Letang käis enne finaali opilaual, Cullen mängis murtud varbaga

Pittsburgh Penguins on tänaseks Stanley karikaga kodulinna jõudnud ning homme on kavas suurejooneline võiduparaad. Kuna hooaeg on olnud väga pikk, siis on lõpp-punkti täie tervise juures raske jõuda. Pärast finaalseeria lõppu on selgunud, et Kris Letang käis enne selle algust opilaual ning Matt Cullen mängis murtud varbaga.

(foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports)

Igale finaalmängule eelnes tavapärane meediapäev ja kui Letangi enne seeria avamängu seal kohal ei olnud, siis läksid liikvele igasugused jutud. Nüüd on siis selge, miks ta sealt puudus. 29-aastane kaitsemees käis opilaual, ravimaks ühe jala alla tekkinud infektsiooni.

Sellele vaatamata oli playoffides 23 mänguga 15 punkti (3+12) kogunud kaitsja aga esimeses kohtumises jääl 27 minutit ja 48 sekundit. Finaalseeria keskmiseks mänguajaks kujunes tal üle 29 minuti.

Playoffide peale kokku oli Letang väljakul keskmiselt 28 minutit ja 52 sekundit, jäädes kaitsjatest punktide osas alla vaid Brent Burnsile, kes sai kirja 24 silma, millest läbi aegade ühtede playoffide jooksul paremad olnud vaid viis kaitsemeest.

Üsna haruldase saavutusega sai hakkama ka Letang ise. Ajaloo neljanda mängijana oli ta finaalis osaline oma meeskonna kõigi võiduväravate juures.

Omade edusse karikamängudel keskmise mänguaja 13:50-ga neli väravat ja kuus punkti panustanud Cullen murdis varba idakonverentsi finaali 2. mängus. 39-aastane ründaja suutis edasi tegutseda valuvaigistavate süstide toel, millega teda enne igat matši kostitati.

San Jose Sharks suutis kadalipu läbida päris minimaalsete kadudega. Seni on teada, et hooaja lõpetas vigasena vaid Tomaš Hertl, kes tegi finaali 2. mängus põlvele liiga. Seeria käigus liikusid jutud, et tema mängud on sellega tänavuseks ka mängitud, aga peatreener Peter DeBoer keeldus seda kinnitamast. Traumast taastumiseks operatsiooni pole vaja, seega ehk võinuks ta tõesti seerias veel jääle tulla.

Vigastuste asemel võis aga finaalis meeskonna mängu segada üldine väsimus. Playoffides koguti võrreldes pingiinidega lennukilomeetreid kaks korda rohkem.

Jaga:

Facebook Google+ Twitter