Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

Kommentaare pole
"Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne võimsa hüppega." - see on lause millega vikipeedia kirjeldab leopardi jahistiili. Samuti sobib see ideaalselt Los Angeles Kingsi kirjeldamiseks. Põhiturniiril oldi mullu vägagi keskmine, vahest isegi nõrk - näiteks alates jõuludest kuni olümpiapausini saadi 22-st matšist vaid kuus võitu - kuid playoffides löödi kõigil sokid jalast. Finaali jõudmiseks oli küll vaja kolme seitsmemängulist seeriat, aga kõigi nende puhul näitas Kings oma võimu.

(foto: Gary A. Vasquez/USA TODAY Sports)
Lõpuks kolme hooaja jooksul oma teise karikavõidu saanud meeskond lõi otsustavates kohtumistes oma külmaverelisusega kõik pahviks. Võrreldes põhiturniiriga oldi nagu ümbersündinud. Kui enamus aastast mängiti kaalutletud, kaitsest lähtuvat mängu - koos Boston Bruinsiga oldi ainsaid, kes lasid endale vähem kui 180 väravat - siis playoffides pandi vastaste värava all tõeline hokisimman püsti. Põhihooaja keskmine värava saak 2.4 kerkis järsku 3.38 peale.

Uue hooaja üks väljakutsetest on kindlasti oma identiteedi leidmine. Kas põhiturniiril jätkatakse liivapaberiga tulemuste välja nühkimisega või minnakse edasi playoffides näidatud paugutamisega? Lisaks on oluline säilitada motivatsiooni. Selle kohta ütles suvel väga ilusalt peamänedžer Dean Lombardi: "Meeskond tahab kindlasti tabada sama võidutunnet. Nad peavad aga mõistma, et peavad eduloo ümberkirjutama. Ümberkirjutamine ei tähenda, et sa sooviksid teistsugust lõppu. Tuleb saada selgeks, et enne ilusat lõppu ootavad ees erinevad väljakutsed ja kui soovid tunda lihtsalt sama, siis seda ei juhtugi."

Kings läheb uuele aastale peale põhimõtteliselt sama koosseisuga, mis kevadel ja varasuvel mitme klubi fännid ahastusest nutma pani. Tuumikust on lahkunud vaid Willie Mitchell, kes läks Floridasse oma vanaduspõlve veetma. Muutuseks peaks olema ka see, et tähtsamasse rolli kerkivad noored mängumehed, kes karikamängudel suurepärast taset näitasid. Eelkõige käib jutt Tyler Toffolist ja Tanner Pearsonist. 22-aastased kutid moodustasid playoffides Jeff Carteriga üliohtliku duo. Seejuures oli sama kolmik suureks teemaks ka nädalavahetusel, kui kontrollkohtumises alistati Anaheim Ducks 4-2. Carter sai kirja kübaratriki ja noored abilised läksid õhtule kahe söödupunktiga.


Ajal, mil mõned veteranid on oma vormiga hädas, eesotsas kapteni Dustin Browni ja Mike Richardsiga, kulub noorte esiletõus kindlasti marjaks ära. Tubli arendustöö peaks viima selleni, et kiire esiletõus - enne 2010. aastal alustatud järjestikuste playoff-kohtade seeriat oli klubi kuus aastat järjest kuival - ei too endaga kaasa sama kiiret langust. Kings on võimeline saatma korda midagi väga erilist, kui praegune tuumik koos püsib. Selle näol peetakse silmas dünastia staatuse saavutamist ja kaks karikat kolme aastaga on sellele väga hea algus. Kuigi klubisiseselt loomulikult pilvedesse veel keegi ei tõuse.

"Kõik ütlevad, et nende eesmärgiks on võita Stanley karikas. 30 meeskonda räägivad sellest, aga esimene eesmärk on jõuda playoffidesse," rääkis eelmisel nädalal antud intervjuus peatreener Darryl Sutter.

Hooaja küsimus - kas karikat suudetakse kaitsta?

Teistsugust küsimust oleks karikakaitsja puhul kummaline püstitada. Kahe jalaga püsitakse maa peal, kuid on selge, et pärast võidujoovastuse tundmist ei saa madalamaid eesmärke seada. Ja samas on see ülim väljakutse. Alates 90ndate lõpust pole mitte keegi suutnud endale välja mängida õigust väntsutada Stanley karikat kaks suve järjest. Tänapäeval on seda ka väga raske teha. USA profiliigad on ikkagi ennekõike äri ja toodet üritatakse kaitsta erinevate konkurentsitihedust hoidvate meetoditega alates draftist, lõpetades palgalimiidiga. "Kui me oleks konverentsi finaalis Chicagole 7. mängu kaotanud, siis ei räägiks mitte keegi hetkel karika kaitsmisest. See näitab kuivõrd tasavägine see liiga on," tunnistas Sutter eelmisel nädalal. Kuigi ei saa öelda, et Kingsil pole selleks häid võimalusi. Võrreldes Kesk divisjoniga on läänes Kingsi Vaikse ookeani divisjon selgelt sõbralikum. See ehk annab meeskonnale taas võimaluse põhiturniiril lulli lüüa, kuniks otsustavad mängud algavad. Nagu eelpool sai välja toodud, siis oli Kingsil eelmise hooaja käigus nii mõnigi külmaperiood, kuid olenemata sellest finišeeriti oma divisjonis viimasel automaatsel kvalifikatsioonikohal mugava 11-punktilise eduga. Tundub, et just see on moodsa aja eduvalem - jõuda playoffidesse võimalikult vähese vaevaga ja keerata siis punn põhja, kui konkurendid üksteist juba ära on rappinud.
Loe edasi...

Islanders pakub taas kõigile nalja

Kommentaare pole
New York Islanders vahetab järgmisel aastal koduhalli. Vanast ja väsinud Nassau Coliseumist kolitakse ümber moodsasse Barclays Centerisse. Iga inimene, kes vähemalt kord elus on pidanud ühest elukohast teise kolima, teab kui murerikas võib kodu vahetamine olla. Islandersi kolimisprotsess on aga tavalisele stressile toonud lisaks veel ühe omanäolise probleemi. Nimelt selgus nädalavahetutusel, et seni Brooklyn Netsi ja korvpalli võõrustanud hall pole jäähokiks sobilik.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Fakt, et suur videoekraan ei paikne otse väljaku keskel, nagu kõigis teistest NHL-i hallides, on pisiviga, mis on tingitud sellest, et väljaku mahutamiseks tuleb hallist üks istmete sektsioon ära korjata. Palju suuremaks veaks on tõsiasi, et osadel fännidel jääb ühe värava alune tegevus täiesti nägemata!
Väidetavalt on koguni 400 istekohta piiratud vaatega.

Vähemalt suutis aga meeskond uues kodus peetud esimese matši võita. New Jersey Devilsist saadi karistusvisetega jagu 3-2. Viimastel aastatel on Islandersit just vaevanud kehvad kodumängude tulemused.
Loe edasi...

Pidupäev Bostonis: Smithi ja Krugiga jõuti kokkuleppele

Kommentaare pole
Oktoober koputab uksele, mis tähendab, et klubidel on tuli takus meeskonna koosseisu vormistamisega. Boston Bruins oli üks nendest, kelle rivistuse kohal rippus suur küsimärk. Nüüdseks on see aga kustutatud. Piiratud vabaagendid Reilly Smith ja Torey Krug on uueks hooajaks lepingud saanud. Mõlemale visati aastase lepinguga peo peale 1.4 miljonit dollarit ehk ligikaudu 1.1 miljonit eurot. Kuigi see ei tähenda, et Bruins oleks täielikult peavalust vabanenud.

(foto: Getty Images)
Juba enne Smithi ja Krugi lepinguid oli Bruins oma askeldamistega, või siis neid tegemata, sattunud üle palgalimiidi. Väikene iluviga 800 000 on nüüd uute lepingutega kasvanud enam kui kolmemiljoniliseks. See tähendab, et veidi enam kui nädal enne uue hooaja algust ootab klubi veel ees väikene mängijatega sahkerdamine.

40 punktiga jagas Krug mullu Bostoni kaitsjate seas koos kapteni Zdeno Charaga esikohta. Smith tegi Bostonis kena debüüthooaja 20 värava ja 51 silmaga. Mees, kes oli justkui Dallas Starsiga tehtud Tyler Seguini vahetustehingu kaasavara, tõusis väga asiseks ründerelvaks. Seejuures on kohe välja toodud ka huvitav statistika.

Seguin Bruinsi särgis 203. mänguga 121 punkti, 0.59 per mäng.
Smith Bruinsi särgis 82. mänguga 51 punkti, 0.62 per mäng.

Kuna nädalavahetusel jõudsid omavahel kokkuleppele ka Jaden Schwartz ja St. Louis Blues - leping 2-aastane, 4.7 miljonit dollarit - siis on piiratud vabaagentide seas veel kolm suuremat musta lammast. Dallas Starsi paar Brenden Dillon ja Cody Eakin ning, võib vist juba öelda, et kurikuulus, Columbus Blue Jacketsi mees Ryan Johansen.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: New York Rangers

Kommentaare pole
New York Rangers kaotas käimasoleva aasta Stanley karika finaalseeria mängudega kindlalt 4-1, kuid tegelikult oli klubi oma ajaloo viiendale karikavõidule ülilähedal. Kaotatud mängudest koguni kolm tulid lisaajal. Võidust lahutas meeskonda vaid paar soodsat litri põrget, mõni kohtuniku otsus või vastase pisieksimus. Olenemata skoorist oli Rangers Los Angeles Kingsile igati vääriline finaalivastane. Ja see on väga kõva sõna!

(foto: Getty Images)
Iseenesest tegi Rangers täiesti keskpärase põhiturniiri. Muu hulgas oli klubil rekordit tähistav 9-mänguline kodumängude seeria, kuid nendest kohtumistest võeti vaid kolm võitu. Suuresti aitas Rangersi karikamängudele just edukas kodust eemal esinemine. 25 võõrsilvõitu tähistas klubi jaoks samuti uut rekordit. Sellega oldi ka välismängude võitude arvestuses liiga parim, kuigi lõpuks platseerus üldarvestuses Rangersist eespool Boston Bruins, kes kogus küll kaks võitu vähem, aga suutis seejuures viia rohkem mänge lisajaale

Kodus võitis Rangers mullu viis mängu vähem kui võõrsil ja jäi nii kodumängude arvestuses konverentsi äbarikega konkureerima. Kui oma fännide ees oleks suudetud üle keskmise tulemusi näidata, siis saanuks meeskond vabalt heietada mõtteid konverentsi tippude sekka pääsemisest. See oli Rangersi potentsiaal eelmisel hooajal, kuid kui hea ollakse nüüd?

Meeskond on suvel jäänud ilma mitmest võtmeisikust. Playoffide kangelane Anton Stralman siirdus Tampa Bay Lightingusse, võttes endaga kaasa Brian Boyle'i ja kolmandas kolmikus suurepäraselt toimetanud Benoit Pouliot naudib nüüd elu Edmonton Oilersis, koos korraliku palgatšekiga. Lisaks on läinud Brad Richards, kes oli küll kohutava lepingu peal, kuid kellest võidakse juba uue hooaja esimestel nädalatel tohutult puudust tunda.

