Üks pikk ja edukas teekond on järjekordselt lõpp-peatuseni jõudnud. Paar nädalat tagasi 40. sünnipäeva tähitanud Martin St. Louis viskab kepi nurka ja uisud varna. NHL-is üle tuhande kohtumise teinud ründaja asub oma poegadest mantlipärijaid vormima.
St. Louis teekond algas 1998. aasta veebruaris. Siis teenis hoki mõistes kääbuskasvu mängumees lepingu Calgary Flamesilt. Omal ajal draftimata jäänud väle ründaja suunati koheselt AHL-i, kus ta asus kiirelt lammutama. Flamesi tütarmeeskond jõudis 1998. aastal seal ka finaali.
Esimene NHL-i hooaeg lõppes St. Louis'il aga vaid 13 mängu ja kahe punktiga. Vaatamata sellele, et astme võrra madalamal oli ta kogumas rohkem kui punkti mängu kohta, ei läinud edukalt ka teine NHL-i hooaeg, kui 58 kohtumisega tuli vaid 3+15. Järgnes ka NHL-i laienemise draftis valimata jäämine ning lepingu välja ostmine. Seis oli hapu aga mitte lootusetu.
Mõned meeskonnad tundsid vaatamata senisele ebaõnnestumisele tema vastu huvi ning üheks neist oli Tampa Bay Lightning. St. Louis otsustas Tampa kasuks, kuna arvas, et saab seal enim mänguaega. Sellele otsusele järgnes üliedukas karjäär, mille käigus St. Louis murdis mitmeid klubi rekordeid ja kogus ka rohkelt auhindu. Kõige viljakam oli 2004. aasta, mil Lightning ka oma seni ainsa Stanley karika võitis.
St. Louis sai hooajal 2003/04 kirja 94 silma, mis tõi talle Art Rossi trofee (mille ta sai ka hiljem hooajal 12/13, olles sellega läbi aegade vanim punktikunn), Harti trofee ja Lester B. Peasoni auhinna. Lisaks võitis ta 2004. aasta Kanadaga jäähoki maailma karika. Kümme aastat hiljem tuli koondisega veel ka olümpiavõit.
Tampas lõpuks kapteniks tõusnud väikemees on hea näide sellest, kuidas visadus ja töötahe võib ükskõik kelle lõpuks sihini viia. "Ta ei lasknud mitte kellelgi panna ennast mõtlema, et ta ei suuda vanuse või füüsise tõttu mängida ja see oli nii alates esimesest päevast," on meenutanud Brad Richards, kes kuulus koos St. Louis'ga Lightningu 2004. aasta karikavõidu satsi.
Koos jahiti mullu karikavõitu ka New Yorgis, kuhu St. Louis oma perekonna nimel kolida soovis. Pere on koos playoffidega üle 400 värava skoorinud mehe jaoks karjääri jooksul olnud üliolulisel kohal: "Ma poleks eales suutnud nii kaua mängida ja nii palju saavutada ilma oma abikaasa Heatheri, meie poegade Ryani, Lucase ja Masoni ning vanemate vankumatu armastuse ja toetuseta."
St. Louis tänas lõpetamise otsusest teada andes ka Lightningu ning Rangersi organisatsioone ja kõiki personaaltreenerid, kes teda abistanud on. Kõige muu kõrval oli ta aastate jooksul tõeline raudmees. Näiteks vahemikus 2002-12 jättis ta vahele vaid seitse kohtumist.
Olgugi, et St. Louis lahkus eelmisel hooajal Tampast paraja skandaaliga, siis elab seal tema pärand ikkagi edasi. Kõigi saavutuste kõrval võib selleks pidada ka meeskonna uut kaptenit Steven Stamkost. "Kuulsin temast mitmeid jutte, kui vägevalt ta mängib ja tööd teeb, aga 18-aastasena ise seda nähes avas see minu silmad," tunnistab Stamkos. "Olin imestunud, aga minu jaoks oli kerge tema jalajälgedes käia. Ta pingutas tohutult selleks, et ma ennast mugavalt tunneks. Tema õpetas mulle, kuidas professionaalne sportlane olla. Võlgnen talle palju."
