Christian Ehrhoff tahab Columbusesse kolida, kuid Blue Jackets ei paku piisavalt head lepingut

Palju juttu on Cody Fransonist olnud, kuid Christian Ehrhoff on veel üks tasemel kaitsja, kes endiselt lepinguta. Sakslane soovib pärast Pittsburgh Penguinsist lahkumist hirmsasti karjääri Columbus Blue Jacketsi särgis jätkata, aga klubi ei paku talle piisavalt head lepingut.

(foto: Daniel Kubus/Getty Images)
Ehrhoffil on selja taga rohkelt vigastuste poolt häiritud hooaeg, mil ta sai Penguinsi eest põhihooajal väljakule vaid 49 kohtumises. Nendes tuli tema poolt 3+11. Playoffides jäid mängud tervisliku seisundi tõttu üldse tegemata.

Vancouver Canucksi ridades 2011. aasta Stanley karika finaalseerias osalenud kaitsja teenis lõppenud aastal neli miljonit dollarit. Usutavasti soovib 33-aastane mängumees ka uue lepingu puhul palgaks samaväärset numbrit. See aga ei istu Blue Jacketsile, kellel on üldse palgalehel vaba ruumi veidi üle nelja miljoni.

Ehrhoffi agent Rick Curran märkis suve alguses, et sakslane on valmis võtma vastu lühiajalise lepingu, kui see aitab tal lüüa käed mõne karikanõudlejaga. Blue Jackets on vaikselt selleks kindlasti kujunemas.

Olles eelmisel suvel Buffalo Sabresi poolt välja ostetud rändab Ehrhoffi kukrusse iga-aastaselt ühe meeskonna eest mitte mängimise eest veidi üle 850 000 dollari. Seetõttu võiks ta justkui viimases hädas oma palganõudmisi alandada.

Selge on see, et kas koos või ilma Ehrhoffita saab meeskond, kellest lõppenud hooajal lasid rohkem väravaid vaid viis satsi, oma kaitseliini kindlasti tugevamaks. Tagasi on 2012. aasta drafti 2. valik Ryan Murray, kelle sõnul tasub temal ja tema kaaslastel silma peal hoida. "Meil on noor meeskond ja igal ühel meist on midagi tõestada. See on meie lähenemine uuele hooajal. Meil on kõik vajaminevad lülid meeskonnas olemas," rääkis 21-aastane kaitsja nädala keskel antud intervjuus.

VIDEO: MacKinnon ja Crosby üllatasid leukeemiahaiget poissi veesõjaga

Ühekandimehed (mõlemad on sirgunud Cole Harbouris) Nathan MacKinnon ja Sidney Crosby on suvel nagu sukk ja saabas ringi liikumas ning viimati ilmusid nad välja oma kodukoha külje all Dartmouthis. Seal elab 7-aastane Bryan Carroll, kes põeb rasket haigust.

(foto: Gene J. Puskar/AP)
Bryan võitleb igapäevaselt leukeemiaga, kuid võttis eile natukeseks aja maha, et hokiässadega veesõda pidada.


Crosbyt võib peagi juba nimetada veesõdade spetsialistiks. Eelmise aasta playoffides oli tal duell Henrik Lundqvistiga. Seekordne kogemus oli Sidi jaoks kindlasti positiivsem.

Jakub Voracek sai suve suurima lepingu

Philadelphia Flyersi ründaja Jakub Voracek tegi tänavu 81 punktiga ülekaalukalt karjääri parima aasta, juhtides pikalt ka liiga resultatiivsustabelit. Lisaks tõusis ta Mario Lemieux kõrvale jagama Tähtede mängu punktirekordit (6). Vägev aasta on tšehhile toonud nüüd veel vägevama lepingupikenduse.

(foto: Getty Images)
Flyers tegi peagi 26. sünnipäeva tähistava Voracekiga 8-aastase diili, mille koguväärtuseks 66 miljonit dollarit. Tegu senise suve suurima lepinguga. Ta teeb 750 000-ga ära Vladimir Tarasenkole. Küll jääb aga keskmine töötasu 8.25 miljonit napilt alla Claude Giroux teenistusele. Flyersi kapten paneb tasku 25 000 dollarit rohkem.

Voracek jõudis Philadelphiasse 2011. aasta suvel. Flyers loovutas Columbus Blue Jacketsile tema ja kahe drafti valiku eest Jeff Carteri.

Üheks nendest drafti valikutest oli Sean Couturier, kes sel nädalal samuti lepingupikenduse saanud. 36-punktiline hooaeg tõi 22-aastasele ründajale 2022. aasta suveni kehtiva tehingu. Töötasuks saab olema 4.33 miljonit dollarit. Sarnaselt meeskonnakaaslasele tegi ka Couturier eduka aasta. See tipnes Tšehhis MM-kulla kaela saamisega.

Samal ajal on Montrealis kaheks aastaks lukku pandud Alex Galchenyuk. Sel suvel piiratud vabaagendi staatuses olnud ründaja sai aastapalgaks 2.8 miljonit. 21-aastane jänki tegi tänavu karjääri parima aasta jõudes esimest korda 20 väravani. Nende kõrvale pani ta ka 26 söödupunkti.

Bruinsi omanik selgitas Chiarelli vallandamise tagamaid

Peter Chiarelli tüüris peamänedžerina Boston Bruinsi seitsmel aastal järjest playoffidesse, tuues 2011. aastal Stanley karika, millele lisas kaks aastat hiljem veel ühe finaalikoha. Kuid lõpuks oli ta iseenda edu ohver. Vähemalt nii võib välja lugeda selgitustest, mida jagas Chiarelli vallandamise kohta klubi omanik Jeremy Jacobs.

(foto: Michael Dwyer/Associated Press)
Bruinsi oli lõpuks oma palgalehega jännis. Nii nagu ikka edukate klubide puhul. Heas meeskonnas on head mängijad ja nood nõuavad aina rohkem raha. Mõned, nagu näiteks Chicago Blackhawks, suudavad sellises olukorras edukalt esinemist jätkata, aga Bruins jooksis lõpuks valusalt vastu seina, kui tänavu ilus playoff-kohtade seeria ootamatult lõppes.

"Leiame end seoses palgalehega olukorrast, kus peame vaatama tulevikku. Vaadates Chicago meeskonna edu, ja ma imetlen neid üsna palju, nad tegelesid varakult oma kõrgepalgaliste mängijatega ning jätkasid lisaruumi tekitamisega," rääkis Jacobs.

Blackhawks on ilusti suutnud oma tuumikut koos hoida (vähemalt enne tänavust suve), samas kui Chiarelli läks kaks suve järjest meeskonna selgroo kallale. 2013. aastal saadeti Tyler Seguin Dallasesse ning vahetult enne lõppenud hooaja algust loovutati Johnny Boychuk New York Islandersile.

Jacobsi sõnul viisidki probleemid palgalehega lõpuks Chiarelli vallandamiseni: "Me ei tegelenud sellega õigeaegselt ja leidsime ennast seoses palgalimiidiga olukorrast, mis polnud meie jaoks atraktiivne."

Meeskonda on lammutatud kõvasti ka sel suvel. Uus peamänedžer Don Sweeney loobus Dougie Hamiltonist ja Milan Lucicist. Seda just eelkõige palgalehe kergendamise eesmärgil. Meeskonna endine kaitsemängija saab nii klubi juhina enamvähem puhtalt lehelt alustada. See plaan nähtavasti vanale peamänedžerile ei istunud, kuna Jacobs märkis veel, et Chiarelli ei olnud nõus läbi viima muudatusi, mis klubi juhtkonna hinnangul olid vajalikud.

Hea uudis on see, et suured muudatused pole mängijatele negatiivselt mõjunud. Hoopis vastupidi. "Mul on rohkelt usku Doni ja klubi juhtkonna võimetesse. Oleme sisse toonud mitmeid kutte, kes on elevil siia saabumise üle, tahavad siin olla ja on ka väga talendikad. Meil on mitmeid noori ja tulevikumehi. Ootan põnevusega järgnevat ja olen elevil," on rääkinud meeskonna asekapten Patrice Bergeron.

Slava Voinov kannab oma karistust luksusvanglas

Los Angeles Kingsi kaitsja Slava Voinov on hetkel kandmas 90 päevast vanglakaristust seoses koduvägivalla juhtumiga ning esimene kolmandik sellest on peagi juba läbi. Venelane on vangikongis istunud alates 7. juulist. Voinov sai endale istumiskoha ise välja valida ning selleks osutus üks California omamoodi luksusvangla.

(foto: Getty Images)
Voinov veedab oma aega Seal Beachi kinnipidamiskeskuses, mis paar aastat tagasi tekitas kõvasti furoori, kui asus endale ajalehe kuulutuse kaudu (!) "kliente" otsima. 30 voodikohaga asutuses kasseeritakse kinnipeetavatelt päevatasuna 100 dollarit ja selle eest saab nautida üsna tavapärast elu, mille hulka kuulub ka näiteks laiekraaniga televiisor ja arvuti kasutamise võimalus.


Kuna tundub, et tegu on üsna stressivaba keskkonnaga, siis võib arvata, et Voinov saab rootsi kardinate tagant hea käitumise tõttu varem välja. Pärast seda tuleb teha kaheksa tundi ühiskondlikult kasulikku tööd ning läbida 52-nädalane koduvägivalla vastane kursus.

Dainius Zubrus jäi töötuks

Viimased kaheksa aastat New Jersey Devilsit esindanud Dainius Zubrus, kes on üks vaid kahest NHL-is mänginud leedulasest, peab endale uueks hooajaks uue klubi otsima. Algas suve teine lepingute välja ostmise periood ning Devils otsustas aasta enne 37-aastase ründaja lepingu lõppemist temast loobuda.

(foto: nj.com)
Zubrus tegi 2013. aastal Devilsiga kolmeaastase diili, töötasuga 3.1 miljonit dollarit. Seejuures jääb see summa vaatamata lepingust loobumisele uuel hooajal Devilsi palgalehele, kuna Zubruse näol on tegu üle 35-aastase mängijaga.

2008. aastal ühes mängus tehtud nelja väravaga Devilsi rekordit jagama asunud Zubrus suutis lõppenud hooajal koguda vaid kümme punkti (4+6). Kogu 19-aastase karjääri saagiks on tal 1243 mänguga 584 silma (225+359).

Devils saab endale palgalehe raiskamist lubada, kuna tegu klubiga, kel hetkel enim ruumi uuteks lepinguteks. Samal ajal vabaneb Zubrusest üks ründaja koht, mis täidetakse peamänedžeri Ray Shero sõnul läbi vabaagentide turu või vahetustehingu kaudu.

Huvitavaks faktiks on see Devils on alates 2005. aastast enim lepinguid välja ostnud klubi. Zubruse oma on aina kasvavas nimistus kaheksas.

Andrei Loktionov võib NHL-i naasta

Los Angeles Kingsi 2012. aasta karikavõidu hooajal playoffides kahes mängus väljakul käinud Andrei Loktionov veetis lõppenud hooaja kodumaal, kuid on pärast vaheaastat juba valmis NHL-i naasma. Väidetavalt on 25-aastasel ründajal mitu potentsiaalset kosilast.