Nimelt õnnestus meeskonna esitsentril Derek Stepanil hooajaeelsetes matšides ära murda pindluu, mis hoiab ta väljakutelt eemale 4-6 nädalat. See on jätnud meeskonna keerulisse olukorda, kus tõenäoliselt tuleb üks kassipoeg vette visata, kuna vaatamata Richardsi lepingust vabanemisele on klubil endiselt palgaruumiga kehvad lood. Tõenäoliselt lähevad suured lootused 21-aastase J.T. Milleri peale, kes seni NHL-is 56. põhihooaja matšiga kogunud vaid kümme silma.

"Ta lihtsalt pole välja teeninud seda, et sel tasemel regulaarselt mängida," ütles aprillis noore jänki kohta peatreener Alain Vigneault. "Ta peab näitama rohkem pühendumust nii väljakul, kui ka sealt eemal olles. Kuniks ta seda teeb, ei ole ta veel mitte midagi välja teeninud."

Karmid sõnad sütitasid 2011. aasta drafti 15. mehe vähemalt AHL-i tasemel. Hartford Wolf Packi eest tuli 41. matšiga 43 silma (15 väravat). Selle järgselt nähti talle kohta meeskonna kolmanda kolmiku keskründajana, kuid Stepani vigastus võib ta sealt nüüd ettepoole tõsta. See on suur surve nii tema kui ka meeskonna jaoks.

Surve kaelas on suvel Suurde Õuna saabunud ka mitmeid teised mängumehed. Teiste seas seadusega pahkusisse sattunud Ryan Malone ja seni potentsiaali mitte avanud imemees Kevin Hayes. Võib öelda, et Rangers jätkab mullu edu toonud filosoofiaga - lihvimata teematitest üritatakse vormida tõelised briljandid. "Meie mullune edu tuli nelja ründekolmiku ja kuue kaitsjaga mängimisest. Me näitasime oma meeskonna sügavust," rääkis hiljuti peamänedžer Glen Sather. "Üritame selle plaaniga jätkata."

Hooaja küsimus - kuidas esinevad äsja uue lepingu saanud mängijad?

Rangers oli vabaagentide turul väga aktiivne, kuid suurt paberite määrimist tuli teha ka klubisiseselt. Põhitegijatest said uue lepingud eelmise hooaja edukaima punktitooja Mats Zuccarello ja Chris Kreider ning Derick Brassard, kes mõlemad ründajate arvestuses samuti punktide osas esikuuikusse mahtusid. Kaks esimest tegid ülekaalukalt oma karjääri parima aasta, samas kui viimane jäi oma "isiklikule rekordile" alla vaid kahe silmaga. Kuigi pani pirni põlma 18 korda, mis on uus karjääri tippmark. Zuccarello tehing on vaid aastane, seega temal ei tohiks motivatsiooniga suuri probleeme olema, kuid teised mehed võivad ehk tõesti endal rihma lõdvemaks lasta. Seejuures Brassard pani tasku viieaastase lepingu, millega teenib 25 miljonit dollarit. Võimalik, et lepingupikenduste juures nähakse lihtsalt tonti, kuid varasemast on võtta mitmeid näiteid selle kohta, kus järsku esiletõusnud mängija ei suuda oma taset hoida. Rangersi edu jaoks on eelpool mainitud kolmiku jätkuv hea mäng üliolulisel kohal. Pärast edukat hooaega oodatakse neilt veel ka edasisammu ja kui seda ei tule, siis võib meeskond omadega päris hätta jääda. Kuigi arvan, et klubi otsus suvel just ründeliini tuua mitu säästulepinguga meest on just omamoodi samm selleks, et võimalike probleeme vältida. Ehk siis need peaksid juba ennast tõestanud meestele mõjuma motiveeriva jõuna, kuid kui nii ei lähe, siis on kenasti asendusmehed kohe võtta.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Montreal Canadiens

Kommentaare pole
Oma rekordilisest 24-st Stanley karikast viimase 1993. aastal võitnud Montreal Canadiens on hakanud taas finaali uksele koputama. Viimase viie hooaja jooksul on Canadiens jõudnud kaks korda konverentsi finaali. Meeskond valmistub viljalõikuseks. Aruka draftimise järgselt kuuluvad koosseisu mitu oma positsioonil liiga eliidi sekka kuuluvat mängumeest. Carey Price'i, P.K. Subbani ja Max Pacioretty võtaksid kõik teised avasüli enda koosseisu.

(foto: The Canadian Press)
Canadiensi mullune konverentsi finaali koht oli üllatus, kuna aasta varem lasti end avaringis Ottawa Senatorsil selgelt üle mängida, kuid samas ei saa öelda, et see oli väga ootamatu. Vana kuningas nõuab oma trooni tagasi.

"Mulle meeldib meie meeskonna areng ja suund," tunnistas hiljuti peatreener Michel Therrien. "Meid ootas kaks aastat tagasi ülisuur väljakutse, aga mulle meeldib see pühendumus, mida me oleme näidanud ja see, kuidas seni asjad on sujunud. Kuid me pole siiski veel oma eesmärki saavutanud."

Värske konverentsi finalist vaatas kaks aastat tagasi karikamänge kodus diivani pealt. 78. punktiga jäädi oma divisjonis viimaseks. Canadiensi suguse hiiglase jaoks oli see seis piinlikust piinlikum. Ja ega rahu ei toonud ka eelmine hooaeg. Sellest kõnelevad suvised muudatused.

Meeskond loobus mitmetest kogenud mängumeestest. Teiste seas öeldi "aidaa" ka kaptenile Brian Giontale. Võeti ette kergemat sorti noorenduskuur. "On aeg, et nooremad mehed võtaksid endale suurema rolli," ütles suvel peamänedžer Marc Bergevin.

Tihti tähendab meeskonna noorendamine kvaliteedis järeleandmist, kuid Canadiensi puhul ei peaks see nii olema. Meeskonna nooremad liikmed on juba aastaid kogemusi omandanud ning peaksid seega olema ka suuremaks rolliks valmis. Sissejuhatuses mainitud kolmik on jõudmas parimatesse mängija-aastatesse, olles 26-27-aastased. Klubi fännide jaoks on kahtlemata tegu põneva ajaga.

"See on meie noorte veteranide jaoks hea proovikivi. Meil on neisse rohkelt usku. Nad on kõik pikaajaliste lepingute peal ja see on oluline mitte vaid juhatuse, kuid ka treenerite jaoks," on Therrien rääkinud.

Suvel on Canadiens vabaagentide turult oma põnevale kooslusele veelgi vürtsi juurde pannud. Jiri Sekac on hetkel veel paljudele tundmatu nimi, kuid kui kõik läheb nii nagu oodatakse, siis võib 22-aastasest ründajast areneda järjekordne NHL-i rabav Tšehhi püss. Tal on Praha Levi rivistuses selja taga esimene tõsisem aasta, mil ta kogus KHL-is 48. mänguga 28 silma (11 väravat). 13 000 elanikuga Aši linnas sündinud mees on ka usinalt asunud juba klubi fännide südameid võitma skoorides näiteks hooajaeelses matšis Colorado Avalanche'i vastu selle kena värava:


Hooaja küsimus - kui küpsed noored on?

Nooruslik koosseis on kena ja tore ning kõigi näol on tegu juba suurepäraste mängumeestega, aga kas neil jätkub playoffides küpsust? Canadiens on teinud riskantse otsuse minna hooajale ilma kaptenita ja see võib otsustavates kohtumistes omada olulist rolli. Pidades silmas just vahet võitmise ja kaotamise vahel. Subban on hiljuti tunnistanud, et riietusruumis on mitmeid liidreid, kuid mitte kellelgi õla peal pole suuremat staatust näitavat tähte. See võib olla nüüd liigselt lennuka ettekujutlusvõime tagajärg, kuid näen vaimusilmas, kuidas meeskond on raskes seisus ja siis on 101 rääkivat pead, kes tahavad mingi sõnumi edasi anda, aga kõik räägivad korraga ja meeskonna motiveerimine kujuneb lihtsalt arusaamatuks räuskamiseks. Kõlab selge liialdusena ja tõenäoliselt see nii ka on, kuid spordimaailma üks põhitõdedest on see, et kui sa pole midagi võitnud, siis pole sa veel mitte keegi. Canadiensi tuumik on kahtlamata võidujanuline, kuid kes nad selleni juhib?
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Kommentaare pole
1998. aasta oli viimane kord, kui ühel meeskonnal õnnestus Stanley karikavõitu kaitsta. Detroit Red Wings purustas siis Washington Capitalsi mängudega 4-0. Sama skooriga võeti oma karikavõit ka aasta varem. Siis oli peksu osaliseks Philadelphia Flyers. Kaks aastat järjest ei ole lihtne hokimaailma valitseda, seda veel eriti moodsal ajal, mil konkurents näib iga aastaga kasvavat. Seega ei saa Chicago Blackhawksi mullust hooaega väga suureks ebaõnnestumiseks pidada.

(foto: Bill Smith/Getty Images)
See aga ei tähenda, et Blackhawks ei oleks suve saabudes olnud tohutult pettunud. Läänekonverentsi finaalseerias jäädi Los Angeles Kingsile 7. mängus alla oma koduhallis, mis on meeskonda viimastel hooaegadel väga hästi hoidnud. Viimase viie hooaja jooksul pole Blackhawks kodumängude arvestuses TOP 4 sekka kuulunud vaid korra. See oli 2010. aasta karikavõidu pohmeluse järgne hooaeg.

Blackhawksi viimaste hooaegade playoffide tulemused on väga huvitavad. Meeskonnal on kirjas kaks karikafinaali ja need mõlemad on võidetud, kaks konverentsi finaalseeriat, kuid samas ka kaks esimese ringiga lahkumist. Võimsaks ehitatud meeskond on olnud dünastia staatusele lähedal, kuid pole päriselt suutnud siiski surematuks saada. Samas peaks see praegust kooslust ka motiveerituna hoidma.

"Vaatasin karikafinaali, kuid mitte palju," tunnistas suvel meeskonna kapten Jonathan Toews. "Enim vaatasin Kingsi võidujärgset tähistamist. See andis meile mõista kui lähedal me järjekordsele võidule olime. Mitte, et meie jaoks oleks finaalseerias võit olnud vaid vormistamise küsimus - nii need asjad ei käi - aga me olime vaid ühe värava kaugusel sellest, et saada veel üks võimalus."

Väravate kirja saamine ei olnud Blackhawksi jaoks põhiturniiril mitte mingisuguseks probleemiks - 267 tabamust andsid meeskonnale selles arvestuses esikoha - kuid playoffides satuti siiski veidi raskustesse. Keskmine väravate arv 3.05 ei ole iseenesest häbiväärne number, kuid 3.38-ga oli Kings lihtsalt tsipakese võrra parem ja võib öelda, et see väike erinevus viis ka lõpuks karika Californiasse.

Uuel hooajal peaks aga Blackhawksil olema väga hea võimalus tuua "püha lehm" uuesti Tuulisesse linna. Klubi on suvel leidnud lahenduse meeskonda ehk enim vaevanud probleemile. Toewsi selja taga puudus korralikust mängujuhist tsenter, kuid Brad Richardi näol peaks see nüüd olemas olema.