Sümboolselt jäi St. Louis karjääri viimaseks mänguks tänavune idakonverentsi finaali 7. mäng, kus ta Rangersiga Stamkosele ja Lightningule alla pidi vanduma. Ilma erinevate lüüasaamisteta poleks aga temast saanud see suurepärane mängumees, kes hokifännidele aastate jooksul mitmeid kustumatuid mälestusi pakkus.
 |
| (foto: cbc.ca) |
Esimene NHL-i hooaeg lõppes St. Louis'il aga vaid 13 mängu ja kahe punktiga. Vaatamata sellele, et astme võrra madalamal oli ta kogumas rohkem kui punkti mängu kohta, ei läinud edukalt ka teine NHL-i hooaeg, kui 58 kohtumisega tuli vaid 3+15. Järgnes ka NHL-i laienemise draftis valimata jäämine ning lepingu välja ostmine. Seis oli hapu aga mitte lootusetu.
Mõned meeskonnad tundsid vaatamata senisele ebaõnnestumisele tema vastu huvi ning üheks neist oli Tampa Bay Lightning. St. Louis otsustas Tampa kasuks, kuna arvas, et saab seal enim mänguaega. Sellele otsusele järgnes üliedukas karjäär, mille käigus St. Louis murdis mitmeid klubi rekordeid ja kogus ka rohkelt auhindu. Kõige viljakam oli 2004. aasta, mil Lightning ka oma seni ainsa Stanley karika võitis.
St. Louis sai hooajal 2003/04 kirja 94 silma, mis tõi talle Art Rossi trofee (mille ta sai ka hiljem hooajal 12/13, olles sellega läbi aegade vanim punktikunn), Harti trofee ja Lester B. Peasoni auhinna. Lisaks võitis ta 2004. aasta Kanadaga jäähoki maailma karika. Kümme aastat hiljem tuli koondisega veel ka olümpiavõit.
Tampas lõpuks kapteniks tõusnud väikemees on hea näide sellest, kuidas visadus ja töötahe võib ükskõik kelle lõpuks sihini viia. "Ta ei lasknud mitte kellelgi panna ennast mõtlema, et ta ei suuda vanuse või füüsise tõttu mängida ja see oli nii alates esimesest päevast," on meenutanud Brad Richards, kes kuulus koos St. Louis'ga Lightningu 2004. aasta karikavõidu satsi.
Koos jahiti mullu karikavõitu ka New Yorgis, kuhu St. Louis oma perekonna nimel kolida soovis. Pere on koos playoffidega üle 400 värava skoorinud mehe jaoks karjääri jooksul olnud üliolulisel kohal: "Ma poleks eales suutnud nii kaua mängida ja nii palju saavutada ilma oma abikaasa Heatheri, meie poegade Ryani, Lucase ja Masoni ning vanemate vankumatu armastuse ja toetuseta."
St. Louis tänas lõpetamise otsusest teada andes ka Lightningu ning Rangersi organisatsioone ja kõiki personaaltreenerid, kes teda abistanud on. Kõige muu kõrval oli ta aastate jooksul tõeline raudmees. Näiteks vahemikus 2002-12 jättis ta vahele vaid seitse kohtumist.
Olgugi, et St. Louis lahkus eelmisel hooajal Tampast paraja skandaaliga, siis elab seal tema pärand ikkagi edasi. Kõigi saavutuste kõrval võib selleks pidada ka meeskonna uut kaptenit Steven Stamkost. "Kuulsin temast mitmeid jutte, kui vägevalt ta mängib ja tööd teeb, aga 18-aastasena ise seda nähes avas see minu silmad," tunnistab Stamkos. "Olin imestunud, aga minu jaoks oli kerge tema jalajälgedes käia. Ta pingutas tohutult selleks, et ma ennast mugavalt tunneks. Tema õpetas mulle, kuidas professionaalne sportlane olla. Võlgnen talle palju."
Sümboolselt jäi St. Louis karjääri viimaseks mänguks tänavune idakonverentsi finaali 7. mäng, kus ta Rangersiga Stamkosele ja Lightningule alla pidi vanduma. Ilma erinevate lüüasaamisteta poleks aga temast saanud see suurepärane mängumees, kes hokifännidele aastate jooksul mitmeid kustumatuid mälestusi pakkus.