(foto: fromrussiawithglove.com)
Loktionov veetis tänavuse hooaja Jaroslavli Lokomotivis, saades enda nimele korralikud numbrid - 26 põhihooaja matšiga 15 punkti (9+6). Senise NHL-i karjääri jooksul on temalt tulnud 155 mänguga 48 silma (22+26).

Viimati nähti Loktionovit ookeani taga Carolina Hurricanesi särgis. 2013/14 hooaja teises pooles sai ta seal 20 mänguga kirja 3+7. Hooaja lõpus jäi Hurricanesi poolt lepingupikenduse pakkumine tulemata ja nii sai venelasest piiranguteta vabaagent. Tänu sellele saabki nüüd mõtliku näoga endale uut koduklubi valida.

"Minu agent töötab aktiivselt mitmete klubide pakkumistega. NHL-i klubid on huvi näitamas, seega esimestena kaalun just neid pakkumisi," rääkis Loktionov eile antud intervjuus.

Samal ajal kinnitas lisaks Kingsile ja Hurricanesile ka New Jersey Devilsit esindanud ründaja, et KHL-i puhul on ainsaks võimalikuks variandiks Jaroslavlis jätkamine. "Professionaalina soovid areneda maailma parimas liigas, kuid KHL-ist lahkumine ei ole samal ajal kindel," tunnistas Loktionov. "Meil on Venemaal samuti suurepärane liiga, mis aina areneb."

NHL-i naasmise plaanid on ka Nik Antropovil. Ligi 800-mängulise kogemusega ründaja on viimased aastad veetnud Astana Barõsi ridades. Seiklus ookeani taga jäi pooleli pärast 2012/13 lühendatud hooaega, mil tal õnnestus Winnipeg Jetsi värvides 40 kohtumisega koguda 18 silma (6+12).

Samal ajal on ka teises suunas vaatajaid. Paar nädalat enne oma 39. sünnipäeva on kaitsja Lubomir Visnovsky endiselt NHL-i lepinguta. Slovakist vanameister on kohalikule meediale teatanud, et loodab NHL-is jätkata, kuid võib alustada hooaega Euroopas. Võimalikeks variantideks on Tšehhi ja Šveitsi liigad.

Vahetustehing: Penguins saatis Sutteri Vancouverisse

27-aastane ründaja Nick Bonino peab teist suve järjest kohvreid pakkima. Mullu Anaheim Ducksi poolt Vancouver Canucksile loovutatud ameeriklane on tänasest Pittsburgh Penguinsi mängumees. Vahetustehingu käigus on Brandon Sutter läinud vastupidises suunas.

(foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports)
2012. aasta suvel Carolina Hurricanesist Pittsburghi saabunud Sutter oli lõppenud hooajal üks neljast Penguinsi mängijast, kes vähemalt 20 väravat kirja sai. Lisaks on ta korralik mees lahtivisetel (edukus 50.6%) ja hea karistuste surmaja, kuid pärast Phil Kesseli hankimist oli Penguinsil vaja oma palgalehte vähendada ning seetõttu Sutterile ka head teed sooviti. Ta võtab Vancouverisse kaasa oma 3.3-miljonilise aastapalga.

Bonino, kes kogus tänavu viie vähem peetud mänguga Sutterist kuus punkti rohkem (39), saabub Pittsburghi palganumbriga 1.9 miljonit. Lisaks temale omandas Penguins 22-aastase kaitsja Adam Clendeningu mängijaõigused. Vahetati ka drafti valikuid - Penguins sai 2. ning Canucks 3. ringi oma.

Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford teatas, et kahe klubi vahelised kõnelused käisid juba enne tänavust drafti. Sutterit hindab ta kõrgelt, aga temast tuli just lepingu tõttu loobuda. "Olen tänulik selle eest, mis ta on teinud, aga ta on aasta pärast saamas vabaagendiks ning meil oli Nick Bonino ja Adam Clendeningu näol võimalus tuua kedagi tema asemel sisse," tunnistas Rutherford.

Kohe pärast seda diili tegi Penguins ka kolmeaastase lepingu Eric Fehriga. 29-aastane ründaja teenis Washington Capitalsi särgis tehtud 33-punktilise hooaja eest palganumbriks kaks miljonit dollarit.

Üsnagi üllatav oli Canucksi peamänedžeri Jim Benningu reaktsioon Sutteri hankimise kohta. "Minu hinnangul saab ta olema meie meeskonna alustala," ütles Benning ründaja kohta, kelle karjääri parim punktisaak on seni 40 silma.

Benning kiitis 26-aastase kanadalase puhul ka seda, et ta on suurte mängude mees, kes playoffides alati hästi esineb.

Iseasi muidugi kui suurteks võib pidada Canucksi playoffide lootuseid, kui üheks põhimeheks on võetud lõppenud hooajal avaringis välja kukkunud meeskonna musta töö tegija.

Playoffide kunn Danny Briere kaalub karjääri lõpetamist

Igal aastal enne playoffe justkui lõvikonservi sööv Danny Briere saab päev enne uue hooaja algust 38-aastaseks, aga ta on pärast tagasihoidlikku hooaega Colorado Avalanche'i ridades endiselt vabaagent. Suve jooksul on vanameistrile vägisi tulnud pahe mõtted karjääri lõpetamisest.

(foto: Chris Humphreys/USA TODAY Sports)
Briere, kes tänavu sai põhihooajal kirja vaid 8+4, pole seni kordagi Stanley karikat võitnud, kuid kindlasti ei saa ta selles iseennast süüdistada. Kanada koondisega kaks MM-kulda võitnud ründaja on playoffides alati oma koha välja mänginud. Hooaja otsustavas faasis on tema poolt 124 mänguga tulnud 118 punkti (53+63).

Tegu numbrite reaga, mida saaks hästi müüa meeskondadele, kellel plaanis hooaeg venitada vähemalt maikuuni. Seni on aga huvi Briere'i teenete vastu olnud tagasihoidlik ja nii on 973 põhihooaja mängu enda nimele kogunud ründaja silmitsi dilemmaga.

"Pean selle üle järgmise paari nädala jooksul aina rohkem mõtlema hakkama," tõdeb Briere oma uue hooaja plaanide kohta.

Tänasega jääb 2015/16 hooaja alguseni 71 päeva, mis ei jäta enam palju aega ettevalmistusteks. "Kui ma otsustan mängida, siis pean pühenduma täiesmahus treeningutele. Teen hetkel trenni ja olen end vormis hoidnud, aga kui ma otsustan mängida, siis on mul umbes kaks kuud aega viimaks treeningud järgmisele tasemele selleks, et uueks hooajaks valmis olla," tunnistab Briere, kellel kolm poega, kes kõik tema jälgedes soovivad käia.

Aina sirguv perekond on samuti üheks põhjuseks, miks karjääri jooksul 696 punkti kogunud tsenter ei ole veel suutnud ennast täielikult uueks hooajaks valmistumisega siduda. "Lapsed olid tugevad ja pidasid hästi vastu," märkis Briere Colorados mängimise kohta, samal ajal kui perekond oli New Jerseys. "Aga ükskord jõuad punkti, kus pead hakkama mõtlema enda elu, nende elu ja teiste peale, keda sa oma otsustega mõjutad. Hokimängijatena teed kogu oma elu ühte asja ja selle jooksul tulevad otsused, mida peab tegema, muutuvad aina raskemaks."

Derek Stepan sai priske palgatõusu

Derek Stepanist sai lõppenud hooajal pärast Wayne Gretzkyt esimene New York Rangersi tsenter, kes suutnud kolmel järjestikusel 82-mängulisel hooajal koguda vähemalt 50 punkti. Pikkade lepingukõneluste järgselt on 25-aastane ründaja pärast seda saavutust nüüd teeninud ka priske palgatõusu.

(foto: Associated Press)
2008. aasta drafti 2. ringi mees teenis tänavu 3.85 miljonit dollarit, kuid uue lepingu järgi on tema töötasu uuel hooajal tervelt kaheksa miljonit. Uue kontrahti pikkuseks on kuus aastat ning selle koguväärtuseks 39 miljonit dollarit. Meeskonna asekapten võtab palgalehelt enda alla 6.1 miljonit.

Osapooled pidid täna minema vahekohtu ette, aga vahetult enne seda saadi allkirjad lepingule. Sellega pandi punkt üsna vaevarikkale läbirääkimisele, kuna väidetavalt oli Stepan soovimas keskmiseks töötasuks 7.25 miljonit, samas kui klubi ei tahtnud kuidagi viiele midagi peale panna ja maksimumpakkumiseks kujunes 5.2 miljonit.

Kuid lõpp hea, kõik hea ning veel paremad asjad on ehk veel tulemas. "Meil on põnev mängijate grupp, kes on valmis astuma järgmist sammu. Ei ole midagi põnevamat, kui kuuluda meeskonda, mida ma armastan," teatas Stepan pärast lepingu allkirjastamist.

Vahekohtu veskid on üldse väga palju tühja jahvatanud. Suurest kambast on seda teed kasutades uue lepinguni jõudnud vaid Ottawa Senatorsi ründaja Alex Chiasson, kellele määrati aastane, 1.2-miljoniline tehing. Teine Senatorsi mängija Mike Hoffman on jäänud üheks vaid neljast lahtisest juhtumist. Kõik teised on kõrvalise abita oma asjad lõpuks ära ajanud.

Nädalavahetusel sidus New Jersey Devils Adam Larssoni ära kuueks aastaks. Lepingu koguväärtuseks on 25 miljonit dollarit. Nashville Predators andis Colin Wilsonile nelja-aastase tehingu, mille koguväärtuseks 15.75 miljonit ja Calgary Flames sai allkirja kätte kõigilt kolmelt, kes vahekohtu poole olid pöördunud (Lance Bouma kolme aasta peale 6.6 miljonit, Paul Byron aasta peale 900 000, Josh Jooris aasta peale 975 000).

Hoffmani kõrval on vaja sotid veel selgeks rääkida Erik Haula, Marcus Johanssoni ja Jonathan Bernier'ga.

Quebeci meeskond pannakse läänekonverentsi?

Usutakse, et konverentside ebavõrdne seis oli üks peamistest põhjustest, miks NHL asus tänavu uurima võimalike liiga laienemise võimalusi. Ideaalmaailmas oleks Las Vegasele sappa võtnud Seattle ja nii saanuks läänekonverents kaks meeskonda juurde, mis jaotanuks liiga 32 klubi kahe konverentsi vahel võrdselt ära. Tahtsime parimat, aga välja kukkus nii nagu alati.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Las Vegase kõrval tuli taotlus vaid Quebec Cityst, mis on Kanada kõige idapoolsem suurlinn. Näiteks asub see rohkem kui 200km Montrealist ida pool. Kas keegi kujutaks ette Canadiensit läänekonverentsis mängimas? Kohe kindlasti mitte, aga võimalik, et Quebec Cityl pole sellest pääsu.