New York Rangersi poolt vabaks lastud veteranile makstakse aasta eest ka vaid kaks miljonit dollarit. Järgmiseks suveks võib tegu olla ühe tänavuse suve parima lükkega. Eriti kui Patrick Kane'iga sulandumine liialt palju aega ei võta. Treeninglaagris on igatahes mõlemad seisu rohkelt kiitnud.

"Richards loob olukordi, mida ei oska isegi oodata, ehk siis tegu on tõelise ründetalendiga," on Kane märkinud. "Tal on suurepärane mängijaintelligents ja olen elevil, et saan mängida mitte vaid koos temaga, kuid ka koos Saaderiga (Brandon Saad)."

Samas on Richards endaga Chicagosse toonud probleemi, mille tõttu Rangers just temast loobus. Tema leping ei ole enam ulmeliselt suur, kuid see lükkas siiski Blackhawksi üle palgalimiidi. See tähendab, et klubi peab veel enne hooaja algust vahetustehingutega koosseisu vormima. Räägitakse, et valmistutakse loobuma ühest kaitsjast ja selleks meheks võiks olla Johnny Oduya või Nick Leddy.

"Peame oktoobris valmis olema. See on eemärk. Palju asju võib selle ajaga muutuda, seega tuleb püsida kannatlik. Olen koguaeg kinnitanud, et meil on teatud ideed, mida üritame ellu viia," rääkis hiljuti olukorra kohta peamänedžer Stan Bowman.

Suurem proovikivi ootab Bowmani ees aasta pärast. Siis hakkavad kehtima Toewsi ja Kane'i megalepingud, mis korraliku osa palgafondist enda alla neelavad, ning tipus püsimine nõuab meeskonna ehitamisel hoolsat lähenemist.

Hooaja küsimus - milline Corey Crawford välja ilmub?

Crawfordi senine NHL-i karjäär on olnud nagu ameerika mäed. Superhooajale on järgnenud selge langus.


Mulluse põhihooaja numbrite kallal ei ole põhjust kitkumiseks, aga playoffides tabas neid liialt suur eskaleerumine. Eelmise aasta septembris sõlmis Crawford klubiga 6-aastase lepingu, mis toob talle sisse 36 miljonit dollarit. Tegu on pika ja kuluka investeeringuga. 29-aastasena võiks Crawford nüüd justkui olla oma parimates mängija-aastates. Kindlasti ei saa enam ebakindlaid esitusi ajada nooruse ja kogenematuse kaela. See aastatagune lepingu sõlmimine oli pärast suurepärast hooaega klubipoolne usaldusavaldus. Et meeskond oleks jätkuvalt edukas, ei tohi Crawford nüüd seda usaldust kuritarvitada. Uskudes varasemaid numbreid, siis muidugi peaks teda ees ootama uus tõusuaasta. Aga siis võiks see kätte saadav "tipptase" tema puhul ka järgnevatel aastatel püsida.
Loe edasi...

Flames õpetab laagris kaklemist

Kommentaare pole
Üks eelmise hooaja meeldejäävamaid mänge oli kindlasti see, kus Calgary Flames rivistas esimeseks lahtiviskeks jääle jõmmidest koosneva viisiku, millele vastas samaga Vancouver Canucks. Järgnes üle välja lööming, kui kohtumise algusest oli kulunud vaid paar sekundit. Seega ei ole üllatav, et kaklemine on teemaks ka Flamesi hooajaeelses laagris. Lõua- ja maksahaagid õpitakse selgeks spetsiaalse instruktori valvsa pilgu ja hariva juhendamise juures.

(foto: calgarysun.com)
Kuigi tegu on omanäolise ettevõtmisega, siis pole see Flamesi puhul teps mitte esimene kord. "Sarnaselt eelmistele aastatele õpetame poistele enese kaitsmist," ütles peatreener Bob Hartley. "Üritame seda oma noortele mängijatele õpetada."

Mängijad osalesid kakluse imitatsioonis, kus rusikahoobid ei olnud mõeldud kaaslase silmaaluste ehtimiseks. Kontakti üritati vältida.

"Kui sa heidad kindad käest, siis pead teadma ka ohte, mis sind ootavad," tõdes Hartley.

Flames täiendas suvel oma politseinikute kollektsiooni Brandon Bolligi ja Deryk Engellandiga.

Vaata Flames - Canucks mängu kaklust:

Loe edasi...

Ryan Ellis ja Predators said viimaks kokkuleppele

Kommentaare pole
Nashville Predators võttis läinud ööl Tampa Bay Lightningu vastu jalkaskooriga 1-0 oma esimeses hooajaeelse võidu, kuid see polnud klubi fännide jaoks ainus hea uudis. Lõpuks tuli ka kauaoodatud teadaanne Ryan Ellise uuest lepingust. 23-aastane kaitsja oli Nashville'i täitsa oma Ryan Johansen, kellega ei saadud kuidagi moodi uue lepingu osas kokkuleppele, kuid nüüd tuldi sellega siiski toime. 2009. aasta draftis 11. valitud kanadalane teenib viie aastaga 12 ja pool miljonit dollarit.

(foto: newslocker.com)
Sarnaselt Johansenile tegi ka Ellis eelmisel hooajal oma karjääri parima aasta. 80. põhihooaja matšiga kogus ta 27 silma (6 väravat). Lisaks mängis ta ka Kanada MM-koondises. Uus hooaeg tõotab tulla veel parem. "Ma arvan, et Peter Laviolette'i poolt harrastatav mängustiil sobib Ryanile ülihästi," tõdes klubi peamänedžer David Poile paar päeva tagasi.

Nüüd, kus Ellis on lepingu saanud, on piiratud vabaagentide seas lisaks Johansenile veel viis tähelepanuväärset vana. Nendeks on Torey Krug, Reilly Smith, Jaden Schwartz, Braden Dillon ja Cody Eakin.

Esimesed kaks on lepinguta tänu Boston Bruinsi üle limiidi olevale palgaruumile. Schwartzi ja St. Louis Bluesi vahel peaks hetkel olema tüliõunaks "vaid" mõned sajad tuhanded dollarid. 56 punktiga läbimurde hooaja teinud ründaja soovib endale palganumbriks saada 2,5 miljonit ja klubi on kõneluste käigus tasapisi roninud nüüdseks juba üle kahe miljoni.

Dillon ja Eakin on mõlemad Dallas Starsi mehed. Samuti esindab neid üks ja sama agent, härra Jarrett Bousquett. Tema on tõdenud, et kasutab lepingukõnelustes vahekohtule sarnast filosoofiat. Ehk siis ta soovib oma klientidele saada lepingu, mis on võrdväärne samal tasemel mängivate kuttidega. Klubi venivatest kõnelustest väga palju häiritud ei ole. "See on võimalus teistel enda tõestamiseks. Teadsime, et meil tuleb koos nendega väga konkurentsitihe laager, kuid nüüd on võitlus kohtade nimel veel tulisem," ütles enne treeninglaagri algust peamänedžer Jim Nill.
Loe edasi...

Pavel Datsjuk jääb hooaja algusest eemale

Kommentaare pole
Kui nädala alguses Pittsburgh Penguinsi vastu peetud matšis vigastada saanud Pavel Datsjuk pidi esialgsetel hinnangutel juba uuel nädalal terve olema - vähemalt seda arvas venelane ise - siis nüüd on selgunud, et teda ootab ees siiski pikem puhkuseperiood. Detroit Red Wingsi peamänedžer Ken Holland kinnitas eile hilisõhtul, et 36-aastase veterani õlg vajab paranemiseks 4-5 nädalat. Seega alustab Red Wings uut hooaega ikkagi ilma temata.

(foto: sportstalkflorida.com)
Red Wings lööb hooaja lahti täpselt kahe nädala pärast, mil Joe Louis Arenal võetakse vastu Boston Bruins. "See on hea uudis, et hooaja alguseni on veel kaks nädalat aega," tunnistas Holland. "Ta on siis juba kaks nädalat saanud vigastusest taastuda."

Datsjukil diagnoositi 2. astme õlaliigese nihestus, mis meditsiini publitsistika kohaselt tähendab, et kannatada said õla sidemed.

Eelmisel hooajal jättis Datsjuk vahele 37 matši. 30 neist põlvevigastusega ja seitse tükki peapõrutusest tingituna.

Olgugi, et venelase puudumine hooaja esimestest matšidest näib enam kui tõenäolisena, siis on haarastustohtrist meeskonna peatreener Mike Babcock teatanud: "Usun, et Pavel paraneb kiiremini, kui vigastuse raportis välja toodud 4-5 nädalat. Ta on kiire paraneja. Pavel on väga pühendunud sportlane. Ta treenib nagu koer. Usun, et temaga saab kõik korda."

Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Boston Bruins

Kommentaare pole
Boston Bruins oli eelmisel hooajal põhiturniiri käigus oma vastaste suhtes lihtsalt halastamatu. Märtsis püstitati klubi rekord 16-mängulise punktiseeriaga ja lõpuks kogutud 117 punkti tõid klubile põhihooaja parimale satsile jagatava Presidentide trofee. Enim punkte on hooaja käigus kogutud vaid 70ndate alguses, mil sellega saadi hakkama isegi 78-mängulise kalendri juures. Näis, et Stanley karikafinaali mängimine oli Bruinsi jaoks vaid vormistamise küsimus, kuid selle teekonna lõpetas vihatud rivaal Montreal Canadiens.

(foto: Getty Images)
Ootamatu hooaja lõpp ei ole aga Bruinsit tõuganud äärmuslike muudatusteni. Ollakse enesekindlad, et olemasoleva kaadriga suudetakse edukalt idakonverentsi tipus püsida. "Ma arvan, et see meeskond on praeguse seisuga väga hea playoffide sats," tunnistas mõned nädalad tagasi peamänedžer Peter Chiarelli. "Ja kui saame selle kallal veidi nokitseda, siis on see veel parem."

Paraku on aga Bruinsi jaoks kurb tõsiasi see, et meeskonna tugevdamine on raskelt häiritud. Klubi on hetkel ligi miljoni dollari võrra maksimum palgafondist üle. Olgugi, et meeskonnas pole enam eelmise hooaja suurimat väravakütti Jerome Iginlat ja lahkunud on veel mõned teised tähtsad meeskonna liikmed nagu näiteks varuväravavaht Chad Johnson ja politseimees (mitte Chicagost, vaid Oshawast) Shawn Thornton.. Lisaks ei ole võimalik klubil lepinguid pikendada perspektiivikatel noortel Torey Krugil ja Reilly Smithil.

See tähendab, et tõenäoliselt näeme klubi poolt veel enne hooaja algust mõnda vahetustehingut, mis veelgi kaarte segamini lööb. Enim liigub kuulujuttudes alates 2008. aastast klubisse kuuluva Johnny Boychucki nimi. "Usun, et olen olnud lojaalne kuttidele, kes tõid meile karika (2011. aastal), aga ma ei ole pimedalt lojaalne. See ei ole miski, mille tõttu ma jätaks mõnd tehingut tegemata," on Chiarelli öelnud.

