 |
| (foto: Alex Brandon) |
AHL-is on tänavu lisaajale läinud 15 matši ja neist vaid kaks on vajanud lõpuks võitja otsustamiseks lisaaega. See on vaid 13% kõigist kohtumistest. Võrdluseks, NHL-is on tänavu mängitud 22 lisaminuteid vajanud kohtumist ja neist koguni 13 on läinud edasi karistusvisetele - 59%.
Mõistagi on see praegune protsent väga suur, kuna valim on olnud väike, kuid näiteks kogu eelmise hooaja lõikes jäi see 40% kanti, mis on samuti selgelt liiga suur arv. NHL soovib küll karistusvisetest hakata hoiduma, kuid kui suvel korraldati klubide peamänedžeride seas küsitlus, siis öeldi sellele plaanile, mis AHL-is käiku läks selge ei.
Julge hüppe asemel tehti hoopis väike tibusamm. Kehtestati reegel, mille kohaselt peavad meeskonnad lisaajaks pooli vahetama, ehk siis mõlema jaoks jääb vahetuspink vastaste väljakupoolele. Kuna ajalooliselt on teisel perioodil, mil samamoodi mängitakse, tehtud rohkem väravaid - olgugi, et vaid paari protsendi võrra - siis loodeti, et see aitab väravate sünnile kaasa. Lisaks hakati normaalaja järgselt jääd puhastama, mis võeti varasemalt ette enne karistusviskeid. Vähemalt hooaja alguses pole neist muudatustest aga mingit tolku olnud.
Nende näol võeti eeskuju USHL-ist. Seal selgus, et nii langes lisaajalt karistusvisetele minevate mängude osakaal 10%. Jääb üle loota, et pikapeale omab see sama mõju ka NHL-is. Järjest enam on karistusvisete seeriate puhul märgata, et mõned meeskonnad isegi ei ürita enam seda tõsiselt võtta ning sellist jama on raske vaadata.
Kuigi selle argliku varba märjaks tegemise asemel võiks tõesti midagi julget ette võtta ning õppida AHL-ilt.
Kommentaarid