"See on midagi, mida me kindlasti peaksime kaaluma," on võimaliku Quebec City klubi läänekonverentsi panemine kohta öelnud NHL-i komissar Gary Bettman. "Kogemus Winnipegiga Kagu divisjonis oli kaugel ideaalsest. Sama kehtib ka Detroidi ja Columbuse puhul läänes mängimisega. Nad ei jõudnud ära oodata seda aega, mil idakonverentsi pääsevad. Geograafia on tähtis küsimus."

Winnipeg Jets, kelle kodu otse Kanada südames, jäi pärast Atlantast üle kolimist naljakal kombel paariks aastaks mängima samasse divisjoni Atlandi ookeani lähedal olevate meeskondadega. Detroit Red Wings ja Columbus Blue Jackets mängisid pikalt Kesk-divisjonis, olgugi et mõlemad on idaranniku ajatsoonis. Pärast 2013. aasta suvel läbi viidud ümberkorraldust jäid kõik idaranniku ajatsoonis olevad meeskonnad idakonverentsi.

Bettman samas on ära kasutanud iga võimalust märkimaks ära, et liiga laienemine pole pärast avalduste vastu võtmist üldsegi kindel. Seega pole loomulikult ära otsustatud ka seda, mis konverentsides ja divisjonides meeskonnad mängima hakkavad.

Lisaks geograafilisele asukohale on Quebec City puhul toodud välja ka see, et Kanada dollar on pidavalt languses, mis võib uuele klubile kiirelt probleeme tekitada. Kanada dollari kukkumine oli ka üks nendest põhjustest, miks algupärane Quebec City Nordiques 1995. aastal üldse Coloradosse viidi. Bettman selle pärast ei muretse: "Kanada klubid on heas seisus. Nende kulud, välja arvatud mängijate palk, on kõik Kanada dollarites."

Iseenesest vääriks hoki sünnimaa kindlasti rohkem NHL-i klubisid kui need praegused seitse satsi, aga vaevalt, et kasumit jahtivad liiga juhid palju sentimentaalsetest väärtustest hoolivad. Kanadas on niigi palju hokifänne, neid oleks vaja hoopis USA-s juurde tekitada.

Sabresi kapten Brian Gionta: "Olen 100% kindel, et oleme parem meeskond."

Brian Gionta võis eelmisel suvel olla üsna löödud mees. Olles äsja Montreal Canadiensiga idakonverentsi finaalis mänginud kupatati meeskonna kapten Buffalosse, kus ootas ees väga vaevarikas aasta. Olles selle üle elanud on Gionta kindel, et Sabres tuleb uuele hooajale peale hoopis teistsuguse kvaliteediga.

(foto: Jen Fuller/Getty Images)
"Olen 100% kindel, et oleme parem meeskond," tunnistas ka Buffalos kapteniks määratud Gionta hiljutises intervjuus.

New Jersey Devilsiga 2003. aastal Stanley karika võitnud ründaja läheb suure põnevusega uuele hooajale vastu. Selleks annab põhjuse peamänedžeri Tim Murray poolt tehtud käigud mängijateturul. "Sa võid öelda, et tahad paremat meeskonda ja, et soovid sisse tuua paremad mängijad, aga seda päriselt ka teha näitab, et tal on tõsi taga. See tekitab riietusruumis mängijate seas elevust," rääkis Gionta.

Karjääri jooksul seitse vähemalt 20 väravaga hooaega teinud ameeriklane usub, et Sabres suudab suure hüppe teha isegi ilma tänavuse drafti teise valiku Jack Eichelita: "See oleks suurepärane, kui Jack suudaks koheselt meeskond aidata, aga kui see siiski nii pole, siis saab ta jätkata enda arendamist."

Samuti arvab Gionta, et ennast väga hea noorte juhendajana tõestanud uus peatreener Dan Bylsma annab rohkelt värsket verd täis meeskonna tuhast tõusule korraliku tõuke. Võib päris uljalt panustada sellele, et uuel hooajal ei jää Sabres playoffidest 44 punkti kaugusele.

Peter DeBoer lubab, et Sharks saab sügiseks uue kapteni

Kapteni puudumine näib pseudoprobleemina, aga arvestades, et San Jose Sharksil katkes kümneaastane järjestikuste playoff-kohtade seeria just sel aastal, mil meeskonnal puudus kapten, siis võib seda siiski oluliseks pidada. Meeskonna uus peatreener Peter DeBoer ei kavatse selle reha otsa teist korda astuda.

(foto: kelleylcox.com)
"Olen üsna enesekindel, et meil on hooaja esimeseks mänguks kapten olemas," rääkis DeBoer nädala keskel. "See ei ole miski, mida me soovime segava asjaoluna kaasas tassida. Jätame selle teema selja taha. Arvan, et mängijad on samuti selleks valmis."

Aga kellest siis saab Sharksi ajaloo 12. kapten? Kandidaate sellele kohale on mitu.

Suurimaks favoriidiks võib pidada Joe Pavelskit. Hiljuti 31. sünnipäeva tähistanud ründaja on kogu oma senise karjääri klubis veetnud ning näib nüüd olevat piisavalt küpses eas, et hakata meeskonna liidriks. Häid liidriomadusi võis tema puhul märgata dokumentaalsarjas, mis jälgis Sharksi tänavust teekonda välitingimustes peetud kohtumisele Los Angeles Kingsi vastu. Samuti liikus hooaja käigus mitmeid jutte, et Pavelskist saabki enne mängude kalendri lõppu C-tähe enda rinna peale.

Kuna Sharksi puhul on räägitud meeskonna ümberehitamisest, siis võib arvata, et ollakse valmis vanema kaadri kõrvale heitmiseks. See võiks kapteni au anda mõnele meeskonna nooremale liikmele. Seda arvestades võiks C-täht rännata Logan Couture'ile. Sarnaselt Pavelskile on temagi kogu senise karjääri San Joses veetnud. 26-aastasena on ta veel noorema generatsiooni esindaja ning tal on värskelt selja taga karjääri parim aasta (67 punkti). Couture oli näiteks 2011. aastal Tähtede Mängu nädalavahetusel kollanokkade kohtumises oma meeskonna kapten.

Või äkki on Sharks edasi liikumiseks valmis tegema sammu tagasi? Patrick Marleau ja Joe Thornton on mõlemad varasemalt meeskonna kaptenid olnud. Esimene aastatel 2003-2009 ja teine alates 2010. aastast kuni eelmise aasta augustini. Marleau on samuti läbi ja lõhki Sharksi mees. Selja taga on üliedukas karjäär, mille jooksul on ta meeskonnale lojaalseks jäänud. Oleks ju tore saata legend pensionile kaptenina.

Kui Thornton eelmise hooaja eel C-tähest ilma jäeti võis arvata, et sellele järgneb kiirelt ka klubivahetus, aga nii nagu mitmel varasemalgi korral jäid need jutud siiski katki. Thornton on teada tuntud hea liider. Boston Bruins tegi ta omal ajal juba 23-aastaselt meeskonna kapteniks. Samuti on osav söödumeister ühes Tähtede Mängus kaptenina osalenud. Kui jätta kõrvale aasta tagasi toimunud sündmused, siis oleks Thornton ainuvõimalik valik. Kuna aga ajalugu kustutada ei saa, siis võib arvata, et Jumbo Joe mängib San Joses edasi ikkagi vaid asekaptenina. Kui sedagi. Võib kahelda ka selles, kas Thornton on üldse valmis uuesti kapteniks hakkama. Sel juhul hakkavad kõik küsima, et milleks seda varasemat jama siis vaja oli.

Seni on Sharksil olnud vaid kolm kaitsjatest kaptenit ja see fakt töötab näiteks Marc-Edouard Vlasici ja Brent Burnsi kahjuks. Samas on ka Vlasicil justkui kõik eeldused olemas, et saada suurepäraseks kapteniks. Ta on juba kandnud enda rinnal asekapteni A-tähte, ta on karjääri jooksul esindanud vaid ühe klubi värve ning ta on aasta-aastalt aina paremaks läinud ja läbi selle tõusnud meeskonna väga väärtuslikuks liikmeks. Samuti oli ta hinnatud mees Kanada 2014. aasta OM-koondises ja sellised mängijad ei kasva puu otsas.

NHL-i mängijad soovivad ka edaspidi olümpial osaleda

2018. aastal Lõuna-Koreas, Pyeongchangis toimuvad taliolümpiamängud pole kindlasti keset tänavust suve kõige põletavam uudisteema, aga peagi tõuseb see kahtlemata uuesti tähelepanu keskpunkti. Seda ennetades on NHL-i Mängijate Ühenduse esindaja Donald Fehr teatanud, et NHL-i tähed soovivad ka edaspidi olümpial osaleda.

(foto: Gene J. Puskar/AP)
NHL-i mängijad lasti esimest korda olümpiamängude uste vahelt sisse 1998. aastal Naganos. Sellele on järgnenud suure tähelepanuga turniirid, aga üleval on tõsine oht, et Sotši mängudega on see pidu lõppenud. Järgmisel aastal taaselustatakse jäähoki maailmakarikas, mis peaks üle võtma rahvusvahelise NHL-i tähtedega turniiri rolli. Seda juhul, kui hoki parimaid mängijad tõesti olümpiamängudele enam ei lasta.

"Tegu on turniiridega, mis on kahe radikaalse erinevusega. Maailmakarikas on turniir, mis on vaid hokikeskne. Selle kõrval ei ole midagi muud. Olgugi, et jäähoki on tänapäeval taliolümpia keskpunktiks, isegi väljaspool Kanadat, siis seal on ka teised võistlused," võrdles Fehr lõppeval nädalal antud intervjuus. "Teiseks on olümpia ROK-i poolt korraldatav sündmus ja traditsiooniliselt korvatakse selle puhul vähemalt kohaloleku kulud. Selle osas ei räägita tulude tekitamisest. Mängijatele meeldiks, kui meil oleks võimalik rohkem tulu tekitada. Nende karjääri pikkus on limiteeritud ja ilmselgelt sooviksid nad veidi tagasi teenida."

Fehr tõi võrdluse jalgpallimaailmast, kinnitades samal ajal mängijate huvi osaleda ka järgmistel olümpiamängudel: "Kui vaatame FIFA maailmakarikat, siis see on peamine sündmus. Selle puhul ei ole tegu olümpiamängudega. Ma ei tea, mis hakkab hokis juhtuma. Arvan, et need mõlemad saavad koos eksisteerida. Mängijad tahavad väga osaleda mõlemal turniiril."

Rahvusvahelise Jäähokiliidu president Rene Fasel on maininud, et NHL-i tähtede Koreasse viimine on suureks eesmärgiks võetud. Läbirääkimised seoses sellega on käimas juba alates eelmisest aastast.

Kings on valmis uuel hooajal uue hingamisega tulema

Sel on suvel on palju räägitud Chicago Blackhawksi ülemvõimust, aga võimalik, et järgmisel aastal lähevad samad jutud lahti juba seoses Los Angeles Kingsiga. Ja isegi, kui pärast masendavat hooaega kohaselt karikavõiduni ei jõuta, siis on ikkagi veel üks aasta "varuks", et jõuda Blackhawksiga samale pulgale, ehk kuue aasta jooksul kolmanda karikani.

