Blue Jacketsi karm reaalsus

Columbus Blue Jackets pidi tänavu olema meeskond, keda peavad kõik playoffides tõsiselt võtma. Viimasel paaril aastal on tehtud märgatavaid edusamme ja edu playoffides näis loogilise jätkuna. Reaalsus on aga karm. Jacketsit ootab eest tõsine võitlus selle nimel, et kevadel saaks üldse mänge jätkata.

(foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports)

Mullu 93 punktiga Metro divisjonis 4. kohaga lõpetanud meeskond on hetkel kõikidele alt üles vaatamas. Mis veel hullem, idakonverentsis ja üldse kogu liigas on Jacketsist kehvema punktisaagiga vaid Buffalo Sabres, kes on enamvähem läbi aegade kõige kohutavam hokimeeskond. Kahe meeskonna vahel on vaid üks punkt ja kuna Blue Jackets on jätkuvalt vigastusetega hädas ning Sabres aeg-ajalt pimeda kanana tera leidmas, siis on üsnagi reaalne, et mingi hetk võib juba Blue Jackets olla kogu liiga punane latern. Kes oleks võinud seda enne hooaega arvata? Oleme nagu ajas tagasi rännanud ja käes on 00ndate algus, mil Jackets liiga uustulnukana peksukoti rollis oli.

Hetkel ilma esiväravavahi Sergei Bobrovskita mängiv Jackets on enda selja tagant mängudes keskmiselt korjamas 3.6 litrit. See on liiga halvim näitaja. Seejuures polegi eelviimane mitte regulaarselt kaitsehuumorit pakkuv Edmonton Oilers, vaid hoopis Dallas Stars, keda pidi tänavu läänekonverentsis olema Jacketsi sarnane must hobune.

Eelmises matšis, mis peeti kodusel Nationwide Arenal ligi 15 000 silmapaari ees, lasi Jackets Tampa Bay Lightningu vastu oma keskmise sisse lastud väravate saagi ja veidi veel lisagi täis täpselt 14 minuti ja 41 sekundiga. Lõpuks kaotati piinlik kohtumine 4-7. Pärast seda matši pidasid ka mängijad omavahelise koosoleku, kust tuldi välja tuliste sõnadega.

Nick Foligno: "On aeg hakata tegutsema. Võime rääkida kui palju tahes, aga kui me ei suuda end tegudes väljendada, siis ei loe see mitte midagi. See on väga pettumust valmistav, kuna oleme parem meeskond, kui me välja näitame."

Tim Erixson: "Mitte keegi ei olnud tänaseks kohtumiseks valmis. Võimalik, et üks vend pingutas iga vahetuse ajal, aga ülejäänud neli seisid lihtsalt paigal. See on kohutav ja vastuvõetamatu."

Jacketsil on vigastustega olnud tohutult ebaõnne ja mõni mängumees on olnud isegi nii rumal, et selle kriisi ajal endale mängukeelu korjanud, kuid väärib meenutamist, et ega ka eelmisel aastal ei oldud kari raudmehi. Näiteks jäi Bobrovski detsembri alguses kuuks ajaks jäält kõrvale ja probleeme oli ka teistel.

Seega ei saa ka väga vigastuste taha peitu pugeda. Hea klubi peaks siiski olema piisavalt sügav, et ka kõige tõsisemate kriisidega toime tulla. Meenutagem mullust Detroit Red Wingsi. Lisaks tasub mainida, et ega Jacketsi mäng ka hooaja alguses, mil rütmi olid häirimas vaid mõned traumad, kõige silmapaistvam ei olnud. Juba siis oli kaitses tõsiseid probleeme ja nii ongi hetkel meeskonnal kirjas vaid kolm kohtumist, kus enda selja taha on lastud vähem kui kolm väravat.

Kaitse kindlustamisele ei aita kaasa meeskonna logisev vähemuses mängimine. Selle efektiivsus on seni olnud vaid 76.9%. Mullu oli see meeskonna üks tugevustest, mil hooaja lõpuks jõuti soliidse 82.1% peale. Enamuses on oldud tugevad (22.4%), aga see omakorda tähendab seda, et 5 vs 5 mängus on seni oldud väga nõrgad. Väravate suhte on vaid 0.62, millega edestatakse ainult täiesti eraldi klassis olevat Sabresit (0.39).

Meeskonnal puudub see sära, millega võideti mullu mitmete neutraalsete fännide poolehoid. Tihe mängude kava on halastamatu ja Jacketsil pole aega, et laatsareti tühjenemist oodata. Tuleval ööl mängitakse Washingtonis ja seejärel ootab ees reis Philadelphiasse. Tulevaks nädalavahetuseks võib kaotusteseera olla juba kümnemänguline ja karm reaalsus on see, et isegi Sabres pole tänavu nii kehv olnud.

Jaga:

Facebook Google+ Twitter