Olgugi, et Bruins on olnud meeskonna koosseisu tugevdamisega hädas, siis ei tähenda see seda, et 6-kordne karikavõitja hakkab alla käima. Seda just tänu meeskonna tuumikule. Suvel David Krejciga sõlmitud 6-aastane ja 43.5 miljoni dollariline leping tähendab, et kuni hooaja 2020/21 lõpuni on meeskond endale lukustanud kaks kõrgeklassiga tsentrit (lisaks Krejcile ka Patrice Bergeron) ja inimmüürist väravavahi (Tuuka Rask). See on suurepärane vundament, millele kõrgeklassilist meeskonda ehitada. See ei peaks tulevikus ka probleeme valmistama, kuna Bruins on üks liiga parimaid noorte arendajaid.

Usutavasti saavad mitmed noored oma võimaluse juba ka algaval hooajal. Seda seetõttu, et Bruins nõuab neilt vaid üht. "Nad peavad NHL-i tasemel olema usaldusväärsed," ütles sel nädalal antud intervjuus peatreener Claude Julien. "Me ei palu neilt füüsilist mängu, kui nad selleks võimelised ei ole. Me ei palu neil pealeviskeid blokeerida, kui see ei kuulu nende arsenali hulka. Palume, et nad oleksid lihtsalt usaldusväärsed. Sa võid tekitada meile rünnakul suurepäraseid võimalusi ja teha väravaid, kuid kui sa kingid vastastele rohkem võimalusi, kui ise tekitad, siis ei aita sa meeskonda,"

Hooaja küsimus - kas suudetakse oma positsiooni Atlandi divisjonis hoida?

Viimase nelja hooaja jooksul on Bruins oma divisjoni võitnud kolmel korral. Seejuures jäädi 2013. aastal Montreal Canadiensile alla vaid üks silmaga. Canadiens koos Tampa Bay Lightninguga on Atlandi divisjonis selgelt tõusvad meeskonnad, kes peaksid Bruinsile uuel hooajal tõsist ohtu kujutama. Mõlemad on ka selgelt nooremad kui Bruins, seega võib oma trooni loovutamine tähendada pikemat perioodi oma rivaalide selja taga. Canadiens näitas playoffides, et on Bruinsile raske vastane, lülitades suure karu seitsme mänguga välja. Lightning on Bruinsi jaoks seni alati olnud kergeks õhtusöögiks - näiteks viimasest 12-st omavahelisest matšist on Bruins võitnud kümme - kuid Steven Stamkos & Co on suve jooksul kõvasti tugevamaks saanud ja see trend võib hakata muutuma.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Kommentaare pole
Anaheim Ducks tegi mullu oma ajaloo parima põhihooaja. 82-mängulise maratoniga koguti 116 punkti. Klubi varasem parim oli 110 silma. See saadi kokku hooajal 2006/07, mille lõpus tähistati ka Stanley karika võitu. Lisaks oli Ducks ka üks põhihooaja resultatiivsemaid meeskondi. Vastaste võrku suudeti toimetada 266 litrit, millest oli parem vaid Chicago Blackhawks. Seda aga vaid ühe tabamusega. Mõistagi olid lootused playoffidele minnes suured, kuid seal oldi üks nendest meeskondadest, kes jäi Los Angeles Kingsi rongi alla.

(foto: Jae C. Hong/Associated Press)
Pärast 0-2 kaotusseisust välja ronimist oli Ducks vaid ühe võidu kaugusel läänekonverentsi finaali edenemisest. Paraku läks kodus mängitud 7. mäng totaalselt aia taha. Kings pani peo püsti tulemusega 6-2. Suurele pettumustele on suvel reageeritud otsustavate sammudega.

Vahetustehingutega on sisse toodud Ryan Kesler ja Nate Thompson. Esimene neist on meeskonda võetud väga suurte lootustega. "Me loodame, et Getzlaf-Kesler on üks liiga parimaid tsentrite paare, millega suudame ükskõik kelle vastu mängida," on öelnud peatreener Bruce Boudreau.

Thompson on selge edasiminek vananenud Saku Koivu pealt. Kahe mehe hankimiseks tuli lisaks paarile mängijale loobuda ka neljast draftivalikust, seega mängib Ducks suurte panustega. Sihiks on ühtlase koosseisu toel karikavõidu rõõmu maitsta. Mingis mõttes võetakse justkui malli Kingsilt, keda on samuti kiidetud just ühtlase koosseisu pärast.

Lisaks Koivule on lahkunud ka Teemu Selänne, kuid klubi selle pärast ei muretse. Seda selle tõttu, et lootusrikkalt vaadatakse mitmete noormängijate suunas. Kui Ducks kukkus üleeelmisel hooajal playoffides välja Detroit Red Wingsi vastu, siis tuli klubi peamänedžeri Bob Murray suust suur kiidulaulu seoses noorukitega, kelle jaoks oli tegu ülihea kogemusega ja kes ei jäänud 7-mängulises seerias karvavõrdki alla Red Wingsi kogenud kaadrile.

Eelkõige peeti siis silmas Emerson Etemi, Cam Fowlerit ja Matt Beleskey'it, kuid uus aasta tõi endaga kaasa teised tõusvad tähed. Lõppenud hooajal ei olnud playoffides Ducksi suurimaks väravakütiks ei Selänne, ei Getzlaf ega ka Corey Perry. Selleks oli hoopis juunis 22-aastaseks saanud Devante Smith-Pelly. Lisaks said rohkelt kogemusi oma kollanoka hooaja lõpetanud Hampus Lindholm ja Jakob Silfverberg

Ducks on selgelt liikumas noorenduskuuri suunas. Selle suhtes on heaks näiteks olukord väravasuul. Jonas Hilleril lasti vabaagendina ära jalutada ja nii minnakse uuele hooajal 24-aastase Frederik Anderseni ja 21-aastase John Gibsoniga. Noorenemine aga ei tähenda ilmtingimata taseme langust. Ducks on hoolsalt oma tõusvaid tähti arendanud ja seega on meeskond isegi tugevam kui mullu. Erinevad rekordid võivad taas värisema hakata, sest sellele meeskonnal on potentsiaali oma taset veelgi tõsta.

Lisaks noortele annab meeskonnale põnevust juurde ka Dany Heatley. Või ütleme siis selle kohta projekt Dany Heatley. Kunagine 50 värava mees on aasta-aastalt oma tasemes järjele andnud, kuid Ducks näeb teda esimese ründekolmiku mehena ning see eksperiment sai esimeses hooajaeelses matšis suurepärase alguse.

"Loodan, et Bob ei hankinud Heatley't lihtsalt kohatäiteks. Olen kindel, et ta on elevil ja motiveeritud," tunnistas Boudreau enne kontrollkohtumiste algust

Hooaja küsimus - keda teha esikindaks?

Vaadates, kuidas Heatley projekt on edukalt alanud, siis peaks väravavahtide küsimus olema hetkel ainus, mis Boudreau pead vaevab. Andersen ja Gibson on mõlemad supertalendid, kes vajavad edasiseks arenguks võimalikult palju mänguaega. Seega võib oodata, et nad jagavad põhihooaja käigus mängud üsna võrdselt ära, kuid playoffides peab üks neist siiski kogu koormuse enda kanda võtma. Võimalik, et Ducksi eelmise hooaja karikamängud läks just seetõttu rappa, et meeskonnal ei olnud püsivat esikinnast. Oma osa oli selles ka vigastustel, aga puurivahte väntsutati selgelt rohkem kui peaks. Andersen alustas seitset mängu, Gibson nelja ja Hiller kahte, kuid kokku käis šveitslane puuris ära siiski seitse korda. Andersen läheb hooajale aasta kollanokkade viisikusse mahtunud väravavahina. Ta on mõned aastad vanem ja kogenum kuid Gibson, kuid jänki tegi taanlasele playoffides selgelt ära. Keskmine sisse lastud väravate arv 2.7 vs 3.1 ja tõrjed 91.9% vs 89.9%. Kahe suurepärase väravavahi omamine on ühe peatreeneri jaoks kindlasti meeldiv peavalu, kuid see võib playoffide ajal kujuneda valusaks migreeniks, kui puudub selge esinumber.
Loe edasi...

Hurricanes jäi Jordan Staalist ilma

Kommentaare pole
Nädalavahetusel alanud hooajaeelsed matšid on Carolina Hurricanesi jaoks endaga kaasa toonud kõike muud kui head. Oma esimeses lahingus jäädi Columbus Blue Jacketsile alla 3-4 ja läinud ööl võeti vastu 0-2 kaotus Buffalo Sabresilt. Lisaks sai Jordan Staal kohtumises vigastada, mis võib ta jäält eemale jätta üsna pikaks ajaks. Üsna süütus olukorras murdus tal üks luu parema jala alaosas. Vigastused kollitavad taas ka Detroit Red Wingsi.

(foto: Getty Images)
"Olen suures mures. Ta on väga oluline mängija meie mänguplaanis," ütles pärast kohtumist Hurricanesi peatreener Bill Peters.


Vigastus on järjekordselt maha murdnud ka Pavel Datsjuki. Rob Scuderi lõhkus ära venelase õla. Küll läks tal võrreldes Staaliga selgelt paremini, sest esialgsetel hinnangutel peaks ta eemale jääma vaid nädalaks.


Näib, et uue hooaja saabudes ei ole Red Wings endiselt vigastuste needusest lahti saanud. Kohtumises Pittsburgh Penguinsi vastu murti ära ka Darren Helmi ninaluu. Tagatipuks sai nädalavahetusel vigastada meeskonna peatreener Mike Babcock. Tema vasak käsi vajas paari õmblust, kui see ühe heategevusmängu ajal uisuterast kannatada sai.
Loe edasi...

VIDEO: Blue Jacketsi fänn hullus hooajaeelsel matšil

Kommentaare pole
Võimaik, et Columbus Blue Jacketsi fännid tervitasid uue nädala algust kollektiivse "hurraaga". Nimelt selgus, et Ryan Johanseni õla peal istuv kurjam ehk tema agent on hakanud lepingukõnelustes veidi leebuma. Päris ühtele meelele pole veel jõutud, kuid see on märk sellest, et uue tehingu sõlmimine on veidi lähemale tulnud. Olgu siis põhjuseks see või miski muu, kuid läinud ööl peetud kontrollkohtumises oli üks Jacketsi fänn küll ülemeelikus tujus.

(foto: whatsupyasieve.wordpress.com)
Blue Jackets jätkas Pittsburgh Penguinsi vastu oma edukat hooajaeelset perioodi 2-0 võiduga. Väravad tulid Michael Chaput ja Cam Atkinsoni poolt, kelle jaoks oli see juba kolmas hooajaeelne koll. Küll olid aga väravad siis veel nägemata, kui turske Jacketsi poolehoidja tribüünil hullus.


Laupäeval kohutavad samad meeskonnad Pittsburghis.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Pittsburgh Penguins

Kommentaare pole
On tegelikult kummaline mõelda, et Pittsburgh Penguins on oma ajaloo jooksul Stanley karika võitnud vaid kolm korda. Ometi on koguaeg olnud tegu kõrgetasemelise meeskonnaga. Vaid 80ndatel elati üle tume periood. Kuigi selle tasuks oli Mario Lemieux ja 90ndate alguses saadud kaks järjestikust karikavõitu. Uuel hooajal möödub kuus aastat klubi viimasest triumfist, mida võib ikkagi pidada lubamatult pikaks seeriaks arvestades, et Sidney Crosby näol on meeskonnas praeguse aja kõige talendikam mängija.