(foto: Juan Ocampos/Getty Images)
Kingsi tänavuse läbikukkumise põhjusteks võis panna mitu faktorit, nende hulgas ka selle, et viimase kolme hooaja jooksul mängiti playoffides tohutult mänge. Mitu hooaega lõppesid alles suvel, aga tänavu on puhkus kestnud juba alates 11. aprillist, mil 2012. ja 2014. aasta karikavõitja oma hooaja viimase mängu järel kahe punktiga playoffidest eemale jäi. Pikem puhkus on lasknud meeskonna mängijatel korralikult patareisid laadida.

"Kõik ootavad juba põnevusega seda, et saaks aastat alustada," rääkis sel nädalal antud intervjuus Alec Martinez. "Meie suvi on olnud väga pikk, isegi liiga pikk. See on minu karjääri jooksul üldse esimene kord, kui suvi on nii pikaks osutunud. See on frustreeriv, aga samas mõnede jaoks võimalus tervist parandada."

Kings jäi tänavu playoffidest eemale esimest korda pärast 2009. aastat. Viimastel hooaegadel on oldud justkui iseenda edu ohvrid.

"Viimase kolme-nelja aasta jooksul oleme hooaja lõpetanud alles juuni keskel, mis tähendab, et treeninguid saab uuesti alustada alles juuli alguses või keskel," selgitas Martinez. "Meile on jäänud vaid kaks kuud, et teistele järgi jõuda. Nüüd on meil võimalus alustada otsast ja parandada mõnigaid asju. Saada tugevamaks, kiiremaks ja mõnede kuttide puhul tervemaks."

Lisaks pikemale puhkusele on Kings uuel hooajal valmis uue hingamisega tulema ka tänu koosseisu värskendamisele. Läinud on 2014. aasta playoffide MVP Justin Williams, asekapten Jarret Stoll ja väga usaldusväärseks varuväravavahiks kujunenud Martin Jones. Lepingupikenduseni ei jõutud ka lõppenud hooaja keskel sisse toodud kaitsja Andrej Sekeraga. Noored on suuremat rolli saamas, kuid pilku tuleb kindlasti peal hoida ka Milan Lucicil.

"Vajame temasugust suurt kutti," on uue meeskonnakaaslase kohta öelnud Tyler Toffoli. "Arvan, et me ei teinud lõppenud hooajal piisavalt head tööd väravavahtide segamise ja "räpaste" väravate skoorimisega. Arvan, et see on tema leivanumber. Usun, et ta sobitub väga hästi meie sekka."

Capitals sai Braden Holtbylt allkirja kätte

Taas üks lepingusaaga on lõpplahenduse leidnud. Washington Capitals käis oma esiväravavahi Braden Holtbyga neljapäeval vahekohtu ees ära, aga enne kohtu otsust saadi temalt allkiri kätte. 25-aastane puurivaht seoti ära viieks aastaks, töötasuga 30.5 miljonit dollarit.

(foto: Kathy Willens/AP)
Suve jooksul on mitmeid huvitava ülesehitusega lepinguid tehtud ja nii on see ka Holtby puhul. Uuel hooajal on tema põhipalgaks vaid kolm miljonit, aga sellele lisandub 3.5 miljoni jagu boonuseid. Järgneval kahel aastal teenib ta kokku 14 miljonit ning lepingu viimase kahe hooajaga 10 miljonit. Keskmise töötasu, 6.1 miljoni osas saab temast NHL-i väravavahtide palgatabeli seitsmes mees.

"Braden on tõusnud NHL-i üheks parimaks väravavahiks ning oleme rahul, et allkirjastasime temaga pikaajalise lepingu," teatas tindi kuivamise ajal peamänedžer Brian MacLellan. "Tunneme, et Bradenil on algamas mängijakarjääri parimad aastad ning ta on ennast juba tõustanud meie klubi ajaloo ühe parima puurivahina. Ta on atleetlik väravavaht, kellel on tohutu töötahe ja näeme teda meie tuleviku tähtsa osana."

Holtby tõusis tänu meeskonnakaaslaste vigastustele esile 2012. aasta playoffides, kus ta tõrjeprotsendiga 93.5% lasi endale keskmiselt vaid 1.95 väravat. Pärast seda näitas 2008. aasta drafti 4. ringi valik paaril hooajal üsna ebastabiilset mängu, kuid tõusis tänavu jõuliste sammudega NHL-i parimate väravavahtise sekka. Endale lastud 2.22 väravaga oli ta vähemalt 50 mängus osalenud mängijate seas 4. kohal ning tõrjeprotsendiga 92.3% 6. positsioonil.

Uuel hooajal võib Holtby poolt oodata veel vägevamaid esitusi. "Eelmisel aastal proovisin endale tõestada, et väärin uut lepingut, sel aastal asun tõestama, et olen saadud lepingut väärt," kommenteeris puurivaht, kes väidetavalt vahekohtu kaudu nõudis aastapalgaks tervelt kaheksa miljonit.

Devilsi legendile ei meeldi, mis klubis toimub

New Jersey Devils jäi sel nädalal ilma oma presidendist Lou Lamoriellost, kui alates 1987. aastast klubis töötanud ameeriklane siirdus Toronto Maple Leafsi peamänedžeriks. See pole aga ainus muutus, mis klubi suve jooksul tabanud ja see on meele mõruks teinud meeskonna endisel ründajal Bobby Holikul.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Holik mängis oma karjääri jooksul 18-st hooajast 11 New Jerseys, võites Devilsiga kaks Stanley karikat. Endine Tšehhi koondislane on pärast mängijakarjääri lõppu jäähokist taandunud, kuid saadab sellest hoolimata teravaid nooli Devilsi omanike suunas.

"Ma ei jälgi jäähokit, aga ma jälgin maailma ja kui vaadata maailmas, selles riigis, ringi, siis tundub, et kõik vana või traditsiooniline on halb," teatas NHL-is üle 1300 kohtumise teinud Holik sel nädalal.

Lisaks Lamoriello lahkumisele valmistab Holikule tuska Scott Stevensist loobumine. Endine meeskonna kaitsja jagas tänavu hooaja teises pooles koos Adam Oatesiga ajutise peatreeneri tooli. Stevens lootis uue lootsi John Hynesi abitreenerina jätkata, aga seda ametiposti talle siiski ei pakutud.

Holik on oma endise meeskonnakaaslase kohtlemise pärast vihane: "Ei ole vahet kuhu sa liigud, vanakooli mõtteviisi eest lüüakse sind risti. Kõik muudkui räägivad edasi liikumisest. Uued omanikud tulid klubi juurde plaaniga edasi liikuda ja nüüd on uus peamänedžer hakanud sidemeid lõikuma. Kas te teete nalja, kui Scott Stevensist loobute?"

Devilsiga kolm karikat võitnud Stevens on klubi ajaloo teenekaim kapten. Tema nr. 4 oli esimene, mille Devils külmutas. New Jerseys mängis ta alates 1991. aastast kuni 2004. aastani. Treenerina töötas ta klubi juures alates 2012. aastast.

Oilers nelja aastaga karikavõitjaks? Üks hokispetsialist vähemalt arvab nii

Connor McDavidi hankimine on Edmonton Oilersi fännidele pakkunud lootuse, et halvad ajad on kunagise suurklubi jaoks minevikku jäämas. Samas pole 18-aastase imelapse draftimine ainus käik, mis meeskonnale helgemat tuleviku lubab. Lisaks on Todd McLellani ja Peter Chiarelli näol toodud meeskonda tüürima silmapaistva CV-ga mehed. Hokispetsialist Ron MacLean usub, et see võib Oilersile juba lähiaastatel Stanley karika tuua.

(foto: thehockeywriters.com)
MacLean on Kanada televisioonis ligi 30 aastat NHL-i ülekandeid vahendanud reporter, kes madalamal tasemel tegutsenud ka kohtunikuna. Uue näoga Oilersile näeb ta suurt tulevikku: "Andke mulle klaas veini või õlut ning ma arvan, et nad võidavad kahe aasta pärast karika. See mõte võib olla liialt tormakas, kuid ma ei usu, et neil selleks rohkem kui neli aastat läheb."

Koos värvika endise Boston Bruinsi peatreeneri Don Cherryga ülipopulaarset "Coach's Corner" saadet vedav MacLean usub, et McDavid sulandub kiirelt meeskonda ning lisaks saab Oilersi kaitseliin koheselt korraliku panuse ka 20-aastaselt kaitsjalt Darnell Nurse'ilt, kes on klubi 2013. aasta drafti avaringi valik.

Samuti kiidab MacLean rohkelt meeskonna liidreid Jordan Eberlet ja Taylor Halli: "Nad mängisid maailmameistrivõitlustel koos Crosbyga, mis on sarnane olukord sellele, mida tegid Messier ja Gretzky. Need kaks Oilersi mängijat toetasid Mario Lemieux'd 1987. aasta Kanada karika otsustavatel hetkedel. Nüüd on kaks Oilersi mängijat koos Sidiga jõudnud kullani. Olge valmis Eberle esiletõusuks! Ta on juba olnud rahvusvahelisel tasemel suurepärane. Samas arvan, et sellest saab Taylor Halli aasta."

Eberlel on selja taga 63 punktiga (24+39) hooaeg. Halli aasta rikkusid terviseprobleemid, mis lasid ta jälle vaid 53-ks kohtumiseks. Nendes tegi ta 14+24. MM-il kogusid mõlemad enam kui punkti mängu kohta. Eberle oli seitsme tabamusega turniiri suurim väravakütt.

Oilers pole üheksa aastat järjest playoffidesse jõudnud, kuid MacLean märkis, et uuel hooajal on meeskonnal fantastilised võimalused oma hooaja pikendamiseks.

Sjomin maandus Montrealis

Aleksandr Sjomin on üks nendest härradest, kelle leping suve alguses välja osteti. Carolina Hurricanes tõmbas kriipsu peale 2013. aasta märtsis sõlmitud viieaastasele tehingule, mille kohaselt oli venelase aastapalgaks seitse miljonit dollarit. Nüüd on 31-aastane ründaja teinud aastase lepingu Montreal Canadiensiga.

(foto: thescore.com)
Sjominil on selja taga väga nukker hooaeg. Kunagine 84 punkti mees suutis 57 matšiga tänavu korjata vaid 19 silma (3+16). Viimastel aastatel on teda vaevanud mitmed vigastused ning väidetavalt on ka tema suhtumine kehvapoolne olnud. Selle osas andis paar päeva tagasi vastulöögi tema agent Mark Gandler, kes teatas Vene meediale: "Tema karjäär saab liikuda vaid ülespoole. Ta on endiselt üsna noor. Tema lepingu väljaostmine toimus unikaalsetel asjaoludel ja peatreener ei mõistnud Saša mängu."

Kuu alguses nokkis Hurricanesi peamänedžer Ron Francis Sjomini kallal seoses ebapiisava võitlusvaimuga.

