius Honka, kes läks 14. valikuna Dallas Starsi.

Kokku sai avaringis valituks 11 eurooplast. Esimene ring lõpetati tuttava nimega. 30. valikuna läks New Jersey Devilsisse John Quenneville. Tegu on Chicago Blackhawksi peatreeneri Joel Quenneville'i sugulasega.

Draft jätkub täna ülejäänud ringidega.

Draftieelne tehing: Kesler Anaheimi

Tänane draftiõhtu on saanud mõnusa alguse. Oma lõpu on leidnud Ryan Kesleri saaga. Vancouver Canucks oli lõppenud hooaja üleminekute tähtajal ülimalt lähedal ründaja äravahetamisele, kuid lõplikult jõuti selleni alles nüüd. 29-aastase jänki uueks koduklubiks on Anaheim Ducks. Canucks saab oma kunagise drafti avaringi valiku eest vastu Luca Sbisa, Nick Bonino ja kaks tänavust draftivalikut (24. ja 85.). Koos Kesleriga rändab Ducksile üks järgmise aasta kolmanda ringi draftivalik.

(foto: Darryl Dyck/The Canadian Press)
Kesler lahkub Canucksist olles üheksa hooaja jooksul 654. mänguga kogunud 392 punkti (181 väravat). 2011. aasta Selke trofee võitja ja 2010. aasta olümpiahõbe võtab Anaheimi kaasa kaheaastase lepingu, kus tema hooaja palk on viis miljonit dollarit ehk ligikaudu 3.7 miljonit eurot.

"See vahetustehing tugevdab meie eesmärki panustada noortele, pakkuda tuge olemasolevale tuumikule ja arendada draftivalikuid, kes panustaksid tulevikus meeskonna edusse," ütles Canucksi peamänedžeri Jim Benning tehingu kommentaariks jagades rohkelt kiitust ka meeskonna uutele liikmetele.

26-aastane Nick Bonino tegi tänavu eluhooaja, mängides tihti ka Ducksi esimeses ründekolmikus koos Ryan Getzlafi ja Corey Perryga. 77. põhihooaja mänguga kogus ta 49 punkti (22 väravat). 13. playoff-kohtumises tegi ta 4+4.

Šveitslasel Luca Sbisal läks suur osa tänavusest hooajast käevigastuse nahka. Tema kontole jäi vaid 30 põhihooaja matši, millele lisas playoffides veel kaks. 24-aastane kaitsja on oma lühikese karjääri jooksul draftipäeva vahetustehingusse sattunud juba teist korda. Viis aastat tagasi loobus temast Philadelphia Flyers.

Draft: kes teevad õigeid valikuid, kes mitte?

Täna algab selle aasta noormängijate draft, mis paljude hinnangul on sama põnev kui mõni playoffide seitsmes mäng. Sellel on ka oma tõepõhi all, kuna üks samm võib samamoodi klubi käekäiku kardinaalselt muuta. Ajalugu näitab, et need meeskonnad, kes teevad draftis häid valikuid, on edukad ka mängulise poole pealt. Näiteks tänavu konverentsi finaali jõudnud meeskondadest kolm on viimase kümne aasta jooksul teinud silmapaistvaid otsuseid ka draftis. See on nagu majale vundamendi ehitamine.

(foto: russianmachineneverbreaks.com)
Montreal Canadiens, Chicago Blackhawks ja Los Angeles Kings on kõik viimase kümne aasta jooksul draftist valinud kolm mängumeest, keda võib praeguse seisu juures lugeda liiga eliitmängijate sekka.

Canadiens - Max Pacioretty, P.K Subban, Carey Price
Blackhawks - Patrick Kane, Jonathan Toews, Duncan Keith
Kings - Drew Doughty, Anze Kopitar, Jonathan Quick

See kuldne number kolm on tõeline kvaliteedinäitaja. Nelja tähte pole mitte keegi viimase kümnendi jooksul suutnud välja valida. Eelpool mainitud kolmiku kõrval on osava silmaga tegutsenud ka San Jose Sharksi (Logan Couture, Marc-Edouard Vlasic, Joe Pavelski), Pittsburgh Penguinsi (Jevgeni Malkin, Sidney Crosby, Kris Letang), Boston Bruinsi (Patrice Bergeron, Phil Kessel, Tyler Seguin) ja Colorado Avalanche'i (Nathan MacKinnon, Matt Duchene, Gabriel Landeskog) skaudid. Tuukka Raski näol võib muidugi Bruinsile panna kirja ka neljanda mehe, kuna ta saadi endale üliodavalt ja juba aasta pärast draftimist, kuid tegu oli siiski Toronto Maple Leafsi valikuga.

Kõik need kolme staariga meeskonnad olid tänavu kenasti playoffides ja neid võib kindlasti ka tulevikus karikajageluses näha. Samas tõestas New York Rangers, et hakkama võib saada ka teisiti. Rangers pole viimase kümnendi jooksul draftist hankinud mitte ühtegi eliitmängijat (Henrik Lundqvist võeti aastal 2000)! Küll oli aga see tänavune Rangersi karikafinaali jõudmine pigem erand, mis kinnitab reeglit.