(foto: Kirk Irwin/Getty Images)
Viimasele karikavõidule järgnesid probleemid Crosby tervisega, kuid viimased kaks aastat on ta siiski enamvähem terve olnud. Mullu sai ta isegi teiskordselt oma karjääri jooksul kätte 80 mängu piiri. Penguins liikus endale iseloomulikult põhihooaja jooksul võimsalt, kuid kippus playoffide ajal taas võbelema. Samas tuleb põhihooajal 109 punkti kogunud meeskonda rohkelt kiita. Olgugi, et Crosby püsis tervena, mängides viimased matšid randmevigastust ignoreerides, siis tervis vedas alt hoopis teisi kutte. Kamba peale saadi kokku 523 kaotsi läinud mängu!

Seega võib eeldata, et Penguinsi rong veereb ka uuel hooajal muretult edasi. Seda vähemalt põhihooajal. Hooaja otsustavas faasis aitab äkki edu saavutada meeskonna juhtimises ette võetud värskendused.

Sarnaselt mitmetele teistele meeskondadele on Penguins rohkelt keskendumas sügavast statistikast saadavale tarkusele. Järjest enam kõneainet pakub see, kuidas üks suurimatest edu saladusest on litri valdmine. Sellele rõhub ka meeskonna uus peatreener Mike Johnston.

"Meil läheb kindlasti veidi aega, et uue süsteemiga kohaneda, kuid mõistame seda, mida treenerid meilt ootavad," tunnistas hiljuti Chris Kunitz. "Kuulen pidevalt litri valdamise kohta. Kui suudad litrit hoida, siis saad väravale teha rohkem viskeid."

Pärast hooajal 2011/12 tabeli juhtimist on Penguins väravavisete osas olnud vaid keskpärane. Mullu saadi vastaste väravale keskmiselt 29.9 viset. Sellega paikneti 16. kohal. Kuigi vahed muidugi polnud suured. Näiteks täpselt üks enam vise oleks meeskonna tõstnud esikümnesse.

Väravavisete numbri üles viimine toob endaga kaasa rohkem väravavõimalusi, mis omakorda võib tuua rohkem väravad ja nii edasi. Vaid kivipallur Jürtol võib olla raskusi selle aina enam populaarsust koguva filosoofia mõistmisel.

Mõistagi on Penguins ka oma suvised mängijapersonali muudatused viinud läbi just seda silmas pidades. Kaitsesse on sisse toodud Christian Ehrhoff, kes on tuntud mehena, kes oskab hoolikalt litriga ümber käia. Selle filosoofia puhul on oluline roll ka mängijate füüsilistel omadustel. Pisikestelt on kerge mänguvahend ära võtta, kuid turskemad vanad on juba tõsisem väljakutse. Ehrhoff kvalifitseerub kindlasti ka selle teise kategooria alla.

Lisaks mängijaoskustele peab sakslane kindlasti näitama ka liidriomadusi. Penguins lasi suvel mitmel vabaagendil minema kõndida ja nii on kaitseliin täienemas noortega. Olli Määttä, Simon Depres, Brian Dumoulin, Philip Samuelsson, Scott Harrington ja Derrick Pouliot on kõik mehed, kellel seni kogemusi alla 100. põhihooaja mängu. Seejuures pole viimased kaks isegi oma debüüti ära teinud. Algaval hooajal peaks selleks võimalus olema.

Ründeliinis on loobutud James Nealist, kuid tema vastu saadi Nashville Predatorsilt kaks korralikku rollimängijat Nick Spalingu ja Patric Hornqvisti näol. Lisaks on vabaagentide turult otsitud odavaid lahendusi nagu näiteks Steve Downie. Penguins on olnud hädas sellega, et Crosby ja Malkini kolmikute tagant ei tule väga palju väravaid, kuid suvised käigud võiksid sellele leevendust pakkuda. Lisaks saab Penguins justkui uue mehena koosseisu tagasi Pascal Dupuis, kes tegi enne jõule oma põlve puruks.

"Pärast nii paljude uute nägude liitumist, alates mängijatega ja lõpetades treeneritega, tuleb vaadata tulevikku ja mitte mõelda minevikule," tõdes hiljuti Crosby. "Minevik on minevik ja me soovime seada uusi eesmärke, et siis nende suunas liikuda."

Penguinsis algab pärast rohkeid muutusi uuel hooajal justkui uus ajajärk. Kindlasti on potentsiaali, et see saab olema ilusam, kui just selja taha jäetud lehekülg, aga NHL-is on sigaraske edu saavutada.

Hooaja küsimus - kuidas Johnston hakkama saab?

Johnston alustab 57-aastaselt oma esimese NHL-i peatreeneri tööotsaga. Varasemalt on ta bossina töötanud vaid WHL-is ja põgusalt ka Kanada koondise eesotsas. Enamuse kogemustest on ta saanud abitreenerina. Nullindate alguses töötas ta Vancouver Canucksi juures ja dekaadi teises pooles paar aastat Los Angeles Kingsis. Ta ei olnud tegelikult Penguinsi esimene valik. On selgelt dokumenteeritud, et esmalt sooviti endale sisse tuua Willie Desjardins, aga mullu Texas Starsi AHL-i võitjaks tüürinud mees ei olnud rahul lepingutingimustega, mis tema tegutsemisvabadust piirasid. Väidetavalt on Johnstonile võrreldes lõpuks Canucksi juhtohjad ülevõtnud Desjardinsiga antud teistsugused ja vabamad tingimused. Kuigi ega väljaspool klubi keegi täpselt seda ei tea. Johnstoni lähenemine oma esimesele NHL-i tööotsale on muidugi olnud muljetavaldav. Lisaks sellele, et ta on pannud lauale selge filosoofia, millisena ta oma meeskonda tahab mängimas näha, siis on ta ka roppumoodi vaeva näinud, et mängijad ülemineku perioodi võimalikult valutult üle elaksid. Ta tunnistas hiljutises intervjuus, et käis suvel personaalselt kohtumas üheksa erineva mängijaga. Teiste seas otsis ta Venemaa avarustest üles Jevgeni Malkini. Saab olema huvitav näha, kuidas kõik see algaval hooajal tulemustes kajastub.
Loe edasi...

Supertalent Drouin peab veel oma võimalust ootama

Kommentaare pole
Tampa Bay Lightning alustab tuleval ööl kell 2:30 Nashville Predatorsi vastu oma hooajaeelsete matšidega, kuid seda ilma oma põnevaima ründetalendita. Jonathan Drouinil on tuvastatud parema käe pöidlas mõra. Arvestades suuri lootusi oli suureks üllatuseks, kui ta eelmise nädala lõpus alanud treeninglaagris kaasa ei löönud. Meeskonna peatreeneri Jon Cooperi sõnul korjas 19-aastane mängumees endale vigastuse külge hiljutises noortelaagris.

(foto: Getty Images)
"Ta mängis noorteturniiril läbi valu kolm matši. Tegu ei ole tõsise vigastusega ja ootame teda juba järgmisel nädalal tagasi," ütles Cooper nädalavahetusel. Nüüd on aga selgunud, et Drouin peab vigastuse tõttu 3-4 nädalat väljakult eemale jääma. See tähendab, et tal jäävad vahele nii täna algavad kontrollkohtumised, kui ka uue hooaja esimesed mängud.

Olles aasta tagasi tundnud pettumust, et Lightning teda koheselt pärast draftimist meeskonda ei kaasanud, on nüüdne vigastus Drouini jaoks uus tagasilöök. Mitmed spetsialistid nägid talle kohta Steven Stamkose kõrval esimeses ründekolmikus. Kuid võimalik, et kapten suudab teistega hooaja alguses leida sedavõrd hea keemia, et Cooper ei raatsi enam kolmikut ära lõhkuda.
Loe edasi...

Kas me näeme uuel hooajal Dany Heatley taastulemist?

Kommentaare pole
Dany Heatley on omamoodi legend. Nullindate keskpaigas tegi ta Ottawa Senatorsi eest kaks järjestikust 50 väravaga hooaega. Võib öelda, et oli oma aja Patrick Kane. Plahvatuslik ründaja, kes võis iga hetk mängu saatuse ära otsustada. Pärast ilusaid ja väravarohkeid aastaid on aga Saksamaal, Freiburgis sündinud ründaja vorm liikunud aina allamäge. Mullu sai ta Minnesota Wildi rivistuses kirja vaid 12 tabamust. Kuid kas Heatley on 33-aastasena valmis tuhast tõusma?

(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Suvel Anaheim Ducksiga üheaastase lepingu sõlminud Heatley sai paar nädalat tagasi väga hea uudise. Meeskonna peatreener Bruce Boudreau teatas plaanist kasutada teda esimeses ründekolmikus koos Corey Perry ja kapteni Ryan Getzlafiga.

Läinud ööl tegi Heatley Ducksi liikmena oma esimese mängu ja tal kulus Colorado Avalanche'i vastu skoorimiseks vaid 48 sekundit. Söödupunkti sai endale kirja just Getzlaf. Ducks A alistas Avalanche'i 4-0 ja teine meeskond sai Avalanche'is jagu 5-2.

Heatley oli jääl 14 minutit ja 7 sekundid ning kogus selle ajaga koguni seitse väravale läinud viset. Tõe huvides tuleb muidugi mainida, et Avalanche'i puuris seisis varumees Reto Berra, kuid vanameistril on positiivne algus siiski tehtud.

Eelmisel hooajal pääses Perry ja Getzlafiga mängima Nick Bonino ning tema tegi 22 väravaga lõppenud hooaja. Mehe varasem karjääri parim oli vaid kuus tabamust.

Aeg näitab, kas ergas algus oli vaid juhuslik või taastab Heatley tõesti oma kunagise hiilguse.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Minnesota Wild

Kommentaare pole
Hooajal 2000/2001 liigaga liitunud Minnesota Wild jõudis mullu playoffidesse alles viiendat korda. Küll juhtus see aga teist hooaega järjest ja suuri investeeringuid teinud "hoki osariigi" sats jõudis ka oma ajaloo jooksul teist korda playoffide 2. ringi. Viimase aja silmnähtav areng pole aga tõuganud klubi loorberitele puhkama jäämise suunas. Thomas Vaneki hankimine on järjekordne suurtehing, mis on kompetentse hokimeeskonna jääle panemiseks ette võetud.

(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Jason Pominville, Zach Parise ja Ryan Suter on kõik viimase paari aasta jooksul klubiga liitunud mängumehed, kelle aastapalk ületab sarnaselt Vanekile viie miljoni dollari piiri. Seejuures teenivad Parise ja Suter mõlemad algaval hooajal koguni 7.5 miljonit. Klubi astub väga jõudsaid samme selleks, et tõusta läänekonverentsi tippmeeskonnaks.

"Kui 2013. aastal playoffidesse jõudsime, siis mõjus see kõigile suure kergendusena. Tänavu oli suurepärane playoffidesse jõuda ja avaringist edeneda, kuid usun, et meie meeskond sihib veel kõrgemale," tunnistas hiljuti klubi peamänedžer Chuck Fletcher.