Canadiens skooris lõppenud hooajal keskmiselt vaid 2.6 väravat mängus, mis jättis meeskonna ründeproduktiivsuse osas liiga viimase kümne sekka. Sjomini hankimine on riskantne, kuid soodne samm - talle makstakse 1.1 miljonit - selle seisu parandamiseks.

Senise kümneaastase karjääri jooksul on Washington Capitalsi ridades esile kerkinud ründaja 635 mänguga kogunud 513 punkti (238+275).

Lamoriello palub Leafsi fännidelt kannatust

Toronto Maple Leafsi fännid on uue karikavõidu ootuses ligi pool sajandit kannatanud, aga enne kui asjad heaks lähevad on need veidi veel halvad. Vähemalt sellele vihjab klubi uus peamänedžer Lou Lamoriello, kes lõpetas eile ootamatult ligi 30 aastat kestnud koostöö New Jersey Devilsiga.

(foto: tsn.ca)
Leafs on suve jooksul meeskonna juhtimise osas teinud vägevaid samme, aga see ei tähenda, et koheselt NHL-i ladvikus heitlema hakatakse. "Selleks on vaja veidi kannatust, see ei juhtu üleöö, kuid olen sellele pühendunud," teatas Lamoriello teda tutvustaval pressikonverentsil.

Oktoobris 73. sünnipäeva tähistav ameeriklane tegi Leafsiga kolmeaastase lepingu. Klubi ajaloo 16. peamänedžer asub ellu viima konkreetset plaani, mis tagatubades paika on pandud. "Me üritame luua keskkonna, kus mängijad on valmis nende ees oleva logo nimel ohverdama enda identiteedi," teatas Lamoriello, kes on tuntud oma karmi iseloomu poolest. "Kunagi ei tohi segamini ajada seda, mis on särgi ees ja taga. See tuleb edastada igale mängijale, sõltumata sellest, millised võimed neil on."

Lamoriello sõnul peavad kõik meeskonna mängijad ühel lainel olema: "Me ei saavuta edu kui indiviididest igaüks pole teineteisele pühendunud."

Leafs lõpetas tänavuse hooaja kogu liiga peale tagantpoolt neljandana, mis tähendab, et edu poole rühkimine algab põhja lähedalt. Lamoriello märkis, et sellel teekonnal on tema otsused täielikult iseseisvad, kuid ta annab nende osas aru klubi presidendile Brendan Shanahanile. Endine legendaarne ründaja teatas, et pidas peamänedžeri tooli suhtes läbirääkimisi 6-7 inimesega, kellest endine Washington Capitalsi boss George McPhee talle sügava mulje jättis. Samas olevat Lamoriello tema radaril olnud juba alates hetkest, mil kogenud ametnik New Jersey Devilsi juures ametist taandus.

Devilsi kaasomaniku Josh Harrise sõnul olevat Lamoriello peagi pärast peamänedžeri ametist loobumist hakanud ennast õnnetuna tundma. Nähtavasti ei pakkunud pärast mitu kümnendit kestnud tihedat askeldamist lihtne presidendi roll talle piisavalt pinget.

Nagu võis arvata, siis on lisaks praeguse seisu korrastamisele Lamoriello palkamine ka samm tuleviku planeerimise osas. "Kui seda ei juhtu, siis on see tema enda süü," vastas Lamoriello küsimusele, kas praegusest abimänedžerist Kyle Dubasest saab tema mantlipärija.

Lamoriello palkamisega saab ka NHL-i rekordite raamatut veidi värskendada. 72 aasta 7 kuu ja ühe päeva vanusena on ta vanim mees, kes mõne klubi peamänedžeriks palgatud. Napilt sai ületatud Cliff Fletcher, kes 2008. aasta jaanuaris 72 aasta 5 kuu ja kuue päeva vanusena samuti Leafsi etteotsa tõusis.

Coyotes ja Glendale'i linn matsid sõjakirve maha

Eelmisel kuul ootamatult õhku kerkinud segadus seoses Arizona Coyotesi koduhalliga on sama ootamatult lahenduse saanud. Coyotes ja Glendale'i linn matsid sõjakirve maha, mis tähendab, et meeskond saab jätkata mängimist Gila River Arenal.

(foto: Getty Images)
Homme läheb kohaliku linnavalitsuse laulale hääletuseks uus rendileping, mis lubab Coyotesil kaks järgmist hooaega muretult Glendale'is edasi mängida. "Uuesti üle vaadatud kokkulepe kujutab positiivset tulemust nii linna kui Coyotesi jaoks," on teatanud linnavalitsuse esindaja Dick Bowers.

Algse, 2013. aastal sõlmitud, rendilepingu pikkuseks oli 15-aastat. Vaatamata kokkuleppe kärpimisele on ka Coyotes lahendusega rahul. "Oleme jõudnud lahenduseni, mis on kasulik mõlemale osapoolele ning parim meie meeskonnale, fännidele ja mis kõige tähtsam maksumaksjatele," kommenteeris Coyotesi kaasomanik ja president Anthony LeBlanc.

LeBlanc lisas, et omanikkond soovib tõestada seda, et Arizona kõrbete keskel on jäähokile turgu ja olgugi, et rendileping on üsna lühike, siis ennast soovitakse osariigiga siduda pikemaks ajaks.

Samas ei saa märkimata jätta, et rendilepingu lõpp, ehk 2017. aasta, kattub ajaga, mil liiga on valmis laienemiseks.

Leafs šokeeris hokimaailma: uueks peamänedžeriks Lou Lamoriello

Kui Lou Lamoriello maikuu alguses New Jersey Devilsi peamänedžeri koha Ray Sherole loovutas, siis võis arvata, et soliidses eas härra hakkab vaikselt pensionipõlve ootama. Võimalik, et see oligi algne plaan, kuid nüüd on Lamoriello kurssi muutnud. Temast sai Toronto Maple Leafsi uus peamänedžer.

(foto: cbc.ca)
Leafs oli ilma klubi juhita alates aprillist, mil Dave Nonisele kinga anti. Pikkade otsingutega jõuti lõpuks väga huvitava valikuni. Lamoriello töötas Devilsi juures 28 aastat olles sellega NHL-i ajaloo pikimat ametiaega omanud peamänedžer. Selle aja jooksul kokku pandud resümee on üsna korralik.


Torontos saab Lamoriello kokku Brendan Shanahaniga, kes oli 1987. aastal tema esimene drafti valik. Lisaks loomulikult ka Mike Babcockiga, kes on palkamist kiitnud: "Lou on tüüp, kes on püüdnud ennast iga päevaga edasi arendada. Ma arvan, et mänedžmendiga liituv kogenud inimene, kes mõistab meie visiooni ja plaani, on meie kõigi jaoks nagu "kodujooks"."

72-aastasena on pikemat sorti periood Leafsi juures Lamoriello jaoks kindlasti välistatud. Tõenäoliselt on ta toodud klubi juurde selleks, et olla mentoriks senisele peamänedžeri abilisele Kyle Dubasele. Kahe mehe koostöö saab olema väga huvitav. Lamoriello on teada tundud vanakooli mees, samas kui alles 28-aastane Dubas on esindamas uut generatsiooni, kes suurt rõhku panemas sügavale statistikale ning andmete analüüsile.

Olgugi, et Lamoriello pani enne uue klubiga liitumist ametlikult ameti Devilsi juures maha, peab Leafs siiski tema eest loovutama drafti 3. ringi valiku.

Zac Rinaldol on uue hooajaga seoses suured sihid

Zac Rinaldol on seni NHL-is kirjas 223 kohtumist. Ta on neis kogunud vaid 24 punkti. See-eest on ta aga enda nimele saanud 572 karistusminutit. Olles suvel Philadelphia Flyersi värvid Boston Bruinsi omade vastu välja vahetanud kavatseb ta aga uuel hooajal vastaste suhtes leebem olla.

(foto: USATSI)
Bruins pani Rinaldo hankimiseks hakkama drafti 3. ringi valiku, mida võib ühe lihtsa rusikakangelase eest pidada karmiks hinnaks. Klubi ise on samas tehinguga rahul. Uus peamänedžer Don Sweeney on üheks oma eesmärgiks seadnud agressiivsuse taastamise, mis lõppenud hooajal meeskonnast kadunud oli ja koos sellega kadus ka playoffide hoki.

Rinaldo samas loodab uues meeskonnas liigset agressiivsust vältida. "Ma ei kavatse mängukeelde koguda, see on viimane asi, mida ma soovin. Samuti pole mul plaanis korjata rumalaid karistusi," teatas Rinaldo Bruinsi kodulehele antud intervjuus.

25-aastane ründaja on senise karjääri jooksul teeninud kolm mängukeeldu. Neist viimane läks kirja lõppenud hooajal, kui Kris Letangi seina sõitmise järel pidi Rinaldo kõrvalt vaatama tervelt kaheksat kohtumist. Mängukeeldude kõrval on Rinaldo teeninud ka paar trahvi.

Lisaks oma temperamendi kontrolli all hoidmisele loodab Rinaldo ründes anda meeskonna heaks suurema panuse. Hokifännid võivad samal ajal hakata panustama sellele, kas uus hooaeg toob paljude poolt vihatud mängumehele personaalse punktirekordi või mitte. Hetkel on selleks üheksa.

Vahekohtu istung Smithi ja Predatorsi vahelisi suhteid ei rikkunud

Craig Smith sai nädala alguses uue lepingu kätte, aga seda alles pärast vahekohtu istungit, mis võib teinekord üsna ebameeldivaks kogemuseks osutuda. Täiskasvanud mehed on sealt pisarsilmil väljunud ja nii edasi. Smithi ja Nashville Predatorsi vahelisi suhteid see aga ei rikkunud.

(foto: USATSI)
Osapooli lahutas enne kokkuleppeni jõudmist mitu miljonit dollarit ja klubi mängumehe kohta palju ilusat kindlasti ei öelnud. Aga eks võinuks ka krõbedamalt minna. "Olen ennast arvatavasti kritiseerinud veel halvemate sõnadega kui need, mida seal kuulsin," tunnistas Smith eile antud intervjuus.

Aastapalga osas uue lepinguga klubi viiendaks enimteenivaks mängijaks tõusnud ründajaga on ühel lainel ka Predatorsi peamänedžer. "Craig on kindlast erineval arvamusel selle suhtes, mis me tema kohta rääkisime, aga oleksin väga üllatunud, kui ta täna poleks väga õnnelik kutt," märkis David Poile.

Predators murdis tänavu ilusa hooajaga kaheaastase playoffideta hooaegade seeria. Smith usub, et tulemas on veel ilusamad ajad: "Me oleme liikumas õiges suunas. Lõppenud hooaeg oli selle märgiks ning mulle meeldivad suvised täiendused. Arvestades koosseisu ja lisatud kogemust, usun et teeme taas hooajale vägeva alguse."

Läänekonverentsi kolmanda meeskonnana lõpetanud Predators on oma tuumikut suvel täiendanud Cody Hodgsoni ja Barret Jackmaniga. Lisaks on nii otseses kui kaudses mõttes jokkerina meeskonda toodud KHL-i ja Helsingi Jokerite imemees Steve Moses.