Seejuures kuulub "staarita klubisse" (kokku on neid liikmeid viis) ka Detroit Red Wings, keda samal ajal hinnatakse üheks paremini draftivaks meeskonnaks. Red Wings on hetkel kulgemas väga rammusa vana rasva peal. Henrik Zetterberg võeti omal ajal 210. valikuna, Pavel Datsjuk 171. mehena ja nii edasi. Red Wings on varasemalt väga hästi draftinud, ka hilistes ringides, ja see on mingis mõttes viimase kümnendi mehi tagasi hoidmas. Võib öelda, et see on lausa klubi filosoofia - lasta noorukitel madalamal tasemel võimalikult kaua mängida, et nad oleksid viimaks emaklubiga liitudes suurteks tegudeks valmis. Seda kinnitab tänavune Gustav Nyquisti läbimurre. Rootslane sai valituks juba 2008. aastal, kuid ta lasti regulaarselt tõelise hoki lõhna nuusutama alles tänavu, mil ta on 24-aastane.

Ebaõnnestujate viisiku hulga kuuluvad ka Winnipeg Jets (varasem Atlanta Trashers), Florida Panthers ja Calgary Flames. Neid klubisid võib pidada kohutavate otsuste tegijateks nii jääl peal kui ka kõrval. Draftist pole hangitud mitte ühtegi superstaari ja see kajastub ka meeskondade tulemustes. Viimase kümnendi jooksul on kamba peale kirjas seitse playoff-kohta ja neistki viis lähevad Flamesi kontole, kes sai osa Jerome Iginla tippaastatest.

Hoopis omaette (ja huvitav) teema on Edmonton Oilersiga. Taylor Halli näol on Oilersil üks staar kirjas ja ka mitmeid teisi potentsiaalikaid mängumehi, kuid meeskond pole playoffides mänginud alates aastast 2006. Klubil on viimaste aastate jooksul olnud kasutada mitmeid kõrgeid draftivalikuid (viimase nelja aasta jooksul kolm esimest valikut!) ja protsentuaalselt on neist NHL-is vähemalt 50 mängu pidanud tervelt 45.6%, mis ülekaalukalt liiga parim näitaja, kuid meeskond on edust väga kaugel (tänavu jäi playoffidest puudu 24 punkti).

See vihjab filosoofiale, mis on Red Wingsi vastand. Noorukid kiirustatakse meeskonda ja olgu nad nii talendikad kui tahes, ei suuda nad meeste mänguga kohaneda. Sarnane juhtum on ka Buffalo Sabresiga. Vähemalt 50 mängu on teinud 39% viimase kümnendi draftivalikutest, kuid esile on kerkinud vaid üks tõeline staar (Thomas Vanek) ja kunagise tippklubi tulemused on hakanud kannatama. Viimase kümnendi jooksul on playoffides käidud vaid neli korda.

Kui 50+ mängu teinud mängijate juurest liikuda edasi 200+ juurde, siis toimub Oilersi puhul drastiline protsendi kukkumine. Ligi 50-st jääb alles vaid 14%. Liiga keskmised näitajad on vastavate kategooriate puhul 31.1% ja 15.2%. Seda teist keskmist kergitavad märgatavalt Bruins ja Canadiens, kes on suutnud viimase kümnendi puhul valida vastavalt 21.6% ja 24.1% juhtudest liigasse mängijad, kes teevad kaasa enam kui 200. kohtumises. Selles arvestuses on halvimad New Jersey Devils (7.5%) ja Tampa Bay Lightning (6.7%).

Headel draftivalikutel on otsene seos meeskonna eduga, kuid samas tuleb talentide eest ka õigesti hoolitseda. Bruins on oma teemanteid lihvinud nii hästi, et loovutanud lausa kaks superstaari teistele ja samas on kasvatatud rohkelt soliidseid mängumehi, kes tähekeste asemel musta töö ära teevad. Oilers on oma noorukid liialt kiirelt mängu visanud ning koos nendega nüüd läbi jää vajunud.

Gaborik ja Callahan minetasid rendimängija staatuse

Rendimängijad ehk hooaja keskel playoffide lootuste suurendamiseks hangitud lõppevate lepingutega mängumehed lahkuvad tihti klubist sama kiirelt kui nad saabuvad, aga see pole alati nii. Los Angeles Kingsil ja Tampa Bay Lightningul näkkas tänavu väga hästi. Marian Gaborik oli Kingsi teekonnal Stanley karika suunas suurim väravakütt ja Ryan Callahan tõi noorde Lightningu meeskonda head eeskuju oma tööka tegutsemisega. Mainimata veel ka mitmeid draftivalikuid, mis koos temaga New Yorgist Tampasse saadeti.