Wild on selgelt ülespoole liikuv meeskond. Sellest andis aimu ka see, et Vanek lükkas Wildi siirdumiseks kõrvale mitmed rahakamad pakkumised. Kuigi kaalukauss vajus Wildi poole ka seetõttu, et Vanek mängis omal ajal Minnesota ülikooli eest. Wild skooris mullu keskmiselt vaid 2.4 väravat mängus, seega on Austria püss meeskonnale suurepäraseks täienduseks. Alates hooajast 2005/06 on Vanekist resultatiivsemad olnud vaid seitse mängijat.

See annab Wildile kaks ülimalt plahvatuslikku kolmikut, mille selja tagant tulevad veel suurepärase potentsiaaliga Nino Niederreiter, Justin Fontaine ja playoffides ennast maailmale tutvustanud Erik Haula.

Kaitse poolest on Wild olnud üks liiga stabiilsemaid satse ja kuna Suteri kõrvale on kerkimas ka Jared Spurgeon, Jonas Brodin ning Marco Scandella, siis peaks ka oma värav kenasti turvatud olema.

Wildi puhul võiks kiita ka suurepärast väravavahtide kollektsiooni, kuid vigastused tähendavad, et postide vahel püsib ebakindel seis. Samas kui peaks juhtuma, et klubi suudab vigastustetondi enda juurest ära hirmutada, siis on Wildi näol kõigi jaoks tegu hirmuäratava vastasega.

"Meie eesmärk on võita Stanley karikas. Usume, et oleme sellele taas lähemale liikunud," on rääkinud peatreener Mike Yeo. "Samas peame ka tunnistama kuivõrd raske selle saavutamine on."

Kesk divisjonist sammusid mullu üle playoffide lävepaku viis meeskonda, seega peab Wild enne karikamängudele jõudmist tulema toime tõeliselt halastamatu võitlusega. Pidades silmas karikavõidu ambitsioone, siis tuleb põhiturniiriga ühele poole saamiseks ka targalt tegutseda. Pole ju mõistlik ennast hooaja jooksul lõhki rebestada, et siis playoffide varajastes ringides välja kukkuda.

Hooaja küsimus - kuidas õnnestuvad välismängud?

Wild oli mullu põhiturniiri ajal välismängude arvestuses üks nõrgemaid meeskondi. Suudeti edestada vaid üheksat satsi. Seejuures ei olnud tegu anomaaliaga. Wild on viimastel hooaegadel kodust eemal olnud heal juhul vaid keskpärane. Playoffides õnnestus Wildil seitsmest välismängust võita vaid üks ja lõpuks polnud kasu ka suurepärases kodumängude atmosfäärist, kuna Chicago Blackhawks lunastas pääsme läänekonverentsi finaali just Minnesotas mängides. Eriti karm oli meeskonna jaoks jõulukuu. Kodust eemal tuli siis pidada üheksa matši ja neist tuli vaid üks võit. Lisaks tuli seegi Colorado Avalanche'i vastu alles karistusvisetega. Tõelised tippmeeskonnad lubavad endale selliseid kaotuste seeriaid harva. Kui Wild tõesti soovib sinna valitud seltskonda mahtuda, siis tuleb kehvale võõrsilvormile lahendus leida.
Loe edasi...

KHL-i meeskonnad jooksevad Johanseni teenetele tormi?

Kommentaare pole
Columbus Blues Jacketsi ja Ryan Johanseni, või siis pigem tema agendi, lepinguvaidlus on taas saanud uue pöörde. Nimelt on Johanseni agent Kurt Overhardt teatanud, et tema kliendi vastu tunnevad huvi mitmed KHL-i meeskonnad. Väidetavalt on Johanseni suhtes huvi üles näidanud kokku seitse Euroopa tugevaima jäähokiliiga meeskonda. Overhardt läks isegi nii kaugele, et teatas Moskva CSKA kavatsusest panna lauale konkreetne pakkumine - aasta eest viis miljonit dollarit.

(foto: Jamie Sabau/Getty Images)
CSKA poolsele käigule tõmbas aga kiirelt vee peale Sergei Fjodorov. Oma pika NHL-i karjääri jooksul mõned aastad ka Blue Jacketsit esindanud venelane on CSKA juures ametis peamänedžerina ning tõdes, et jutud Vene klubi pakkumisest on kellegi poolsed luulud. Tema ei ole Johansenile pakkumist teinud ja tal pole seda ka kavas teha.

Teiste Vene klubide huvi tõsidus on hetkel veel teadmata.

Johanseni esindaja viimane pakkumine Blue Jacketsile oli 2-aastane, 12 miljoni dollari suurune tehing. Ehk siis nõuab ta kaks korda rohkem, kui klubi on valmis välja käima.

Kummiliimina veniva saaga suhtes võttis nädalavahetusel sõna ka Blue Jacketsi asekapten Brandon Dubinsky, keda samuti Overhardt esindab. 28-aastane ründaja jageles viis aastat tagasi New York Rangersiga ja seal läksid lood viimaks päris skandaalseks.

"Peamänedžer Glen Sather ei andnud mulle isegi varustust kätte," meenutas Dubinsky, kes jäi laagrist kaheksaks päevaks eemale.

Ilma Johansenita mänginud Blue Jackets alustas oma hooajaeelseid matše topeltvõiduga. Üks koosseis alistas St. Louis Bluesi lisaajal 4-3 ja teine sai sama skooriga, kuid normaalajaga, hakkama Carolina Hurricanesi vastu.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Colorado Avalanche

Kommentaare pole
Kui vaadata pelgalt põhiturniiri, siis oli Colorado Avalanche playoffide suurim ebaõnnestuja. Kesk divisjoni võitja kukutati avaringis Minnesota Wildi poolt välja. Seejuures suutis Avalanche ära anda 2-0 ja 3-2 edu. Hooaja lõpus oldi kindlasti pettunud, kuid usun, et kui keegi oleks meeskonnale pakkunud playoffide kohta enne põhiturniiri algust, siis oleks sellega kindlasti ülirahul oldud. Avalanche polnud kolm hooaeg järjest playoffides mänginud ja oli eelneva hooaja lõpetanud läänekonverentsi viimasena.

(foto: Doug Pensinger/Getty Images)
Endise väravavahi Patrick Roy juhendamisel alustati võimsa 6-1 koduvõiduga Anaheim Ducksi vastu, mis oli lõpuks üks 12-st võidust, mis Avalanche oma esimeses 13. kohtumises võttis. See oli läbiaegade parim algus. Põhiturniiril koguti lõpuks 112 punkti, mis jääb klubi ajaloos alla vaid ühele hooajale - 2000/2001, mil postide vahel seisva Roy'ga võideti oma ajaloo teine, kuid seni viimane, Stanley karikas.

Nüüd on hakatud liikuma samas suunas. "Me jaoks oli tegu suure pööranguga," ütles eelmise hooaja kohta Matt Duchene. "Usun, et nüüd hakkategi nägema Avalanche'i mängimas hiliskevadel ja suvel."

23-aastane kanadalane tegi mullu oma karjääri edukaima aasta, kui kogus 71. matšiga 70 punkti. Tema ja eelmise aasta parimaks uustulnukaks valitud Nathan MacKinnon on vaid mõned Avalanche'i noortest ja andekatest mängumeestest. Duchene'i eakaaslane Ryan O'Reilly oli mullu 28 tabamusega meeskonna suurim väravakütt ja 21-aastane Gabriel Landeskog kannab juba vanusest hoolimata rinna peal kapteni C-d. Väravavahi kohta on väga noor ka 26-aastane Semjon Varlamov. Avalanche on selgelt meeskond, keda ootab helge tulevik. Kuid see ei tähenda, et meeskond ei võiks juba algaval hooajal tõeliseks tippsatsiks kujuneda.

"Ütlesime eelmisele aastal, et soovime hokimaailma šokeerida ja seda me ka tegime," tõdes Roy nädalavahetusel antud intervjuus. "Kuid nüüd suudame šokeerida vaid playoffide võiduga."

Samas on Avalanche üks väheseid meeskondi, kelle kohta võib öelda, et koosseis on suve jooksul nõrgenenud. Vastupidist on raske väita, kui meeskond on ilma jäänud oma esitsentrist. Valusal kombel kaotati Paul Stastny ka oma divisjonirivaalile. MacKinnon edutatakse tema rolli ja noor kanadalane pole üldsegi mitte halb asendusmees, kuid meeskonna südamikust on siiski üks väga hea mängija nüüd puudu.

Suvel on teiste seas sisse toodud Jerome Iginla, kuid vanurite puhul ei tea kunagi ette, mis vormi nad näidata suudavad ja nagu tõestas Teemu Selänne hiljutine skandaal, siis ei tea, kas neile ka peatreenerid meeldivad. Oma karjääris kõik, välja arvatud Stanley karikavõidu, ära teinud Iginla on tulnud Avalanche'i väga motiveeritult, aga pole kindel, kuidas ta noorte meeskonnakaaslastega sammu suudab hoida. Kuigi ta on meeskonnale toonud juurde hindamatu väärtuse - kogemused.

"Olen koosseisuga üsna rahul," tõdes hiljuti Joe Sakic, kellest sai nädalavahetusel ametlikult klubi peamänedžer. "Meie selgroo moodustavad noored mängijad ja oleme nad ümbritsenud veteranidega, kellel on rohkelt liidriomadusi."

Hooaja küsimus - kuidas kaitse vastu peab?

Roy tegi sarnaselt oma mängija karjäärile oivalise debüüthooaja ka peatreenerina. Tema juhendamisstill istus ideaalselt tema ulja iseloomuga, kuid ei sobinud hästi kokku tema mängija karjääri kogemusega. Endise väravavahina lasi ta oma maskis mehel pidavalt teha lisatööd. Vaid viis meeskonda lasid hooaja peale kokku enda vastu sooritada rohkem väravaviskeid kui Avalanche. Kümnes kohtumises lasti endale vähemalt 40 peale viset ja vahemikus 35-39 pealeviset 18. matšis. Võrreldes mulluse aastaga on kaitsekuuiku uus liige vaid Brad Stuart, mis vihjab sellele, et Roy'l on usku oma meestesse ja sellesse filosoofiasse, mis ta nendele sisestanud on. Samas maksis hoolimatu kaitsetegevus playoffides kätte. Kõik, kes endale lõpumängudes keskmiselt üle kolme värava selja taha lasid, need kukkusid ka avaringis välja. Avalanche'i puhul oli see number 3.14. Lisaks jätkusid probleemid võimaluste kinkimisega. Playoffides olid endale lastud väravavisete poolest kehvemad vaid Tampa Bay Lightning ja Columbus Blue Jackets. Oma ambitsioonide ellu viimiseks vajab kaitse selgelt rohkem tähelepanu, kui just Roy taaskord Varlamovile imejooki ei anna.
Loe edasi...

Evander Kane usub, et suudab teha 50 väravaga hooaja

Kommentaare pole
Evander Kane'i võib pidada hokimaailma Mario Balotelliks. Winnipeg Jetsi ründajal on tohult talenti, kuid oma potentsiaali kohaselt suudab ta mängida vaid harva. Lisaks sellele on tal halb harjumus sattuda kollase meedia lehekülgedele. Näiteks kaebati ta kevadel kohtusse seoses eelmisel suvel toime pandud kallaletungiga. Nüüd on 23-aastane kanadalane aga vähemalt enda sõnade kohaselt valmis pöörama elus uue lehekülje. Ta sihib 50 väravaga hooaega.