Cody Franson on tüdinenud aastastest lepingutest

27-aastane kaitsja Cody Franson on juba kolmandat suve järjest elamas vabaagendi elu. Vaatamata korralikule mängule pole ta seni endale ühtegi pikemat tehingut teeninud, mis mehe enda parajalt närvi juba ajanud. Tänavu loodab ta aga lõpuks pikemaks ajaks kellegi palgale saada.

(foto: cbssports.com)
Franson on tänavuse vabaagentide klassi üks parimaid kaitsjaid, kuid hetkeseisuga endiselt töötu. See seis peaks aga peagi muutuma. Tänavuse hooaja Nashville Predatorsi ridades lõpetanud kaitsja tunnistas eile antud intervjuus, et on kontaktis 5-6 meeskonnaga. Nende seas on ka Boston Bruins, nagu mõni aeg tagasi spekuleeritud.

"Pärast vahetustehingut, mis nad seoses Dougie Hamiltoniga tegid ja mõnda muud käiku, on nad üks meeskondadest, kellega räägime," tunnistas Franson. "Boston oleks huvitav koht. Tegu on ilmselgelt vägeva linnaga ja neil on seal suurepärane organisatsioon ning kõik, mis sellega kaasneb."

Kuid ilusa paaripaneku juures on üks "aga". Nimelt on Franson väidetavalt enda töötasuks nõudmas viis miljonit dollarit, aga Bruinsil pole isegi nii palju vaba palgaruumi. Samas on võimalik, et seni mitu aastat järjest suvele segases seisus vastu läinud kaitsja ohverdab osa palganõudmistest pikema lepingu nimel. Selle on ta ka omamoodi sihiks sättinud: "Ilmselgelt sooviksin midagi enamat üheaastasest tehingust. Olen juba tüdinenud aastastest lepingutest."

Franson tunnistas, et naaseks hea meelega Toronto Maple Leafsi ridadesse või lööks käed Vancouver Canucksiga, olles enne NHL-i karjääri pikalt mänginud WHL-i Vancouver Giantsis, kuid nende klubidega pole tal kontakti olnud.

29 satsil on esindusmeeskonnas juba ilusti vähemalt kuus kaitsjat olemas. Ainsana on seltskonnast maas New Jersey Devils, kellel samal ajal ka palgalehel kõige rohkem ruumi. See siis vihjeks Fransoni agendile.

Craig Smithile 5-aastane, 21.25-miljoniline leping

Eile tehti avalöök vahekohtu kaudu uute lepingute jagamisele. Esimesena võeti arutlusele Nashville Predatorsi ründaja Craig Smithi kaasus, kuid lõppkokkuvõttes kujunes see ajaraiskamiseks. Sarnaselt aasta tagasi P.K. Subbani juhtumi puhul tehti istung ära, aga vahetult pärast seda jõuti siiski enne peale sunnitud tehingut kokkuleppeni.

(foto: John Russell/Getty Images)
Predators sidus oma 2009. aasta drafti 4. ringi valiku ära viieks aastaks. Uut hooaega alustab 25-aastane ründaja 3.75-miljonilise töötasuga, mis hakkab aasta-aastalt veerandmiljoni jagu kasvama, andes lõpuks lepingu koguväärtuseks 21.25 miljonit dollarit.

Smith on ennast viimastel aastatel tõestanud võimeka väravakütina. Tänavu jäi tema kontole 23 kolli ning aasta varem 24 tabamust. Kaks aastat tagasi oli ta USA jaoks pronksiga lõppenud maailmameistrivõitlustel üks resultatiivsemaid mängijaid. Kümne söödupunktiga oli ta parim abistaja ning nende kõrvale pani ta ka neli väravat.

Enne vana tehinguga aastas kaks miljonit teeninud ründajaga uue lepingu tegemist oli Predators ainus klubi, kes polnud seni oma palgalehega miinimumtasemeni jõudnud. Allkirjade kogumine peaks nüüd jätkuma teise 20 värava mehe Colin Wilsoniga. Temagi on uue lepinguga seoses vahekohtu poole pöördunud, aga võimalik, et Smithiga loodud pretsedent aitab sellegi olukorraga varem õhtule saada.

Teiste klubide võtmemängijatest on vahepeal enne vahekohtu otsust lepingu kätte saanud Edmonton Oilersi Justin Schultz (aastane leping, töötasu 3.9 miljonit) ja New Jersey Devilsi Eric Gelinas (2-aastane leping, koguväärtus 2.15 miljonit).

Liiga laienemine: vaid kaks linna jõudsid avalduse esitamiseni

Ingliskeelne fraas "put your money where your mouth is" aitab ideaalselt kokku võtta selle, milliseks kujunes lõpuks liiga laienemise osas avalduste vastuvõtmine. NHL nõudis enne eilset tähtaja kukkumist kõigilt huvilistelt kümme miljonit dollarit, millest kaks miljonit olid tagastamatud. See hirmutas paljud eemale.

(foto: foxsports.com)
Lõpuks jõudsid ametliku avalduseni vaid Las Vegas ja Quebec City. Seattle'is oli olemas kolm potentsiaalset omanikkonda, aga sealt kandis tuli palju kära ei millegi ümber. Pole mängupaika, pole ka meeskonda. Torontos baseeruvat GTA Sports & Entertainment gruppi juhtiv Graeme Roustan lubas kindlasti Kanada suurimasse linna teise meeskonna tuua, aga nüüd "jäädakse ootama uut võimalust".

Seega on meil võimalus tervitada vaid Las Vegas Black Knightsi ja Quebec Nordiques vol. 2-te. Kui sedagi. Avalduste tegemine ei garanteeri veel midagi. Äkki oli kogu ettevõtmine üldse kaval plaan, millega sooviti näha, kes oleks valmis rahalistes raskustes olevate klubide vastu võtmiseks?

Võimalik ka, et avalduste vastuvõtmine pole vaatamata kella kukkumisele veel lõppenud. Kuuldavasti soovib NHL kangesti Seattle'isse jõuda ja kuna huvilistest seal otseselt puudust pole, siis pigistatakse ehk silm kinni, kui keegi konkreetse halli ehitamise plaaniga kohale lendab.

VIDEO: DJ Kane hullutab rahvast One Directioniga

Chicago Blackhawksi võidupidu on nüüdseks lõppenud ja meeskonna mängijad siirdunud kodukohtadesse välja teenitud puhkusele. Kuid nähtavasti pole see siiski nii kõigi puhul. Patrick Kane mürgeldab endiselt edasi ja proovib selle käigus ka uusi ameteid.

(foto: dailyherald.com)
26-aastane ründestaar pani ennast nädalavahetusel ühes Chicago baaris proovile DJ-na.

A video posted by Dante (@primadante) on

Kes palju teeb, see ka palju jõuab. Kuigi eeldatavasti asub Kane siiski peagi uueks hooajaks valmistuma. Uus leping, mis täidab tema taskud tuleval hooajal 13.8 miljoni dollariga, lihtsalt sunnib selleks. "Lühikese suve tõttu pead naasma võimalikult heas vormis olles," rääkis Buffalos sündinud ründaja hiljutises intervjuus. "See leping paneb peale ootused ja vastutuse, mida tuleb õigustada."

Robi sillutab rada tõotatud maale

Laiemas plaanis on elevus seoses Robert Rooba osalemisega Minnesota Wildi noortelaagris vaikselt taandumas, kuid selle võib siiski veel vaikselt kaane alla podisema jätta. Robi näitas kohalikele meestele, et isegi "eksootilises Eestis" leidub mehi, kes suudavad tipptasemel jäähokit mängida. 21-aastane ründaja on sillutamas rada tõotatud maale nii endale kui teistele.

(foto: Instagram @espooblues)
Enne kui Robert oli Xcel Enery Centeris oma esimese värava ära teinud, mis Eesti hokilootusele suurt rahulolu pakkus, toimus miski, mida täpsest karistusviskest võiks isegi kõrgemalt hinnata. Kui tavapäraselt peetakse noormängijatega arenguvestlus pärast treeninglaagri lõppu, siis meie mees kutsuti Wildi asjaninade poolt jutule juba enne viimast näidismängu.

Robert jättis endast laagris väga hea mulje, sümpatiseerides muu hulgas oma professionaalsusega. Selle tõi tema puhul teise näidismängu vaheajal antud intervjuus välja mängijate arengu eest vastutav Brad Bombardir. Olles juba paar aastat Soomes meeste seas mänginud oli Robert Wildi enda noorukitele heaks eeskujuks.

Laagris lõid teiste seas kaasa klubi värske drafti avaringi valik Joel Eriksson Ek, keda kõrgelt hinnatakse, ja mitmed AHL-i kutid. Lisaks kaitsja Mike Reilly, keda nähakse mängijana, kes võiks juba uuel hooajal NHL-is korraliku panuse anda. Robert oli selles seltskonnas nagu üks omadest. Mängude põhjal ei saa öelda, et keegi temast laagris parem oleks olnud. Mõned kutid tegutsesid küll värava ees efektiivsemalt, aga Robert see-eest paistis ründetegevuse kõrval silma ka kaitses. Nii nagu ikka Põhjamaade kooliga ründajate puhul.

Viimastel aastatel on üha enam hakanud populaarsust koguma sügavamat sorti statistika, mis otseselt mänguprotokolli kirja ei lähe. Peamiseks märksõnaks on litrivaldamine, mis kajastub mängija jääl oleku ajal tehtud ja lastud pealevisete suhtes. See on aina tõstmas mitmekülgsete mängijate väärtust ning Robert näitas ennast selle osas samuti efektiivse mängumehena.

Kahesuunalise mängijana oli omal ajal tuntud ka Richard Park, kes Roberti pärast tänavuse aasta hoki MM-i 1. divisjoni turniiri nädalaks ookeani taha kutsus. Wildi laagrisse siirdumine näis algselt üllatusena, aga nagu nüüdseks on selgunud, siis oli tegu klassikalise "õigel ajal, õiges kohas" juhtumiga. Enda CV-le üle 700 NHL-i kohtumise kogunud Park oli turniiri domineerinud Lõuna-Korea koondise abitreener. Wildi heaks töötab ta noori arendava treenerina.

Wildi järelkasv võitis 2003. aastal AHL-i tiitli, kuid viimased aastad on nende jaoks olnud üsna õnnetud. Kaks hooaega järjest ei ole playoffidesse jõutud ning tänavu oldi üldse ülekaalukalt liiga kõige kehvem sats. Andekad noorukid kuluks klubi süsteemi hädasti ära. Park töötab peamiselt just AHL-i klubi juures ja seega võis ta Robertis näha mängijat, kes praegust meeskonda aidata suudaks. Samas on selge, et Soome meistrivõistlustel mängimine pakub noorele mängumehele hetkel parema arenguvõimaluse. Erinevate hokiliigade tugevust hinnates võib Soome meistrikad panna kindlalt esiviie sekka. AHL peaks jääma kuskile esikümne lõpuossa.