(foto: Getty Images)
Erinevate vigastuste poolt painatuna oli Gaboriku hooaja esimene pool Columbus Blue Jacketsis üsna masendav. Noore meeskonna mäng voolas ilma veteranründajata palju paremini, mis oli samal ajal omamoodi nii õnnistus ja ka needus. Esimene seetõttu, et meeskond pääses ilma temata playoffidesse ja teise selle poolest, et Kings sai slovaki enda rivistusse üsna soodsa hinnaga. Tema eest loovutati 26-aastane ründaja Matt Frattin ja üks 2. ringi ning üks 3. ringi draftivalik.

Endisel Toronto Maple Leafsi draftivalikul Frattinil ei näi eriti potentsiaali jaguvat. Jacketsi eest pääses ta jääle vaid neljas kohtumises ja on kokku NHL-is pidanud vaid 126 matši.

Gaborik alustas Kingsi eest üsna nigelalt, kuid sai lõpuks 19. põhihooaja kohtumisega kokku 16 punkti (5 väravat) ja nagu me kõik teame, siis plahvatas playoffides - 26. matšiga 22 punkti ja eelpool mainitud suurima väravaküti au 16. tabamusega.

Oma Kingsi karikavõitu tehtud panuse eest on Gaborik nüüd saanud ka uue lepingu. 32-aastasel mängumehel on kogu ülejäänud karjäär kindlustatud, sest osapooled said kaubale lausa 7-aastase tehingu suhtes. Seejuures on see üsna soodne ka Kingsile endale. Snaiprile makstakse aastas alla viie miljoni dollari (3.67 miljoni euro), kokku 34.125 miljonit (veidi üle 25 miljoni euro).

Kings on litri valdamise poolest viimastel aastatel olnud üks liiga parimaid meeskondi, kuid suureks probleemiks on olnud kiskjaliku ründaja puudumine. Terve Gaborik peaks olema just selleks meheks, kes värava ees ei halasta.

Karikavõitjalt on uue lepingu saanud ka Matt Greene. 31-aastane kaitsja teenib järgneva nelja aastaga 10 miljonit dollarit ehk praeguse valuutakursi järgi täpselt 7 miljonit 346 tuhat 243 eurot ja 13 senti.

Callahan on Lightningult teeninud 6-aastase, 34.8 miljoni dollarilise (25.5 miljonit eurot) lepingu. New York Rangersi endisest kaptenist tõotas vabaagentide perioodil saada kuum kaup, seega on Lightningu jaoks tegu väga tähtsa tehinguga. Sümpaatse käiguna vältis Callahan enda "maha müümist" ja nõustus veidi väiksema palgaga meeskonnas, kus on mitmeid potentsiaalikaid mängumehi ja kus tema saab lähiaastatel olema üks liidritest nii jääl, kui ka riietusruumis.

Lightning on samal ajal pikendanud lepingut ka 23-aastase ründaja J.T. Browniga, kes näitas tänavu head potentsiaali nii värava ees, kui ka kaitsetegevuses. Uue tehingu pikkuseks on kaks aastat, mis toovad omal ajal draftimata jäänud mehele sisse 1.9 miljonit dollarit ehk ligikaudu 1.4 miljonit eurot.

Vanusest hoolimata on priske uue lepingu saanud ka Andrei Markov. Montreal Canadiens maksab uuel hooajal 35-aastasele kaitsjale 7 miljonit dollarit (veidi üle viie miljoni euro) ning tasub talle kokku järgneva kolme aasta jooksul 17.25 miljonit dollarit ehk umbes 12 ja pool miljonit eurot.

Teine venelasest kaitsja Nikita Nikitin on Edmonton Oilersilt järgmise kahe aasta peale välja meelitanud üheksa miljonit dollarit (6.6 miljonit eurot). Oilers loovutas Columbus Blue Jacketsile 28-aastase venelase mängijaõiguste eest tänavuse drafti 5. ringi valiku.

Ottawa Senators on kaheks aastaks kaubale saanud Eric Grybaga. 26-aastane kaitsja teenib kaks ja pool miljonit dollarit ehk umbes 1.8 miljonit eurot. Detroit Red Wings on andnud üheaastase pikenduse varuväravavaht Jonas Gustavssonile, väärtuseks 1.85 miljonit dollarit (1.36 miljonit eurot) ja St. Louis Blues on mitmete üleminekujuttude kiuste pikendanud lepingut teise rootslase Patrik Berglundiga. Olles aasta tagasi saanud vaid ühehooajalise pikenduse, läks tema tasku seekord lausa kolmeaastane leping. Palganumbriks kokku 11.1 miljonit dollarit ehk umbes 8.15 miljonit eurot.

Eriti agaralt on pabereid määritud Carolinas. Hurricanesis jätkavad nii Chris Terry (1 aasta, 650 tuhat dollarit), Nathan Gerbe (2 aastat, 35. miljonit dollarit), kui ka Ron Hainsey (3 aastat, 8.5 miljonit dollarit).