(foto: Bruce Fedyck/USA TODAY Sports)
"Kui mind draftiti, siis ütlesin, et olen suuteline tegema 50 väravaga hooaja ja ma tean, et olen endiselt selleks võimeline. See sõltub suuresti ka püsivate ja õigete kolmikukaaslastega mängimisest ning tervisest," rääkis 2009. aasta drafti 4. valik hiljutises intervjuus.

Potentsiaali "ovetškinlikeks" teguteks peaks tal tõesti jaguma. Kane skooris hooajal 2011/12 30 korda. Kurb tõsiasi on aga see, et pärast seda on ta kirja saanud vaid 36 tabamust. Ebastabiilsed esitused on tema nime mitmeid kordi viinud ka erinevate üleminekute kuulujuttudesse. Temal endal aga lahkumismõtteid ei ole.

"Olen hetkel Winnipeg Jetsi liikmena õnnelik. Ootan põnevusega treeninglaagrit ja loodan, et teen hea hooaja," rääkis Kane.

Vancouveris sündinud ründaja on viimase kolme hooaja peale liigas 60 minuti kohta enim väravale viskeid kirja saanud mees. Kui ta leiab oma kaaslastega õige klapi ja litter hakkab kõigi nende pealevisete juures soodsalt põrkama, siis ehk näeme tõesti tema poolt peagi 50 väravaga hooaega. Selleks tuleb aga kindlasti oma mänguvälist käitumist koomale tõmmata.

Viimane "balotellindus" on tal kirjas selle kuu algusest. Nimelt teatas Jetsi üks kogenumaid liikmeid Blake Wheeler, et Kane pole enam väga noor ja ta peab oma taset tõstma ning samuti rohkem liidriomadusi näitama. Sellele vastamiseks kasutas Kane Twitterit.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

Kommentaare pole
St. Louis Blues on hea näide selle kohta, et hooajaeelsed arvamused võivad osutuda väga valeks. Ken Hitchcocki meeskond oli paljude hinnangul lõppenud hooaja suurim favoriit, kuid teekond Stanley karika suunas lõppes juba playoffide avaringis. Ryan Milleri hankimise näol oli Blues veel hooaja käigus lappinud ära oma suurima augu, kuid otsustavas faasis oli see just väravavahi nõrk mäng, mis meeskonda alt vedas. Kuid uuel aastal on taas võimalik uuesti proovida.

(foto: Jonathan Daniel/Getty Images)
Kuues Chicago Blackhawksi vastu peetud playoff-kohtumises lasi Miller enda selja taha keskmiselt 2.7 väravat ning tema tõrjeprotsent oli alla 90. Mõistagi ei veennud see ka klubi juhtkonda teda uueks hooajaks tagasi tooma. Endisel Buffalo Sabresi puurilukul lasti vabaagendina liituda Vancouver Canucksiga ning uueks aastaks läheb usaldus tandemile Jake Allen - Brian Elliott.

Rohkelt on muutusi ka teistes liinides. Rünnakule on toodud Paul Stastny, kes liitus vabaagendina divisjonirivaali Colorado Avalanche'i rivistusest, ja kaitsesse on Toronto Maple Leafsist Roman Polaki vastu toodud Carl Gunnarsson. Lisaks on soodsate lepingutega oma pinki parandatud.

"Meie meeskond on nüüd palju sügavam ja nii peabki see olema," tõdes Hitchcock suvel. "Läänekonverentsis tuleb pidevalt oma koosseisu täiendada. On ka teisi meeskondi, kes on palju tugevamaks saanud. Chicago on läinud paremaks, LA on tugevam, kuna edutab mitmed noormängijad. Anaheim on parem, Dallas on parem, Nashville on parem, Colorado on tippmeeskond. Peame nendega sammu pidama."

Blues oli mullu liikumas oma ajaloo üheksanda divisjonitiitli suunas, kuid kinkis selle lõpuks ühe punktiga Avalanche'ile. Põhiturniir lõpetati kuue järjestikuse kaotusega. Osalt võib kindlasti ka seda süüdistada selles, et playoffides juba avaringi mängudega välja langeti. Põhihooajal kohati väga võimas olnud hoog rauges sellest lihtsalt sedavõrd palju. Seda tuleb uuel hooajal vältida.

Hitchcock plaanib uuel aastal ka veidi oma filosoofiat muuta. Füüsise asemel läheb suurem fookus tehnilise mängu peale. "Oleme füüsiliselt nõrgemad, kuid üleminekul kaitsest rünnakule paremad," rääkis ta oma kaitseliini kohta.

Meeskond on kaks aastat järjest playoffide avaringis välja kolisenud ja on ütlemata selge, et kolmas selline hooaeg tähendaks Hitchcockile minekut. Ta on koos peamänedžeri Doug Armstrongiga ehitanud üles väga võimsa koosseisu, kuid see ei tähenda midagi, kui karikat ei õnnestu endale haarata. Just seda tuli St. Louis'i püüdma ka Stastny. "Meeskonna koosseisu vaadates on selge, et karikavõidu aken on klubi jaoks lahti just nüüd ja praegu," ütles ta pärast klubiga lepingu allkirjastamist.

Hooaja küsimus - mida suudavad sisse toodud eurooplased?

26-aastane tsenter Jori Lehterä on KHL-is olnud tõeline superstaar. 178. matšiga on ta kogunud 153 silma (55 väravat). Eurohoki ja NHL on aga kaks täiesti erinevat asja. Seda võib küsida mitmetelt snaipritelt, kes Vene klubides vähemalt üle mängu värava kirja saavad, kuid NHL-is pikki põuaperioode kannatasid. Soomlane saab Bluesis kokku oma endise Novosibirski Sibiri kolmikukaaslase Vladimir Tarasenkoga. Nad mängisid Sibiris koos pool aastat hooajal 2011/12, enne kui venelane Peterburi SKA-ga liitus. Mõlemad olid siis punkt per mäng mehed ja näis, et nende vahel on suurepärane keemia. Kas nad suudavad seda ka NHL-is näidata? Usun, et Hitchcock asub seda kindlasti agaralt katsetama. Kui soomlane saab kiirelt jalad alla, siis on Bluesil üks liiga võimsaim kesktormajate valik - Stastny, David Backes, Lehterä. Teine huvitav Euroopast toodud mees on Joakim Lindström. 30-aastane ründaja saabub Bluesi Rootsi liiga MVP-na, kuid on varasemalt juba kaks korda proovinud ookeani taga läbi lüüa ning see pole õnnestunud. Bluesil pole ka ründetalentidega erilisi probleeme, seega alustab Lindström eeldatavasti tagumistest kolmikutest kui sedagi - Bluesil on koguni 13 ründajat ühesuunaliste NHL-i lepingutega (kui piiratud vabaagendi Jaden Schwartziga ka lõpuks kokkuleppele jõutakse). Vähese mänguaja juures saab oma võimete näitamine olema keeruline. Seega peab rootslane kiirelt oma võimalusest kinni haarama.
Loe edasi...

Giroux jätab treeninglaagri vahele

Kommentaare pole
Hooaja eelvaates sai kirjutatud kuivõrd oluline on Claude Giroux roll Philadelphia Flyersi edus. Lisaks on selgelt dokumenteerinud eelmise hooaja nukker hooaja olgus, mil meeskonna kapten oli kohtuvas vormis. Lühidalt öelduna: kui pole Giroux'd, siis pole ka Flyersil õiget minekut. Nüüd on 26-aastane ründaja ennast hooajaeelse treeninglaagri esimesel päeval sedavõrd tõsiselt vigastanud, et aastaks ettevalmistumine on tema jaoks lõppenud.

(foto: wisetrail.com)
Klubi peamänedžer Ron Hextall teatas, et Giroux jääb alakeha vigastusega kaheks nädalaks jäält eemale. Spekuleeritakse, et see on just mehe kube, mis hetkel kõige paremini ei kära. Giroux peaks terveks saama järgmiseks nädalavahetuseks. Pärast seda, kui Flyers on just Washington Capitalsi vastu oma kontrollkohtumistele punkti pannud.

Flyers lootis laagris Giroux ja Jakub Voracekile partneri leida, kuid nüüd ei tule nendest plaanidest midagi välja. Kokku on klubil laagris tervelt 36 ründajat!

Ilma ühe võtmemängijata on hooajaks ettevalmistusi alustanud ka karikakaitsja Los Angeles Kings. Ülakeha vigastus ei lase Drew Doughty't jääle. Kurvad sõnumid tulid sel nädalal ka Detroidist, kus teatati, et Red Wingsi laagrist jääb Anthony Mantha sääreluu mõra tõttu eemale. Mänguvalmis peaks ta olema alles 6-8 nädala pärast. Toronto Maple Leafs avas laagri ilma Tyler Bozaki ja David Clarksonita ning Anaheim Ducks jäi esimesel päeval ilma jalga väänanud Kyle Palmierist.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

Kommentaare pole
San Jose Sharksil on selja taga ajalooline hooaeg. Küll seda aga vaid tänu valusale faktile, et just nemad olid NHL-i ajaloos alles neljandaks meeskonnaks, kes suutis playoffides 3-0 edu maha mängida. Sarnaselt üleeelmisele hooajale kukutas Sharksi konkurentsist Los Angeles Kings ja sel korral oli allajäämine eriti valus, kuna Kings läks edasi ja haaras lõpuks Stanley karika endale. Julma saatuse vingerpussina tuleb uue hooaja esimeses matšis taaskord Kingsiga vastamisi minna.

(foto: USA TODAY Sports)
Lõppenud hooaeg oli Sharksi jaoks kümnes järjestikune playoffidega aasta, kuid meeskond on varasemalt kogunud endale suurtes mängudes ebaõnnestuva satsi maine. Kaotus Kingsile andis nendele juttudele veelgi hoogu juurde. Seniseks suurimaks saavutuseks on konverentsi finaalid, kus on mängitud kolm korda. Need on aga kokku kaotatud mängudega 3-12.

Klubi peamänedžer Doug Wilson ütles pärast Kingsile allajäämist, et kavatseb ehitada noorema ja agressiivsema meeskonna, kuid vähemalt sel suvel on sinna poole liigutud vaid tibusammudega. Õigupoolest pole selle nimel üldse midagi erilist tehtud. Sellest annab aimu fakt, et suurimaks täienduseks on tuntud löömamees John Scott.

Joe Thorntonilt kapteni C ära rebimise võib mingis mõttes liigitada koosseisu värskendamise alla, kuid see pole üldsegi garanteeritud, et lõpuks 35-aastasele ründajale seda tagasi ei anta. See oli justkui mõeldud käiguna, et legend meeskonnast ära ajada, kuid Thorntonil pole nähtavasti mitte mingisuguseid kavatsusi seda teha. Eks käib pidev playoffides ebaõnnestumine ka tema au pihta ja iga nukra suvega tuleb aina enam juurde tahtmist uuesti üritada.

Wilsoni plaan meeskonda noorendada on halvatud ka selle poolest, et Sharks on üks liiga kehvema noormängijate valikuga klubi. Seetõttu olid ka 20-aastane Tomaš Hertl ja 21-aastane Matthew Nieto juba eelmisel hooajal meeskonnas aktiivses rollis. Nende selja tagant ei ole väga palju uusi talente juurde tulemas. Näib, et eelmise hooaja Sharksi ja uue hooaja Sharksi suurimaks muutuseks saab olema see, et Brent Burns nihutatakse taas kaitsesse.