Sillutades teed tõotatud maale võiks Roberti järgmine samm olla Espoo Bluesis suurema rolli välja teenimine. Nagu laagri lõpetuseks tehtud arenguvestluses selgus, siis Wild on talle silma peale pannud ning huvitatud sellest, et temast saaks lähiaastatel organisatsiooni ametlik liige. See tähendaks eeldatavasti mõne klubi tütarmeeskonnaga - tõenäoliselt AHL-i omaga - liitumist ning pärast kahesuunalise lepingu saamist oleks siis NHL juba käega katsutav. Kõik sõltuks sellest kui hästi Robert ookeanitaguse mänguga kohaneb - laagris näidatu tõestas, et esmapilgul ei valmista see probleeme - ja sellest kui palju jagub töötahet ning usku. Robi puhul ei maksa selle osas kahelda.


Ja kui üks raja valmis teeb, küll siis teised järele lähevad. Räägitakse, et taevas on piiriks, kuid ometi on kuu peal jalajäljed.

Cory Schneider arvab, et uus lisaaja formaat teeb väravavahtide elu raskeks

Alates uuest hooajast hakkame lisaaegadel nägema 3 vs 3 mängu, mis peaks drastiliselt vähendama karistusviskeid vajavate mängude arvu. Kõik tore ja kena, aga seda siiski mitte kõigi silmis. Väravavahtide jaoks kujuneb 3 vs 3 mäng kindlasti väga töörohkeks ja see teeb neil elu raskeks.

(foto: getrealhockey.com)
New Jersey Devilsi Cory Schneiderist oli lõppenud hooajal vähemalt 50 mängu teinud puurivahtide osas tõrjeprotsendi arvestuses paremad vaid kolm meest. Olgugi et 29-aastase ameeriklase ees mängis üsna kehv meeskond, siis suutis ta sellest hoolimata hoida enda numbrid väga viisakatena - tõrjeprotsent 92.5% ja keskmiselt lastud väravaid 2.26.

Uus lisaaja formaat hakkab aga kindlasti väravavahtide numbreid alla kiskuma. "NHL-is on nii palju talenti, et 5 vs 5 mäng muutub aeg-ajalt väga lahtiseks, kuid 3 vs 3 saab olema koguaeg lahtine ja see meeldib kindlasti fännidele," rääkis Schneider sel nädalal antud intervjuus. "Mäng kujuneb ühe värava alt teise alla minemiseks, mis teeb väravavahtide elu raskeks. Peame olema väga teravad ja olukordadeks valmis."

Kui võistluskomitee muudatusi arutas, siis soovitas Schneider 3 vs 3 mängu puhul väravavahtide statistika panna eraldi kategooriana kirja, et see ei rikuks kogu hooaja näitajaid. Selle ideega seoses ei võtnud aga keegi vedu.

Kui AHL-is otsustati uue formaadi juures 75% lisaajale läinud mängudest enne karistusviskeid ära, siis võib arvata, et NHL-is, kus selgelt osavamad mängijad, kasvab see osa veelgi suuremaks. Väravavahtidel läheb elu raskeks, aga väljakumängijad saavad hea võimaluse oma numbrite parandamiseks.

Penguins asub spetsialistide toel vigastustega võitlema

Pittsburgh Penguins on alates 2009/10 hooaja algusest olnud üks enim vigastuste poolt räsitud meeskond. Kokku on Penguinsi mängijad puudunud 1845-st kohtumisest, mis jääb napilt alla selle arvestuse liidrile Colorado Avalanche'ile, kellel see number 40 võrra suurem. Olukorra parandamiseks on Penguins palganud nüüd mitu spetsialisti.

(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports)
Klubi peamänedžer Jim Rutherford teatas sel nädalal, et palgalehele on võetud Sidney Crosby eratreener Andy O'Brian ja massaažiterapeut Andreas Hüppi.

"Oleme elevil, et lisame oma personali hulka sellised spetsialistid nagu Andy O'Brian ja Andreas Hüppi," teatas Rutherford. "Soovime jälgida kõiki aspekte selle suhtes, kuidas me oma mängijaid treenime ja ettevalmistame, kuidas me saaksime nende esitustest maksimumi, vähendades loodetavasti vigastusi. Soovime olla kindlad, et nad saavad parima võimaliku informatsiooni seoses treeningute, toitumise ja raviga ning pika hooaja käigus õige koguse puhkust."

Penguinsil on vigastused kaks hooaega järjest playoffid ära rikkunud. Aasta tagasi oli Crosby häiritud randmevigastuse poolt ning tänavu mängis Jevgeni Malkin hooaja otsustavas faasis haige jalaga. Mitmed mängumehed ei saanud suurtes mängudes üldse kaasa lüüa. Abipersonali suurendamisega soovitakse seda vältida.

Lisaks võiksid abikäed viia lõpuks ka selleni, et Kris Letang suudaks viimaks teha täielikult traumade vaba hooaja. 28-aastane kaitsja, kes eile oma pikaajalise elukaaslase Catherine Laflamme'iga abieluranda sõudis, on senise kaheksaaastase karjääri jooksul vaid korra saanud kirja vähemalt 80 põhihooaja mängu.

Lõppenud hooajal oli andekas kaitsemees kimpus peapõrutustega, mis jätsid ta lõpuks vaid 69 kohtumise peale. Kuigi see oli piisav, et 54 punktiga teha oma karjääri rekord. Samas ei lasknud paar nädalat enne põhiturniiri lõppu tulnud pauk teda playoffides üldse jääle.

Selgus Bryan Bickellit vaevanud peavalu põhjus

Kahe aasta taguse karikavõidu kangelane Bryan Bickell ei saanud tänavusest Chicago Blackhawksi võidust täielikku mõnu tunda. Mõistatuslik peavalu lasi ta finaalseerias väljakule vaid ühes kohtumises. Nüüd on selgunud ka valu põhjus.

(foto: Chicago Tribune)
Valuga kaasnes ka peapööritus ning mõistagi oli sellises olukorras mängimine välistatud. Pärast pikki uuringuid on 29-aastane ründaja nüüd aga vaegustest vabanenud. Lahendus oli lihtne - talt eemaldati üks põletikuline hammas.

See on veel küsimärgi all, kas hamba eemaldamine vabastab ta lõplikult vastikust sümptomist, aga praegu on öeldud, et peapöörisus on sellega kadunud.

Tänavu põhiturniiril 14+14 teinud ründaja on enda sõnade kohaselt põnevusega ootamas uut hooaega, olles üsna kindel, et alustab seda Blackhawksi ridades. "Tunnen ennast hästi ja usun, et nemad tunnevad end hästi ka selle suhtes, mis ma meeskonnale annan," rääkis Bickell eile antud intervjuus. "Ma ei taha väita, et olen asendamatu, aga loodan, et mul lubatakse klubisse jääda. Loodan treeninglaagrisse Blackhawksi mängijana minna ning loodetavasti nii see ka jääb."

Bickellil on veel kaks aastat lepingust minna. Mõlemal hooajal on tema töötasuks neli miljonit dollarit. Kuna aga klubil on vaja ära siduda piiratud vabaagent Marcus Krüger ja vaba palgaraha on hetkel vaid veidi üle 230 000 dollari, siis võib Bickelli tuleviku kohale riputada ikkagi suure küsimärgi.

Kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad?

Jalgpallimaailmas juhtus sel nädalal üks halenaljakas lugu. Inglismaa koondislane Fabian Delph oli eelmisel nädalavahetusel juba ühe jalaga Manchester Citys, kui üleminek ootamatult katki jäi. Aston Villa kapten teatas, et soovib tõestada seda, et jalgpallis eksisteerib veel lojaalsus. See aga eksisteeris vaid mõned päevad. Alates eilsest on 25-aastane mängumees siiski City palgal. See inspireeris kirjutama sellest, kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad.

(foto: Getty Images)
Kokku on NHL-is hetkel aktiivsed 12 väljakumängijat, kes esindanud ühte klubi vähemalt 800 kohtumises. Et nimekirja mahuksid ka mõned väravavahid, kes juba eos vähem väljakul käivad, siis jääb nende puhul piiriks 500 matši.

Edetabeli tipus troonib Arizona Coyotesi kapten Shane Doan. Päev pärast uue hooaja algust - Coyotes kohtub 9. oktoobril Los Angeles Kingsiga - 39. sünnipäeva tähistav ründaja jõuab uue hooaja esimeste mängudega 1400 piirini. Hetkel on sellest puudu kuus põhihooaja matši.

CV peal on Doanil muidugi üks hooaeg kirjas Winnipeg Jetsi mängumehena, aga üldises plaanis on tegu ikkagi selle sama Coyotesiga. Ei olnud tema selles süüdi, et klubi teise linna koliti. Samuti pole Doan süüdi selles segaduses, mis Coyotesit mitmete aastate jooksul on saatnud. Seetõttu võib öelda, et tema paigal püsimine on veelgi enam imetlust vääriv.

Oma tippaastatel oli Doan väga produktiivne ründaja ja võinuks mõne vahetustehingu näol või vabaagendina leida kindlasti palju parema pesitsuspaiga, kus karikavõitu jahtida. Senise karjääri jooksul 898 punkti kogunud ründaja on aga näidanud, et sportlasena võib tiitlid üle kaaluda kindla kodu olemasolu. Mis muidugi muudab irooniliseks selle, et Coyotes on sel suvel kodutuks jäänud.

Üle 1300, täpsemalt 1329 mängu, on selja taga ka Patrick Marleaul. San Jose Sharksi ründaja on sarnaselt Doanile karjääri loojangul endiselt ilma Stanley karika võidusõrmuseta, aga see eest on ta kaks korda Kanadaga tulnud olümpiavõitjaks ning on vähemalt stabiilselt saanud playoffides mängida.

1997. aasta drafti 2. valik on kogu oma karjääri jooksul silma paistnud harukordse vastupidavusega. Tal on praeguse seisuga selja taga kuus järjestikust hooaega, kus tal pole jäänud vahele mitte ühtegi põhihooaja matši. Kogu 17-aastase karjääri jooksul on ta puudunud vaid 31-st mängust. See on aitanud tal saada NHL-i ajaloos kiiruselt kolmandaks mängijaks, kes 1000 mänguni jõudnud. Lõppenud hooajal sai temast kõige noorem, kes 1300 kohtumist kätte saanud.

Marleau Sharksi karjääri pole lõpetanud isegi see, et 2009. aastal jäeti ta pärast viieaastast perioodi kapteni ametist ilma. Peagi jõuab Marleau 1000 punkti klubisse. Hetkel istub ta 988 silma peal.

Patrik Eliaš saab ennast hetkel nimetada enim mängudega eurooplaseks. Tšehhi vanameister tähistab uuel hooajal 20 aasta möödumist oma New Jersey Devilsi debüüdist. Tänaseks 1224 mänguni jõudnud ründaja esimene kohtumine oli 1995. aasta 7. detsembril Toronto Maple Leafsi vastu.

Alates debüüdist on Eliaši poolt tulnud üle 400 värava ja 1017 punkti. Lisaks ka kaks karikavõitu. Järgmise aasta aprillis 40-aastaseks saav kunagine drafti 2. ringi valik pole kujunenud mitte vaid ühe klubi ikooniks, vaid tõeliseks elavaks legendiks.

Eliaš on NHL-i ajaloos ainus mängija, kellele lisaajal määratud kaks karistusviset. Need olid New York Islandersi vastu tehtud erinevates kohtumistes. Mõlemad üritused jäid realiseerimata.

Esimese kaitsjana tuleb lojaalsustabelis Ottawa Senatorsi Chris Phillips. 1996. aasta drafti avavalik on enda nimele saanud 1179 mängu. Kohtumiste arvu on kõvasti kahandanud erinevad vigastused. Lõppenud hooajal piirdus ta näiteks vaid 36 matšiga. Kuigi tõele au andes, siis vähene mängude arv oli rohkem tingitud tema kehvadest esitustest, mis ta meeskonna uue peatreeneri Dave Cameroni valikust välja tõukas.

37-aastasel mängumehel on tulevaks hooajaks veel leping olemas, kuid tundub, et tema teekond on Ottawas peagi lõppemas. Eks näis, kas tal jätkub tahtmist edasi mängimiseks või rahuldub ta sellega, et saab ennast lugeda nende meeste sekka, kes oma NHL-i karjääri jooksul kandnud vaid ühe klubi särki.

Esikuuiku lõpetavad vennad Sedinid. 2000. aastal sai rootslastest läbi aegade neljas kaksikute paar, kes NHL-is väljakule pääsenud. Henrik on Danielist kuus minutit vanem ning kogunud seni endale ka rohkem mänge - 1092 vs 1061. Samuti on ta üle punktide osas - 915 vs 881. Senised saavutused on enamvähem identsed. Henrik saab vaid uhkustada sellega, et korra - 2010. aastal - on ta valitud kõige muu seas ka põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängumeheks.

(foto: nhlsnaipers.com)
Vennad on kogu karjääri jooksul käinud käsikäes koos ja võib arvata, et nii läheb see lõpuni välja. Aeg-ajalt ikka ilmuvad kuulujutud, et Vancouver Canucks valmistub ühe, teise või mõlema teenetest loobumiseks, aga üldjuhul pühitakse need jutud kiirelt vaiba alla ära. Ja isegi, kui üks hetk peaks tulema see päev, mil koostöö jõuab lõpp-punkti, siis võib üsna kindlalt panustada sellele, et vennad lahkuvad koos ja samasse klubisse.

2011. aastal jäid Sedinid napilt Stanley karikast ilma. Uuele hooajal 35-aastastena vastu minnes on selle püüdmiseks veel aega, aga samas pole seda ka väga palju. Canucks on hetkel justkui käigu pealt meeskonda ümberehitamas ja võimalik, et selle viimane faas on just vendadest loobumine. Kuid sama tõenäoline on ka see, et kaksikute paar mängib siiski rõõmsalt klubi särgis karjääri lõpuni.

Lisaks Canucksile on lojaalsusedetabelis kahe väljakumängijaga esindatud ka Senators ja Detroit Red Wingsi. Phillipsi kõrval on senaatorite teiseks esindajaks Chris Neil. Temal on samuti uueks hooajaks leping taskus, aga olles lõppenud hooajal rohkelt koosseisust välja jäänud, ei oleks üllatav, kui peagi võib teda näha juba uue klubi ridades. Olles tihti meeskonnast väljas saatsidki teda tänavu mitmed kuulujutud. Hetkel on aga seis selline, et oma senisele 893 kohtumisele peaks ta Senatorsi särgis mõned siiski veel lisama.

Esimese Red Wingsi esindajana tuleb Pavel Datsjuk. Venelase tervis on viimastel aastatel olnud kehvapoolne, aga tal on siiski koos 887 matši. Nendega on tulnud 869 punkti, kaks Stanley karikat ja rohkelt veel individuaalseid auhindu. Kunagine drafti 6. ringi valik on endale ehitanud ülimalt eduka karjääri. Uue nädala alguses 37. sünnipäeva tähistav ründaja on klubi palgal veel kaheks aastaks, mis lubab hea tervise korral sihtida 1000 piiri nii mängude kui punktide osas.

Enne teist Red Wingsi meest Henrik Zetterbergi jagavad 9-10. koha ära Eric Staal ja Andrei Markov. Carolina Hurricanesi kapten Staal on vaid 30-aastane, kuid on 846 mänguni jõudnud tänu oma suurepärasele vastupidavusele. Kümne hooaja jooksul on ta eemale jäänud vaid 22-st mängust. Juba enda debüüthooajal, kui põhiturniiril tuli temalt 100 punkti, sai ta enda nime Stanley karika peale ning Kanadaga stulnud MM- ja OM-kullad on temast teinud Kolme Kulla Klubi liikme.

Seni põhiturniiri mängudes 742 punkti kogunud ründaja on aga pärast 2006. aastal saadud karikavõitu vaid korra playoffides mänginud. See on endaga toonud kaasa mitmeid kuulujutte võimalikust klubivahetusest. Seda eriti viimastel aastatel, kuna järgmisel suvel on temast saamas vabaagent. Ise on ta klubile truudust vandunud, aga vaadates Hurricanesi praegust seisu, siis võib öelda, et Staali parimad aastad kuluvad ära liiga lõpuosas rabeleva meeskonna eest mängides. Seda muidugi tõesti juhul, kui üleminekut ei toimu. Hetkel ei saa seda üldse välistada.

Vene mängijad ei ole väga oma lojaalsuse poolest tuntud ja see teeb Datsjuki ja Markovi saavutused väga muljetavaldavateks. Markov oli mõned aastat tagasi kõvasti vigastustega hädas, aga viimase kolme hooaja jooksul on ta puudunud vaid kahest Montreal Canadiensi mängust. Lõppenud hooajal tegi 36-aastane kaitsja 50 punktiga ühe oma karjääri parimatest aastatest. See näitab, et vanal hobusel on püssirohtu veel alles. Kui vaid meeskond suudaks kaasa tulla ja talle enne kepi nurka viskamise aega karikavõidu pakkuda.

Canadiens tegi aasta tagasi kõva sammu edasi, kui lõpetas hooaja idakonverentsi finaalis, aga tänavu jõuti üldse playoffidesse vaid tänu Carey Price'i hiilgevormile.

Zetterberg on hetkel 836 mängu peal. Teda on sarnaselt Datsjukile viimastel aastatel saatnud mitmed vigastused. Erinevalt venelasest peaks meeskonna kapten aga veel tükk aega Red Wingsi punast särki kandma. Ta on mõned aastad noorem ning leping kehtib kuni 2020. aasta suveni. Kuigi suured asjad on muidugi juba ära tehtud - 2008. aastal Stanley karikas ja 2006. aastal nii OM- kui ka MM-kuld. Hetkel on Zetterbergil kirjas 786 silma, aga 1000 piiri peaks ta järelejäänud karjääri jooksul mängleva kergusega kätte saama. Kui just tervis täielikult metsapoole ei lähe.

Napilt pääseb 800 mängu klubisse Dustin Brown. Los Angeles Kingsi kaptenil on seni koos 802 matši. Sarnaselt Staalile on ka tema seni näidanud raudset tervist. Ta on vahele jätnud vaid 14 mängu. Viimastel aastatel on Browni produktiivsus küll kõvasti kannatada saanud, aga ega ta polegi kunagi tõeline väravahunt või söödusepp olnud. Samas pole ka 442 punkti miski, mille üle häbi tunda ja lõppkokkuvõttes loevad kõige rohkem ikkagi tiitlid. Brownil on kodus kaks Stanley karika võidusõrmust ja 2010. aastast OM-i hõbemedal. Arvestades Kingsi võimsust (tänavuse hooaja suhtes pigistame silma kinni), siis saab ta veel kindlasti mitu võimalust minna võiduka lõpuni välja.

Kui võtame kampa ka puurivahid, siis võidab Hurricanes lojaalsuse võidujooksu. Cam Ward annab neile kolmanda mehe. 31-aastane väravavaht võitis sarnaselt Staalile juba oma debüüthooajal Stanley karika. Pärast seda pole ta enam korralikult särada suutnud, aga tema lojaalsusele on sekundeerinud ka klubipoolne suhtumine. 2002. aasta drafti avaringi valikule ei ole käega löödud, mis teeb Hurricanesist sümpaatse satsi. Eriti veel kui võtta arvesse, et tegu pole olnud eduka klubiga. Muudatusteks on rohkelt põhjust olnud, aga vaikselt on kannatatud ning loodetud, et õnn üks aeg pöördub. Ehk peagi nii ka läheb.

Ward on seni kirja saanud 512 mängu, millest 414 on stardid. Enne teda tulevad aga väravavahtide osas veel Marc-Andre Fleury ja Henrik Lundqvist.

Fleury puhul väärib samuti tema enda lojaalsuse kõrval välja toomist klubipoolne käitumine. Olgugi, et temaga saadi üsna varakult - 2009. aastal - karikavõit kätte on Pittsburgh Penguinsi puhul pidevalt välja toodud väravavahi nõrkust. Fleury on kriitika endale ka ise peale tõmmanud, kuna esitused playoffides ei ole olnud sellised nagu põhiturniiri käigus. Seni on tema nimel 595 põhihooaja matši ja neist 444 on stardid.

Tänavu jõudis Fleury kiiruselt läbi aegade kolmanda puurivahina 300 võiduni. Seejuures jäi tal absoluutne rekord vaid päevade kaugusele. Martin Brodeur sai 300. võidu kätte 29 aasta ja 223 päeva vanuselt. 2003. aasta drafti avavalik oli sel hetkel 29 aasta ja 361 päeva vanune. Kui meeskond kukkus playoffide avaringis välja, siis Fleury enda jaoks oli tegu ülieduka aastaga. Ta juhtis liigat nullimängude osas (10), ületades oma varasema rekordi (5) kahekordselt. Samuti näitas ta head taset isegi playoffides, lastes keskmiselt endale vaid 2.12 väravat. Tegu kõva aastaga, mis võiks suunata ta veel kõrgemale ja kaugemale.

Lundqvist juhib väravavahtide lojaalsustabelit 620 mänguga. Neist 494 on stardid. Kümme hooaega tagasi kuningas Henrik tuli, nägi ja võttis NHL-i parima puurivahi koha endale. Ta on NHL-i ajaloos ainus väravavaht, kes kõigi oma esimese seitsme hooaja jooksul jõudnud vähemalt 30 võiduni. On lausa kriminaalne, et seni on ta võitnud vaid ühe Vezina trofee, mis tuli 2012. aastal. Samuti on rootslane mitmeid kordi napilt ja valusalt jäänud karikavõidust ilma. New York Rangers on temale toetudes teinud mitmeid ilusaid playoff-seeriaid, aga i-le punkti panemine pole õnnestunud. 33-aastasena peaks selleks aga veel kuhjaga võimalusi tekkima.

Rootslasel on seni kirjas 339 võitu, mis Brodeuri võimsast rekordist (691) väga kaugel, aga 300 võiduni jõudnud puurivahtide seas on Lundqvistil hetkel parim võiduprotsent (54.68%). Seejuures oli tema edukus tänavu müstiline 65%.