Viimasel kahel hooajal on Burnsi rohkem mängitud ründajana ja üldse mitte pahade tulemustega - 99. matšiga 31 kolli ja 37 söötu - kuid pärast Dan Boyle'i teenetest loobumist on kaitses auk, mis on vaja lappida ning Burns ise on samuti kahe käega selle plaani poolt.

"Hankisime ta selleks, et ta oleks tõeline kaitsetäkk," on Wilson tunnistanud. "Ka Brent ise tahab rohkem kaitses mängida. Temasugune suure keha ja väga hea pealeviskega mängija on kaitses meeskonnale väga kasulik."

Wilson näeb Burnsist potentsiaali tõusta kaitsjana samasuguseks tegijaks nagu seda on Kingsi Drew Doughty või Montreal Canadiensi P.K. Subban. Lisaks on 2011. aasta suvel Minnesota Wildist hangitud Burns just kaitsjana varasemalt osalenud Tähtede mängul. See oli sel samal aastal, mil ta sai sinise joone mehena kirja 17 väravat.

Osalt on muidugi vaikne suvi olnud ka mõistetav. Iseenesest ei tee see piinlik allajäämine Kingsile meeskonda, kes on mitu aastat järjest playoffides mänginud, järsku katki ja teadupärast pole tark hakata midagi parandama kui see katki ei ole. Vaid Boston Bruins oli eelmisel hooajal Sharksist parem kodumeeskond. Lisaks Bruinsile oli vaid Anaheim Ducksil ja St. Louis Bluesil parem väravate suhe. Seejuures lasid vaid neli meeskonda enda selja taha vähem väravaid kui Sharks.

Hooaja küsimus - kes tõuseb esiväravavahiks?

Antti Niemi on üks liiga hinnatuimaid väravavahte. Ta on läbiaegade esimene soomlasest puurilukk, kes on võitnud Stanley karika. Tänavusest aastast on tal kodus OM-i pronksmedal. Ta on vaid 31-aastane ja tal on kindlasti veel rohkem suuri mänge ees. Ei peaks justkui kahtlust olema, et temale loodab Sharks ka uuel hooajal, kuid on olemas siiski üks "aga". Nimelt, mida enam hooaeg edasi läks seda julgemalt hakkas Sharks mullu kasutama oma varumeest Alex Stalocki. Juulis 27-aastaseks saanud jänki ka õigustas seda usaldust, tuues 18-st matšist mida ta alustas 12 võitu, keskmise sisse lastud väravate arvuga 1.87 ja tõrjete efektiivsusega 93.2%. Ühtlasi lõi ta Jevgeni Nabokovilt üle klubi rekordi, kui suutis jaanuari teises pooles oma seljataguse puhtana hoida 178 minutit ja 55 sekundit. 2005. aastal draftitud mees kerkis kiirelt ja ootamatult Niemi seni kindlana paistnud kohta ohustama. Väravavahi poleemikale valab loomulikult õli tulle ka see playoffide košmaar. Niemi tuli sealt näiteks välja numbritega 3.74 ja 88.4%, Playoffides on väravavahil ülioluline roll ja seega on kindlasti nii mõnigi tähtis nina kulisside taga suures kollapsis suuresti tema süüd näinud. Ei oleks üldsegi üllatav, kui Niemi peaks tänavu Stalockile veel rohkem mänge ära kinkima.
Loe edasi...

Bylsma ootab juba järgmist ametiposti

Kommentaare pole
Peagi algav hooaeg saab olema üle kuue aasta esimene, mil Dan Bylsma ei istu Pittsburgh Penguinsi peatreeneri toolil. Samuti ei alusta ta aastat ka mitte ühegi teise meeskonna tüürina, kuna sel suvel vabad olnud ametikohad ei sümpatiseerinud talle piisavalt. See aga ei tähenda, et Penguinsi 2009. aastal Stanley karikavõiduni tüürinud mees istub lihtsalt kodus, käed rüpes. Hoopis vastupidi. Bylsma plaanib teha kõik endast oleneva, et uueks töökohaks võimalikult hästi valmis olla.

(foto: James Guillory/USA TODAY Sports)
"Kui hooaeg algab, siis olen ma omas elemendis," tunnistas Bylsma sel nädalal antud intervjuus. "Asun jälgima numbreid ja statistilist analüüsi mängudest. Kui mul tekib võimalus peatreeneri karjääri jätkamiseks, siis olen selleks kindlasti valmis."

Täna 44ndat sünnipäeva tähistav jänki tunnistas, et ei tunne Penguinsi vastu mitte mingisugust kibestumist ja vallandamine ei ole teda oma võimetes kahtlema pannud.

"Soovin kindlasti sadulasse tagasi hüpata ja treenerina jätkata," ütles Bylsma. "Nüüd on mul alates hooaja algusest vaja kodutööd teha. Valmistun uueks tööks ette ja saan paremaks ning ootan õiget võimalust."

Tänavu ka USA olümpiakoondist juhendanud peatreener tunnistas, et oli kontaktis paari meeskonnaga, kes sel suvel endale uut lootsi otsisid, kuid ei pidanud ühtegi neist enda ja oma perekonna jaoks õigeks.
Loe edasi...

Veel üks pauk Blue Jacketsile: Horton audis

Kommentaare pole
Columbus Blue Jacketsil on käed-jalad tööd täis, et enne hooaja algust Ryan Johanseniga uus leping ära teha, kuid nüüd tuleb tegeleda veel ühe probleemiga. Nathan Horton ei saa seljavigastuse tõttu hooajaeelses treeninglaagris kaasa teha ning tõenäoliselt jääb ta üldse kuni uue aastani jäält eemale. Suvine seljatrauma järgneb aastatagusele õla operatsioonile ja kevadisele kõhulihase rebendile, mis lasid endise Boston Bruinsi ja Florida Panthersi ründaja mullu jääle vaid 36-ks kohtumiseks.

(foto: grantland.com)
Eelmisel aastal sõlmitud 7-aastane ja 37.1 miljoni dollari suurune leping tähendab, et Blue Jacketsile on iga Horton poolt kirja saadud punkt läinud maksma üle 289 000 dollari. Mullu suutis ta panustada vaid viis väravat ja 14 väravasöötu.

"Ta sõlmis suure lepingu - tegin ise sel suvel enamvähem samasuguse - ja see tekitab tahtmise ennast tõestada," tunnistas asekapten Brandon Dubinsky. "Tunneme talle kaasa ja loodame, et ta saab terveks. Kuid soovime kindlasti, et ta ei kiirustaks. 100%-line Nathan Horton 60-ks või 70-ks kohtumiseks on kindlasti parem kui 70%-line vana 82-ks matšiks."

Erinevad koosseisu probleemid on võimalus Blue Jacketsi noorte jaoks tõestada, et nemad väärivad tähtsamat rolli meeskonnas. Võimalik, et sellest lõikab enim kasu 21-aastane Boone Jenner, kes lõpetas mulluse debüüthooaja 16 + 13'ga.

Vähemalt sai Horton just tänu vigastusele eelmisel hooajal omapärase rekordi omanikuks.
Loe edasi...

Jaromir Jagr: "Tahan mängida, kuni olen 50-aastane."

Kommentaare pole
Jaromir Jagr on mees, kes armastab hokit. Tema õnneks on ta ka väga hea hokimängija. Uuel hooajal peaks tal täis saama 1500 NHL-i põhihooaja matsi. Kuna Tšehhi legend läheb aastale peale pärast hooaega, mil ta oli põhimõtteliselt New Jersey Devilsi kõige väärtuslikum mängija pääsedes jääle kõigis 82. kohtumises ja lõpetades meeskonna edukaima skoorijana, siis lubab ta endale ka uhkeid eesmärke. Ta on öelnud, et soovib mängida, kuni on 50-aastane.

(foto: veooz.com)
"Ma armastan seda mängu. Ma ei oska öelda, kas algav hooaeg jääb minu jaoks NHL-is viimaseks. Kui ma püsin tervena, siis ei ole see kindlasti viimane hooaeg, mil ma hokit mängin. Tahan mängida, kuni olen 50-aastane. Võib olla isegi kauem. Kuid soovin mängida NHL-is, kui olen selleks veel piisavalt hea," rääkis 42-aastane Jagr eile antud intervjuus.

Varasemalt on NHL-is mänginud vaid üks 50+ mees. Selleks oli legendaarne Gordie Howe, kes tegi oma debüüdi 1946. aastal ja tõmbas uisud viimast korda jalga 51-aastaselt hooajal 1979/80.

Nähes Jagrit treeninglaagri esimesel päeval, ütles Devilsi peatreener Peter DeBoer tema kohta: "Ta näeb välja nagu 25-aastane. Ta on suurepärases vormis ja väga elevil."

Kui igiliikur suudab uuel hooajal ka mängida nagu 25-aastane, siis ei tundugi tema plaan väga ulmelisena.

Samas väärib märkimist, et lisaks kõvale hokimehele on Jagri puhul tegu ka suure naljamehena. Alles hiljuti mainis ta, et mängib kasvõi 70-aastaselt, et Wayne Gretzky rekordid üle lüüa.
Loe edasi...

Wildi pöörane õhtu: Kümperile viimaks leping, Harding palgata puhkusele

Kommentaare pole
Taaskord tuleb tõdeda, et elu kirjutamata seadus "ühe õnnetus on teise õnn" peab täiel määral paika. Minnesota Wild oli kogu suve hädas oma noorelt väravavahilt Darcy Kümperilt uueks lepinguks allkirja kätte saamisega, kuid eile hilisõhtul see viimaks õnnestus. Lepingu sõlmimisele andis tõuke tõsiasi, et meeskonna esikinnas Josh Harding peab jalavigastuse tõttu jäält 2-3 kuuks eemale jääma. Seejuures vigastas 30-aastane kanadalane ennast eriti kummalisel viisil.

(foto: 1500espn.com)
Nimelt olevat Harding ühe oma meeskonnakaaslasega sõnelusse sattunud ja vihastas sedavõrd, et lõi jalaga vastu seina. Kuna aga tema tervis on keskmisest mehepojast nõrgem, siis läks nii, et kahevõitluses jäi peale just sein. Tagatipuks saatis Wild mehe palgata puhkusele, kuna tegu polnud jääl saadud vigastusega.

24-aastane Kümper sai lõpuks selle, mis ta tahtis. Temaga sõlmiti ühesuunaline leping ja seda kaheks aastaks. Esimesel aastal teenib ta täpselt miljoni ning järgmisel hooajal poolteist miljonit dollarit.

Wild jõudis juba ka Ilja Brõzgalovi trenni kutsuda ning peamänedžeri Chuck Fletcheri sõnade kohaselt Kümperi uus leping tema seisu ei mõjuta, kuid võib arvata, et venelasel on nüüd väga väikesed võimalused ennast Wildi koosseisu mahutada. Kui ta just laagris pea peal seistes kõike ära ei tõrju.

Seega, artikli esimeses lauses välja toodud seaduspära on selle loo puhul tegelikult tõstetud lausa järgmisele astmele. Ühe mehe õnnetus on teise õnn, mis on omakorda kolmanda õnnetus.
Loe edasi...